← RunoVerse

Lemminkäinen Kalevalas ja rahvalauludes

Valge pearätiga naine istub kivisel maal valgel riidel lamava noormehe surnukeha kõrval, üks käsi noormehe rinnal, ja vaatab üles. Nende taga on must jõgi, millel ujub luik, ning maas on luid ja pealuu.
Lemminkäisen äiti (Lemminkäise ema). Akseli Gallen-Kallela, 1897. Tempera lõuendil, 85,5 × 108,5 cm. Soome Rahvusgalerii, Ateneumi kunstimuuseum, Antelli kogud. Foto: Soome Rahvusgalerii / Hannu Pakarinen. Teos galerii veebilehel Loe stseeni: Lemminkäise ema äratab poja ellu, 15. runo, värsid 195–554
"Kutsu rujot, kutsu rammat,"Invite the crippled, invite the lame,Kutsup' on perisokiet,Invite the stone-blind too,Vain elä kutsu Lemminkäistä."Only do not invite Lemminkäinen.""Mistäpä tunnen Lemminkäisen?""How am I to know Lemminkäinen?"
— SKVR I2 808, Vuokkiniemi, 1872 · Ingliskeelne tõlge: tehisintellektimudel Claude Fable 5.2 RunoVerse’i jaoks

Loe rahvalaulude värsse, kus on nimi Lemminkäinen

Kalevalas

Lemminkäinen röövib Saarelt Kyllikki; kui too murrab vande ja käib küla peal, jätab Lemminkäinen ta maha ning läheb Pohjola neidu kosima (runod 11–12). Pohjola perenaine annab talle ülesanded: ta püüab Hiie põdra ja paneb Hiie tulesuisele ruunale valjad pähe, kuid Toonela jõel, kuhu ta saadetakse luike laskma, tapab põlatud karjane ta ja viskab Toonela kärestikku (runod 13–14). Ema riisub tema keha tükid rehaga Toonela jõest kokku ja äratab ta uuesti ellu (15. runo). Kui teda Pohjola pulma ei kutsuta, läheb ta sinna ikkagi, raiub Pohjola peremehel pea maha ja põgeneb mere taha saarele (runod 26–29); hiljem ühineb ta Väinämöise ja Ilmarisega, kes purjetavad Sampot tooma (39. runo).

Kirjutanud RunoVerse’i jaoks tehisintellektimudel Claude Opus 5.5 Lönnroti runokokkuvõtete põhjal.

Rahvalauludes

Arhiivikogudes nimetab 434 laulu Lemminkäist või Ahti Saarelaist, Kaukomielit või Kaukamoist; Lönnroti Kalevalas on Ahti Saarelainen ja Kaukomieli Lemminkäise teised nimed. Ingerimaa lauludes nimetatakse Kaukamoist Kalervo pojaks; siin ei ole otsustatud, kas laulud peavad silmas sama tegelast. Üleskirjutuste järgi on peaaegu pooled lauludest Viena Karjalast ning enamik ülejäänuist Laadoga Karjalast ja Aunuse Karjalast; laule, mis kasutavad ainult teisi nimesid, on ka Ingerimaalt. Üle poole on liigitatud Lemminkäise lauluks; järgmised on Saare neiud ja Lemminkäise surm.

Need värsid Lönnroti Kalevalas

Kalevala, 1849, 20. runo, värsid 565–567, 575–576

565 Kutsu kurjat, kutsu köyhät,Call the poor, and call the needy,
566 sokeatki, vaivaisetki,Call the blind, and call the wretched,
567 rammatki, rekirujotki!Call the lame, and call the cripples;
…
575 Elä kutsu Kaukomieltä,Only ask not Lemminkainen,
576 tuota Ahti Saarelaista!"Ask not Ahti Saarelainen."

Rahvalaul: SKVR I2 808, Vuokkiniemi, 1872

"Kutsu rujot, kutsu rammat,"Invite the crippled, invite the lame,
Kutsup' on perisokiet,Invite the stone-blind too,
Vain elä kutsu Lemminkäistä."Only do not invite Lemminkäinen."
"Mistäpä tunnen Lemminkäisen?""How am I to know Lemminkäinen?"

Lönnroti 1849. aasta Kalevala 20. runos on sarnaseid värsse; märgitud sõnad on mõlemas tekstis, mõni neist teisel kujul. See laul pandi kirja 1872. aastal, pärast Kalevala ilmumist.

Rahvalaulu värsid on inglise keelde tõlkinud tehisintellektimudel Claude Fable 5.2 RunoVerse’i jaoks. Kalevala värsside ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907.

Värsse rahvalauludest

Üks värss igast kümnest kõige laulurohkemast paigast, selle paiga varaseimast täpselt dateeritud üleskirjutusest. Nimi on esile tõstetud.

Laulude paigad arhiivi üleskirjutuste järgi

Laulud, milles esineb Lemminkäinen, Ahti Saarelainen või Kaukomieli, arhiivi üleskirjutustes antud paikade järgi.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi, Suistamo, Kontokki, Repola, Uhtua, Kiimaisjärvi, Ilomantsi, Porajärvi.

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik kaardil olevad paigad

7 või rohkem laulu

3–6 laulu

1–2 laulu

Nimi lauljate suus

Nimekujud, mille kogujad lauljatelt üles kirjutasid, igaüks vähemalt kolmes laulus. Ainult kirjaviisi poolest erinevad kujud on liidetud ning käändelõpuga kujud, nagu Lemminkäisen, on välja jäetud. Iga kuju all on laulude arv ja piirkond, kust on üles kirjutatud üle poole neist lauludest.

Teised nimed

Tema teised nimed samades lauludes; arvesse on võetud kõik käändevormid.

Veel Kalevala-ainelist kunsti

Laulutüübid (SKVR-i ja ERAB-i laulud; JR-i üleskirjutustel tüüpi ei ole)

Lemminkäisen virsi, Saaren neidot, Lemminkäisen surma, Kaukamoisen virsi, Oluen uhkaus, Vipusen virsi, Iso härkä, Laivaretki, Sammon ryöstö, Rutsa, Kalevanpojan kosto, Kilpakosinta

Täielik loend koos laulude arvuga on jaotises „Arvud“.

Runod, kus esineb Lemminkäinen
  1. 11. runo

    Lemminkäinen lähtee Saaren suurisukuista neittä kosimaan. Kyllikki itkee ja paheksii erittäinki Lemminkäisen sotahalua; Lemminkäinen lupa’aa ei koskaan lähteä sotaan, jos Kyllikki lupa’aisi, ei milloinkaan juoksennella kylässä, ja kumpanenki vannoo pysyäksensä. Lemminkäisen äiti ihastuu nuoresta miniästänsä.

    Lemminkainen goes to seek a wife among the noble maidens of Saari. Kyllikki weeps, and especially reproaches Lemminkainen with his fondness for war, and Lemminkainen promises not to go to war if Kyllikki promises never to go to the village dances, and both swear to observe these conditions. Lemminkainen drives home, and mother rejoices in her young daughter-in-law.

  2. 12. runo

    Kyllikki unohtaa valansa ja lähtee kylään, josta Lemminkäinen suuttuu kovasti ja päättää paikalla hylkäistä hänen ja lähteä Pohjan neittä kosimaan. Äiti kokee kaikin tavoin estää poikaansa lähtemästä ja sanoo hänen siellä surmansa tapaavan; Lemminkäinen päätänsä harjaava viska'aa uhalla harjan kädestänsä ja kiva'aa, jo silloin harjastaki, kun hänestä, verta vuotavan.

    Kyllikki forgets her oath and goes to the village, whereupon Lemminkainen is enraged and resolves to divorce her immediately, and to set forth to woo the Maiden of Pohja. His mother does her utmost to dissuade him, telling him that he will very probably be killed. Lemminkainen, who is brushing his hair, throws the brush angrily out of his hand and declares that blood shall flow from the brush if he should come to harm.

  3. 13. runo

    Lemminkäinen pyytää tytärtä Pohjolan akalta, joka määrä’ää hänelle ensimmäiseksi ansiotyöksi, hiihtää Hiiden hirven. Lemminkäinen lähtee ylimielisesti uhkaamalla hirven ajoon, mutta tulee pian mielipahoiksensa havaitsemaan, ei saavansakaan uhalla hirveä.

    Lemminkainen asks the old woman of Pohja for her daughter, but she demands that he should first capture the Elk of Hiisi on snowshoes. Lemminkainen starts off in high spirits to hunt the elk, but it escapes, and he breaks his snowshoes and spear.

  4. 14. runo

    Tavallisilla metsämiehen lu'uilla ja rukouksilla kauniisti pyytäen Lemminkäinen viimein saapi hirven ja vie Pohjolaan. Kolmanneksi määräksi pannaan, ampua joutsen Tuonelan joelta. Lemminkäinen tulee Tuonelan joelle; siellä vahta'aa häntä ylenkatsottu karjan paimen, surma'aa hänen ja viska'aa Tuonen koskeen. Tuonen poika päälle päätteeksi lyödä silpaisee ruumiin palasille.

    Lemminkainen invokes the forest deities, and at length succeeds in capturing the elk, and brings it to Pohjola. A third task is assigned him, to shoot a swan on the river of Tuonela, Lemminkainen comes to the river, but the despised cowherd, who is lying in wait for him, kills him, and casts his body into the cataract of Tuoni. The son of Tuoni then cuts his body to pieces.

  5. 15. runo

    Muutamana päivänä alkaa harjasta Lemminkäisen kodissa verta tippua, josta äiti heti arva’aa, jo surman pojallensa tulleen, rientää Pohjolaan ja kysyy Pohjolan emännältä, kunne oli Lemminkäisen saattanut. Pohjolan emäntä toki viimein sanoo, kuille töille oli laittanut, ja päivä antaa aivan tarkan tiedon Lemminkäisen surmasta. Lemminkäisen äiti lähtee pitkä harava kädessä Tuonen kosken alle, haravoipi vettä, kunnes saapi kaikki palaset poikansa ruumiista kokoon, sovittaa ne yhteen ja laittaa niistä lukuin ja voidetten avulla Lemminkäisen entisellensä. Lemminkäinen virottuansa kertoo, miten oli Tuonelan joella surmattu ja lähtee äitinsä kanssa kotia.

    One day blood begins to trickle from the hair-brush at Lemminkainen's home, and his mother at once perceives that death has overtaken her son. She hastens to Pohjola and inquires of Louhi what has become of him. The Mistress of Pohjola at length tells her on what errand she has sent him, and the sun gives her full information of the manner of Lemminkainen's death. Lemminkainen's mother goes with a long rake in her hand under the cataract of Tuoni, and rakes the water till she has found all the fragments of her son's body, which she joins together, and succeeds in restoring Lemminkainen to life by charms and magic salves. Lemminkainen then relates how he perished in the river of Tuonela, and returns home with his mother.

  6. 20. runo

    Laitetaan sananviejät väkeä häihin kutsumaan; Lemminkäinen yksin jätetään kutsumatta.

    They dispatch messengers to invite the heroes to the wedding, but Lemminkainen is expressly passed over.

  7. 26. runo

    Lemminkäinen pahoillaan siitä, kun oli häihin kutsumatta jätetty, päättää kuitenki lähteä Pohjolaan, huolimatta äitinsä kiellosta ja niistä monista surmista, jotka äiti sanoi häntä matkalla kohtaavan.

    Lemminkainen, greatly offended that he was not invited to the wedding, resolves to go to Pohjola, although his mother dissuades him from it, and warns him of the many dangers that he will have to encounter.

  8. 27. runo

    Lemminkäinen tulee Pohjolaan ja käytteleikse monella tavalla ylimielisesti. Pohjolan isäntä suuttuu, ja kun ei voita Lemminkäistä loihtutaidoissa, vaatii häntä miekkasille. Miekkasilla ollessa lyöpi Lemminkäinen Pohjolan isännältä pään poikki, jota kostaaksensa Pohjolan emäntä kerä’ää sotaväkeä häntä vastaan.

    Lemminkainen comes to Pohjola and behaves with the greatest insolence. The Lord of Pohjola grows angry, and as he can do nothing against Lemminkainen by magic, he challenges him to a duel. In the course of the duel Lemminkainen strikes off the head of the Lord of Pohjola, and to avenge this, the Mistress of Pohjola raises an army against him.

  9. 28. runo

    Lemminkäinen pakenee kiiruusti Pohjolasta, tulee kotiin ja tiedustelee äitiltänsä, kunne lähtisi piilemään Pohjolan väkeä, jonka sanoi pian koko joukolla tulevan sotaan häntä yksinäistä miestä vasten.

    Lemminkainen escapes with all speed from Pohjola, comes home and asks his mother where he can hide himself from the people of Pohjola, who will soon attack him in his home, a hundred to one.

  10. 29. runo

    Lemminkäinen lähtee meren poikki purjehtimaan ja tulee onnellisesti saarelle. Lemminkäinen lähtee kerkiämiseen pakoon ja jättää saaren sekä impien että itsensä suureksi suruksi. Merellä särkee iso myrsky Lemminkäisen laivan, hän itse pääsee uimalla maalle, saa uuden veneen ja laskee sillä kotirannoille. Äiti kuitenkin elää ja asuu uudella paikalla korven sisässä, josta Lemminkäinen suureksi iloksensa löytää hänen. Äiti kertoo, miten Pohjolan väki oli tullut ja pannut tuvat tuhaksi; Lemminkäinen lupa’aa uudet, vielä paremmat tuvat tehdä, kuin myöski kostaa Pohjolan vaivoistansa, ja kertoo äitillensä hauskasta elämästänsä piiloaikana saarella.

    Lemminkainen sails across the lakes in his boat and comes safely to the island. Lemminkainen flies from the island, much to the grief both of the girls and himself. His boat is wrecked in a violent storm, but he escapes by swimming to land, makes a new boat, and arrives safely on the shores of his own country. His mother, however, is still alive, having taken refuge in a thick forest where Lemminkainen finds her to his great joy. She relates how the army of Pohjola came and burned down the house. Lemminkainen promises to build a finer house after he has revenged himself upon the people of Pohjola, and describes his pleasant life in the island of refuge.

  11. 30. runo

    Lemminkäinen lähtee entisen sotatoverinsa, Tieran, kanssa Pohjolaa sotimaan. Pohjolan emäntä laittaa kovan pakkasen vastaan, joka jäätää heidän laivansa mereen, ja olisi vähällä kylmänyt itse laivan urootkin, ellei Lemminkäinen olisi saanut häntä tehokkailla Iu’uilla ja manauksilla luopumaan. Lemminkäinen toverinensa astuu jäätä myöten rannalle, kiertää kauan surkeassa tilassa korpia, kunnes viimein pääsee kotitiloillensa.

    Lemminkainen goes to ask his former comrade-in-arms, Tiera, to join him in an expedition against Pohjola. The Mistress of Pohjola sends the Frost against them, who freezes the boat in the sea, and almost freezes the heroes themselves in the boat, but that Lemminkainen restrains it by powerful charms and invocations. Lemminkainen and his companion walk across the ice to the shore, wander about in the waste for a long time in a miserable plight, and at last make their way home.

  12. 39. runo

    Lemminkäinen äkkä'ää heidät matkalla ja kuultuansa, kunne kulkivat, tarjoutuu kolmanneksi mieheksi; hän otetaan mielellänsä kolmanneksi.

    Lemminkainen hails them from the shore, and on hearing where they are going, proposes to join them, and is accepted as a third comrade.

  13. 40. runo

    Sampomatkalaiset tulevat koskelle ja kosken alla tarttuu vene ison hauin selälle. Hauki tapetaan, pääpuoli saadaan veneesen, keitetään ja murkinoidaan. Wäinämöinen tekee hauin leukaluusta kanteleen, jota moniki yrittää, ei yksikään osaa soittaa.

    The Sampo-raiders come to a waterfall, beneath which the boat is caught fast on the back of a great pike. The pike is killed, and the front part is taken into the boat, cooked, and eaten. Väinämöinen makes the jaws of the pike into a kantele, on which several of the party attempt to play, but without success.

  14. 42. runo

    Uroot tulevat Pohjolaan ja Wäinämöinen sanoo heidän sammon jaolle tulleen; jos hyvällä eivät saisi puolta, veisivät kaiken väkisellä. Pohjolan emäntä ei mieli hyvällä eikä väkisellä antaa, ja kokoaa Pohjolan väen vastusta tekemään. Wäinämöinen ottaa kanteleen, alkaa soittaa ja nukuttaa soitollansa koko Pohjolan väen; käypi sitte toveriensa kanssa sampoa katsomaan; saavat sen kivimäestä ulos ja vievät veneesensä. Lähtevät sampo veneessä Pohjolasta ja kulkevat onnellisesti kotiin päin. Kolmannella päivällä hava’aa Pohjolan emäntä unesta, ja nähtyänsä sammon viedyksi, laittaa sakean sumun, ison tuulen ja muita vastuksia pidättämään sammon viejiä, kunnes ennättäisi jälkeen; myrskyssä häviää Wäinämöiseltä uusi kanteleensa mereen.

    The heroes arrive at Pohjola, and Väinämöinen announces that he has come to take possession of the Sampo, either with good-will, or by force. The Mistress of Pohjola refuses to yield it either by consent or by compulsion, and calls together her people to oppose him. Väinämöinen takes the kantele, begins to play, and lulls to sleep all the people of Pohjola, and goes with his companions to search for the Sampo; they take it from the stone mountain and convey it to the boat. They sail homewards well satisfied, carrying the Sampo with them. On the third day the Mistress of Pohjola wakes from her sleep, and when she finds that the Sampo has been carried off, she prepares a thick fog, a strong wind, and other impediments, to oppose the robbers of the Sampo, which reach the vessel, and during the tempest Väinämöinen's kantele falls into the water.

  15. 43. runo

    Pohjolan emäntä varustaa sotapurren ja lähtee sammonviejiä jälestä ajamaan. Kun sitte yllättää, nousee tappelo merellä Pohjolan ja Kalevalan välillä, jossa jälkimäiset saavat voiton. Kuitenkin onnistuu Pohjolan emännälle saada sampo veneestä mereen, jossa särkyy ja menee palasiksi. Suuremmat palaset vaipuvat veteen meren tavaroiksi, pienempiä ajoi aalto rantaan, josta Wäinämöinen ihastuu ja toivoo jo niistäkin alun uudelle onnelle saavansa. Pohjolan emäntä uhka'aa kaiken menestyksen Kalevalasta hävittää, jota uhkausta Wäinämöinen ei sano pelkäävänsä. Pahoilla mielin valtansa häviännästä pala'aa Pohjolan emäntä, eikä saa, kun tyhjän kannen, koko sammosta Pohjolaan. Wäinämöinen kerä'ää tarkkaan sammon muruset rannalta, laittaa ne kasvamaan ja toivottaa ikuisiksi ajoiksi onnea.

    The Mistress of Pohjola equips a war-vessel and goes in pursuit of the robbers of the Sampo. When she overtakes them a fight ensues between the forces of Pohjola and Kalevala in which the latter conquer. Nevertheless the Mistress of Pohjola succeeds in dragging the Sampo from the boat into the lake, where it breaks to pieces. The larger portions sink in the lake, and form its riches, while the smaller pieces are thrown on shore by the waves, at which Väinämöinen is much pleased. The Mistress of Pohjola threatens to send all evil upon Kalevala, to which Väinämöinen pays no attention. The Mistress of Pohjola returns home in great distress, taking with her only a small fragment of the cover of the Sampo. Väinämöinen carefully collects the fragments of the Sampo on the shore, and plants them, hoping for continuous good fortune.

  16. 49. runo

    Ilmarinen takoo uuden kuun ja auringon, mutta ei saa niitä valaisemaan. Wäinämöinen tiedustelee arvalta, kuun ja auringon Pohjolassa vuoren sisässä olevan, lähtee Pohjolaan, tappelee Pohjolan väen kanssa ja saapi voiton. Käypi kuuta ja aurinkoa vuoresta katsomaan, mutta ei pääse sisälle. Pala'aa kotia aseita taottamaan, joilla kiskoisi vuoren auki. Ilmarisen niitä takoessa pelkä'ää Pohjolan emäntä itsellensäki pahoin käyvän, ja laskee kuun ja auringon vuoresta. Wäinämöinen nähtyänsä kuun ja auringon taivaalla, tervehtää niitä ja toivottaa, että aina kulkisivat kauniisti ja saattaisivat onnea maille.

    Ilmarinen forges a new moon and sun but cannot make them shine. Väinämöinen discovers by divination that the moon and sun are hidden in the mountain of Pohjola, goes to Pohjola and conquers the whole nation. He sees the moon and sun in the mountain, but cannot enter. He returns home to procure tools with which to break open the mountain. While Ilmarinen is forging them, the Mistress of Pohjola, fearing that it may go ill with her, releases the moon and sun. When Väinämöinen sees the moon and sun reappear in the sky, he salutes them, hoping that they will always go brightly on their course, and bring happiness to the country.

Arvud

Laule, milles esineb Lemminkäinen, Ahti Saarelainen või Kaukomieli: 434.

Laule, milles esineb Lemminkäinen: 346. Laule, milles esineb ainult Ahti Saarelainen, Kaukomieli või Kaukamoinen, kangelased, kelle Lönnrot liitis oma Lemminkäiseks: 88.

Kogude kaupa: SKVR 363; JR 71.

Piirkonnad koos laulude arvuga (piirkonnas on iga selle paikadest pärit laul arvestatud üks kord): Viena 207, Laatokan Karjala (Raja-Karjala) 79, Aunus 77, Pohjois-Karjala 25, Keski-Inkeri 15, Kainuu 13, Pohjois-Pohjanmaa 4, Etelä-Karjala 3, Keski-Suomi 3, Länsi-Inkeri 3, Pohjois-Savo 3, Etelä-Savo 2, Itä- ja Pohjois-Inkeri 1.

Kaardil olevad paigad koos laulude arvuga (kahe paigaga laul on arvestatud mõlema paiga juures): Vuokkiniemi 112, Suistamo 56, Kontokki 34, Repola 31, Uhtua 25, Kiimaisjärvi 24, Ilomantsi 23, Porajärvi 18, Jyskyjärvi 17, Kaprio 10, Pistojärvi 9, Korpiselkä 7, Suojärvi 7, Viena 6, Kainuu 5, Soanlahti 5, Suomussalmi 4, Impilahti 3, Kivijärvi 3, Sakkola 3, Tyrö 3, Hyrynsalmi 2, Kiestinki 2, Kärsämäki 2, Moloskovitsa 2, Nilsiä 2, Paanajärvi 2, Rukajärvi 2, Soikkola 2, Kangaslampi 1, Kattila 1, Kestilä 1, Kesälahti 1, Leppävirta 1, Petroskoi 1, Pohjois-Pohjanmaa 1, Rantasalmi 1, Rautavaara 1, Ristijärvi 1, Salmi 1, Sotkamo 1, Tulemajärvi 1, Vieljärvi 1, Vuole 1.

Laule, mille üleskirjutus ei anna kaardile kantavat paika: 1.

Kümnest kõige laulurohkemast paigast on 349 laulu kaardile kantud 433 laulust (81%).

Laulutüübita SKVR-i ja ERAB-i laule: 0 laulu 363-st (0%).

Laulutüübid koos laulude arvuga: Lemminkäisen virsi 261, Saaren neidot 60, Lemminkäisen surma 33, Kaukamoisen virsi 21, Oluen uhkaus 20, Vipusen virsi 19, Iso härkä 14, Laivaretki 12, Sammon ryöstö 11, Rutsa 10, Kalevanpojan kosto 9, Kilpakosinta 9, Ahdin ja Kyllikin runo 8, Kanteleen soitto 8, Laulajan alkusanoja 8, Ohran kylvö 8, Pakkasen sanat 8, Pakkasen synty 8, Sammon taonta 8, Tulen synty 8, Tuonelassa käynti 8, Veneenveisto 8, Hiiden hirven hiihdäntä 7, Kanteleen synty 7, Kilpalaulanta 7, Käärmeen sanat 7, Vellamon neidon onginta 7, Aukaisen sanaisen arkun 6, Eläinten pidot 6, Käärmeen synty 6, Tulen sanat 6, Hiidestä kosinta 5, Löylyn luku 5, Löylyn synty 5, Maie 5, Mitä istut isännän poika 5, Purren itku 5, Kehoitus laulamaan 4, Laulaminen ja sankarit 4, Väinämöisen ammunta 4, Ennen metsä puita puuttuu 3, Hekon runo 3, Hääväki varataan 3, Iivana Kojosenpoika 3, Kuolon sanomat 3, Kynnin kymmenen vakoa 3, Polvenhaava 3, Suomeen pako 3, Ahdin meriretki 2, Ei ole miestä mennehestä 2, Ihmehevonen 2, Jänön jälille, revon rekeen 2, Kullervon sotaanlähtö 2, Käärmeen pureman historiola 2, Laivassa surmattu veli 2, Maailmansyntyruno 2, Oli meitä ennen paljon 2, Omat on virret oppimani 2, Päänpesu porolla ja lipeällä 2, Syyttä laulaminen - synti 2, Sämpsä Pellervoinen 2, Taivaan taonta 2, Venepuun etsintä 2, Vieraalle maalle joutunut 2, Virret läpi päästä lähtekööt 2, Virret vilussa - pahassa paikassa 2, Virsikerä 2, Äidin vaivojen palkinto 2, Ampiaisen sanat 1, Anna, onni, otravuotta 1, Ei loputen virttä lauleta 1, Ei ne laula kaikki lapset 1, Eivät tässä laudat laula 1, En ole laulajan lajia 1, Hirvet tappelevat 1, Humalan ja ohran keskustelu 1, Hämeen ihmeet 1, Ihmetupa 1, Inkerin virsi 1, Iso sika 1, Iso tammi 1, Istumme ilokivelle 1, Jumala on pesemättä puhtukainen 1, Kalervo ja Untamo 1, Kalmasta tarttuu 1, Karhua vastaan 1, Katriinan poltto 1, Kelpais silloin kestin käyä 1, Kerskaukset ja varaukset 1, Kettusen runo 1, Kiven vihat 1, Koiran synty 1, Kokkovirsi 1, Kolme hyvää jäi kotiin 1, Kolme on koskea kovoa 1, Kolmea en unohda 1, Konnusta kosinta 1, Koskea laskiessa 1, Kotona oli voissa vuoteheni 1, Kukku siulla, kukku miulla 1, Kultapyörätammi 1, Kumma kuulijoille 1, Kun mokoman saisin, sylissäni syöttelisin 1, Kylvetyssanoja 1, Kyynelten vierintä 1, Käy, kaima, kalaan - kapakkaan 1, Laatikaamme piilopirtti 1, Laula, laula, kieli keito 1, Laulajan kolme kieltä 1, Laulajan lopetussanoja 1, Laulajan väki väsyy 1, Laulan iltani iloksi 1, Laulan laiha poika 1, Lauloi ennen Lappalainen 1, Luonnon nostatus 1, Mene myötä, myyty neiti 1, Meren kosijat 1, Meren sytytän, poltan aitan ahvenilta 1, Metsästä tarttuu 1, Miekan tai keihään kuvaus 1, Mistä tiesi teukamoinen 1, Noidan synty 1, Nuotalla 1, Näin ennen eukko, isä lauloi 1, Oluen synty 1, Oluen valmistus 1, Oma ja vieras emo 1, Pani lesket leikkoamahan 1, Pentin linna 1, Pilvilampi 1, Raudan sanat 1, Raudan synty 1, Saarenmaan palo 1, Se itki syvintä syytä, joka itki osan kovuutta 1, Soutajien rukous 1, Suussain on sanan sakara 1, Tietäjän apurin synty 1, Tuntuu tuomi muista puista, vävy muista vierahista 1, Tuokaa tulta tuohisella 1, Ulkoa runoja kuulin 1, Verensulku 1, Vesi vanhin veljeksistä 1, Vesille venehen mieli, naisen miehelään 1, Voiteen luku 1, Voiteen synty 1, Vuotit viikon, vuota vielä 1, Väinämöisen tuomio 1, Yksi on tuuli turvinani 1, Älkää viekö vehkasuolle 1.

Nime kirjapildid koos laulude arvuga: lemminkäisen 133, lemminkäinen 122, lemminkäistä 105, lemminkäini 56, lemmingäistä 49, lemmingäine 39, ahti 37, lemminkäine 34, lemmingäisen 30, ahin 29, kauko 28, kaukomieli 26, lemmingäinen 23, kaukomielen 21, lemmingäin 20, lemminkäin 19, kaukomieltä 15, lemmingäizen 11, lemmingäne 9, lemmingäsen 9, soarelaisen 9, kaukamoi 7, leminkäinen 7, lemmingästä 7, ahilla 6, kaukamoin 6, lemmin 6, lemmingäini 6, soarelaini 6, kaukamoinen 5, lemmingäist 5, lemmingöine 5, lemminkäne 5, saarelainen 5, lemmingäizem 4, lemminkäisem 4, lemminkäsen 4, ahto 3, lemingäisen 3, leminkäisen 3, leminkäistä 3, lemmingän 3, lemminkänen 3, saarelaisen 3, ahill 2, ahtia 2, ahtie 2, ahtin 2, kaukamoine 2, kaukamoini 2, kaukamoisen 2, kaukomiehen 2, kaukomiestä 2, lemingäistä 2, lemmingin 2, lemmingäzen 2, lemmingöini 2, lemmingöistä 2, lemmingöizen 2, lemmink 2, lemminkaisen 2, lemminkäist 2, lemmmkäinen 2, saarelaista 2, soarelaine 2, suarelaisen 2, ahtip 1, ahtipa 1, ahtisaarella 1, ahtiseni 1, kaukamieli 1, kaukamieltä 1, kaukamo 1, kaukomie 1, kaukomiel 1, kaukomies 1, kaukomiese 1, kaukomoini 1, lemingäinen 1, leminkine 1, leminkäiselle 1, lemmengäine 1, lemmengäinen 1, lemmengäisen 1, lemmengäistä 1, lemmenkäine 1, lemmenkäisen 1, lemmenkäizen 1, lemmenkäsell 1, lemmingaisin 1, lemmingini 1, lemmingisen 1, lemmingkaisen 1, lemmingkäinen 1, lemmingoin 1, lemmingoine 1, lemmingoista 1, lemmingäi 1, lemmingäinj 1, lemmingäise 1, lemmingäisellä 1, lemmingäisty 1, lemmingällä 1, lemmingämen 1, lemmingäs 1, lemmingäsellä 1, lemmingästy 1, lemmingäzel 1, lemmingäzellä 1, lemmingöin 1, lemminkaine 1, lemminkaista 1, lemminki 1, lemminkinen 1, lemminkise 1, lemminkä 1, lemminkäinij 1, lemminkäinje 1, lemminkäinki 1, lemminkäirien 1, lemminkäiselle 1, lemminkäisellä 1, lemminkäisn 1, lemminkäista 1, lemminkäizellä 1, lemminkäizem 1, lemminkäizen 1, lemminkällä 1, lemminkäni 1, lemminkäsell 1, lemminkästä 1, lemminkääjuen 1, lemminkäällä 1, lemminkäänji 1, lemmmgäine 1, lemmmkäini 1, saarelaini 1, soarelaista 1, suarelainen 1.

Arvestamata on jäetud toimetaja ümber töötatud või kokku pandud tekstid, varaste uurijate raamatutes ja paberites tsiteeritud värsid, varaste antoloogiate tekstid, luuletused, mille rahvapärasuses arhiivi toimetajad kahtlesid, omaloomingulised luuletused ning Kalevalast või muust trükisest õpitud tekstid: JR 03363, JR 03367, JR 03371, JR 03835, JR 04144, JR 04146, JR 04273, JR 21812, JR 29192, JR 29500, JR 38533, JR 39444, JR 39446, JR 50640, JR 80696, JR 81582, JR 85491, JR 85503, JR 85509, JR 85584, JR 85597, SKVR VII1 781 d, SKVR VII3 loitsut 1110, SKVR VII3 loitsut 210, SKVR XII1 79, SKVR XV 67, SKVR XV 73.

Teist korda arvestamata: 56 teksti, mis kordavad mujal kogudes leiduvat üleskirjutust (puhtandid, koopiad teise koguja paberite seas, eraldi trükitud katkendid).

Arvestamata on jäetud ka eesti laulud, milles esineb Lemmingi, teiste lugude samanimeline tegelane: E 12094/5 (8), E 45728/30 (36), E 48278 (3), E 56113/4 (20), EÜS VIII 1971/2 (238), H II 40, 661 (1), H III 10, 431/3 (1).

Selle lehe kohta

Laul on sellel lehel arvesse võetud, kui selles esineb Lemminkäinen, Ahti Saarelainen või Kaukomieli mis tahes kirjapildis. Laul on arvestatud ühe korra, ükskõik mitu korda nimi selles esineb. Arvud näitavad, mitmes laulus nimi esineb, mitte seda, mitu laulu tegelasest räägib.

Arvesse on võetud RunoVerse’i rahvalaulud Soome Kirjanduse Seltsi kogudest SKVR ja JR ning Eesti Rahvaluule Arhiivist (ERAB). Välja on jäetud kirjanduslikud tekstid: Lönnroti Kalevala ja selle varasemad versioonid, Kanteletar ja muud KR-korpuse teosed. Välja on jäetud ka laulud, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks. Samuti on välja jäetud tekstid, mis lugemisel osutusid toimetaja ümbertöötluseks või kokkupanekuks, varaste uurijate raamatutes ja paberites tsiteeritud värssideks, varaste antoloogiate tekstideks, luuletusteks, mille rahvapärasuses arhiivi toimetajad kahtlesid, omaloominguks või trükisest õpituks või mis järgivad trükitud Kalevalat värsshaaval; need on loetletud jaotises „Arvud“. Varane trükis, mis on laulu ainus säilinud üleskirjutus, on arvesse võetud, samuti laulud, milles arhiivi toimetajad nägid trükise mõju vaid osaliselt. Kui kogudes on sama üleskirjutus kahes eksemplaris – puhtandina, koopiana teise koguja paberite seas või eraldi trükitud katkendina –, arvestatakse seda ainult üks kord.

Nime iga kirjapilt on liigitatud. Kirjapildid, mis saavad tähendada ainult nime, on kõik arvesse võetud. Kirjapiltide puhul, mis on ka tavalised sõnad või teised nimed (näiteks aino ’ainus’ või Ahti, mis on ka veejumala nimi), on otsustatud värsshaaval, lugedes iga värssi oma laulu kontekstis. Kirjapildid liigitas ja iga värsi üle otsustas tehisintellektimudel Claude Opus 5.5.

Paigad on need, mille annavad arhiivi üleskirjutused: enamasti paik, kus laul üles kirjutati, mõne laulu puhul laulja kodukihelkond. Katkendjoonega ring tähistab piirkonda, mille kohta täpsemat paika ei ole antud. Kahe paigaga laul on arvestatud mõlema paiga juures.

Runod on need Lönnroti 1849. aasta Kalevala runod, milles tegelast nimetatakse. Iga runo juures on Lönnroti kokkuvõttest need lõigud, milles tegelast nimetatakse, või kogu kokkuvõte, kui teda kokkuvõttes ei nimetata. Runode 31–36 kokkuvõtted on tõlgitud eesti keelde; teiste runode omad on soome keeles koos samade lõikude ingliskeelse kokkuvõttega W. F. Kirby 1907. aasta tõlkest.

Kalevala soomekeelne tekst pärineb korpusest Kirjalliset runot (KR), mille koostas Sakari Korpikallio Soome Kirjanduse Seltsis (SKS) projektides FILTER ja REFOP, CC BY 4.0. Lönnroti kokkuvõtted on RunoVerse’i jaoks tõlgitud väljaande „Avoin Kalevala“ (SKS) transkriptsiooni järgi, CC BY 4.0. Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907. Rahvalaulud pärinevad SKVR-i veebiteenusest (korpused SKVR ja JR, toim. Saarinen, Alén, Niku, Kallio ja Stark, SKS 2024–, CC BY 4.0) ja iga laulu juures on selle SKVR- või JR-number; Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi laulude juures on arhiiviviide.