← RunoVerse

Kalevala, 7. runo

Väinämöinen jõuab Pohjolasse

RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 25 rahvalaulu 8 paigast. Ülejäänud 25 teksti ei ole kaardil: 24 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 teise ülestähenduse duplikaat.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Uhtua (9), Vuokkiniemi (9), Kiimaisjärvi (2).

  • 4 või rohkem laulu
  • 2–3 laulu
  • 1 laul
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 8 paika

4 või rohkem laulu

2–3 laulu

1 laul

50 teksti loend

Selle runoga ühiseid värsse on 111 rahvalaulul 31 paigast.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (34), Uhtua (18), Kontokki (9), Jyskyjärvi (8), Kiimaisjärvi (6).

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 31 paika

7 või rohkem laulu

3–6 laulu

1–2 laulu

Mis selles runos juhtub

  1. Värsid 1–88 Väinämöinen ujub mitu päeva avamerel.
  2. Värsid 89–274 Kotkas leiab ta ja võtab selga, sest on ikka veel rõõmus, et Väinämöinen jättis alemaad tehes kase tema jaoks kasvama. Kotkas kannab ta Pohjola randa, kust Pohjola perenaine viib ta oma koju ja kohtleb teda hästi.
  3. Värsid 275–322 Väinämöinen igatseb aga koju. Pohjola perenaine lubab ta sinna saata ja anda talle pealegi oma tütre naiseks, kui ta sepistab Pohjolale Sampo.
  4. Värsid 323–368 Väinämöinen lubab koju jõudes saata sepp Ilmarise Sampot sepistama ning saab Pohjola perenaiselt koduteeks saani ja hobuse.

Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde. Lõigud on jaotatud W. F. Kirby tõlke (1907) järgi; Lönnroti enda kokkuvõttes on selle runo värsivahemikud osalt teistsugused.

Paigad selles runos: Pohjola, Sariola, Joukola, Kalevala, Lappi, Luotola, Osmola, Pimentola, Uvanto, Väinölä

Värsid 1–88

Väinämöinen ujub mitu päeva avamerel.

Soomekeelne tekst, 1849Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907
1Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
2uipi aavoja syviä;Swam upon the open ocean,
3kulki kuusisna hakona,Drifting like a fallen pine-tree,
4petäjäisnä pehkiönäLike a rotten branch of fir-tree,
5kuusi päiveä kesäistä,During six days of the summer,
6kuusi yötä järkiähän,And for six nights in succession,
7eessänsä vesi vetelä,While the sea spread wide before him,
8takanansa taivas selvä.And the sky was clear above him.
9Uip' on vielä yötä kaksi,Thus he swam for two nights longer,
10kaksi päiveä pisintä.And for two days long and dreary.
11Niin yönä yheksäntenä,When the ninth night darkened round him,
12kaheksannen päivän päästäAnd the eighth day had passed over,
13toki tuskaksi tulevi,Sudden anguish came upon him,
14painuvi pakolliseksi.And his pain grew ever greater.
15Kun ei ole kynttä varpahissaFrom his toes his nails were dropping,
16eikä sormissa niveltä.And the joints from off his fingers.
17Siinä vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen
18itse tuon sanoiksi virkki:Spoke in words like those which follow:
19"Voi minä poloinen poika,"Woe to me, unhappy creature,
20voi poika polon-alainen,Overburdened with misfortune!
21kun läksin omilta mailta,I have wandered from my country,
22elomailta entisiltäAnd my ancient home abandoned.
23iäkseni ilman alle,'Neath the open sky for ever,
24kuuksi päiväksi kululle,Driven along in sun and moonlight,
25tuulten tuuiteltavaksi,Rocked about by winds for ever,
26aaltojen ajeltavaksiTossed about by every billow,
27näillä väljillä vesillä,On the wide expanse of water,
28ulapoilla auke'illa!Out upon the open ocean,
29Vilu on täällä ollakseni,Here I live a cold existence,
30vaiva värjätelläkseni,And 'tis painful thus to wallow,
31aina aalloissa asua,Always tossing on the billows,
32veen selällä seurustella.On the surface of the waters.
33"Enkä tuota tieäkänä,"Now, alas, I know no longer
34miten olla, kuin eleäHow to lead this life of sadness
35tällä inhalla iällä,In this everlasting trouble,
36katovalla kannikalla:In an age when all is fleeting.
37tuulehenko teen tupani,Shall I rear in wind a dwelling,
38vetehenkö pirtin veistän?Build a house upon the waters?
39"Teen mä tuulehen tupani:"If I rear in wind a dwelling,
40ei ole tuulessa tukea;Then the wind would not sustain it;
41veistän pirttini vetehen:If I build a house on water,
42vesi viepi veistokseni."Then the waves will drift it from me."
43Lenti lintunen Lapista,Came a bird from Lapland flying,
44kokkolintu koillisesta.From the north-east came an eagle,
45Ei ole kokko suuren suuriNot the largest of the eagles,
46eikä kokko pienen pieni:Nor was he among the smallest,
47yksi siipi vettä viisti,With one wing he swept the water,
48toinen taivasta lakaisi,To the sky was swung the other;
49pursto merta pyyhätteli,On the sea his tail he rested,
50nokka luotoja lotaisi.On the cliffs his beak he rattled.
51Lenteleikse, liiteleikse,Slowly back and forwards flying,
52katseleikse, käänteleikse.Turning all around, and gazing,
53Näki vanhan VäinämöisenSoon he saw old Väinämöinen
54selällä meren sinisen:On the blue waves of the ocean.
55"Mit' olet meressä, miesi,"What has brought you here, O hero,
56uros, aaltojen seassa?"Wandering through the waves of ocean?"
57Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
58sanan virkkoi, noin nimesi:Answered in the words which follow:
59"Sit' olen meressä miesi,"This has brought the man to ocean,
60uros aaltojen varassa:Plunged the hero in the sea-waves.
61läksin neittä Pohjolasta,I would seek the maid of Pohja,
62impeä Pimentolasta.Woo the maiden of Pimentola.
63"Ajoa karautime"On my journey swift I hasted,
64suloa meryttä myöten.On the ocean's watery surface,
65Niin päivänä muutamana,Till about the time of daybreak,
66huomenna moniahanaCame I, after many mornings,
67tulin Luotolan lahelle,Where is Luotola's deep embayment,
68Joukolan jokivesille:Hard by Joukola's rapid river,
69hepo alta ammuttihin,When my horse was shot beneath me,
70itseäni mielittihin.By an arrow launched against me.
71"Siitä vierähin vetehen,"Thus I fell into the water,
72sorruin sormin lainehesenIn the waves I plunged my fingers,
73tuulen tuuiteltavaksi,And the wind impels me onward,
74aaltojen ajeltavaksi.And the billows drift me forward.
75"Tulipa tuuli luotehesta,"Then there came a gale from north-west,
76iästä iso vihuri;From the east a mighty tempest,
77se mun kauas kannatteli,Far away the tempest drove me,
78uitteli ulomma maasta.Swimming from the land still further,
79Mont' olen päiveä pälynnyt,Many days have I been floating,
80monta yötä uiksennellutMany days have I been swimming,
81näitä väljiä vesiä,On this wide expanse of water,
82ulapoita auke'ita;Out upon the open ocean.
83enk' on tuota tunnekana,And I cannot now conjecture,
84arvoa, älyäkänä,Cannot guess, nor e'en imagine,
85kumpi kuoloksi tulevi,How I finally shall perish,
86kumpi ennen ennättävi:And what death shall overtake me
87nälkähänkö nääntyminen,Whether I shall die of hunger,
88vai vetehen vaipuminen."Or shall sink beneath the waters."

RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 25 rahvalaulu 8 paigast. Ülejäänud 25 teksti ei ole kaardil: 24 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 teise ülestähenduse duplikaat.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Uhtua (9), Vuokkiniemi (9), Kiimaisjärvi (2).

  • 4 või rohkem laulu
  • 2–3 laulu
  • 1 laul
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 8 paika

4 või rohkem laulu

2–3 laulu

1 laul

50 teksti loend

Selle runoga ühiseid värsse on 111 rahvalaulul 31 paigast.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (34), Uhtua (18), Kontokki (9), Jyskyjärvi (8), Kiimaisjärvi (6).

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 31 paika

7 või rohkem laulu

3–6 laulu

1–2 laulu

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 9. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    19 "Voi minä poloinen poika,"Voi minä poloinen poika,
    20 voi poika polon-alainen,Voi poika polon alainen,
    53 Näki vanhan VäinämöisenVanhan Väinämöisen
    64 suloa meryttä myöten.Suloa meryttä myöten,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    75 "Tulipa tuuli luotehesta,Nousi tuuli luotehesta,
  2. SKVR I1 100. — Vuokkiniemi · 1872 · A. Genetz · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    3 kulki kuusisna hakona,Kulki kuusissa hakona,
    28 ulapoilla auke'illa!Ulapilla aukeilla.
    53 Näki vanhan VäinämöisenPeällä vanhan Väinämöisen.
    54 selällä meren sinisen:Selvällä meren selällä.
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    72 sorruin sormin lainehesenSormin sortu lainnehese.
  3. SKVR I1 63. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    3 kulki kuusisna hakona,Kulki kuusissa hakona,
    53 Näki vanhan VäinämöisenPäälle vanhan Väinämöisen,
    54 selällä meren sinisen:Selvällä meren selällä,
    72 sorruin sormin lainehesenSortu sormin laineheseen.
  4. SKVR I1 12. — Jyskyjärvi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    15 Kun ei ole kynttä varpahissaKuin ei ole kynttä varpahissa,
    16 eikä sormissa niveltä.Eikä sormissa niveltä."
    19 "Voi minä poloinen poika,"Voi minä poloinen poika,
    53 Näki vanhan Väinämöisen*Päälle vanhan Väinämöisen.*
  5. SKVR I1 64. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    53 Näki vanhan VäinämöisenPäälle vanhan Väinämöisen.
    54 selällä meren sinisen:Selvällä meren selällä,
    72 sorruin sormin lainehesenSortu sormin lainehesen.

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.

  1. SKVR I1 9. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    19 "Voi minä poloinen poika,"Voi minä poloinen poika,
    20 voi poika polon-alainen,Voi poika polon alainen,
    53 Näki vanhan VäinämöisenVanhan Väinämöisen
    64 suloa meryttä myöten.Suloa meryttä myöten,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    75 "Tulipa tuuli luotehesta,Nousi tuuli luotehesta,
  2. SKVR I1 63. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    3 kulki kuusisna hakona,Kulki kuusissa hakona,
    53 Näki vanhan VäinämöisenPäälle vanhan Väinämöisen,
    54 selällä meren sinisen:Selvällä meren selällä,
    72 sorruin sormin lainehesenSortu sormin laineheseen.
  3. SKVR I1 12. — Jyskyjärvi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    15 Kun ei ole kynttä varpahissaKuin ei ole kynttä varpahissa,
    16 eikä sormissa niveltä.Eikä sormissa niveltä."
    19 "Voi minä poloinen poika,"Voi minä poloinen poika,
    53 Näki vanhan Väinämöisen*Päälle vanhan Väinämöisen.*
  4. SKVR I1 64. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    53 Näki vanhan VäinämöisenPäälle vanhan Väinämöisen.
    54 selällä meren sinisen:Selvällä meren selällä,
    72 sorruin sormin lainehesenSortu sormin lainehesen.
  5. SKVR VII2 1395. — Pielisjärvi · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    47 yksi siipi vettä viisti,yksi siipi vettä viili,
    48 toinen taivasta lakaisi,toinen taivasta jakeili,
    50 nokka luotoja lotaisi.nokka luotoja lotoisi,!

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.

Värsid 89–274

Kotkas leiab ta ja võtab selga, sest on ikka veel rõõmus, et Väinämöinen jättis alemaad tehes kase tema jaoks kasvama. Kotkas kannab ta Pohjola randa, kust Pohjola perenaine viib ta oma koju ja kohtleb teda hästi.

89Sanoi kokko, ilman lintu:Said the bird of air, the eagle,
90"Ellös olko milläskänä!"Let thy heart be free from trouble;
91Seisotaite selkähäni,Climb upon my back, and seat thee,
92nouse kynkkäluun nenille!Standing up upon my wing-tips,
93Mie sinun merestä kannan,From the sea will I transport thee,
94minne mielesi tekevi.Wheresoever thou may'st fancy.
95Vielä muistan muunki päivän,For the day I well remember,
96arvoan ajan paremman,And recall a happier season,
97kun ajoit Kalevan kasken,When fell Kaleva's green forest,
98Osmolan salon sivallit:Cleared was Osmola's famed island,
99heitit koivun kasvamahan,But thou didst protect the birch-tree,
100puun sorean seisomahanAnd the beauteous tree left'st standing,
101linnuille lepeämiksi,That the birds might rest upon it,
102itselleni istumiksi."And that I myself might sit there."
103Siitä vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen
104kohottavi kokkoansa;Raised his head from out the water,
105mies on nousevi merestä,From the sea the man sprang upward,
106uros aallosta ajaikse,From the waves the hero mounted.
107siiville sijoitteleikse,On the eagle's wings he sat him,
108kokon kynkkäluun nenille.On the wing-tips of the eagle.
109Tuop' on kokko, ilman lintu,Then the bird of air, the eagle,
110kantoi vanhan Väinämöisen,Raised the aged Väinämöinen,
111viepi tuulen tietä myöten,Through the path of wind he bore him,
112ahavan ratoa myötenAnd along the east-wind's pathway,
113Pohjan pitkähän perähän,To the utmost bounds of Pohja,
114summahan Sariolahan.Onwards to the misty Sariola,
115Siihen heitti Väinämöisen,There abandoned Väinämöinen,
116itse ilmahan kohosi.Soared into the air, and left him.
117Siinä itki Väinämöinen,There stood Väinämöinen weeping,
118siinä itki ja urisiThere stood weeping and lamenting,
119rannalla merellisellä,On the borders of the ocean,
120nimen tietämättömällä,On a land whose name he knew not,
121sata haavoa sivulla,With a hundred wounds upon him,
122tuhat tuulen pieksemätä,By a thousand winds belaboured,
123partaki pahoin kulunut,And his beard was much disordered,
124tukka mennyt tuuhakaksi.And his hair was all entangled.
125Itki yötä kaksi, kolme,Thus he wept for two, and three nights,
126saman verran päiviäki;For as many days stood weeping,
127eikä tiennyt tietä käyä,For the country round he knew not,
128outo, matkoa osannutAnd no path could he discover,
129palataksensa kotihin,Which perchance might lead him homeward,
130mennä maille tuttaville,Back to a familiar country,
131noille syntymäsijoille,To his own, his native country,
132elomaillen entisille.Where he passed his days aforetime.
133Pohjan piika pikkarainen,But the little maid of Pohja,
134vaimo valkeanverinen,Fair-haired damsel of the household,
135teki liiton päivän kanssa,With the sun had made agreement,
136päivän kanssa, kuun kerallaAnd both sun and moon had promised,
137yhen ajan noustaksensaThey would always rise together,
138ja yhen havataksensa:And they would awake together.
139itse ennen ennätteli,She herself arose before them,
140ennen kuuta, aurinkoa,Ere the sun or moon had risen,
141kukonki kurahtamatta,Long before the time of cockcrow,
142kanan lapsen laulamatta.Or the chirping of a chicken.
143Viisi villoa keritsi,From five sheep she shore the fleeces,
144kuusi lammasta savitsi,Clipped the wool from off six lambkins,
145villat saatteli saraksi,In her loom she wove the fleeces,
146kaikki vatvoi vaattehiksiAnd the whole with care she carded,
147ennen päivän nousemista,Long before the dawn of morning,
148auringon ylenemistä.Long before the sun had risen.
149Pesi siitä pitkät pöyät,After this she washed the tables,
150laajat lattiat lakaisiSwept the wide-extended flooring,
151vastasella varpaisella,With the broom of twigs all leafless,
152luutasella lehtisellä.Then with broom of leafy branches.
153Ammueli rikkasensaThen the sweepings she collected
154vaskisehen vakkasehen;In the dustpan made of copper;
155vei ne ulos usta myöten,Out of doors she took the rubbish,
156pellolle pihoa myöten,To the field beyond the farmyard,
157perimäisen pellon päähän,To the field's extremest limit,
158alimaisen aian suuhun.Where the lowest fence has opening.
159Seisattelihe rikoille,There she stood upon the sweepings,
160kuuntelihe, kääntelihe:And she turned around, and listened.
161kuulevi mereltä itkun,From the lake she heard a weeping,
162poikki joen juorotuksen.Sounds of woe across the river.
163Juosten joutuvi takaisin,Quickly then she hastened homeward,
164pian pirttihin menevi;And she hurried to the parlour.
165sanoi tuonne saatuansa,As she came, she told her tidings,
166toimitteli tultuansa:In such words as those which follow:
167"Kuulin mie mereltä itkun,"From the lake I hear a weeping,
168poikki joen juorotuksen."Sounds of woe across the river."
169Louhi, Pohjolan emäntä,Louhi, Pohjola's old Mistress,
170Pohjan akka harvahammas,Old and gap-toothed dame of Pohja,
171pian pistihe pihalle,Hastened forth into the farmyard,
172vierähti veräjän suuhun;Hurried to the fence's opening,
173siinä korvin kuunteleikse.Where she bent her ear to listen,
174Sanan virkkoi, noin nimesi:And she spoke the words which follow:
175"Ei ole itku lapsen itku"This is not like childhood's weeping
176eikä vaimojen valitus;Nor like women's lamentation,
177itku on partasuun urohon,But a bearded hero weeping;
178jouhileuan juorottama."Thus weep men whose chins are bearded."
179Työnnälti venon vesille,Three planks high, the boat was builded,
180kolmilaian lainehille;Which she pushed into the water,
181itse loihe soutamahan.And herself began to row it,
182Sekä souti jotta joutui:And she rowed, and hastened onward
183souti luoksi Väinämöisen,To the spot where Väinämöinen,
184luoksi itkevän urohon.Where the hero was lamenting.
185Siinä itki Väinämöinen,There was Väinämöinen weeping,
186urisi Uvannon sulhoThere Uvanto's swain lamented,
187pahalla pajupurolla,By the dreary clumps of willow,
188tiheällä tuomikolla:By the tangled hedge of cherry.
189suu liikkui, järisi parta,Moved his mouth, his beard was shaking,
190vaan ei leuka lonkaellut.But his lips he did not open.
191Sanoi Pohjolan emäntä,Then did Pohjola's old Mistress,
192puhutteli, lausutteli:Speak unto, and thus addressed him:
193"Ohoh sinua, ukko utra!"O thou aged man unhappy,
194Jo olet maalla vierahalla."Thou art in a foreign country!"
195Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
196päätänsä kohottelevi.Lifted up his head and answered
197Sanan virkkoi, noin nimesi:In the very words that follow:
198"Jo ma tuon itseki tieän:"True it is, and well I know it,
199olen maalla vierahalla,I am in a foreign country,
200tuiki tuntemattomalla.Absolutely unfamiliar.
201Maallani olin parempi,I was better in my country,
202kotonani korkeampi."Greater in the home I came from."
203Louhi, Pohjolan emäntä,Louhi, Pohjola's old Mistress,
204sanan virkkoi, noin nimesi:Answered in the words which follow:
205"Saisiko sanoakseni,"In the first place you must tell me,
206oisiko lupa kysyä,If I may make bold to ask you,
207mi sinä olet miehiäsiFrom what race you take your lineage,
208ja kuka urohiasi?"And from what heroic nation?"
209Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
210sanan virkkoi, noin nimesi:Answered in the words which follow:
211"Mainittihinpa minua,"Well my name was known aforetime,
212arveltihin aikoinansaAnd in former days was famous,
213illoilla iloitsijaksi,Ever cheerful in the evening,
214joka laakson laulajaksiEver singing in the valleys,
215noilla Väinölän ahoilla,There in Väinölä's sweet meadows,
216Kalevalan kankahilla.And on Kalevala's broad heathlands;
217Mi jo lienenki katala,But my grief is now so heavy
218tuskin tunnen itsekänä."That I know myself no longer."
219Louhi, Pohjolan emäntä,Louhi, Pohjola's old Mistress,
220sanan virkkoi, noin nimesi:Answered in the words which follow:
221"Nouse jo norosta, miesi,"Rise, O man, from out the marshes,
222uros, uuelle uralle,Hero, seek another pathway.
223haikeasi haastamahan,Tell me now of thy misfortunes,
224satuja sanelemahan!"And relate me thy adventure."
225Otti miehen itkemästä,Thus she made him cease his weeping,
226urohon urisemasta;Made the hero cease lamenting;
227saattoi siitä purtehensa,And into her boat she took him,
228istutti venon perähän.Bade him at the stern be seated,
229Itse airoille asettui,And herself resumed the oars,
230soutimille suorittihe;And she then began to row him
231souti poikki Pohjolahan,Unto Pohjola, o'er water,
232viepi vierahan tupahan.And she brought him to her dwelling.
233Syötteli nälästynehen,Then she fed the famished stranger,
234kastunehen kuivaeli;And she dried his dripping garments,
235siitä viikon hierelevi,Then she rubbed his limbs all stiffened,
236hierelevi, hautelevi:And she warmed him and shampooed him,
237teki miehen terveheksi,Till she had restored his vigour,
238urohon paranneheksi.And the hero had recovered.
239Kysytteli, lausutteli,After this, she spoke and asked him,
240itse virkki, noin nimesi:In the very words which follow:
241"Mitä itkit, Väinämöinen,"Why did'st weep, O Väinämöinen,
242uikutit, uvantolainen,Why lament, Uvantolainen,
243tuolla paikalla pahalla,In that miserable region,
244rannalla meryttä vasten?"On the borders of the lakelet?"
245Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
246sanan virkkoi, noin nimesi:Answered in the words which follow:
247"Onpa syytä itkeäni,"Cause enough have I for weeping,
248vaivoja valittoani!Reason, too, for lamentation,
249Kauan oon meriä uinut,In the sea I long was swimming,
250lapioinnut lainehiaTossed about upon the billows,
251noilla väljillä vesillä,On the wide expanse of water,
252ulapoilla auke'illa.Out upon the open ocean.
253"Tuota itken tuon ikäni,"I must weep throughout my lifespan,
254puhki polveni murehin,And lament throughout my lifetime,
255kun ma uin omilta mailta,That I swam beyond my country,
256tulin mailta tuttaviltaLeft the country so familiar,
257näille ouoille oville,And have come to doors I know not,
258veräjille vierahille.And to hedge-gates that I know not,
259Kaikki täällä puut purevi,All the trees around me pain me,
260kaikki havut hakkoavi,All the pine-twigs seem to pierce me,
261joka koivu koikkoavi,Every birch-tree seems to flog me,
262joka leppä leikkoavi:Every alder seems to wound me,
263yks' on tuuli tuttuani,But the wind is friendly to me,
264päivä ennen nähtyäniAnd the sun still shines upon me,
265näillä mailla vierahilla,In this unaccustomed country,
266äkkiouoilla ovilla."And within the doors I know not."
267Louhi, Pohjolan emäntä,Louhi, Pohjola's old Mistress,
268siitä tuon sanoiksi saatti:Answered in the words which follow:
269"Elä itke, Väinämöinen,"Do not weep, O Väinämöinen,
270uikuta, uvantolainen!Nor lament, Uvantolainen.
271Hyvä tääll' on ollaksesi,Here 'tis good for thee to sojourn,
272armas aikaellaksesi,And to pass thy days in comfort.
273syöä lohta luotaselta,Salmon you can eat at table,
274sivulta sianlihoa."And beside it pork is standing."

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    110 kantoi vanhan Väinämöisen,Päällä vanhan Väinämöisen.
    117 Siinä itki Väinämöinen,Siellä itki Väinämöinen,
    121 sata haavoa sivulla,Sata haavoa sivulla,
    122 tuhat tuulen pieksemätä,Tuhat tuulen pieksemää.
    Veel ühiseid värsse (7)
    KalevalaSee laul
    165 sanoi tuonne saatuansa,Sano tuonne saatua,
    175 "Ei ole itku lapsen itku"Ei oo itku lapsen itku,
    177 itku on partasuun urohon,Se on partasuun urohon,
    183 souti luoksi Väinämöisen,Souti luoksi Väinämöisen.
    189 suu liikkui, järisi parta,Suu liikku, järisi parta,
    257 näille ouoille oville,Noille ouoille oville,
    258 veräjille vierahille.Veräjille vieraille,
  2. SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    92 nouse kynkkäluun nenille!Kokon kynkkäluun nenille;
    110 kantoi vanhan Väinämöisen,Päälle vanhan Väinämöisen.
    175 "Ei ole itku lapsen itkuEikä itku lapsen itku,
    183 souti luoksi Väinämöisen,Meni luoksi Väinämöisen,
    Veel ühiseid värsse (6)
    KalevalaSee laul
    192 puhutteli, lausutteli:Kysytteli, lausutteli:
    241 "Mitä itkit, Väinämöinen,"Mitä itet Väinämöinen,
    244 rannalla meryttä vasten?"Rannalle meryttä vasten,
    253 "Tuota itken tuon ikäni,"Tuota iten tuon ikäni,
    254 puhki polveni murehin,Puhki polveni murehin,
    257 näille ouoille oville,Äkki ouoille oville."
  3. SKVR I1 14. — Jyskyjärvi · 1872 · A. Berner · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    110 kantoi vanhan Väinämöisen,Peällä vanhan Väinämöisen.
    155 vei ne ulos usta myöten,Vei ulos usta myötä
    175 "Ei ole itku lapsen itkuEi olis itku lapsen itku
    177 itku on partasuun urohon,Itk' on partasuun urohon,
    Veel ühiseid värsse (5)
    KalevalaSee laul
    248 vaivoja valittoani!Vaivoja valitt⌈o⌉aki,
    255 kun ma uin omilta mailta,"Jouuin omilta mailta
    265 näillä mailla vierahilla,Näillä mailla vierahilla,
    266 äkkiouoilla ovilla."Äkki ouvoilla ovilla."
    269 "Elä itke, Väinämöinen,"Elä itke Väinämöini,
  4. SKVR I1 105. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    110 kantoi vanhan Väinämöisen,Ajo vanhan Väinämöisen
    175 "Ei ole itku lapsen itkuEi ole lapsen itku,
    177 itku on partasuun urohon,Itku on partasuu urohon,
    241 "Mitä itkit, Väinämöinen,"Mitä itet Väinämöinen,
    Veel ühiseid värsse (4)
    KalevalaSee laul
    242 uikutit, uvantolainen,Uikutat uvantolainen?"
    255 kun ma uin omilta mailta,Kuin ma uin omilta mailta
    269 "Elä itke, Väinämöinen,"Elä ite Väinämöinen,
    270 uikuta, uvantolainen!Uikutan uvantolainen,
  5. SKVR I1 106. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    110 kantoi vanhan Väinämöisen,Päällä vanhan Väinämöisen,
    175 "Ei ole itku lapsen itkuEi oo itku lapsen itku,
    177 itku on partasuun urohon,Itku partasuun urohon,
    241 "Mitä itkit, Väinämöinen,"Mitä itet Väinämöinen,
    Veel ühiseid värsse (4)
    KalevalaSee laul
    242 uikutit, uvantolainen,Uikutat uvantolainen?"
    255 kun ma uin omilta mailta,Kuinpa uin omilta mailta
    269 "Elä itke, Väinämöinen,"Elä ite Väinämöinen,
    270 uikuta, uvantolainen!Uikutan uvantolainen,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    110 kantoi vanhan Väinämöisen,Päällä vanhan Väinämöisen.
    117 Siinä itki Väinämöinen,Siellä itki Väinämöinen,
    121 sata haavoa sivulla,Sata haavoa sivulla,
    122 tuhat tuulen pieksemätä,Tuhat tuulen pieksemää.
    Veel ühiseid värsse (7)
    KalevalaSee laul
    165 sanoi tuonne saatuansa,Sano tuonne saatua,
    175 "Ei ole itku lapsen itku"Ei oo itku lapsen itku,
    177 itku on partasuun urohon,Se on partasuun urohon,
    183 souti luoksi Väinämöisen,Souti luoksi Väinämöisen.
    189 suu liikkui, järisi parta,Suu liikku, järisi parta,
    257 näille ouoille oville,Noille ouoille oville,
    258 veräjille vierahille.Veräjille vieraille,
  2. SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    92 nouse kynkkäluun nenille!Kokon kynkkäluun nenille;
    110 kantoi vanhan Väinämöisen,Päälle vanhan Väinämöisen.
    175 "Ei ole itku lapsen itkuEikä itku lapsen itku,
    183 souti luoksi Väinämöisen,Meni luoksi Väinämöisen,
    Veel ühiseid värsse (6)
    KalevalaSee laul
    192 puhutteli, lausutteli:Kysytteli, lausutteli:
    241 "Mitä itkit, Väinämöinen,"Mitä itet Väinämöinen,
    244 rannalla meryttä vasten?"Rannalle meryttä vasten,
    253 "Tuota itken tuon ikäni,"Tuota iten tuon ikäni,
    254 puhki polveni murehin,Puhki polveni murehin,
    257 näille ouoille oville,Äkki ouoille oville."
  3. SKVR I1 105. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    110 kantoi vanhan Väinämöisen,Ajo vanhan Väinämöisen
    175 "Ei ole itku lapsen itkuEi ole lapsen itku,
    177 itku on partasuun urohon,Itku on partasuu urohon,
    241 "Mitä itkit, Väinämöinen,"Mitä itet Väinämöinen,
    Veel ühiseid värsse (4)
    KalevalaSee laul
    242 uikutit, uvantolainen,Uikutat uvantolainen?"
    255 kun ma uin omilta mailta,Kuin ma uin omilta mailta
    269 "Elä itke, Väinämöinen,"Elä ite Väinämöinen,
    270 uikuta, uvantolainen!Uikutan uvantolainen,
  4. SKVR I1 106. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    110 kantoi vanhan Väinämöisen,Päällä vanhan Väinämöisen,
    175 "Ei ole itku lapsen itkuEi oo itku lapsen itku,
    177 itku on partasuun urohon,Itku partasuun urohon,
    241 "Mitä itkit, Väinämöinen,"Mitä itet Väinämöinen,
    Veel ühiseid värsse (4)
    KalevalaSee laul
    242 uikutit, uvantolainen,Uikutat uvantolainen?"
    255 kun ma uin omilta mailta,Kuinpa uin omilta mailta
    269 "Elä itke, Väinämöinen,"Elä ite Väinämöinen,
    270 uikuta, uvantolainen!Uikutan uvantolainen,
  5. SKVR I1 21. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    110 kantoi vanhan Väinämöisen,Alta vanhan Väinämöisen.
    113 Pohjan pitkähän perähän,Pohjan pitkähän perähän,
    117 Siinä itki Väinämöinen,Siellä itki Väinämöinen.
    120 nimen tietämättömällä,Nimen tietämättömähän;
    Veel ühiseid värsse (4)
    KalevalaSee laul
    175 "Ei ole itku lapsen itku"Ei ole itku naisen itku,
    177 itku on partasuun urohon,Itku partasuun urohon,
    186 urisi Uvannon sulhoUrisi Umannon sulho?"
    241 "Mitä itkit, Väinämöinen,Mitä nyt itki Väinämöinen,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.

Värsid 275–322

Väinämöinen igatseb aga koju. Pohjola perenaine lubab ta sinna saata ja anda talle pealegi oma tütre naiseks, kui ta sepistab Pohjolale Sampo.

275Silloin vanha VäinämöinenBut the aged Väinämöinen
276itse tuon sanoiksi virkki:Answered in the words which follow:
277"Kylkehen kyläinen syönti"Foreign food I do not relish,
278hyvissäki vierahissa;In the best of strangers' houses.
279mies on maallansa parempi,In his land a man is better,
280kotonansa korkeampi.In his home a man is greater.
281Soisipa sula Jumala,Grant me, Jumala most gracious,
282antaisipa armoluoja:O compassionate Creator,
283pääsisin omille maille,Once again to reach my country,
284elomaillen entisille!And the land I used to dwell in!
285Parempi omalla maallaBetter is a man's own country,
286vetonenki virsun alta,Water from beneath the sabot,
287kuin on maalla vierahallaThan in unfamiliar countries,
288kultamaljasta metonen."Mead to drink from golden goblets."
289Louhi, Pohjolan emäntä,Louhi, Pohjola's old Mistress,
290sanan virkkoi, noin nimesi:Answered in the words which follow:
291"Niin mitä minullen annat,"What are you prepared to give me,
292kun saatan omille maille,If I send you to your country,
293oman peltosi perille,To the borders of your cornfields,
294kotisaunan saapuville?"Or the bath-house of your dwelling?"
295Sanoi vanha Väinämöinen:Said the aged Väinämöinen,
296"Mitäpä kysyt minulta,"Tell me then what I shall give you,
297jos saatat omille maille,If you send me to my country,
298oman peltoni perille,To the borders of my cornfields,
299oman käen kukkumille,There to hear my cuckoo calling,
300oman linnun laulamille!And my birds so sweetly singing.
301Otatko kultia kypärin,Will you choose a gold-filled helmet.
302hope'ita huovallisen?"Or a hat filled up with silver?"
303Louhi, Pohjolan emäntä,Louhi, Pohjola's old Mistress,
304sanan virkkoi, noin nimesi:Answered in the words which follow:
305"Ohoh viisas Väinämöinen,"O thou wisest Väinämöinen,
306tietäjä iän-ikuinen!Thou the oldest of the sages,
307En kysele kultiasi,Golden gifts I do not ask for,
308halaja hope'itasi:And I wish not for thy silver.
309kullat on lasten kukkasia,Gold is but a toy for children,
310hopeat hevon helyjä.Silver bells adorn the horses,
311Taiatko takoa sammon,But if you can forge a Sampo,
312kirjokannen kalkutellaWeld its many-coloured cover,
313joutsenen kynän nenästä,From the tips of swan's white wing-plumes,
314maholehmän maitosesta,From the milk of barren heifer,
315yhen ohrasen jyvästä,From a single grain of barley,
316yhen uuhen villasesta,From a single fleece of ewe's wool,
317niin annan tytön sinulle,Then will I my daughter give you,
318panen neien palkastasi,Give the maiden as your guerdon,
319saatan sun omille maille,And will bring you to your country,
320oman linnun laulamille,There to hear the birds all singing,
321oman kukon kuulumille,There to hear your cuckoo calling,
322oman peltosi perille."On the borders of your cornfields."

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    291 "Niin mitä minullen annat,"Niin mitä minulle annat,
    292 kun saatan omille maille,Kun saatan omille maille,
    296 "Mitäpä kysyt minulta,"Mitäpä kysyt minulta?"
    315 yhen ohrasen jyvästä,Yhen otrasen jyvästä."
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    321 oman kukon kuulumille,*Oman kukon kuuluville,*
  2. SKVR XV 1078. — Kaprio · 1883 · Volmari Porkka · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    283 pääsisin omille maille,sisoin omille maille,
    285 Parempi omalla maallaParemp on omalla maalla
    287 kuin on maalla vierahallakuin maalla vierahalla,
  3. SKVR V3 1122. — Lempaala · 1887 · A. D. Neovius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    285 Parempi omalla maallaParemp on omalla maalla
    287 kuin on maalla vierahallakun moaalla vierahalla
    292 kun saatan omille maille,Kun katson omille maille,
  4. JR 17820 — Uhtua · 1931 · Iivari Ievala · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    296 "Mitäpä kysyt minulta,Mitäpä kysyt miulta
    315 yhen ohrasen jyvästä,Yhen osran jyvästä.
    316 yhen uuhen villasesta,Yhen uuhen villasesta
  5. JR 42041 — Koivisto · 1953 · Ulla Mannonen · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    285 Parempi omalla maallaParemp on omalla maalla
    287 kuin on maalla vierahallaKuin on maalla vierahalla,
    292 kun saatan omille maille,Kun katson omille maille,

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    291 "Niin mitä minullen annat,"Niin mitä minulle annat,
    292 kun saatan omille maille,Kun saatan omille maille,
    296 "Mitäpä kysyt minulta,"Mitäpä kysyt minulta?"
    315 yhen ohrasen jyvästä,Yhen otrasen jyvästä."
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    321 oman kukon kuulumille,*Oman kukon kuuluville,*

Värsid 323–368

Väinämöinen lubab koju jõudes saata sepp Ilmarise Sampot sepistama ning saab Pohjola perenaiselt koduteeks saani ja hobuse.

323Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
324sanan virkkoi, noin nimesi:Answered in the words which follow:
325"Taia en sampoa takoa,"No, I cannot forge a Sampo,
326kirjokantta kirjoitella.Nor can weld its pictured cover.
327Saata mie omille maille:Only bring me to my country,
328työnnän seppo Ilmarisen,And I'll send you Ilmarinen,
329joka samposi takovi,Who shall forge a Sampo for you,
330kirjokannet kalkuttavi,Weld its many-coloured cover.
331neitosi lepyttelevi,He perchance may please the maiden,
332tyttäresi tyy'yttävi.Win your daughter's young affections.
333"Se on seppo sen mokoma,"He's a smith without an equal,
334ylen taitava takoja,None can wield the hammer like him,
335jok' on taivoa takonut,For 'twas he who forged the heaven,
336ilman kantta kalkutellut:And who wrought the air's foundations,
337ei tunnu vasaran jälkiYet we find no trace of hammer,
338eikä pihtien pitämät."Nor the trace of tongs discover."
339Louhi, Pohjolan emäntä,Louhi, Pohjola's old Mistress,
340sanan virkkoi, noin nimesi:Answered in the words which follow:
341"Sille työnnän tyttäreni,"I will only yield my daughter,
342sille lapseni lupoan,And my child I promise only
343joka sampuen takovi,To the man who welds a Sampo
344kannen kirjo kirjoittaviWith its many-coloured cover,
345joutsenen kynän nenästä,From the tips of swan's white wing-plumes,
346maholehmän maitosesta,From the milk of barren heifer,
347yhen ohrasen jyvästä,From a single grain of barley,
348yhen uuhen untuvasta."From a single fleece of ewe's wool."
349Pani varsan valjahisin,Thereupon the colt she harnessed,
350ruskean re'en etehen;In the front she yoked the bay one,
351saattoi vanhan Väinämöisen,And she placed old Väinämöinen
352istutti oron rekehen.In the sledge behind the stallion.
353Siitä tuon sanoiksi virkki,And she spoke and thus addressed him,
354itse lausui, noin nimesi:In the very words which follow:
355"Elä päätäsi ylennä,"Do not raise your head up higher,
356kohottele kokkoasi,Turn it not to gaze about you,
357kun ei uupune oronen,That the steed may not be wearied,
358tahi ei ilta ennättäne:Till the evening shall have gathered.
359josp' on päätäsi ylennät,If you dare to raise your head up,
360kohottelet kokkoasi,Or to turn to gaze around you,
361jo toki tuho tulevi,Then misfortune will o'ertake you,
362paha päivä päälle saapi."And an evil day betide you."
363Siitä vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen
364löi orosen juoksemahan,Whipped the horse, and urged him onward,
365harjan liina liikkumahan.And the white-maned courser hastened
366Ajoa karitteleviNoisily upon the journey,
367pimeästä Pohjolasta,Forth from Pohjola's dark regions,
368summasta Sariolasta.Sariola for ever misty.

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    326 kirjokantta kirjoitella.Kirjokantta kirjotella
    336 ilman kantta kalkutellut:Kantta ilman kalkutellut,
    337 ei tunnu vasaran jälkiEi tunnu vasaran jälki
    338 eikä pihtien pitämät."Eikä pihtien pitimet."
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    351 saattoi vanhan Väinämöisen,Päälle vanhan Väinämöisen.
  2. SKVR I1 91. — Vuokkiniemi · 1872 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    326 kirjokantta kirjoitella.Kirjo-kantta kirjoail'l'a
    335 jok' on taivoa takonut,Jok' oñ taivosen takonut,
    336 ilman kantta kalkutellut:Ilman kannen kalkutellut
    337 ei tunnu vasaran jälkiEi tunnu vasaran jälki,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    351 saattoi vanhan Väinämöisen,Peällä vanhan Väinämöisen.
  3. JR 17820 — Uhtua · 1931 · Iivari Ievala · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    328 työnnän seppo Ilmarisen,Sepän työnnän Ilmarisen
    347 yhen ohrasen jyvästä,Yhen osran jyvästä.
    348 yhen uuhen untuvasta."Yhen uuhen villasesta
    351 saattoi vanhan Väinämöisen,Peällä vanhan Väinämöisen
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    365 harjan liina liikkumahan.Liinaharjan liikkumah
  4. SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    326 kirjokantta kirjoitella.Kirjokantta kirjotella;
    337 ei tunnu vasaran jälkiEi tunnu vasaran jälki,
    338 eikä pihtien pitämät."Eikä pihtien pitemät."
    351 saattoi vanhan Väinämöisen,Päällä vanhan Väinämöisen.
  5. SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    344 kannen kirjo kirjoittaviKirjo kannen kirjantaan
    347 yhen ohrasen jyvästä,Yhen otrasen jyvästä."
    351 saattoi vanhan Väinämöisen,Päälle vanhan Väinämöisen.
    365 harjan liina liikkumahan.Liinaharjan liikkumahan

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    326 kirjokantta kirjoitella.Kirjokantta kirjotella
    336 ilman kantta kalkutellut:Kantta ilman kalkutellut,
    337 ei tunnu vasaran jälkiEi tunnu vasaran jälki
    338 eikä pihtien pitämät."Eikä pihtien pitimet."
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    351 saattoi vanhan Väinämöisen,Päälle vanhan Väinämöisen.
  2. SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    326 kirjokantta kirjoitella.Kirjokantta kirjotella;
    337 ei tunnu vasaran jälkiEi tunnu vasaran jälki,
    338 eikä pihtien pitämät."Eikä pihtien pitemät."
    351 saattoi vanhan Väinämöisen,Päällä vanhan Väinämöisen.
  3. SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    344 kannen kirjo kirjoittaviKirjo kannen kirjantaan
    347 yhen ohrasen jyvästä,Yhen otrasen jyvästä."
    351 saattoi vanhan Väinämöisen,Päälle vanhan Väinämöisen.
    365 harjan liina liikkumahan.Liinaharjan liikkumahan
  4. SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    328 työnnän seppo Ilmarisen,Sisar seppo Ilmarisen
    351 saattoi vanhan Väinämöisen,Kera vanhan Väinämöisen."
    365 harjan liina liikkumahan.Liinaharjan liikkumaan,
  5. SKVR I1 63 c). — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    327 Saata mie omille maille:Mie saatan omille maille
    328 työnnän seppo Ilmarisen,"Annan seppo Ilmarisen,
    349 Pani varsan valjahisin,Pani varsan valjaisiin,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.

„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud

„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.

Kuidas laulud on rühmitatud

Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.

Runo tervikuna · 9 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 1–16 — Ajelehdinta · 8 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 17–42 — Miten ollen, kuin elänen; · 5 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 43–50 — Kokko saapuu · 5 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

62. värss · 6 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 89–102 — Dialogi · 3 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 103–116 — Kokko vie · 4 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 117–132 — Väinämöinen itkee · 6 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 133–174 — Pohjolan aamuaskareet ja itkun kuuleminen · 6 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 175–178 — Itkun laatu · 1 laul

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 179–184 — Pohjolan emäntä itkijän luo · 3 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 185–190 — Väinämöisen itku · 2 laulu

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 191–224 — Vieraille maille joutunut · 1 laul

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 203–218 — Dialogi · 1 laul

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 219–238 — Emäntä vie · 3 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 239–266 — Itkun syy · 7 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 267–288 — Dialogi: oma – vieras maa · 3 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 289–310 — Keskustelu lunnaista · 2 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 311–322 — Sammon vaatimus · 2 laulu

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 323–348 — Väinämöinen lupaa seppä · 2 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Värsid 349–368 — Väinämöinen kotimatkalle · 4 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Tekstist ja rahvalauludest

Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.

Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.

Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.

Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.

Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.

Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.

Sellel lehel lõikude all loetletud 16 rahvalaulust on 7 kirja pandud pärast 1849. aastat.

Kalevala soomekeelne tekst pärineb korpusest Kirjalliset runot (KR), mille koostas Sakari Korpikallio Soome Kirjanduse Seltsis (SKS) projektides FILTER ja REFOP, CC BY 4.0. Lönnroti kokkuvõtted on RunoVerse’i jaoks tõlgitud väljaande „Avoin Kalevala“ (SKS) transkriptsiooni järgi, CC BY 4.0. Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907. Rahvalaulud pärinevad SKVR-i veebiteenusest (korpused SKVR ja JR, toim. Saarinen, Alén, Niku, Kallio ja Stark, SKS 2024–, CC BY 4.0) ja iga laulu juures on selle SKVR- või JR-number; Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi laulude juures on arhiiviviide.