Kalevala, 8. runo
Pohja neiu ja põlvehaav
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 23 rahvalaulu 17 paigast. Ülejäänud 27 teksti ei ole kaardil: 16 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 3 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 4 laulu, mida võib olla mõjutanud trükitud Kalevala; 4 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (4), Sotkamo (3), Ilomantsi (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 17 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (4)
2–3 laulu
1 laul
- Haapajärvi (1)
- Harjavalta (1)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kemi (1)
- Kesälahti (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kittilä (1)
- Kärsämäki (1)
- Lapinlahti (1)
- Liperi (1)
- Pielavesi (1)
- Rovaniemi (1)
- Suomussalmi (1)
- Tohmajärvi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 273 rahvalaulul 82 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (32), Ilomantsi (22), Uhtua (13), Sakkola (11), Kontokki (9).
Kaardilt jäävad välja: Nordkapp (1).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 82 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (32)
- Ilomantsi (22)
- Uhtua (13)
- Sakkola (11)
- Kontokki (9)
- Rautu (8)
- Hyrynsalmi (7)
- Pistojärvi (7)
- Suistamo (7)
- Suomussalmi (7)
- Vuole (7)
3–6 laulu
- Kitee (6)
- Porajärvi (6)
- Sotkamo (6)
- Kestilä (5)
- Repola (5)
- Toksova (5)
- Jyskyjärvi (4)
- Kiimaisjärvi (4)
- Korpiselkä (4)
- Kuhmo (4)
- Viena (4) (täpsem koht teadmata)
- Kainuu (3) (täpsem koht teadmata)
- Kittilä (3)
- Lapinlahti (3)
- Liperi (3)
- Nurmes (3)
- Pielavesi (3)
- Pihtipudas (3)
- Piippola (3)
- Ristijärvi (3)
1–2 laulu
- Haapajärvi (2)
- Joroinen (2)
- Karstula (2)
- Kiuruvesi (2)
- Kivijärvi (2)
- Kärsämäki (2)
- Lempaala (2)
- Maaninka (2)
- Nilsiä (2)
- Pulkkila (2)
- Pyhäjärvi Vpl. (2)
- Rääkkylä (2)
- Sonkajärvi (2)
- Tohmajärvi (2)
- Valtimo (2)
- Eno (1)
- Halikko (1)
- Harjavalta (1)
- Hiitola (1)
- Impilahti (1)
- Juuka (1)
- Kaavi (1)
- Kemi (1)
- Kerimäki (1)
- Kesälahti (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kuusamo (1)
- Lemi (1)
- Liminka (1)
- Metsäpirtti (1)
- Miikkulainen (1)
- Muuruvesi (1)
- Nordkapp (1)
- Paatene (1)
- Paltamo (1)
- Parikkala (1)
- Pielisjärvi (1)
- Puumala (1)
- Pyhäntä (1)
- Pälkjärvi (1)
- Rantasalmi (1)
- Rautalampi (1)
- Reisjärvi (1)
- Rovaniemi (1)
- Räisälä (1)
- Suojärvi (1)
- Säräisniemi (1)
- Taivalkoski (1)
- Utajärvi (1)
- Valkeasaari (1)
- Viitasaari (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–50 Teel näeb Väinämöinen kaunilt riietatud Pohja neidu ja palub teda endale naiseks.
- Värsid 51–132 Neiu lubab viimaks Väinämöisele naiseks tulla, kui too teeb tema värtna kildudest paadi ja laseb selle vette, ilma et seda kuidagi puudutaks.
- Värsid 133–204 Väinämöinen hakkab paati tegema, lööb kirvega oma põlve suure haava ega suuda verejooksu peatada.
- Värsid 205–282 Ta läheb otsima tarka, kes oskaks verd peatada, ja leiab vanamehe, kes lubab vere kinni panna.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Pohjola, Kalevala, Sariola, Väinölä
Värsid 1–50
Teel näeb Väinämöinen kaunilt riietatud Pohja neidu ja palub teda endale naiseks.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 23 rahvalaulu 17 paigast. Ülejäänud 27 teksti ei ole kaardil: 16 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 3 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 4 laulu, mida võib olla mõjutanud trükitud Kalevala; 4 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (4), Sotkamo (3), Ilomantsi (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 17 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (4)
2–3 laulu
1 laul
- Haapajärvi (1)
- Harjavalta (1)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kemi (1)
- Kesälahti (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kittilä (1)
- Kärsämäki (1)
- Lapinlahti (1)
- Liperi (1)
- Pielavesi (1)
- Rovaniemi (1)
- Suomussalmi (1)
- Tohmajärvi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 273 rahvalaulul 82 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (32), Ilomantsi (22), Uhtua (13), Sakkola (11), Kontokki (9).
Kaardilt jäävad välja: Nordkapp (1).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 82 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (32)
- Ilomantsi (22)
- Uhtua (13)
- Sakkola (11)
- Kontokki (9)
- Rautu (8)
- Hyrynsalmi (7)
- Pistojärvi (7)
- Suistamo (7)
- Suomussalmi (7)
- Vuole (7)
3–6 laulu
- Kitee (6)
- Porajärvi (6)
- Sotkamo (6)
- Kestilä (5)
- Repola (5)
- Toksova (5)
- Jyskyjärvi (4)
- Kiimaisjärvi (4)
- Korpiselkä (4)
- Kuhmo (4)
- Viena (4) (täpsem koht teadmata)
- Kainuu (3) (täpsem koht teadmata)
- Kittilä (3)
- Lapinlahti (3)
- Liperi (3)
- Nurmes (3)
- Pielavesi (3)
- Pihtipudas (3)
- Piippola (3)
- Ristijärvi (3)
1–2 laulu
- Haapajärvi (2)
- Joroinen (2)
- Karstula (2)
- Kiuruvesi (2)
- Kivijärvi (2)
- Kärsämäki (2)
- Lempaala (2)
- Maaninka (2)
- Nilsiä (2)
- Pulkkila (2)
- Pyhäjärvi Vpl. (2)
- Rääkkylä (2)
- Sonkajärvi (2)
- Tohmajärvi (2)
- Valtimo (2)
- Eno (1)
- Halikko (1)
- Harjavalta (1)
- Hiitola (1)
- Impilahti (1)
- Juuka (1)
- Kaavi (1)
- Kemi (1)
- Kerimäki (1)
- Kesälahti (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kuusamo (1)
- Lemi (1)
- Liminka (1)
- Metsäpirtti (1)
- Miikkulainen (1)
- Muuruvesi (1)
- Nordkapp (1)
- Paatene (1)
- Paltamo (1)
- Parikkala (1)
- Pielisjärvi (1)
- Puumala (1)
- Pyhäntä (1)
- Pälkjärvi (1)
- Rantasalmi (1)
- Rautalampi (1)
- Reisjärvi (1)
- Rovaniemi (1)
- Räisälä (1)
- Suojärvi (1)
- Säräisniemi (1)
- Taivalkoski (1)
- Utajärvi (1)
- Valkeasaari (1)
- Viitasaari (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII3 3960. — Korpiselkä · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 7 kultakangasta kutovi, kultakangasta kutovi 8 hope'ista huolittavi hopiaista huolittavi 11 Suihki sukkula piossa, suihki sukkula käessä 14 hope'inen pirta piukki piukki pirta pihjalainen SKVR VII1 237. — Korpiselkä · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 8 hope'ista huolittavi hopiaista huolittavi, 11 Suihki sukkula piossa, suihki sukkula piossa, 13 niiet vaskiset vatisi, niiet vaskiset vatisi,
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR VII3 3960. — Korpiselkä · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 7 kultakangasta kutovi, kultakangasta kutovi 8 hope'ista huolittavi hopiaista huolittavi 11 Suihki sukkula piossa, suihki sukkula käessä 14 hope'inen pirta piukki piukki pirta pihjalainen SKVR VII1 237. — Korpiselkä · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 8 hope'ista huolittavi hopiaista huolittavi, 11 Suihki sukkula piossa, suihki sukkula piossa, 13 niiet vaskiset vatisi, niiet vaskiset vatisi,
Värsid 51–132
Neiu lubab viimaks Väinämöisele naiseks tulla, kui too teeb tema värtna kildudest paadi ja laseb selle vette, ilma et seda kuidagi puudutaks.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR XII1 62. — Kemi · 1803 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 91 Neiti taiten vastaeli, Neiti taiten vastajaapi: 93 "Sitte sun mieheksi sanoisin, "Sitte sun mieheksi sanosin, 94 urohoksi arveleisin, Urohoksi arvelisin 96 veitsellä kärettömällä, Veittellä kärettömällä, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 97 munan solmuhun vetäisit Munan solmuhun vetäsit 98 solmun tuntumattomaksi." Solmun tuntumattomaksi." 100 jouhen halki halkaisevi Halki jouhen halkaseepi 103 munan solmuhun vetävi Munan solmuhun vetäävi, 121 Neiti taiten vastoavi, Neiti taiten vastojaapi: 125 kehrävarteni muruista, Kehrä-varteni muruista, 126 kalpimeni kappaleista, Kalpimeni kappaleista, JR 30449 — Pielavesi · 1887 · Kuopion lyseon toverikunta · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 91 Neiti taiten vastaeli, Neiti taiten vastajaapi: 93 "Sitte sun mieheksi sanoisin, "Sitte sinun mieheks sanosin, 94 urohoksi arveleisin, Urohooksi arveleisin, 95 jospa jouhen halkaiseisit Jospa jouhen halakaseesit SKVR XII1 63. — Rovaniemi · 1819 · A. I. Arwidsson · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 91 Neiti taiten vastaeli, Neiti taiten vastoapi 97 munan solmuhun vetäisit munan solmuhun vetäsit 98 solmun tuntumattomaksi." solmen tuntumattomaksi. 100 jouhen halki halkaisevi halki jouhen halkaseepi SKVR VII1 625. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 121 Neiti taiten vastoavi, Parsi taiten vastoavi: 127 työntäisi venon vesille, Lykkäsi venon vesille, 129 ilman polven polkematta, Ilman polven polkematta, 131 käsivarren kääntämättä, Käsivarren kääntämättä, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 132 olkapään ojentamatta." Olkapään ojentamatta?" SKVR VII1 625 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 91 Neiti taiten vastaeli, Pursi taiten vastaeli: 127 työntäisi venon vesille, lykkäsi venon vesille, 129 ilman polven polkematta, ilman polven polkematta, 131 käsivarren kääntämättä, käsivarren kääntämättä, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 132 olkapään ojentamatta." pään olka ojentamatta?"
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR XII1 62. — Kemi · 1803 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 91 Neiti taiten vastaeli, Neiti taiten vastajaapi: 93 "Sitte sun mieheksi sanoisin, "Sitte sun mieheksi sanosin, 94 urohoksi arveleisin, Urohoksi arvelisin 96 veitsellä kärettömällä, Veittellä kärettömällä, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 97 munan solmuhun vetäisit Munan solmuhun vetäsit 98 solmun tuntumattomaksi." Solmun tuntumattomaksi." 100 jouhen halki halkaisevi Halki jouhen halkaseepi 103 munan solmuhun vetävi Munan solmuhun vetäävi, 121 Neiti taiten vastoavi, Neiti taiten vastojaapi: 125 kehrävarteni muruista, Kehrä-varteni muruista, 126 kalpimeni kappaleista, Kalpimeni kappaleista, SKVR XII1 63. — Rovaniemi · 1819 · A. I. Arwidsson · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 91 Neiti taiten vastaeli, Neiti taiten vastoapi 97 munan solmuhun vetäisit munan solmuhun vetäsit 98 solmun tuntumattomaksi." solmen tuntumattomaksi. 100 jouhen halki halkaisevi halki jouhen halkaseepi SKVR VII1 625. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 121 Neiti taiten vastoavi, Parsi taiten vastoavi: 127 työntäisi venon vesille, Lykkäsi venon vesille, 129 ilman polven polkematta, Ilman polven polkematta, 131 käsivarren kääntämättä, Käsivarren kääntämättä, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 132 olkapään ojentamatta." Olkapään ojentamatta?" SKVR VII1 625 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 91 Neiti taiten vastaeli, Pursi taiten vastaeli: 127 työntäisi venon vesille, lykkäsi venon vesille, 129 ilman polven polkematta, ilman polven polkematta, 131 käsivarren kääntämättä, käsivarren kääntämättä, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 132 olkapään ojentamatta." pään olka ojentamatta?" SKVR V2 695. — Toksova · 1847 · H. A. Reinholm · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 58 kyntörastas raksutteli: Kyntörastas raksutteli: 65 kumman on parempi olla, "Kummin on parempi olla, 66 kumman olla kuuluisampi, Kummin olla kuulusampi, 77 niin miniä miehelässä, Miniänä miehelässä?"
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 133–204
Väinämöinen hakkab paati tegema, lööb kirvega oma põlve suure haava ega suuda verejooksu peatada.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
JR 19867 — Suistamo · 1935 · Anna Jänönen · Võrdle kõrvuti
Seda laulu võib olla mõjutanud trükitud Kalevala.
Kalevala See laul 143 vuorelle teräksiselle, nousi vuorelle teräksiselle, 144 rautaiselle kalliolle. rautaiselle kalliolle. 145 Veikaten venettä veisti, veikaten venettä veisti, 147 Veisti päivän, veisti toisen, veisti päivän veisti toisen, Veel ühiseid värsse (9)
Kalevala See laul 148 veisti kohta kolmannenki: veisti kohta kolmannenkin, 152 Hiisi pontta pyörähytti, hiisi poutta pyörähytti 153 Lempo tempasi tereä, lempo tempasi tereä, 159 polvehen pojan pätöisen, polvehen pojan pätöisen, 160 varpahasen Väinämöisen. varpahahan Väinämöisen, 163 veri pääsi vuotamahan, pääsi veri vuotamahan 164 hurme huppelehtamahan. hurme huppelehtamahan, 195 polvesta pojan totisen, polvesta pojan pätöisen 196 varpahasta Väinämöisen. varpahasta Väinämöisen. JR 31973 — Suistamo · 1942 · Frans Kärki · Võrdle kõrvuti
Seda laulu võib olla mõjutanud trükitud Kalevala.
Kalevala See laul 145 Veikaten venettä veisti, Veikaten venettä veisti, 147 Veisti päivän, veisti toisen, Veisti päivän, veisti toisen, 148 veisti kohta kolmannenki: Veisti kohta kolmannenki. 150 kasa ei kalka kalliohon. Kasa kalkkui kallioh, Veel ühiseid värsse (9)
Kalevala See laul 153 Lempo tempasi tereä, Lempo tempasi teräh, 157 kirves kilpistyi kivestä, Kirves kilpistyi piveh 159 polvehen pojan pätöisen, Polvehen pojan pätöisen, 160 varpahasen Väinämöisen. Varpahah Väinämöisen, 161 Sen Lempo lihoille liitti, Sen lempi lihoille liitti. 162 Hiisi suonille sovitti: Hiisi suonille sovitti, 164 hurme huppelehtamahan. Hurme huppelehtamah. 201 tukkeheksi tuiman reiän, Tukkeheksi tuiman reijän, 202 paikaksi pahan veräjän; Paikaksi pahan veräjän, JR 18947 — Rautalampi · 1884 · Juho Jalkanen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 158 terä liuskahti liha'an, Jopa liuskahti lihaan 159 polvehen pojan pätöisen, Polvehen pätösen poijan 160 varpahasen Väinämöisen. Warpahaasen väinämöisen 191 Eik' ollut sitä mätästä, Ei ollut sitä mätästä SKVR IX4 892. — Kivijärvi · 1884 · Kaarle Krohn · Võrdle kõrvuti
Seda laulu võib olla mõjutanud trükitud Kalevala.
Kalevala See laul 145 Veikaten venettä veisti, Veikaten venettä veisti, 147 Veisti päivän, veisti toisen, Veisti päivän, veisti toisen, 148 veisti kohta kolmannenki: Veistipä kohta kolmannenki. 151 Niin päivällä kolmannella Niinpä päivällä kolmannella SKVR VII1 323. — Ilomantsi · 1885 · Kaarle Krohn · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 149 ei kirves kivehen koske, Ei kirves kiveen koskenna, 159 polvehen pojan pätöisen, Polveen pätösen pojan. 160 varpahasen Väinämöisen. Väinämöisen varpaaseen, 191 Eik' ollut sitä mätästä, Ei ollut sitä mätästä
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
JR 03960 — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 149 ei kirves kivehen koske, Ei kirves kiveen koske 150 kasa ei kalka kalliohon. Eikä kalka kalliohon 158 terä liuskahti liha'an, Kirves liuskahti lihaan 159 polvehen pojan pätöisen, Polveen pätösen pojan SKVR XII1 62. — Kemi · 1803 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 149 ei kirves kivehen koske, Ei kirves kivehen koske, 150 kasa ei kalka kalliohon. Eikä kalka kalliohon. 158 terä liuskahti liha'an, Viimen liuskahti lihaan, 160 varpahasen Väinämöisen. Varpahaseen Väinämöisen, SKVR XII1 63. — Rovaniemi · 1819 · A. I. Arwidsson · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 149 ei kirves kivehen koske, Ei kirves kivehen koske 150 kasa ei kalka kalliohon. Eikä kalka kalliohon 159 polvehen pojan pätöisen, Polveen pätösen pojan 160 varpahasen Väinämöisen. Varpahasta Väinämöisen SKVR I1 297. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 152 Hiisi pontta pyörähytti, Lempo pontta pyörähytti, 154 Paha vartta vaapahutti. Hiisi vartta vaapahutti, 160 varpahasen Väinämöisen. Varpahasta Väinämöisen, 162 Hiisi suonille sovitti: Hiisi suonille sovitti, SKVR VII1 329. — Nurmes · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 158 terä liuskahti liha'an, Kirves liuskahti lihaan, 159 polvehen pojan pätöisen, Polvehen pätövän pojan, 160 varpahasen Väinämöisen. Varpahaseen Väinämöisen. 192 jok' ei tullut tulvillehen Jok' ei tullut tulvillehen.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 205–282
Ta läheb otsima tarka, kes oskaks verd peatada, ja leiab vanamehe, kes lubab vere kinni panna.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 304. — Vuokkiniemi · 1872 · A. Genetz · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 221 alimaisehen talohon. Alimmaisehen taloho. 230 "Ei ole talossa tässä "Ei ole talossa tässä." 236 aja toisehen talohon!" Ajau toisehen talohon, 241 keskimäistä tietä myöten Keskimmäistä tietä myöte, Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 242 keskimäisehen talohon. Keskimmäisehe taloho; 249 Akka oli vanha vaipan alla, Akka vanha vaipan alta, 263 ylimäistä tietä myöten Ylimäistä tietä myöte; 264 ylimäisehen talohon. Ylimäisehen taloho, 273 Ukko uunilta urahti, Ukko uunilta urahti, 275 "On sulettu suuremmatki, "Jo on sulettu suuremmatki, 276 jalommatki jaksettuna Jalommatki jaksettunna, 281 lahet niemien nenistä, Lahet niemien nenättsi, SKVR I1 307. — Vuokkiniemi · 1877 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 221 alimaisehen talohon. Alimmaisehen taloho 222 Yli kynnyksen kysyvi: Yli kynnyksen kysyvi, 230 "Ei ole talossa tässä "Ei ole talossa tässä 241 keskimäistä tietä myöten Keskim̄äistä t'ietä myöt'e Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 242 keskimäisehen talohon. Keskim̄äisehen taloho, 247 salpoa verisatehen, Salpoa verisatien. 263 ylimäistä tietä myöten Ylimmäistä t'ietä myöt'e 264 ylimäisehen talohon. Ylimmäisehen taloho. 269 tämän tulvan tukkijata, Tämän tulvan tukkijoa, 275 "On sulettu suuremmatki, "Sulettun on suuremmatk⌈i⌉, 276 jalommatki jaksettuna Jalommatki jaksettuna: 279 joet suista, järvet päistä, Jovet suista, järvet päistä, SKVR XII1 25. — Kainuu · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 230 "Ei ole talossa tässä Ei oo talossa tässä 241 keskimäistä tietä myöten Äärimäistä tietä myöten. 247 salpoa verisatehen, Salpoa verisatehen? 249 Akka oli vanha vaipan alla, Vanha akka vaipan alta, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 272 halliparta harjun alla. Halliparta harjun alta, 273 Ukko uunilta urahti, Ukko uunilta urahti, 275 "On sulettu suuremmatki, Sulettun on suuremmatki. 276 jalommatki jaksettuna Jalom̃atki jaksettuna, 277 Luojan kolmella sanalla, Luojan kolmella sanalla, 279 joet suista, järvet päistä, Joet on suista, järvet päistä, 281 lahet niemien nenistä, Selät niemien nenistä. SKVR I1 285. — Kiimaisjärvi · 1872 · A. Genetz · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 221 alimaisehen talohon. Alimaisehen talohon. 230 "Ei ole talossa tässä "Ei ole talossa tässä 241 keskimäistä tietä myöten Keskimäistä tietä müöte 242 keskimäisehen talohon. Keskimäisehen talohon. Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 248 suonikosken sortajata?" Sortajata suonikosken?" 263 ylimäistä tietä myöten Ülimäistä tietä müöte 264 ylimäisehen talohon. Ülimäisehen talohon. 269 tämän tulvan tukkijata, Tämän tulvan tukkijata, 273 Ukko uunilta urahti, Ukko uunilta urahti, 276 jalommatki jaksettuna Jalommatki jaksettuna, 282 kannakset kape'immilta." Kannakset kapeimmista." SKVR I1 298 b). — Vuokkiniemi · 1877 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 221 alimaisehen talohon. Alimmaiseh on taloho, 230 "Ei ole talossa tässä "Ei ole talošša täššä 241 keskimäistä tietä myöten (Aštu) keškimmäistä t'ietä myöt'e 242 keskimäisehen talohon. Keškimmäisehen taloho, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 243 Kysyi kynnyksen takoa, Kyšy kynnykšen takoa, 264 ylimäisehen talohon. Ylimmäisehen taloho, 273 Ukko uunilta urahti, Ukko uuńilta urasi, 275 "On sulettu suuremmatki, On šulettu šuuremmatki, 276 jalommatki jaksettuna Jalommatki jakšettuna 279 joet suista, järvet päistä, Jovet šuista, järvet päiśtä, 281 lahet niemien nenistä, Šoaret ńiemien neńistä,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR XII1 25. — Kainuu · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 230 "Ei ole talossa tässä Ei oo talossa tässä 241 keskimäistä tietä myöten Äärimäistä tietä myöten. 247 salpoa verisatehen, Salpoa verisatehen? 249 Akka oli vanha vaipan alla, Vanha akka vaipan alta, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 272 halliparta harjun alla. Halliparta harjun alta, 273 Ukko uunilta urahti, Ukko uunilta urahti, 275 "On sulettu suuremmatki, Sulettun on suuremmatki. 276 jalommatki jaksettuna Jalom̃atki jaksettuna, 277 Luojan kolmella sanalla, Luojan kolmella sanalla, 279 joet suista, järvet päistä, Joet on suista, järvet päistä, 281 lahet niemien nenistä, Selät niemien nenistä. SKVR XII1 62. — Kemi · 1803 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 222 Yli kynnyksen kysyvi: Yli kynnyksen kysyyvi: 230 "Ei ole talossa tässä "Ei ole talossa taassa, 236 aja toisehen talohon!" Mene toisehen talohon!" 248 suonikosken sortajata?" Sortajata suoni-kosken; Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 269 tämän tulvan tukkijata, Tämän tulvan tukkiata, 275 "On sulettu suuremmatki, "Sulettun' on suuremmatkin, 276 jalommatki jaksettuna Jalommatkin jaksettunna, 279 joet suista, järvet päistä, Joet suista, salmet päistä, 281 lahet niemien nenistä, Selät niemien nenistä 282 kannakset kape'immilta." Kannakset kapeimmista." JR 03960 — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 222 Yli kynnyksen kysyvi: Yli kynnyksen kysyvi 227 Olipa lapsi lattialla, Lapsi lausu lattialla 228 poika pieni pankon päässä. Pama pieni pankon päässä 230 "Ei ole talossa tässä Ei ole talossa tässä Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 236 aja toisehen talohon!" Ajoi toisehen talohon 247 salpoa verisatehen, Salpojaa verisatehen 269 tämän tulvan tukkijata, Tämän tulvan tukkiaa 276 jalommatki jaksettuna Jalommatkin jaksettuna 279 joet suista, järvet päistä, Joet suista järvet päistä?? 281 lahet niemien nenistä, Selät niemien nenistä SKVR XII1 63. — Rovaniemi · 1819 · A. I. Arwidsson · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 222 Yli kynnyksen kysyvi: Yli kynnyksen kysyypi 230 "Ei ole talossa tässä Ei ole talossa tässä 236 aja toisehen talohon!" Aja toisehen talohon 247 salpoa verisatehen, Salpoa veri-satehen SKVR VII1 288. — Kitee · 1847 · Z. Sirelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 222 Yli kynnyksen kysyvi: Yli kynnyksen kysyvi: 227 Olipa lapsi lattialla, Lausu lapsi lattialla 228 poika pieni pankon päässä. Parna pieni pankon päässä: 230 "Ei ole talossa tässä "Ei ole talossa tässä
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 17 rahvalaulust on 10 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 17 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 1–16 — Pohjan neidon kuvaus – · 9 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 17–30 — Väinämöinen ajaa ja huomaa neidon · 3 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 31–40 — Dialogi rekeen noususta · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 41–50 — Väinämöisen perustelu · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 51–80 — Niin tyttö isän kotona – niin miniä miehelässä · 7 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 81–90 — Väinämöisen vastaus · 3 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 91–106 — Ansiotyöt: jouhen halkaisu ja muna solmuun · 7 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 107–120 — Ansiotyö: kivestä tuohta · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 121–132 — Ansiotyön anto: veneenveisto · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 133–150 — Veneenveisto alkaa · 5 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 151–164 — Kirves lipsahtaa lihaan · 4 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 165–176 — Väinämöinen puhuttelee kirvestä · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 177–186 · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 187–196 — Veri juoksee polvesta · 5 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 197–204 — Sammalet tukkeeksi · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 205–216 — Matkaanlähtö ja ajo · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 217–236 — Alin talo · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 237–258 — Keskimmäinen talo · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 259–270 — Väinämöinen saapuu ylimmäiseen taloon · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 271–282 — Ukko sanoo sulkeneensa suuremmatkin · 3 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud