Kalevala: viiskümmend runot rahvalaulude kõrval

Elias Lönnrot koostas oma Kalevala (1835, 1849) kogutud laulude värssidest, mida ta ühendas ja ümber töötas. Laulud, millest ta lähtus, on läänemeresoome regilaulud (soome keeles runolaulu, inglise keeles runosong).
Allpool on 1849. aasta väljaande viiskümmend runot. Igal runol on oma leht, kus soomekeelse teksti kõrval on W. F. Kirby 1907. aasta ingliskeelne tõlge. Iga lõigu all on rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse, ja lehe kaart näitab, kus on kirja pandud runoga kõige sarnasemad rahvalaulud.
Värsi number avab värsi RunoVerse’i lugemisvaates, kus peaaegu iga värsi juures on näha arhiivide rahvalauludest kõige sarnasemad värsid.
Kalevala tegelased
VäinämöinenSünnib vete emast, laulab Joukahaise sohu, kosib asjatult Pohjola neidu, juhib Sampo röövimist ja lahkub lõpuks vaskpaadiga.
IlmarinenSepp, kes sepistab Sampo ja saab naiseks Pohjola neiu; kui Kullervo metsloomad naise tapavad, sepistab ta endale kuldpruudi.
LemminkäinenRöövib Kyllikki, saab Toonela jõel surma ja ärkab ema abil uuesti ellu, tapab Pohjola peremehe ja purjetab koos teistega Sampot tooma.
LouhiPohjola perenaine: nõuab tütre eest Sampot, jälitab selle röövleid ning peidab kuu ja päikese.
SampoIlmarinen sepistab selle Pohjola neiu hinnaks; Pohjolast röövituna puruneb see merelahingus.
KullervoSünnib vangistuses Untamolas ja ta müüakse Ilmarisele orjaks; ta maksab kätte perenaisele ja Untamole ning teeb oma elule lõpu.
Runod 1–50
- 1. runo Mieleni minun tekevi
Õhuneitsi laskub merre, jääb tuulest ja veest rasedaks ning saab vete emaks.
Tegelased: Väinämöinen
- 2. runo Nousi siitä Väinämöinen
Väinämöinen tõuseb puudeta maale ja paneb Sampsa Pellervoise puid külvama.
Tegelased: Väinämöinen
- 3. runo Vaka vanha Väinämöinen
Väinämöise tarkus kasvab ja ta saab kuulsaks.
Tegelased: Väinämöinen
- 4. runo Tuopa Aino, neito nuori
Väinämöinen kohtab metsas Joukahaise õde vihtu murdmas ja palub teda endale naiseks.
Tegelased: Väinämöinen
- 5. runo Jo oli sanoma saatu
Väinämöinen läheb Joukahaise õde merest püüdma ja saab ta õnge; neiu on muutunud imelikuks kalaks.
Tegelased: Väinämöinen
- 6. runo Vaka vanha Väinämöinen
Joukahainen kannab Väinämöise vastu viha ja varitseb teda teel Pohjolasse.
Tegelased: Väinämöinen
- 7. runo Vaka vanha Väinämöinen
Väinämöinen ujub mitu päeva avamerel.
Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Louhi, Sampo
- 8. runo Tuo oli kaunis Pohjan neiti
Teel näeb Väinämöinen kaunilt riietatud Pohja neidu ja palub teda endale naiseks.
Tegelased: Väinämöinen
- 9. runo Siitä vanha Väinämöinen
Väinämöinen jutustab vanamehele raua sünnist.
Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen
- 10. runo Vaka vanha Väinämöinen
Väinämöinen jõuab koju ja õhutab Ilmarist minema Pohja neidu kosima, sest Sampo sepistamisega võiks ta neiu välja teenida.
Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Louhi, Sampo
- 11. runo Aika on Ahtia sanoa
Lemminkäinen läheb Saarele kõrget päritolu neidu kosima.
Tegelased: Lemminkäinen
- 12. runo Siitä Ahti Lemminkäinen
Kyllikki unustab oma vande ja läheb külla; Lemminkäinen vihastab selle peale kangesti, otsustab ta kohe maha jätta ja minna Pohja neidu kosima.
Tegelased: Lemminkäinen, Louhi
- 13. runo Siitä lieto Lemminkäinen
Lemminkäinen palub Pohjola perenaiselt tütart; perenaine annab talle esimeseks ülesandeks Hiie põdra suuskadel kinni ajada.
Tegelased: Lemminkäinen, Louhi
- 14. runo Siitä lieto Lemminkäinen
Lemminkäinen palub abi jahimeeste tavapäraste loitsude ja palvetega, saab viimaks põdra kätte ja viib selle Pohjolasse.
Tegelased: Lemminkäinen, Louhi
- 15. runo Äiti lieto Lemminkäisen
Ühel päeval hakkab Lemminkäise kodus harjast verd tilkuma.
Tegelased: Ilmarinen, Lemminkäinen, Louhi, Sampo
- 16. runo Vaka vanha Väinämöinen
Väinämöinen saadab Sampsa Pellervoise laevapuid otsima ja teeb neist paati, kuid tal jääb kolm sõna puudu.
Tegelased: Väinämöinen
- 17. runo Vaka vanha Väinämöinen
Väinämöinen läheb Antero Vipuselt sõnu saama ja äratab maa all pikka und magava Vipuse.
Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen
- 18. runo Vaka vanha Väinämöinen
Väinämöinen purjetab oma uue paadiga Pohja neidu kosima.
Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Louhi, Sampo
- 19. runo Siitä seppo Ilmarinen
Ilmarinen tuleb Pohjola tarre ja palub tütart endale naiseks; talle antakse ohtlikud ülesanded.
Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Louhi, Sampo
- 20. runo Mitä nyt laulamme lajia
Pohjolas tapetakse pulmadeks hiiglaslik härg.
Tegelased: Väinämöinen, Lemminkäinen, Louhi
- 21. runo Tuop' on Pohjolan emäntä
Peigmees ja tema saatjaskond võetakse Pohjolas vastu.
Tegelased: Väinämöinen, Louhi
- 22. runo Kun oli kyllin häitä juotu
Mõrsjat valmistatakse lahkumiseks ette ja talle räägitakse nii möödunud kui ka tulevastest päevadest.
- 23. runo Nyt on neiti neuvominen
Mõrsjat õpetatakse ja juhendatakse, kuidas ta peab mehelas elama.
- 24. runo Jo nyt on neiti neuvottuna
Peigmeest õpetatakse, kuidas ta peab mõrsjaga ümber käima, ja tal keelatakse teda halvasti kohelda.
Tegelased: Ilmarinen
- 25. runo Jopa viikon vuoteltihin
Peigmees, mõrsja ja saatjad võetakse Ilmarise kodus vastu.
Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen
- 26. runo Ahti oli saarella asuva
Lemminkäinen on pahane, et teda pulma ei kutsutud, ja otsustab ema keelust hoolimata Pohjolasse minna, kuigi ema sõnul ootavad teda teel paljud surmaohud.
Tegelased: Lemminkäinen
- 27. runo Jo nyt Kaukoni kuletin
Lemminkäinen jõuab Pohjolasse ja käitub mitmel moel ülbelt.
Tegelased: Lemminkäinen, Louhi
- 28. runo Jo nyt Ahti Saarelainen
Lemminkäinen põgeneb kiiresti Pohjolast, jõuab koju ja küsib emalt, kuhu ta võiks Pohjola rahva eest peitu minna, sest tema sõnul tuleb Pohjola varsti kogu väega üksiku mehe vastu sõdima.
Tegelased: Lemminkäinen
- 29. runo Lemminkäinen, lieto poika
Lemminkäinen purjetab üle mere ja jõuab õnnelikult saarele.
Tegelased: Lemminkäinen
- 30. runo Ahti poika, aino poika
Lemminkäinen läheb koos oma endise sõjakaaslase Tieraga Pohjola vastu sõtta.
Tegelased: Ilmarinen, Lemminkäinen, Louhi
- 31. runo Kasvatti emo kanoja
Untamo alustab sõda oma venna Kalervo vastu ja tapab Kalervo koos tema rahvaga, nii et kogu suguvõsast jääb alles ainult üks lapseootel naine.
Tegelased: Ilmarinen
- 32. runo Kullervo, Kalervon poika
Ilmarise perenaine paneb Kullervo karjaseks ja küpsetab pahatahtlikult kivi leiva sisse, mille ta talle karja kaasa annab.
Tegelased: Ilmarinen
- 33. runo Kullervo, Kalervon poika
Karjas olles võtab Kullervo pärastlõunal leiva kotist, hakkab seda lõikama ja rikub oma noa täiesti ära.
Tegelased: Ilmarinen
- 34. runo Kullervo, Kalervon poika
Kullervo põgeneb Ilmarise juurest ja rändab kurvalt läbi metsa.
Tegelased: Ilmarinen
- 35. runo Kullervo, Kalervon poika
Kullervo proovib vanemate juures teha mitmesuguseid töid, kuid kuna temast pole neis abi, saadab isa ta makse viima.
- 36. runo Kullervo, Kalervon poika
Kullervo valmistub sõtta ja jätab kodustega hüvasti.
Tegelased: Väinämöinen
- 37. runo Se on seppo Ilmarinen
Ilmarinen nutab kaua oma surnud naist, sepistab siis endale kullast ja hõbedast uue naise ning saab selle suure töö ja vaevaga valmis, kuid hingeta.
Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen
- 38. runo Tuop' on seppo Ilmarinen
Ilmarinen läheb Pohjolasse oma endise naise nooremat õde kosima, saab seal vastuseks vaid pilkesõnu, vihastab selle peale, röövib neiu ja asub koduteele.
Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Louhi, Sampo
- 39. runo Vaka vanha Väinämöinen
Väinämöinen kutsub Ilmarist endaga Pohjolasse Sampot tooma; Ilmarinen nõustub ja kangelased asuvad paadiga teele.
Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Lemminkäinen, Sampo
- 40. runo Vaka vanha Väinämöinen
Sampo-retkelised jõuavad koseni ja kose all jääb paat suure haugi seljale kinni.
Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Lemminkäinen
- 41. runo Vaka vanha Väinämöinen
Väinämöinen mängib kannelt ning kõik elusolendid, isegi haldjad õhus, maal ja meres, ruttavad kokku mängu kuulama.
Tegelased: Väinämöinen
- 42. runo Vaka vanha Väinämöinen
Kangelased jõuavad Pohjolasse ja Väinämöinen ütleb, et nad on tulnud Sampot jagama; kui nad heaga poolt ei saa, võtavad nad kõik jõuga.
Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Lemminkäinen, Louhi, Sampo
- 43. runo Louhi, Pohjolan emäntä
Pohjola perenaine varustab sõjalaeva ja asub Sampo viijaid jälitama.
Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Lemminkäinen, Louhi, Sampo
- 44. runo Vaka vanha Väinämöinen
Väinämöinen läheb oma kadunud kannelt merest otsima, kuid ei saa seda enam kätte.
Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen
- 45. runo Louhi, Pohjolan emäntä
Pohjola perenaine saadab Kalevalasse enneolematuid haigusi.
Tegelased: Väinämöinen, Louhi, Sampo
- 46. runo Sai sanoma Pohjolahan
Pohjola perenaine saadab karu Kalevala karja hävitama.
Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Louhi
- 47. runo Vaka vanha Väinämöinen
Kuu ja päike laskuvad Väinämöise mängu kuulama; Pohjola perenaine püüab nad kinni, peidab mäe sisse ja varastab Kalevala taredest ka tule.
Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Louhi
- 48. runo Vaka vanha Väinämöinen
Valmistatakse linane noot, sellega minnakse tuld neelanud kala püüdma ja kala saadakse kätte.
Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen
- 49. runo Ain' on päivä paistamatta
Ilmarinen sepistab uue kuu ja päikese, kuid ei saa neid paistma.
Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Lemminkäinen, Louhi
- 50. runo Marjatta, korea kuopus
Neiu Marjattale sünnib pohlast poeg.
Tegelased: Väinämöinen, Sampo
Kokkuvõttelaused: Elias Lönnrot, Kalevala 1849 (Avoin Kalevala, SKS). Runode 31–36 laused on RunoVerse’i jaoks tõlgitud eesti keelde, teiste runode laused on soome keeles.
Veel RunoVerse’is
- Kullervo lugu, runod 31–36
- Kullervo 1835. aasta Vanas Kalevalas (19. runo)
- Kalevala paigad: kaart tegelikest paikadest, mida runod nimetavad
- 1835. aasta Vana Kalevala lugemisvaates
- Lugemisvaates olevad kirjanduslikud eeposed: Vana Kalevala koos teisenditega, Lönnroti käsikirjad aastatest 1833–1834, Kreutzwaldi „Kalevipoeg“ ja teised
- Mis on regilaul (runolaulu, runosong)?
Nendest rahvalauludest
Runolehtedel on rahvalaul toodud lõigu all siis, kui laulus leidub vaste mitmele selle lõigu värsile; täpne reegel on kirjas igal lehel. Lugemisvaates saab iga värsi juurest avada sellele kõige sarnasemad värsid, mille RunoVerse’i värsivõrdlused on leidnud; rahvalaulude kõrval on nende hulgas ka trükitud tekstide, näiteks Vana Kalevala ja Kanteletari värsse.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Runolehtedel on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.