Kalevala, 7. runo
Väinämöinen jõuab Pohjolasse
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 25 rahvalaulu 8 paigast. Ülejäänud 25 teksti ei ole kaardil: 24 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 teise ülestähenduse duplikaat.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Uhtua (9), Vuokkiniemi (9), Kiimaisjärvi (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 8 paika
4 või rohkem laulu
- Uhtua (9)
- Vuokkiniemi (9)
2–3 laulu
- Kiimaisjärvi (2)
1 laul
- Helsinki (1)
- Ilomantsi (1)
- Pistojärvi (1)
- Sotkamo (1)
- Suistamo (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 111 rahvalaulul 31 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (34), Uhtua (18), Kontokki (9), Jyskyjärvi (8), Kiimaisjärvi (6).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 31 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (34)
- Uhtua (18)
- Kontokki (9)
- Jyskyjärvi (8)
3–6 laulu
- Kiimaisjärvi (6)
- Lempaala (3)
- Suistamo (3)
1–2 laulu
- Ilomantsi (2)
- Impilahti (2)
- Pistojärvi (2)
- Pohjois-Karjala (2) (täpsem koht teadmata)
- Säräisniemi (2)
- Tuupovaara (2)
- Haapajärvi (1)
- Kaprio (1)
- Kerimäki (1)
- Kesälahti (1)
- Kitee (1)
- Koivisto (1)
- Korpiselkä (1)
- Narvusi (1)
- Nurmes (1)
- Paltamo (1)
- Pielisjärvi (1)
- Pihtipudas (1)
- Pyhäntä (1)
- Pälkjärvi (1)
- Rääkkylä (1)
- Suojärvi (1)
- Suomussalmi (1)
- Viitasaari (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–88 Väinämöinen ujub mitu päeva avamerel.
- Värsid 89–274 Kotkas leiab ta ja võtab selga, sest on ikka veel rõõmus, et Väinämöinen jättis alemaad tehes kase tema jaoks kasvama. Kotkas kannab ta Pohjola randa, kust Pohjola perenaine viib ta oma koju ja kohtleb teda hästi.
- Värsid 275–322 Väinämöinen igatseb aga koju. Pohjola perenaine lubab ta sinna saata ja anda talle pealegi oma tütre naiseks, kui ta sepistab Pohjolale Sampo.
- Värsid 323–368 Väinämöinen lubab koju jõudes saata sepp Ilmarise Sampot sepistama ning saab Pohjola perenaiselt koduteeks saani ja hobuse.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde. Lõigud on jaotatud W. F. Kirby tõlke (1907) järgi; Lönnroti enda kokkuvõttes on selle runo värsivahemikud osalt teistsugused.
Paigad selles runos: Pohjola, Sariola, Joukola, Kalevala, Lappi, Luotola, Osmola, Pimentola, Uvanto, Väinölä
Värsid 1–88
Väinämöinen ujub mitu päeva avamerel.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 25 rahvalaulu 8 paigast. Ülejäänud 25 teksti ei ole kaardil: 24 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 teise ülestähenduse duplikaat.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Uhtua (9), Vuokkiniemi (9), Kiimaisjärvi (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 8 paika
4 või rohkem laulu
- Uhtua (9)
- Vuokkiniemi (9)
2–3 laulu
- Kiimaisjärvi (2)
1 laul
- Helsinki (1)
- Ilomantsi (1)
- Pistojärvi (1)
- Sotkamo (1)
- Suistamo (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 111 rahvalaulul 31 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (34), Uhtua (18), Kontokki (9), Jyskyjärvi (8), Kiimaisjärvi (6).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 31 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (34)
- Uhtua (18)
- Kontokki (9)
- Jyskyjärvi (8)
3–6 laulu
- Kiimaisjärvi (6)
- Lempaala (3)
- Suistamo (3)
1–2 laulu
- Ilomantsi (2)
- Impilahti (2)
- Pistojärvi (2)
- Pohjois-Karjala (2) (täpsem koht teadmata)
- Säräisniemi (2)
- Tuupovaara (2)
- Haapajärvi (1)
- Kaprio (1)
- Kerimäki (1)
- Kesälahti (1)
- Kitee (1)
- Koivisto (1)
- Korpiselkä (1)
- Narvusi (1)
- Nurmes (1)
- Paltamo (1)
- Pielisjärvi (1)
- Pihtipudas (1)
- Pyhäntä (1)
- Pälkjärvi (1)
- Rääkkylä (1)
- Suojärvi (1)
- Suomussalmi (1)
- Viitasaari (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 9. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 19 "Voi minä poloinen poika, "Voi minä poloinen poika, 20 voi poika polon-alainen, Voi poika polon alainen, 53 Näki vanhan Väinämöisen Vanhan Väinämöisen 64 suloa meryttä myöten. Suloa meryttä myöten, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 75 "Tulipa tuuli luotehesta, Nousi tuuli luotehesta, SKVR I1 100. — Vuokkiniemi · 1872 · A. Genetz · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 3 kulki kuusisna hakona, Kulki kuusissa hakona, 28 ulapoilla auke'illa! Ulapilla aukeilla. 53 Näki vanhan Väinämöisen Peällä vanhan Väinämöisen. 54 selällä meren sinisen: Selvällä meren selällä. Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 72 sorruin sormin lainehesen Sormin sortu lainnehese. SKVR I1 63. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 3 kulki kuusisna hakona, Kulki kuusissa hakona, 53 Näki vanhan Väinämöisen Päälle vanhan Väinämöisen, 54 selällä meren sinisen: Selvällä meren selällä, 72 sorruin sormin lainehesen Sortu sormin laineheseen. SKVR I1 12. — Jyskyjärvi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 15 Kun ei ole kynttä varpahissa Kuin ei ole kynttä varpahissa, 16 eikä sormissa niveltä. Eikä sormissa niveltä." 19 "Voi minä poloinen poika, "Voi minä poloinen poika, 53 Näki vanhan Väinämöisen *Päälle vanhan Väinämöisen.* SKVR I1 64. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 53 Näki vanhan Väinämöisen Päälle vanhan Väinämöisen. 54 selällä meren sinisen: Selvällä meren selällä, 72 sorruin sormin lainehesen Sortu sormin lainehesen.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR I1 9. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 19 "Voi minä poloinen poika, "Voi minä poloinen poika, 20 voi poika polon-alainen, Voi poika polon alainen, 53 Näki vanhan Väinämöisen Vanhan Väinämöisen 64 suloa meryttä myöten. Suloa meryttä myöten, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 75 "Tulipa tuuli luotehesta, Nousi tuuli luotehesta, SKVR I1 63. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 3 kulki kuusisna hakona, Kulki kuusissa hakona, 53 Näki vanhan Väinämöisen Päälle vanhan Väinämöisen, 54 selällä meren sinisen: Selvällä meren selällä, 72 sorruin sormin lainehesen Sortu sormin laineheseen. SKVR I1 12. — Jyskyjärvi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 15 Kun ei ole kynttä varpahissa Kuin ei ole kynttä varpahissa, 16 eikä sormissa niveltä. Eikä sormissa niveltä." 19 "Voi minä poloinen poika, "Voi minä poloinen poika, 53 Näki vanhan Väinämöisen *Päälle vanhan Väinämöisen.* SKVR I1 64. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 53 Näki vanhan Väinämöisen Päälle vanhan Väinämöisen. 54 selällä meren sinisen: Selvällä meren selällä, 72 sorruin sormin lainehesen Sortu sormin lainehesen. SKVR VII2 1395. — Pielisjärvi · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 47 yksi siipi vettä viisti, yksi siipi vettä viili, 48 toinen taivasta lakaisi, toinen taivasta jakeili, 50 nokka luotoja lotaisi. nokka luotoja lotoisi,!
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 89–274
Kotkas leiab ta ja võtab selga, sest on ikka veel rõõmus, et Väinämöinen jättis alemaad tehes kase tema jaoks kasvama. Kotkas kannab ta Pohjola randa, kust Pohjola perenaine viib ta oma koju ja kohtleb teda hästi.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 110 kantoi vanhan Väinämöisen, Päällä vanhan Väinämöisen. 117 Siinä itki Väinämöinen, Siellä itki Väinämöinen, 121 sata haavoa sivulla, Sata haavoa sivulla, 122 tuhat tuulen pieksemätä, Tuhat tuulen pieksemää. Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 165 sanoi tuonne saatuansa, Sano tuonne saatua, 175 "Ei ole itku lapsen itku "Ei oo itku lapsen itku, 177 itku on partasuun urohon, Se on partasuun urohon, 183 souti luoksi Väinämöisen, Souti luoksi Väinämöisen. 189 suu liikkui, järisi parta, Suu liikku, järisi parta, 257 näille ouoille oville, Noille ouoille oville, 258 veräjille vierahille. Veräjille vieraille, SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 92 nouse kynkkäluun nenille! Kokon kynkkäluun nenille; 110 kantoi vanhan Väinämöisen, Päälle vanhan Väinämöisen. 175 "Ei ole itku lapsen itku Eikä itku lapsen itku, 183 souti luoksi Väinämöisen, Meni luoksi Väinämöisen, Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 192 puhutteli, lausutteli: Kysytteli, lausutteli: 241 "Mitä itkit, Väinämöinen, "Mitä itet Väinämöinen, 244 rannalla meryttä vasten?" Rannalle meryttä vasten, 253 "Tuota itken tuon ikäni, "Tuota iten tuon ikäni, 254 puhki polveni murehin, Puhki polveni murehin, 257 näille ouoille oville, Äkki ouoille oville." SKVR I1 14. — Jyskyjärvi · 1872 · A. Berner · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 110 kantoi vanhan Väinämöisen, Peällä vanhan Väinämöisen. 155 vei ne ulos usta myöten, Vei ulos usta myötä 175 "Ei ole itku lapsen itku Ei olis itku lapsen itku 177 itku on partasuun urohon, Itk' on partasuun urohon, SKVR I1 105. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 110 kantoi vanhan Väinämöisen, Ajo vanhan Väinämöisen 175 "Ei ole itku lapsen itku Ei ole lapsen itku, 177 itku on partasuun urohon, Itku on partasuu urohon, 241 "Mitä itkit, Väinämöinen, "Mitä itet Väinämöinen, SKVR I1 106. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 110 kantoi vanhan Väinämöisen, Päällä vanhan Väinämöisen, 175 "Ei ole itku lapsen itku Ei oo itku lapsen itku, 177 itku on partasuun urohon, Itku partasuun urohon, 241 "Mitä itkit, Väinämöinen, "Mitä itet Väinämöinen,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 110 kantoi vanhan Väinämöisen, Päällä vanhan Väinämöisen. 117 Siinä itki Väinämöinen, Siellä itki Väinämöinen, 121 sata haavoa sivulla, Sata haavoa sivulla, 122 tuhat tuulen pieksemätä, Tuhat tuulen pieksemää. Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 165 sanoi tuonne saatuansa, Sano tuonne saatua, 175 "Ei ole itku lapsen itku "Ei oo itku lapsen itku, 177 itku on partasuun urohon, Se on partasuun urohon, 183 souti luoksi Väinämöisen, Souti luoksi Väinämöisen. 189 suu liikkui, järisi parta, Suu liikku, järisi parta, 257 näille ouoille oville, Noille ouoille oville, 258 veräjille vierahille. Veräjille vieraille, SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 92 nouse kynkkäluun nenille! Kokon kynkkäluun nenille; 110 kantoi vanhan Väinämöisen, Päälle vanhan Väinämöisen. 175 "Ei ole itku lapsen itku Eikä itku lapsen itku, 183 souti luoksi Väinämöisen, Meni luoksi Väinämöisen, Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 192 puhutteli, lausutteli: Kysytteli, lausutteli: 241 "Mitä itkit, Väinämöinen, "Mitä itet Väinämöinen, 244 rannalla meryttä vasten?" Rannalle meryttä vasten, 253 "Tuota itken tuon ikäni, "Tuota iten tuon ikäni, 254 puhki polveni murehin, Puhki polveni murehin, 257 näille ouoille oville, Äkki ouoille oville." SKVR I1 105. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 110 kantoi vanhan Väinämöisen, Ajo vanhan Väinämöisen 175 "Ei ole itku lapsen itku Ei ole lapsen itku, 177 itku on partasuun urohon, Itku on partasuu urohon, 241 "Mitä itkit, Väinämöinen, "Mitä itet Väinämöinen, SKVR I1 106. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 110 kantoi vanhan Väinämöisen, Päällä vanhan Väinämöisen, 175 "Ei ole itku lapsen itku Ei oo itku lapsen itku, 177 itku on partasuun urohon, Itku partasuun urohon, 241 "Mitä itkit, Väinämöinen, "Mitä itet Väinämöinen, SKVR I1 21. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 110 kantoi vanhan Väinämöisen, Alta vanhan Väinämöisen. 113 Pohjan pitkähän perähän, Pohjan pitkähän perähän, 117 Siinä itki Väinämöinen, Siellä itki Väinämöinen. 120 nimen tietämättömällä, Nimen tietämättömähän;
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 275–322
Väinämöinen igatseb aga koju. Pohjola perenaine lubab ta sinna saata ja anda talle pealegi oma tütre naiseks, kui ta sepistab Pohjolale Sampo.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 291 "Niin mitä minullen annat, "Niin mitä minulle annat, 292 kun saatan omille maille, Kun saatan omille maille, 296 "Mitäpä kysyt minulta, "Mitäpä kysyt minulta?" 315 yhen ohrasen jyvästä, Yhen otrasen jyvästä." Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 321 oman kukon kuulumille, *Oman kukon kuuluville,* SKVR XV 1078. — Kaprio · 1883 · Volmari Porkka · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 283 pääsisin omille maille, sisoin omille maille, 285 Parempi omalla maalla Paremp on omalla maalla 287 kuin on maalla vierahalla kuin maalla vierahalla, SKVR V3 1122. — Lempaala · 1887 · A. D. Neovius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 285 Parempi omalla maalla Paremp on omalla maalla 287 kuin on maalla vierahalla kun moaalla vierahalla 292 kun saatan omille maille, Kun katson omille maille, JR 17820 — Uhtua · 1931 · Iivari Ievala · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 296 "Mitäpä kysyt minulta, Mitäpä kysyt miulta 315 yhen ohrasen jyvästä, Yhen osran jyvästä. 316 yhen uuhen villasesta, Yhen uuhen villasesta JR 42041 — Koivisto · 1953 · Ulla Mannonen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 285 Parempi omalla maalla Paremp on omalla maalla 287 kuin on maalla vierahalla Kuin on maalla vierahalla, 292 kun saatan omille maille, Kun katson omille maille,
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 291 "Niin mitä minullen annat, "Niin mitä minulle annat, 292 kun saatan omille maille, Kun saatan omille maille, 296 "Mitäpä kysyt minulta, "Mitäpä kysyt minulta?" 315 yhen ohrasen jyvästä, Yhen otrasen jyvästä." Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 321 oman kukon kuulumille, *Oman kukon kuuluville,*
Värsid 323–368
Väinämöinen lubab koju jõudes saata sepp Ilmarise Sampot sepistama ning saab Pohjola perenaiselt koduteeks saani ja hobuse.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 326 kirjokantta kirjoitella. Kirjokantta kirjotella 336 ilman kantta kalkutellut: Kantta ilman kalkutellut, 337 ei tunnu vasaran jälki Ei tunnu vasaran jälki 338 eikä pihtien pitämät." Eikä pihtien pitimet." Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 351 saattoi vanhan Väinämöisen, Päälle vanhan Väinämöisen. SKVR I1 91. — Vuokkiniemi · 1872 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 326 kirjokantta kirjoitella. Kirjo-kantta kirjoail'l'a 335 jok' on taivoa takonut, Jok' oñ taivosen takonut, 336 ilman kantta kalkutellut: Ilman kannen kalkutellut 337 ei tunnu vasaran jälki Ei tunnu vasaran jälki, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 351 saattoi vanhan Väinämöisen, Peällä vanhan Väinämöisen. JR 17820 — Uhtua · 1931 · Iivari Ievala · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 328 työnnän seppo Ilmarisen, Sepän työnnän Ilmarisen 347 yhen ohrasen jyvästä, Yhen osran jyvästä. 348 yhen uuhen untuvasta." Yhen uuhen villasesta 351 saattoi vanhan Väinämöisen, Peällä vanhan Väinämöisen Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 365 harjan liina liikkumahan. Liinaharjan liikkumah SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 326 kirjokantta kirjoitella. Kirjokantta kirjotella; 337 ei tunnu vasaran jälki Ei tunnu vasaran jälki, 338 eikä pihtien pitämät." Eikä pihtien pitemät." 351 saattoi vanhan Väinämöisen, Päällä vanhan Väinämöisen. SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 344 kannen kirjo kirjoittavi Kirjo kannen kirjantaan 347 yhen ohrasen jyvästä, Yhen otrasen jyvästä." 351 saattoi vanhan Väinämöisen, Päälle vanhan Väinämöisen. 365 harjan liina liikkumahan. Liinaharjan liikkumahan
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 326 kirjokantta kirjoitella. Kirjokantta kirjotella 336 ilman kantta kalkutellut: Kantta ilman kalkutellut, 337 ei tunnu vasaran jälki Ei tunnu vasaran jälki 338 eikä pihtien pitämät." Eikä pihtien pitimet." Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 351 saattoi vanhan Väinämöisen, Päälle vanhan Väinämöisen. SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 326 kirjokantta kirjoitella. Kirjokantta kirjotella; 337 ei tunnu vasaran jälki Ei tunnu vasaran jälki, 338 eikä pihtien pitämät." Eikä pihtien pitemät." 351 saattoi vanhan Väinämöisen, Päällä vanhan Väinämöisen. SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 344 kannen kirjo kirjoittavi Kirjo kannen kirjantaan 347 yhen ohrasen jyvästä, Yhen otrasen jyvästä." 351 saattoi vanhan Väinämöisen, Päälle vanhan Väinämöisen. 365 harjan liina liikkumahan. Liinaharjan liikkumahan SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 328 työnnän seppo Ilmarisen, Sisar seppo Ilmarisen 351 saattoi vanhan Väinämöisen, Kera vanhan Väinämöisen." 365 harjan liina liikkumahan. Liinaharjan liikkumaan, SKVR I1 63 c). — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 327 Saata mie omille maille: Mie saatan omille maille 328 työnnän seppo Ilmarisen, "Annan seppo Ilmarisen, 349 Pani varsan valjahisin, Pani varsan valjaisiin,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 16 rahvalaulust on 7 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 9 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 1–16 — Ajelehdinta · 8 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 17–42 — Miten ollen, kuin elänen; · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 43–50 — Kokko saapuu · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
62. värss · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 89–102 — Dialogi · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 103–116 — Kokko vie · 4 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 117–132 — Väinämöinen itkee · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 133–174 — Pohjolan aamuaskareet ja itkun kuuleminen · 6 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 175–178 — Itkun laatu · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 179–184 — Pohjolan emäntä itkijän luo · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 185–190 — Väinämöisen itku · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 191–224 — Vieraille maille joutunut · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 203–218 — Dialogi · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 219–238 — Emäntä vie · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 239–266 — Itkun syy · 7 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 267–288 — Dialogi: oma – vieras maa · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 289–310 — Keskustelu lunnaista · 2 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 311–322 — Sammon vaatimus · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 323–348 — Väinämöinen lupaa seppä · 2 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 349–368 — Väinämöinen kotimatkalle · 4 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud