Kalevala tegelased eeposes ja rahvalauludes
Elias Lönnrot koostas 1849. aasta Kalevala rahvalauludest. Siin on eepose peamised tegelased ja runod, kus nad esinevad. Lingiga tegelastel on oma leht, kus Kalevala kõrval on arhiivide regilaulud, mis neid nimetavad.

Laulud, milles esineb kaks tegelast
Samad arvud tabelina
Nende rahvalaulude arv, milles esinevad paari mõlemad tegelased; arvestatud samamoodi kui tegelaste lehtedel.
| Tegelane | Tegelane | Laule |
|---|---|---|
| Ilmarinen | Väinämöinen | 368 |
| Louhi või Pohjola perenaine | Väinämöinen | 152 |
| Ilmarinen | Louhi või Pohjola perenaine | 97 |
| Lemminkäinen, Ahti Saarelainen või Kaukomieli | Väinämöinen | 88 |
| Sampo | Väinämöinen | 74 |
| Louhi või Pohjola perenaine | Sampo | 61 |
| Ilmarinen | Sampo | 55 |
| Lemminkäinen, Ahti Saarelainen või Kaukomieli | Louhi või Pohjola perenaine | 31 |
| Ilmarinen | Lemminkäinen, Ahti Saarelainen või Kaukomieli | 17 |
| Lemminkäinen, Ahti Saarelainen või Kaukomieli | Sampo | 13 |
VäinämöinenSünnib vete emast, laulab Joukahaise sohu, kosib asjatult Pohjola neidu, juhib Sampo röövimist ja lahkub lõpuks vaskpaadiga.
IlmarinenSepp, kes sepistab Sampo ja saab naiseks Pohjola neiu; kui Kullervo metsloomad naise tapavad, sepistab ta endale kuldpruudi.
LemminkäinenRöövib Kyllikki, saab Toonela jõel surma ja ärkab ema abil uuesti ellu, tapab Pohjola peremehe ja purjetab koos teistega Sampot tooma.
LouhiPohjola perenaine: nõuab tütre eest Sampot, jälitab selle röövleid ning peidab kuu ja päikese.
SampoIlmarinen sepistab selle Pohjola neiu hinnaks; Pohjolast röövituna puruneb see merelahingus.
KullervoSünnib vangistuses Untamolas ja ta müüakse Ilmarisele orjaks; ta maksab kätte perenaisele ja Untamole ning teeb oma elule lõpu.
Kirjutanud RunoVerse’i jaoks tehisintellektimudel Claude Opus 5.5 Lönnroti runokokkuvõtete põhjal.
Teised tegelased
Aino
Joukahaise õde, kes lubatakse Väinämöisele ja kes upub, sest ei taha vanale mehele minna.
Joukahainen
Võistleb Väinämöisega tarkuses ja lubab talle oma õe, kui Väinämöinen on ta sohu laulnud; hiljem laseb ta Väinämöise alt hobuse maha.
Ilmatar
Õhuneitsi, kes laskub merre ja saab Väinämöise emaks; hiljem ütleb ta, kuhu tuli on kukkunud.
Marjatta
Neiu, kes jääb pohlast lapseootele ja sünnitab poja; vanamees ristib poja Karjala kuningaks ja Väinämöinen lahkub.
Runod: 50