← RunoVerse

Kalevala: viiskümmend runot rahvalaulude kõrval

Kolmeosaline maal nikerdatud kuldraamis, iga osa kaarja ülaservaga. Vasakul seisab pika valge habemega vanamees metsas noore naise taga, kellel on seljas valge pluus ja sinine seelik ning käes kimp lehtedega oksi. Keskel sirutab vanamees paadist käe alasti, pikkade heledate juustega noore naise poole, kes libiseb järve. Paremal istub alasti noor naine järve kaldal kivil; tema taga suplevad udus naised.
Aino-taru, triptyykki (Aino legend, triptühhon). Akseli Gallen-Kallela, 1891. Õli lõuendil, 200 × 413 cm. Soome Rahvusgalerii, Ateneumi kunstimuuseum. Foto: Soome Rahvusgalerii / Aleks Talve. Teos galerii veebilehel Loe stseeni: Väinämöinen kohtab metsas Ainot, 4. runo, värsid 1–20 Loe stseeni: Aino libiseb Väinämöise käest tagasi järve, 5. runo, värsid 59–133 Loe stseeni: Aino jõuab tundmatu järve kaldale, 4. runo, värsid 255–370

Elias Lönnrot koostas oma Kalevala (1835, 1849) kogutud laulude värssidest, mida ta ühendas ja ümber töötas. Laulud, millest ta lähtus, on läänemeresoome regilaulud (soome keeles runolaulu, inglise keeles runosong).

Allpool on 1849. aasta väljaande viiskümmend runot. Igal runol on oma leht, kus soomekeelse teksti kõrval on W. F. Kirby 1907. aasta ingliskeelne tõlge. Iga lõigu all on rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse, ja lehe kaart näitab, kus on kirja pandud runoga kõige sarnasemad rahvalaulud.

Värsi number avab värsi RunoVerse’i lugemisvaates, kus peaaegu iga värsi juures on näha arhiivide rahvalauludest kõige sarnasemad värsid.

Kalevala tegelased

Runod 1–50

  1. 1. runo Mieleni minun tekevi

    Õhuneitsi laskub merre, jääb tuulest ja veest rasedaks ning saab vete emaks.

    Tegelased: Väinämöinen

  2. 2. runo Nousi siitä Väinämöinen

    Väinämöinen tõuseb puudeta maale ja paneb Sampsa Pellervoise puid külvama.

    Tegelased: Väinämöinen

  3. 3. runo Vaka vanha Väinämöinen

    Väinämöise tarkus kasvab ja ta saab kuulsaks.

    Tegelased: Väinämöinen

  4. 4. runo Tuopa Aino, neito nuori

    Väinämöinen kohtab metsas Joukahaise õde vihtu murdmas ja palub teda endale naiseks.

    Tegelased: Väinämöinen

  5. 5. runo Jo oli sanoma saatu

    Väinämöinen läheb Joukahaise õde merest püüdma ja saab ta õnge; neiu on muutunud imelikuks kalaks.

    Tegelased: Väinämöinen

  6. 6. runo Vaka vanha Väinämöinen

    Joukahainen kannab Väinämöise vastu viha ja varitseb teda teel Pohjolasse.

    Tegelased: Väinämöinen

  7. 7. runo Vaka vanha Väinämöinen

    Väinämöinen ujub mitu päeva avamerel.

    Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Louhi, Sampo

  8. 8. runo Tuo oli kaunis Pohjan neiti

    Teel näeb Väinämöinen kaunilt riietatud Pohja neidu ja palub teda endale naiseks.

    Tegelased: Väinämöinen

  9. 9. runo Siitä vanha Väinämöinen

    Väinämöinen jutustab vanamehele raua sünnist.

    Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen

  10. 10. runo Vaka vanha Väinämöinen

    Väinämöinen jõuab koju ja õhutab Ilmarist minema Pohja neidu kosima, sest Sampo sepistamisega võiks ta neiu välja teenida.

    Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Louhi, Sampo

  11. 11. runo Aika on Ahtia sanoa

    Lemminkäinen läheb Saarele kõrget päritolu neidu kosima.

    Tegelased: Lemminkäinen

  12. 12. runo Siitä Ahti Lemminkäinen

    Kyllikki unustab oma vande ja läheb külla; Lemminkäinen vihastab selle peale kangesti, otsustab ta kohe maha jätta ja minna Pohja neidu kosima.

    Tegelased: Lemminkäinen, Louhi

  13. 13. runo Siitä lieto Lemminkäinen

    Lemminkäinen palub Pohjola perenaiselt tütart; perenaine annab talle esimeseks ülesandeks Hiie põdra suuskadel kinni ajada.

    Tegelased: Lemminkäinen, Louhi

  14. 14. runo Siitä lieto Lemminkäinen

    Lemminkäinen palub abi jahimeeste tavapäraste loitsude ja palvetega, saab viimaks põdra kätte ja viib selle Pohjolasse.

    Tegelased: Lemminkäinen, Louhi

  15. 15. runo Äiti lieto Lemminkäisen

    Ühel päeval hakkab Lemminkäise kodus harjast verd tilkuma.

    Tegelased: Ilmarinen, Lemminkäinen, Louhi, Sampo

  16. 16. runo Vaka vanha Väinämöinen

    Väinämöinen saadab Sampsa Pellervoise laevapuid otsima ja teeb neist paati, kuid tal jääb kolm sõna puudu.

    Tegelased: Väinämöinen

  17. 17. runo Vaka vanha Väinämöinen

    Väinämöinen läheb Antero Vipuselt sõnu saama ja äratab maa all pikka und magava Vipuse.

    Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen

  18. 18. runo Vaka vanha Väinämöinen

    Väinämöinen purjetab oma uue paadiga Pohja neidu kosima.

    Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Louhi, Sampo

  19. 19. runo Siitä seppo Ilmarinen

    Ilmarinen tuleb Pohjola tarre ja palub tütart endale naiseks; talle antakse ohtlikud ülesanded.

    Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Louhi, Sampo

  20. 20. runo Mitä nyt laulamme lajia

    Pohjolas tapetakse pulmadeks hiiglaslik härg.

    Tegelased: Väinämöinen, Lemminkäinen, Louhi

  21. 21. runo Tuop' on Pohjolan emäntä

    Peigmees ja tema saatjaskond võetakse Pohjolas vastu.

    Tegelased: Väinämöinen, Louhi

  22. 22. runo Kun oli kyllin häitä juotu

    Mõrsjat valmistatakse lahkumiseks ette ja talle räägitakse nii möödunud kui ka tulevastest päevadest.

    Tegelased: Ilmarinen, Louhi

  23. 23. runo Nyt on neiti neuvominen

    Mõrsjat õpetatakse ja juhendatakse, kuidas ta peab mehelas elama.

  24. 24. runo Jo nyt on neiti neuvottuna

    Peigmeest õpetatakse, kuidas ta peab mõrsjaga ümber käima, ja tal keelatakse teda halvasti kohelda.

    Tegelased: Ilmarinen

  25. 25. runo Jopa viikon vuoteltihin

    Peigmees, mõrsja ja saatjad võetakse Ilmarise kodus vastu.

    Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen

  26. 26. runo Ahti oli saarella asuva

    Lemminkäinen on pahane, et teda pulma ei kutsutud, ja otsustab ema keelust hoolimata Pohjolasse minna, kuigi ema sõnul ootavad teda teel paljud surmaohud.

    Tegelased: Lemminkäinen

  27. 27. runo Jo nyt Kaukoni kuletin

    Lemminkäinen jõuab Pohjolasse ja käitub mitmel moel ülbelt.

    Tegelased: Lemminkäinen, Louhi

  28. 28. runo Jo nyt Ahti Saarelainen

    Lemminkäinen põgeneb kiiresti Pohjolast, jõuab koju ja küsib emalt, kuhu ta võiks Pohjola rahva eest peitu minna, sest tema sõnul tuleb Pohjola varsti kogu väega üksiku mehe vastu sõdima.

    Tegelased: Lemminkäinen

  29. 29. runo Lemminkäinen, lieto poika

    Lemminkäinen purjetab üle mere ja jõuab õnnelikult saarele.

    Tegelased: Lemminkäinen

  30. 30. runo Ahti poika, aino poika

    Lemminkäinen läheb koos oma endise sõjakaaslase Tieraga Pohjola vastu sõtta.

    Tegelased: Ilmarinen, Lemminkäinen, Louhi

  31. 31. runo Kasvatti emo kanoja

    Untamo alustab sõda oma venna Kalervo vastu ja tapab Kalervo koos tema rahvaga, nii et kogu suguvõsast jääb alles ainult üks lapseootel naine.

    Tegelased: Ilmarinen

  32. 32. runo Kullervo, Kalervon poika

    Ilmarise perenaine paneb Kullervo karjaseks ja küpsetab pahatahtlikult kivi leiva sisse, mille ta talle karja kaasa annab.

    Tegelased: Ilmarinen

  33. 33. runo Kullervo, Kalervon poika

    Karjas olles võtab Kullervo pärastlõunal leiva kotist, hakkab seda lõikama ja rikub oma noa täiesti ära.

    Tegelased: Ilmarinen

  34. 34. runo Kullervo, Kalervon poika

    Kullervo põgeneb Ilmarise juurest ja rändab kurvalt läbi metsa.

    Tegelased: Ilmarinen

  35. 35. runo Kullervo, Kalervon poika

    Kullervo proovib vanemate juures teha mitmesuguseid töid, kuid kuna temast pole neis abi, saadab isa ta makse viima.

  36. 36. runo Kullervo, Kalervon poika

    Kullervo valmistub sõtta ja jätab kodustega hüvasti.

    Tegelased: Väinämöinen

  37. 37. runo Se on seppo Ilmarinen

    Ilmarinen nutab kaua oma surnud naist, sepistab siis endale kullast ja hõbedast uue naise ning saab selle suure töö ja vaevaga valmis, kuid hingeta.

    Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen

  38. 38. runo Tuop' on seppo Ilmarinen

    Ilmarinen läheb Pohjolasse oma endise naise nooremat õde kosima, saab seal vastuseks vaid pilkesõnu, vihastab selle peale, röövib neiu ja asub koduteele.

    Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Louhi, Sampo

  39. 39. runo Vaka vanha Väinämöinen

    Väinämöinen kutsub Ilmarist endaga Pohjolasse Sampot tooma; Ilmarinen nõustub ja kangelased asuvad paadiga teele.

    Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Lemminkäinen, Sampo

  40. 40. runo Vaka vanha Väinämöinen

    Sampo-retkelised jõuavad koseni ja kose all jääb paat suure haugi seljale kinni.

    Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Lemminkäinen

  41. 41. runo Vaka vanha Väinämöinen

    Väinämöinen mängib kannelt ning kõik elusolendid, isegi haldjad õhus, maal ja meres, ruttavad kokku mängu kuulama.

    Tegelased: Väinämöinen

  42. 42. runo Vaka vanha Väinämöinen

    Kangelased jõuavad Pohjolasse ja Väinämöinen ütleb, et nad on tulnud Sampot jagama; kui nad heaga poolt ei saa, võtavad nad kõik jõuga.

    Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Lemminkäinen, Louhi, Sampo

  43. 43. runo Louhi, Pohjolan emäntä

    Pohjola perenaine varustab sõjalaeva ja asub Sampo viijaid jälitama.

    Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Lemminkäinen, Louhi, Sampo

  44. 44. runo Vaka vanha Väinämöinen

    Väinämöinen läheb oma kadunud kannelt merest otsima, kuid ei saa seda enam kätte.

    Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen

  45. 45. runo Louhi, Pohjolan emäntä

    Pohjola perenaine saadab Kalevalasse enneolematuid haigusi.

    Tegelased: Väinämöinen, Louhi, Sampo

  46. 46. runo Sai sanoma Pohjolahan

    Pohjola perenaine saadab karu Kalevala karja hävitama.

    Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Louhi

  47. 47. runo Vaka vanha Väinämöinen

    Kuu ja päike laskuvad Väinämöise mängu kuulama; Pohjola perenaine püüab nad kinni, peidab mäe sisse ja varastab Kalevala taredest ka tule.

    Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Louhi

  48. 48. runo Vaka vanha Väinämöinen

    Valmistatakse linane noot, sellega minnakse tuld neelanud kala püüdma ja kala saadakse kätte.

    Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen

  49. 49. runo Ain' on päivä paistamatta

    Ilmarinen sepistab uue kuu ja päikese, kuid ei saa neid paistma.

    Tegelased: Väinämöinen, Ilmarinen, Lemminkäinen, Louhi

  50. 50. runo Marjatta, korea kuopus

    Neiu Marjattale sünnib pohlast poeg.

    Tegelased: Väinämöinen, Sampo

Kokkuvõttelaused: Elias Lönnrot, Kalevala 1849 (Avoin Kalevala, SKS). Runode 31–36 laused on RunoVerse’i jaoks tõlgitud eesti keelde, teiste runode laused on soome keeles.

Veel RunoVerse’is

Nendest rahvalauludest

Runolehtedel on rahvalaul toodud lõigu all siis, kui laulus leidub vaste mitmele selle lõigu värsile; täpne reegel on kirjas igal lehel. Lugemisvaates saab iga värsi juurest avada sellele kõige sarnasemad värsid, mille RunoVerse’i värsivõrdlused on leidnud; rahvalaulude kõrval on nende hulgas ka trükitud tekstide, näiteks Vana Kalevala ja Kanteletari värsse.

Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Runolehtedel on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati.

Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.

Kalevala soomekeelne tekst pärineb korpusest Kirjalliset runot (KR), mille koostas Sakari Korpikallio Soome Kirjanduse Seltsis (SKS) projektides FILTER ja REFOP, CC BY 4.0. Lönnroti kokkuvõtted on RunoVerse’i jaoks tõlgitud väljaande „Avoin Kalevala“ (SKS) transkriptsiooni järgi, CC BY 4.0. Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907. Rahvalaulud pärinevad SKVR-i veebiteenusest (korpused SKVR ja JR, toim. Saarinen, Alén, Niku, Kallio ja Stark, SKS 2024–, CC BY 4.0) ja iga laulu juures on selle SKVR- või JR-number; Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi laulude juures on arhiiviviide.