Kambja

Runosong collection place · Estonian tradition (ERAB corpus)

Tradition	Estonian (ERAB corpus)
Poems	390
Verses	4,502
Distinct words	6,209
Collection years	1876–1939
Collectors	Richard Viidalepp (Viidebaum) · Jaan Sossi · Peeter Tatz (Avarsoo)
Coordinates	58.1767, 26.7479

Explore Kambja in the interactive places map · regional heritage profile

Distinctive vocabulary

Words unusually characteristic of poems collected here, compared with the whole corpus — not the most common words.

Word	Occurrences
poig	16
lätsi	19
vanemike	4
konne	8
saavanem	5
saavanema	5
toane	5
hiirerasvaga	3
äga	7
koobast	4
läits	12
minnu	10
treisi	4
pojakeist	5
esä	12
kuusistikust	3
söbrukesed	3
sinnä	9
eints	5
mõtsa	13

Villages, communes and other places the songs were collected in

Of the 390 poems collected in this place, 312 name a smaller place on their archive record; the remaining 78 records give no finer place, or one of a kind this list does not cover. The counts reflect how often collectors wrote an address down, not how much was sung. Names are shown as written on the records, so they span different eras’ commune divisions; a place may be where the song was written down or where the singer came from, and a name marked (?) was uncertain in the record itself. The abbreviations after the names are the archive’s own unit words: v. = vald (commune); t. = talu (farm); m. = mõis (manor); as. = asundus (settlement). All these names, across every collection place, can be searched in the Place Name Index. Commune borders and parish borders did not coincide, so some of these places were also written down under a neighbouring collection place; those entries link to the other list.

Vana-Kuuste v. (123)

Kärevere (23)

Liiri lõõri lõokene, AES, MT 130, 32/3 (3)
Eesti mees ja tema sugu, ERA II 63, 223/5 (1) — Kampsu t.
Kaske, kan´tke! ERA II 63, 225 (2) — Kampsu t.
Sööge, langu', jooge, langu', ERA II 63, 227 (11) — Kampsu t.
Sõit, sõit sõtsele, ERA II 63, 228 (15) — Kampsu t.
Tsuu, tsuu surma poole, ERA II 63, 228 (17) — Kampsu t.
Tutu, tutu, tuuvikene, ERA II 63, 229 (18) — Kampsu t.
Altmäe rebane, ERA II 82, 527/8 (2) — Kroppi t.
Üks mees läks linna, ERA II 82, 528 (3) — Kroppi t.
Saksad istsid ümber laua ERA II 82, 528/9 (5) — Kroppi t.
Iisik, siisik, sikker maasik ERA II 82, 529 (6) — Kroppi t.
Entel tentel trika trei ERA II 82, 529 (7) — Kroppi t.
Ein, tsvei, drei, ERA II 82, 529 (8) — Kroppi t.
Tii pätsi, kasta pätsi ERA II 82, 529/30 (9) — Kroppi t.
Tii, tii, tigane ERA II 82, 530 (10) — Kroppi t.
Kell üks öömüts ERA II 82, 530 (11) — Kroppi t.
Ära aja härja joru ERA II 82, 531 (12) — Kroppi t.
Üks valge tuvi ERA II 82, 531 (13) — Kroppi t.
Sõit sõit sõtsele ERA II 82, 531/2 (14) — Kroppi t.
Üks on alati üksi. ERA II 82, 532 (16) — Kroppi t.
Väike pisike põrsakene ERA II 82, 533 (17) — Kroppi t.
Kui kurat kooban konne sei ERA II 82, 533 (20) — Kroppi t.
Peoleo ERA II 82, 534 (21) — Kroppi t.

Kaatsi (2)

Mamsel keetis moosi, ERA II 82, 551 (1) — Kallipera t., Trossi t.
Üks valge tuvi ERA II 82, 551 (2) — Kallipera t., Trossi t.

Kõivu (2)

Oi, oi, oi, oi hullukest, E 61072 (1)
Puugile, puugile, hellad vennad, E 61072/3 (2)

references naming only the commune

Kui lähen mina koduje E 71171 (8)
Sõidan teeda tipulista E 71173/4 (11)
Ma leinan siasasida E 71174/5 (12)
Eile kadrit oodatie, E 71432/3 (1)
Uni tuleb huikumata, E 71462/3 (1)
Võeras ütleb: Võta naene! E 71463 (2)
Tere orre, tere parre, ERA II 10, 587 (1)
Sõitsin üle Soome silla ERA II 101, 214/5 (8) — Kõrkküla t.
Sild läks katki, sild läks katki, ERA II 101, 33/4 (11) — Trulli t.
Entel-tentel trika trei, ERA II 29, 213 (c)
Endel tendel trika trei. ERA II 29, 214 (a)
Üks mees läks linna, ERA II 29, 214 (b)
Meie issa istus puus, ERA II 29, 215 (a)
Meie valge kass istus puus, ERA II 29, 215 (b)
Vana kass istus kase otsas, ERA II 29, 216 (a)
Üks punane õun veeres mööda maad. ERA II 29, 216 (b)
Üks õun veeres mööda Iinamaad. ERA II 29, 216/7 (c)
Einst vei trei, ERA II 29, 217 (a)
Eints vei trei, ERA II 29, 217 (b)
Oh ma vaene, kus mu naene, ERA II 29, 218 (b)
Iisik-siisik, siker maasik, ERA II 29, 218 (c)
Mamsel keetis moosi, ERA II 29, 219/20 (b)
Ani mine lavale, ERA II 29, 220 (a)
Vana mees, kui pada kees, ERA II 29, 220 (b)
Õtak nakse tulema ERA II 34, 54 (14)
Kokku, kokku, koorekene, ERA II 63, 221 (37)
Tsirr-tsärr tsea' mõtsa, ERA II 63, 251 (1) — Kolga t.
Varessele valu, ERA II 63, 251 (2) — Kolga t.
Kes see kõnnib pimmel ööl? ERA II 63, 251/2 (3) — Kolga t.
Maka iks maka, marjakene! ERA II 63, 252 (5) — Kolga t.
Kell üts ütle mulle, ERA II 63, 287 (1) — Iisi t.
Kes see kõnnib pimmel ööl? ERA II 63, 339 (1) — Külma t.
Arakale alu, ERA II 63, 340/1 (5) — Külma t.
Tee pätsi, kasta kakku, ERA II 63, 341/2 (9) — Külma t.
Tii tii tigane, ERA II 63, 342 (10) — Külma t.
Kell üts ütle mulle, ERA II 63, 342 (11) — Külma t.
Ääd lapsed älli sisse, ERA II 63, 344 (15) — Külma t.
Kunst kunsti pidäjälle, ERA II 63, 345 (20) — Külma t.
Ema ernen, esa kaaran, ERA II 63, 346 (21) — Külma t.
Kokku, kokku, koorekene, ERA II 63, 346 (25) — Külma t.
Lätsi mina, lätsi mina Siidile, ERA II 82, 509/10 (3)
Lepatriinu lenda landa, ERA II 82, 511 (6)
Kaks õuna jooksid mööda maad, ERA II 82, 511 (7)
Merekala orre pääl ehk: ERA II 82, 512 (10)
Mina läksin Toome pääle, ERA II 82, 513 (12)
Iisik, siisik, sikermaasik, ERA II 82, 513 (13)
Üks valge tuvi ERA II 82, 514 (14)
Eints, tsvei, drei ERA II 82, 514 (15)
Kits läks küüni, ERA II 82, 514/5 (17)
Anni jõi tassi kohvi, ERA II 82, 515 (18)
Kurr, karr kuhu lähed, ERA II 82, 515 (19)
Vald jäi viltu vaatamaie, ERA II 82, 517 (25)
Mamsel keetis moosi, ERA II 82, 519 (29)
Kui kurat koopas konne sõi ERA II 82, 519 (30)
Piiri-pääri pääsuke, ERA II 82, 519/20 (31)
Oles ma ennenp seda tiidnu, ERA II 82, 520 (32)
Kell üümüts, ERA II 82, 520/1 (33)
Neitsikene noorukene, ERA II 82, 521/2 (34)
Ostsin orja ostsin härja, ERA II 82, 522 (35)
Entel, tentel trika trein, ERA II 82, 522 (36)
Üksin tuksin toome tilka, ERA II 82, 523 (37)
Rätsep rätsep kakaduu ERA II 82, 523 (38)
Talutüdruk tillukene ERA II 82, 524 (40)
Kudli-Kadli-Midli-Madli, ERA II 82, 524 (42)
Laula laula latsekene, ERA II 82, 524 (43)
Peoleo, Peoleo! ERA II 82, 539 (2) — Liiviku t., Varetjärve t.
Mamsel keetis moosi. ERA II 82, 539 (3) — Liiviku t., Varetjärve t.
Kell üks muna küps, ERA II 82, 540 (5) — Liiviku t., Varetjärve t.
Üks mees läks linna. ERA II 82, 541 (10) — Liiviku t., Varetjärve t.
Altmäe rebane, ERA II 82, 541 (11) — Liiviku t., Varetjärve t.
Kui kurat koobas konne sõi, ERA II 82, 541 (12) — Liiviku t., Varetjärve t.
Midli-madli, Kudli-kadli! ERA II 82, 541 (14) — Liiviku t., Varetjärve t.
Üks veike valge tuvi ERA II 82, 541 (9) — Liiviku t., Varetjärve t.
Eints, tsvei, drei, ERA II 82, 542 (17) — Liiviku t., Varetjärve t.
Kes meil vihane? ERA II 82, 542 (18) — Liiviku t., Varetjärve t.
Üks õun veeres mööda maad. ERA II 82, 542 (19) — Liiviku t., Varetjärve t.
Tita jõi tassi kohvi ERA II 82, 543 (1) — Paabu t.
Peoleo kas Tiit on teol, ERA II 82, 543 (1b) — Paabu t.
Kui kurat kooban konne sei ERA II 82, 543/4 (5) — Paabu t.
Mamsel keetis moosi, ERA II 82, 544 (6) — Paabu t.
Kes meil vihane. ERA II 82, 544 (7) — Paabu t.
Altmäe rebane ERA II 82, 545 (8) — Paabu t.
Üks valge tuvi ERA II 82, 545 (9) — Paabu t.
Eints, tsvei, drei, ERA II 82, 546 (12) — Paabu t.
Üks mees läks linna, ERA II 82, 546 (14) — Paabu t.
Midli madli, kudli, kadli, ERA II 82, 546 (15) — Paabu t.
Entel Tentel trika trei, ERA II 82, 546 (16) — Paabu t.
Entel, tentel, teere ka mentel, ERA II 82, 546 (17) — Paabu t.
Mamsel keetis moosi, ERA II 82, 547/8 (2) — Metsaääre t.
Kits läks küüni, ERA II 82, 548 (4) — Metsaääre t.
Susi sa kurja tegija ERA II 82, 549 (6) — Metsaääre t.
Liiri, lõõri, lõoke ERA II 82, 549/50 (7) — Metsaääre t.
Tita jõi tassi kohvi ERA II 82, 550 (10) — Metsaääre t.
Üks valge tui ERA II 82, 550 (8) — Metsaääre t.
Kui kurat koopas konne sõi ERA II 82, 550 (9) — Metsaääre t.
Noor noor noori mehi EÜS VIII 248 (51) — Mardi t.

Krüüdneri v. (54)

Mõisad põlevad, saksad surevad. E 81885 (3)
Ää-äh! tsuu-tsuh! ERA II 257, 396 (103)
Äiu-äiu, kussu-kussu, ERA II 257, 396 (104)
Tule, uni, ussest sisse, ERA II 257, 396/7 (105)
Jaanikene, saanikene, ERA II 257, 397 (106)
Tpruu-tpruu Riiga, ERA II 257, 397 (107)
Sõit, sõit, sõtsele, ERA II 257, 397/8 (108)
Tere, tere, tetre! ERA II 257, 398 (109)
"Kes meil pahanu? ERA II 257, 398 (110)
Kuda kutsa karja lätt? ERA II 257, 399 (111)
Tii, tii, tigane, ERA II 257, 399 (112)
Tii pätsi, kasta kakku, ERA II 257, 399 (113)
Seome tsia jala kinni, ERA II 257, 400 (114)
Edimäne käsk, ERA II 257, 400 (115)
Vihm, mine Vennemaale, ERA II 257, 400 (116)
Auh, auh, ERA II 257, 400 (117)
Kell üits, ütle mulle. ERA II 257, 401 (118)
Vanast oll muur, ERA II 257, 401/2 (119)
Entel-tendel, tika-trei, ERA II 257, 402 (120)
Juhan Jussi, ERA II 257, 402 (121)
Juhan jugi, ERA II 257, 402 (122)
Tsirk, situ pejju, ERA II 257, 402 (123)
Tsirk, situ pejju, ERA II 257, 403 (124)
Varesele valu, ERA II 257, 403 (125)
Peoleo, Peoleo! ERA II 82, 539 (2) — Liiviku t., Varetjärve t.
Mamsel keetis moosi. ERA II 82, 539 (3) — Liiviku t., Varetjärve t.
Kell üks muna küps, ERA II 82, 540 (5) — Liiviku t., Varetjärve t.
Üks mees läks linna. ERA II 82, 541 (10) — Liiviku t., Varetjärve t.
Altmäe rebane, ERA II 82, 541 (11) — Liiviku t., Varetjärve t.
Kui kurat koobas konne sõi, ERA II 82, 541 (12) — Liiviku t., Varetjärve t.
Midli-madli, Kudli-kadli! ERA II 82, 541 (14) — Liiviku t., Varetjärve t.
Üks veike valge tuvi ERA II 82, 541 (9) — Liiviku t., Varetjärve t.
Eints, tsvei, drei, ERA II 82, 542 (17) — Liiviku t., Varetjärve t.
Kes meil vihane? ERA II 82, 542 (18) — Liiviku t., Varetjärve t.
Üks õun veeres mööda maad. ERA II 82, 542 (19) — Liiviku t., Varetjärve t.
"Veeri, veeri kukeli H II 29, 344/7 (3)
"Joose poig, karga poig H II 29, 348
Mina küll, mina küll vaenelatsi H II 29, 350 (7)
Kui mina elli esä kottun H II 29, 350/1 (8)
Kellele see kibu minek, H II 29, 351/2 (2)
Ärä paku pajostikku kaske, kaske H II 29, 353/4 (7)
"Liigu, liigu liinakene Elleroo, elleroo H II 29, 355 (8)
Laula, laula latsõkõnõ: H II 29, 830 (1)
"Liiri, lõõri lõokõnõ, H II 29, 830/2 (2)
Vana tütrik, raudhammas, H II 29, 832 (3)
Tii, tii tiganõ; H II 29, 832 (4)
Hants, Hants aus mies, H II 29, 833 (5)
Võti sulasõ, võti näidsiku; H II 29, 833 (6)
Tuku, tuku tunni, H II 29, 833/4 (7)
"Harakõlõ alu, H II 29, 836 (11)
Ut´te mää mõtsa lää, H II 56, 637/48
"Tere, tere, Tetre," H III 16, 322 (3)
Kaarna, kaarna, mine mööda mu karjast H III 16, 325 (6)
Ma olli ori Otõmban H III 16, 326 (7)

Kodijärve v. (47)

Also recorded at Nõo (3).

Savimäe (1)

Perenaine põrguline EÜS V 22 (20)

references naming only the commune

"Kes seal kaugel keerulaanen?" E, StK 16, 1 (1)
Härja orja ne küsiva, E, StK 16, 1/3 (2)
Entel, tentel trika trei, ERA II 84, 275 (13) — Järveotsa t.
Hiina keiser ratsutab, ERA II 84, 275 (16) — Järveotsa t.
Kell üks öömüts, ERA II 84, 275 (26) — Järveotsa t.
Kes meil on vihane? ERA II 84, 275 (28) — Järveotsa t.
Adina sudin suitkaru saitkaru, ERA II 84, 275 (4) — Järveotsa t.
Läksin metsa, ERA II 84, 277 (31) — Järveotsa t.
Kui kurat kooban konne sõi, ERA II 84, 277 (33) — Järveotsa t.
Tere, tere, tetre, ERA II 84, 277 (36) — Järveotsa t.
Midli-madli, kudli kadli, ERA II 84, 277 (42) — Järveotsa t.
Kuku, kuku, käokene EÜS V 109/10 (125) — Austa t.
Esä läits emägä magama EÜS V 110/1 (126) — Kangru t.
Minu peig oli pillisseppa EÜS V 111 (127) — Kangru t.
Minu peig ol´li piitsaseppa EÜS V 111/2 (129) — Kangru t.
Neitsikene, noorekene EÜS V 112/3 (130) — Kangru t.
Minu veli ol´li väike mees EÜS V 113 (131) — Kangru t.
Lätsi mina mõtsa kõndimaie EÜS V 114 (132) — Kiisa t.
Tibu tul´l tina vangerdega EÜS V 114 (133) — Kiisa t.
Ärja orjane küsivä EÜS V 115 (134)
Mind on loodud kündijasse EÜS V 115/6 (135)
Kui mina nakka laulemaie EÜS V 116 (136)
Esänd kiitis, emänd kiitis EÜS V 116 (137)
Kost sa tsirguke silmad said EÜS V 117 (138) — Kährimäe t.
Võta naine neidudest EÜS V 117 (139)
Lätsi ma Koiva kosjule EÜS V 118 (140)
Pill see üiab tatsuviisi EÜS V 118 (141) — Kitse t.
Kel pole omma, võtku voki EÜS V 118 (142) — Kitse t.
Kägu kukub karjusselle EÜS V 118 (143) — Kitse t.
Sinust saab jo saksa naene EÜS V 143 (30)
Tule mahe Marikene lilli-po, hellaro. EÜS V 144 (34)
Ilosa no emända, priski no preili EÜS V 23 (21)
Lätsi mina, lätsi mina kosjo valda EÜS V 26/7 (26)
Olli mina tille teopoissi EÜS V 29/31 (29) — Kährimäe t.
Annekõne, õnnekõne EÜS V 31 (31) — Kährimäe t.
Lätsi mina küllä kükäkalla EÜS V 32 (32) — Kährimäe t.
Ol´li mina väike meheke EÜS V 33 (35) — Savimäe t.
Mõtsa lätsit sa ja mõtsa lätsi ma EÜS V 33/4 (38) — Savimäe t.
Märdi tullu kauge'elta Märti Märti EÜS V 36/a (40) — Savimäe t.
Veli hella vellekene kas´ke EÜS V 37 (41) — Metsa-Kuru t.
Anda ei hiada hobusta EÜS VII 2647/8 (10) — Pruuli t.
Küll olli valge merevattu EÜS VII 2648/9 (11) — Pruuli t.
Lääme kiiget katsumaie EÜS VII 2650 (13) — Pruuli t.
Lätsi mina karja saatma EÜS VII 2650/1 (14) — Pruuli t.
Kaasikel oli karva pika EÜS VII 2651 (15) — Pruuli t.
Mis te oina otselide EÜS VII 2651 (16) — Pruuli t.

Kambja v. (36)

Pulli (5)

Luikadi, luikadi lumme satab; ERA II 63, 311 (10)
Püss oli tüsse ja raud oli rasse, ERA II 63, 311 (9)
Üts vanapoiss läts kosja valleraa ERA II 63, 324/5 (31)
Virk sai viiel laisal poisil, ERA II 63, 333 (2)
Kilks-kolks koodi' lööva', ERA II 63, 333 (3)

references naming only the commune

Aituma eidekene! E 71195 (1)
Sild läks katki, sild läks katki, ERA II 100, 221 (12) — Asusepa t.
Mis te sandi seisate ERA II 106, 404/6 (1)
Oi, oi, oi, oi mõisapoisse ERA II 106, 417/8 (9)
Silevalerilla ERA II 106, 419/20 (10)
"Pomp, pomp, podi, lodi ERA II 106, 467/9 (2)
Meie issal mekusilma, ERA II 29, 214 (c)
Oh ma vaene, kus mu naene, ERA II 29, 218 (a)
Mamsel keetis moosi, ERA II 29, 219 (a)
Siin siin, põlli seen, ERA II 31, 124 (5)
Issu, tissu, vanger vissu, ERA II 31, 124 (6)
Kesse kõnnib pimmel ööl? ERA II 36, 297/8 (3) — Tootsi t.
Lõpe ära, rüäkene ERA II 36, 312 (3)
Ma vaenelats, ma ütsik lind, ERA II 36, 313 (4)
Oh see om üts hale lugu ERA II 36, 313/4 (5)
Uni, tule uksest sisse, ERA II 36, 314 (6)
Varesele valu! ERA II 36, 314 (7)
Kes kõnnib pimmel ööl? ERA II 36, 315 (8)
Juu, juu, maidsa, maidsa, ERA II 63, 350 (10) — Palandiku t.
Jeesus kõndis mäge möda, ERA II 63, 365 (54)
Tasa, tasa, pik´ukene! ERA II 63, 366 (56)
Kost käib tühäjutu tii? ERA II 63, 367 (2)
Kes saal kaugel keeru laanen EÜS VII 2652 (18)
Laku vittu, laulurästas EÜS VII 2652 (19)
Neitsikene, noorekene EÜS VII 2653 (20)
Minu veli olli väike mees EÜS VII 2654 (21)
Kes seal kõnnib kerikuteed EÜS VII 2655 (24) — Hurda t.
Eepilla saatora pilla, EÜS VII 2656 (25) — Hurda t.
Vellekene, ellakene EÜS VII 2656/7 (26) — Hurda t.
Oi minijakene, meeleline EÜS VII 2657 (27) — Hurda t.
Oi tütar kena linnuke EÜS VII 2657 (28) — Hurda t.

Prangli v. (15)

Ma ole vaene miis ERA II 10, 169/70 (13)
Kust need võerad meile tulnud? H I 4, 587/8 (1)
Pissi, pissi, meie palume, H I 4, 588 (2)
Saavanem, vanemike, H I 4, 589 (3)
Aitimal, saavanema, H I 4, 589 (4)
Õllest me poleks hoolindki; H I 4, 589 (5)
Aitimal, saavanema, H I 4, 589 (6)
Aitimal saavanema, H I 4, 589 (7)
Saavanem, vanemike, H I 4, 589/90 (8)
Oh, vaene saavanema! H I 4, 590 (9)
Õekesed, langukesed, H I 4, 590/1 (10)
Õekesed, langukesed, H I 4, 591 (11)
Öekesed, langukesed, H I 4, 592 (12)
Nüüd meie tibu kingasissa, H I 4, 592 (13)
Aitimal, pereisada! H I 4, 593 (14)

Kammeri v. (12)

Ivaste (1)

Kuku kuku käokene EÜS V 1215/6 (11) — Kitse t.

references naming only the commune

Olin mina vaene vabat naene, E, StK 16, 3/4 (3)
Lätsi mina mõtsa kõndimaie EÜS V 1206 (1)
Tibu tull tinavangerdega EÜS V 1206/7 (2)
Ärjä orja nee küsiva EÜS V 1207 (3)
Mind on loodud kündijaksa EÜS V 1207/8 (4)
Olli mina tille teopoissi EÜS V 1209/11 (5)
Minu veli oli väike mees EÜS V 1211 (6)
Esä läits emäga magama EÜS V 1211/2 (7)
Neitsikene noorekene EÜS V 1212/4 (8)
Minu peig olli pillisseppa EÜS V 1214 (9)
Minu peig oli piitsaseppa EÜS V 1214/5 (10)

Suure-Kambja v. (12)

Oh minu armas Anneke H III 16, 333 (1)
Tsõtsikene linnukene, H III 16, 333/4 (2)
Näie neidu kasuvad, H III 16, 334/5 (3)
Vaiki vana ja suu suure! H III 16, 335 (4)
Kui ma kaie kabelide, H III 16, 336 (5)
Vihmakene velekene, H III 16, 336 (6)
Oi mu ennista elukeist, H III 16, 337 (7)
Kui ma kuule naaretavad, H III 16, 338 (8)
Neiukene noorekene, H III 16, 338/9 (9)
Ellakene, velekene, H III 16, 339 (10)
Muu mehe lähva merele, H III 16, 339 (11)
Vara mina võtti, noorelt naise, H III 16, 340 (12)

Vana-kuuste v. (5)

Mamsel keetis moosi ERA II 82, 535 (1)
Kikas ütel kanale ERA II 82, 535 (2)
Kell üts üümüts ERA II 82, 536 (4)
Entel tentel trika trei ERA II 82, 537 (7)
Kärevere Jussi tappis kassi ERA II 82, 537 (8)

Veski v. (5)

Kui kurat koopas konne sõi, E 76535 (1)
Siakene silmakene, E 76536 (3)
Velekene hellakene H II 32, 460 (39)
Emakene memmekene H II 32, 463/4 (40)
Oh te poisi porto poisi, H II 32, 465/6 (42)

Haaslava v. (4)

Also recorded at Võnnu (3) and Tartu-Maarja (1).

Mõra (2)

Üti tüti tõrvapüti punn. ERA II 63, 247 (2)
Üks mees läks linna, ERA II 63, 247 (3)

Aardla (1)

Viige nee tõra kuriku, E 71202/5

Uniküla (1)

Also recorded at Võnnu (3).

Me käime üle linna silla, ERA II 100, 461 (1) — Luusepera t.

Unipiha v. (3)

Pühi (2)

Tutu, tutu tuvikene ERA II 10, 303 (1)
Aiut, taiut tahtsin laulda ERA II 10, 304/5 (1)

references naming only the commune

See su isa, ERA II 2, 267 (1)

Kodijarve v. (1)

Also recorded at Nõo (3).

Elli ku mina külana EÜS VII 2649 (12) — Pruuli t.

Kodujärve v. (1)

Kui kurat koopas konne sõi, E 83975 (1)

Prangli algk (4)

Siake silmake, ERA II 1, 77 (2)
Laa, laa lambid, ERA II 1, 82 (1)
Mamma, mamma marjuke. ERA II 1, 82 (2)
Ents, venis, trei. ERA II 1, 82 (3)

Laane krjm (2)

Võta naine neidudest EÜS V 117 (139)
Lätsi ma Koiva kosjule EÜS V 118 (140)

Sipe k (2)

Mamsel keetis moosi, ERA II 82, 551 (1) — Kallipera t., Trossi t.
Üks valge tuvi ERA II 82, 551 (2) — Kallipera t., Trossi t.

Vana-Kuuste as. (25)

Lätsi mina, lätsi mina Siidile, ERA II 82, 509/10 (3)
Lepatriinu lenda landa, ERA II 82, 511 (6)
Kaks õuna jooksid mööda maad, ERA II 82, 511 (7)
Merekala orre pääl ehk: ERA II 82, 512 (10)
Mina läksin Toome pääle, ERA II 82, 513 (12)
Iisik, siisik, sikermaasik, ERA II 82, 513 (13)
Üks valge tuvi ERA II 82, 514 (14)
Eints, tsvei, drei ERA II 82, 514 (15)
Kits läks küüni, ERA II 82, 514/5 (17)
Anni jõi tassi kohvi, ERA II 82, 515 (18)
Kurr, karr kuhu lähed, ERA II 82, 515 (19)
Vald jäi viltu vaatamaie, ERA II 82, 517 (25)
Mamsel keetis moosi, ERA II 82, 519 (29)
Kui kurat koopas konne sõi ERA II 82, 519 (30)
Piiri-pääri pääsuke, ERA II 82, 519/20 (31)
Oles ma ennenp seda tiidnu, ERA II 82, 520 (32)
Kell üümüts, ERA II 82, 520/1 (33)
Neitsikene noorukene, ERA II 82, 521/2 (34)
Ostsin orja ostsin härja, ERA II 82, 522 (35)
Entel, tentel trika trein, ERA II 82, 522 (36)
Üksin tuksin toome tilka, ERA II 82, 523 (37)
Rätsep rätsep kakaduu ERA II 82, 523 (38)
Talutüdruk tillukene ERA II 82, 524 (40)
Kudli-Kadli-Midli-Madli, ERA II 82, 524 (42)
Laula laula latsekene, ERA II 82, 524 (43)

Kõrkküla as. (16)

Mamsel keetis moosi ERA II 82, 535 (1)
Kikas ütel kanale ERA II 82, 535 (2)
Kell üts üümüts ERA II 82, 536 (4)
Entel tentel trika trei ERA II 82, 537 (7)
Kärevere Jussi tappis kassi ERA II 82, 537 (8)
Peoleo, Peoleo! ERA II 82, 539 (2) — Liiviku t., Varetjärve t.
Mamsel keetis moosi. ERA II 82, 539 (3) — Liiviku t., Varetjärve t.
Kell üks muna küps, ERA II 82, 540 (5) — Liiviku t., Varetjärve t.
Üks mees läks linna. ERA II 82, 541 (10) — Liiviku t., Varetjärve t.
Altmäe rebane, ERA II 82, 541 (11) — Liiviku t., Varetjärve t.
Kui kurat koobas konne sõi, ERA II 82, 541 (12) — Liiviku t., Varetjärve t.
Midli-madli, Kudli-kadli! ERA II 82, 541 (14) — Liiviku t., Varetjärve t.
Üks veike valge tuvi ERA II 82, 541 (9) — Liiviku t., Varetjärve t.
Eints, tsvei, drei, ERA II 82, 542 (17) — Liiviku t., Varetjärve t.
Kes meil vihane? ERA II 82, 542 (18) — Liiviku t., Varetjärve t.
Üks õun veeres mööda maad. ERA II 82, 542 (19) — Liiviku t., Varetjärve t.

Lubjaoja as. (11)

Peoleo, Peoleo! ERA II 82, 539 (2) — Liiviku t., Varetjärve t.
Mamsel keetis moosi. ERA II 82, 539 (3) — Liiviku t., Varetjärve t.
Kell üks muna küps, ERA II 82, 540 (5) — Liiviku t., Varetjärve t.
Üks mees läks linna. ERA II 82, 541 (10) — Liiviku t., Varetjärve t.
Altmäe rebane, ERA II 82, 541 (11) — Liiviku t., Varetjärve t.
Kui kurat koobas konne sõi, ERA II 82, 541 (12) — Liiviku t., Varetjärve t.
Midli-madli, Kudli-kadli! ERA II 82, 541 (14) — Liiviku t., Varetjärve t.
Üks veike valge tuvi ERA II 82, 541 (9) — Liiviku t., Varetjärve t.
Eints, tsvei, drei, ERA II 82, 542 (17) — Liiviku t., Varetjärve t.
Kes meil vihane? ERA II 82, 542 (18) — Liiviku t., Varetjärve t.
Üks õun veeres mööda maad. ERA II 82, 542 (19) — Liiviku t., Varetjärve t.

Küti as. (7)

Mamsel keetis moosi, ERA II 82, 547/8 (2) — Metsaääre t.
Kits läks küüni, ERA II 82, 548 (4) — Metsaääre t.
Susi sa kurja tegija ERA II 82, 549 (6) — Metsaääre t.
Liiri, lõõri, lõoke ERA II 82, 549/50 (7) — Metsaääre t.
Tita jõi tassi kohvi ERA II 82, 550 (10) — Metsaääre t.
Üks valge tui ERA II 82, 550 (8) — Metsaääre t.
Kui kurat koopas konne sõi ERA II 82, 550 (9) — Metsaääre t.

Väike-Kambja as. (2)

Jeesus kõndis mäge möda, ERA II 63, 365 (54)
Tasa, tasa, pik´ukene! ERA II 63, 366 (56)

Kambja as. (1)

Sild läks katki, sild läks katki, ERA II 100, 221 (12) — Asusepa t.

Suure-Kambja m. (6)

Lõpe ära, rüäkene ERA II 36, 312 (3)
Ma vaenelats, ma ütsik lind, ERA II 36, 313 (4)
Oh see om üts hale lugu ERA II 36, 313/4 (5)
Uni, tule uksest sisse, ERA II 36, 314 (6)
Varesele valu! ERA II 36, 314 (7)
Kes kõnnib pimmel ööl? ERA II 36, 315 (8)

Savimäe t. (5)

Ilosa no emända, priski no preili EÜS V 23 (21)
Lätsi mina, lätsi mina kosjo valda EÜS V 26/7 (26)
Ol´li mina väike meheke EÜS V 33 (35) — Savimäe t.
Mõtsa lätsit sa ja mõtsa lätsi ma EÜS V 33/4 (38) — Savimäe t.
Märdi tullu kauge'elta Märti Märti EÜS V 36/a (40) — Savimäe t.

Jursa t. (1)

Päidla mehe nagu hullu EÜS VII 2645/7 (9)

Poems with no finer place recorded (78)

Kui me õhtul Hinni järvel tuleme, E 49326/8
Tsiiri-tsiiri tsirgukene E 58261/2
Tsiiri-tsõõri tsirgukene, E 59907/8
Vellekene, noorekene, E 71517/8 (14)
Ennem mina mängin mätastega E II 21/2 (118)
Neitsi nope noorekene E, StK 16, 39 (1)
Säe mind sinilille sekka, E, StK 16, 39/40 (2)
Eesti peiud, noored neiud, E, StK 16, 42 (4)
Oli mina tille teopoissi, E, StK 16, 44/6 (6)
"Sirguke kust sa silmad said E, StK 16, 8 (1)
Mõista minu uni ära mari kuldu E, StK 7, 1 (1)
Kes sääl kõn´nib pimmel yyl? ERA II 10, 249 (1)
Elde kal´l´is Jeesuke, ERA II 10, 251 (6)
Ära väs´si Jeesukene, ERA II 10, 252 (7)
näl´g, nälg, näl´g ERA II 10, 252 (8)
Kes sääl kõn´nib pimmel yyl? ERA II 10, 253 (1)
Issu-tissut, vanker vissut, ERA II 29, 213 (a)
Entel-tentel trika trei. ERA II 29, 213 (b)
Kell üits, üümüts ERA II 31, 139 (2)
üks vanamees läks linna ERA II 31, 207 (2)
Kiirmus, kaarmus ERA II 7, 690 (1)
Nüüd, nüüd on nad vihases võitluse tormis, ERA II 84, 273
Kipsan kipsan õnnukõne EÜS II 73/4 (54)
Kodu lääsi oles tohisi Võe õo, võe õo EÜS II 75/6 (56)
Lätsi mina läbi külä, kuku, kuku, kuku EÜS II 78 (60)
Veeri veeri päiväkõne elleroo elleroo EÜS II 79 (61)
Kui rätsep ummel kasukat Tiraiti rallala EÜS II 89 (70)
Kelles see talus tasane talgu talgu EÜS III 66/7 (26)
Kas on valmis vaska jooki EÜS IV 1305 (22)
Kus ni mehe seni olli kasike, kanike EÜS VII 2635 (11)
Esäkene, taadikene EÜS VII 2635 (12)
Ai mina karja kabelisse, EÜS VII 2635/6 (13)
Tooge nüüd näiu meie nätta kaske EÜS VII 2641 (1)
Külatüdruku, tsõtsikese EÜS VII 2641/2 (2)
Kui mina hakkan laulemaie EÜS VII 2642 (3)
Kui mina ära koolenesse EÜS VII 2642 (4)
Aage peremehi kokku EÜS VII 2658/9 (29)
Lätsi mina lauta lehma tapma EÜS VII 2661 (33)
Veli võtis vereva naise EÜS VII 2661/2 (34)
Tere, tere tütre EÜS VII 2663 (37)
Sööge langu, jooge langu kaske EÜS VII 2663/5 (38)
Neiukene, noorukene EÜS VII 2666 (39)
Jaanikene, poisikene EÜS VII 2666/7 (40)
Ikis kaksi vaestalasta EÜS VII 2667/8 (41)
""Tule oma otsimaie, H II 29, 843/6 (1)
Oles tiias oma osa H II 32, 531 (21)
Ei ma enne siist ei lähe H II 32, 531/2 (23)
Mina küll mina vaenelat´si H II 32, 532/3 (23)
Kae kos kasvab kaanemõtsa H II 32, 533 (25)
Rai rai rai rai ratas paari H II 32, 533 (26)
Vana miis vana tonti H II 32, 533 (27)
Õtak tule õnne kaasa H II 56, 657/8 (1)
Küläkene väikokene H II 56, 658/9 (2)
Ei ma ütle ütelegi, H II 56, 659 (3)
Oh mina vaene valge jänes, H II 56, 659/60 (4)
Lõpe põld, vähene väli, H II 56, 661 (5)
Lätsi mina mõtsa kõndema, H II 56, 661/3 (6)
Vanapoiss pulstpää H II 56, 663/4 (7)
Meid olle viis velitsit H II 56, 664/6 (8)
Üts tule mõisa puult H II 56, 673
Vanast olli muur H II 56, 673/4
Kurr karr kossa ollit? H II 56, 674
Laulikas oli minu isa, H III 15, 265 (1)
Ei ma tohi siina laulda, H III 15, 265 (2)
Las' kuna hakkan laulamaie, H III 15, 265 (3)
Kuku'ks, kuku'ks käukene, H III 15, 265 (4)
Koju'ks, koju'ks ennad vennad, H III 15, 266/7 (5)
Jaanikene, saanikene, H III 15, 267 (6)
Kus ma laulu laotasin, H III 21, 533 (1)
Oles mind loodu laulijasa, H III 21, 533/4 (2)
Lätsin mõtsa hommingula, H III 21, 535/6 (3)
Härja orjalta küsimaie: H III 21, 536 (4)
Nägin mina neidu kasveveta H III 21, 536/42 (5)
Päivakesel palju tööda, H III 21, 542/3 (6)
Esakene ennekene, H III 21, 544/7 (7)
Esakene ennekene, H III 21, 548/50 (8)
Viksemba viidu ju mehele H III 7, 17/8 (5)
Ärja orjalda küsise H, Mapp 503 (2)

Sample verses with parallels in other places

Verses recorded here whose close parallels appear in poems from other collection places — a trace of the shared oral tradition.

kos su kulla pesäkene (H II 29, 830/2 (2)) — parallel in Setumaa
tinatside telgiga (AES, MT 130, 32/3 (3)) — parallel in Setumaa
must ärg läits lauta (AES, MT 130, 32/3 (3)) — parallel in Paistu
me latse kõtt tervess (ERA II 257, 403 (125)) — parallel in Karksi
pikä põllupendre alla (AES, MT 130, 32/3 (3)) — parallel in Karksi
kae kanamunani (H III 21, 544/7 (7)) — parallel in Halliste
vanamiis ragus maha (AES, MT 130, 32/3 (3)) — parallel in Helme
kos meri jäie (AES, MT 130, 32/3 (3)) — parallel in Helme
kaldus kalajärvekene (H II 32, 532/3 (23)) — parallel in Tartu
must ärg ärä jõie (AES, MT 130, 32/3 (3)) — parallel in Tartu