← RunoVerse

Kalevala tegelased eeposes ja rahvalauludes

Elias Lönnrot koostas 1849. aasta Kalevala rahvalauludest. Siin on eepose peamised tegelased ja runod, kus nad esinevad. Lingiga tegelastel on oma leht, kus Kalevala kõrval on arhiivide regilaulud, mis neid nimetavad.

Tasapinnaline dekoratiivne maal: valge pearätiga naine seisab käed puusas kolme pikas kuues ja teravatipulises mütsis mehe ees, kellest ühel on pikk hall habe ja teisel mõõk; naise taga seisab mees, ülalt vaatab rida nägusid ja nende jalge ees kõnnib koer.
Väinämöisen, Ilmarisen ja Lemminkäisen tulo Pohjolaan (Väinämöise, Ilmarise ja Lemminkäise saabumine Pohjolasse). Joseph Alanen, dateerimata. Tempera lõuendil, 66 × 88 cm. Soome Rahvusgalerii, Ateneumi kunstimuuseum. Foto: Soome Rahvusgalerii / Jenni Nurminen. Teos galerii veebilehel Loe stseeni: Kolm kangelast saabuvad Pohjolasse, 42. runo, värsid 1–58

Laulud, milles esineb kaks tegelast

1797553683113886115274VäinämöinenIlmarinenLouhiSampoLemminkäinen
Iga joon ühendab kaht tegelast: mida jämedam joon, seda rohkemates rahvalauludes esinevad mõlemad koos. Joone kõrval on laulude arv.
Samad arvud tabelina

Nende rahvalaulude arv, milles esinevad paari mõlemad tegelased; arvestatud samamoodi kui tegelaste lehtedel.

TegelaneTegelaneLaule
IlmarinenVäinämöinen368
Louhi või Pohjola perenaineVäinämöinen152
IlmarinenLouhi või Pohjola perenaine97
Lemminkäinen, Ahti Saarelainen või KaukomieliVäinämöinen88
SampoVäinämöinen74
Louhi või Pohjola perenaineSampo61
IlmarinenSampo55
Lemminkäinen, Ahti Saarelainen või KaukomieliLouhi või Pohjola perenaine31
IlmarinenLemminkäinen, Ahti Saarelainen või Kaukomieli17
Lemminkäinen, Ahti Saarelainen või KaukomieliSampo13

Kirjutanud RunoVerse’i jaoks tehisintellektimudel Claude Opus 5.5 Lönnroti runokokkuvõtete põhjal.

Teised tegelased

Kalevala soomekeelne tekst pärineb korpusest Kirjalliset runot (KR), mille koostas Sakari Korpikallio Soome Kirjanduse Seltsis (SKS) projektides FILTER ja REFOP, CC BY 4.0. Lönnroti kokkuvõtted on RunoVerse’i jaoks tõlgitud väljaande „Avoin Kalevala“ (SKS) transkriptsiooni järgi, CC BY 4.0. Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907. Rahvalaulud pärinevad SKVR-i veebiteenusest (korpused SKVR ja JR, toim. Saarinen, Alén, Niku, Kallio ja Stark, SKS 2024–, CC BY 4.0) ja iga laulu juures on selle SKVR- või JR-number; Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi laulude juures on arhiiviviide.