← RunoVerse

Kalevala paigad

1849. aasta Kalevala nimetab tegelikke paiku, näiteks Karjalat ja Ingerimaad, ning nende kõrval eepose enda maailma paiku, nagu Pohjola ja Tuonela. Kaardil on enamik tegelikest paikadest. Iga paiga juures on värsid, mis seda nimetavad. Kui sama paika nimetavad ka rahvalaulud, viib link nende lauludeni kaardil „Lauludes nimetatud kohad“.

Kaardil on 16 tegelikku paika; Kalevala 50 runos nimetatakse neid kokku 65 värsis. Mida suurem täpp, seda rohkemates värssides paik esineb.

Kaardi servadest väljapoole jäävad (nooled näitavad suunda): Saksa (Saksamaa) (18, 21, 25, 36, 37, 46); Juortani (Jordan) (17); Ruotsi (Rootsi) (20).

Kaardile märkimata (asukoht pole kindel): Hälläpyörä (3); Suolasalmi (46).

Tegelikud paigad

Suomi (Soome)

Nimetatud 16 värsis 10 runos.

  • 19:481 ettei kuule Suomen sulhot,
  • 19:482 Suomen sulhot, maan kosijat!"
  • 20:18 sonni Suomessa lihosi;
  • 20:76 Suomen suurilta tiloilta,
  • 20:105 Suomen sonni sortajansa,
  • 25:630 kuni Suomen sukkulainen;
  • 35:351 Onpa suurta Suomen nientä,
  • 39:358 souten Suomesta tulevi,
  • 40:323 "Jos ei soitto Suomen kansan
  • 41:78 sen sorean Suomen soiton,
  • 43:303 Suomen suurille tiloille,
  • 43:304 Suomen maille mairehille!"
  • 43:405 suloisessa Suomenmaassa,
  • 46:222 maasta Suomen sorkehtinut."
  • 46:642 Suomen suurilla tiloilla,
  • 50:510 soiton Suomelle sorean,

Suomi (Soome) esineb ka 4268 rahvalaulus: vaata neid kaardil „Lauludes nimetatud kohad“.

Karjala

Nimetatud 12 värsis 6 runos.

  • 3:180 Kaatrakoski Karjalassa;
  • 20:17 Kasvoi härkä Karjalassa,
  • 20:37 Karjalasta kaimattihin
  • 20:75 kaunihista Karjalasta,
  • 20:452 kaiken Karjalan sokisti.
  • 31:8 yhen kantoi Karjalahan,
  • 31:13 minkä kantoi Karjalahan,
  • 31:360 tahi kaupin Karjalahan
  • 31:364 pani kaupan Karjalahan
  • 43:406 kaunihissa Karjalassa!
  • 48:258 kahen puolen Karjalata.
  • 50:477 Karjalan kuninkahaksi,

Karjala esineb ka 689 rahvalaulus: vaata neid kaardil „Lauludes nimetatud kohad“.

Saksa (Saksamaa)

Nimetatud 8 värsis 6 runos.

  • 18:137 Saksan salmilta syviltä,
  • 18:352 Saksan saappahat parahat
  • 21:168 lautsat Saksan laahkoloista,
  • 25:289 "Oisi ei saanut Saksastana,
  • 25:594 Saksan kengät kelvolliset,
  • 36:224 Saksan saippuavesillä,
  • 37:226 saata Saksahan kuvasi
  • 46:311 saatu suolat Saksanmaalta,

Saksa (Saksamaa) esineb ka 1513 rahvalaulus: vaata neid kaardil „Lauludes nimetatud kohad“.

Viro (Eesti)

Nimetatud 7 värsis 3 runos.

  • 11:43 Tulevi Virosta sulhot,
  • 11:49 En lähe minä Virohon,
  • 11:51 Viron vettä soutamahan,
  • 11:53 syömähän Viron kaloja,
  • 11:54 Viron lientä lippomahan.
  • 25:290 tavannut Viron takoa
  • 46:221 oisiko Virohon viernyt,

Viro (Eesti) esineb ka 1645 rahvalaulus: vaata neid kaardil „Lauludes nimetatud kohad“.

Lappi (Lapimaa)

Nimetatud 6 värsis 4 runos.

  • 3:170 takalappi tarvahalla.
  • 18:373 Lapin lapsien latomat,
  • 20:79 Lapin laajoilta periltä,
  • 25:429 "Laulavat Lapinki lapset,
  • 25:437 "Laulavat Lapinki lapset,
  • 25:445 "Laulavat Lapinki lapset,

Lappi (Lapimaa) esineb ka 14 rahvalaulus: vaata neid kaardil „Lauludes nimetatud kohad“.

Venäjä (Venemaa)

Nimetatud 6 värsis 4 runos.

  • 20:77 vienosta Venäjän maasta,
  • 22:319 kuin vanki Venäehellä,
  • 31:9 toisen vei Venäjän maalle,
  • 31:11 Minkä vei Venäehelle,
  • 31:359 Joko vien Venäehelle
  • 37:225 tahi vie Venäehelle,

Venäjä (Venemaa) esineb ka 1563 rahvalaulus: vaata neid kaardil „Lauludes nimetatud kohad“.

Vuoksi

Nimetatud 3 värsis 3 runos.

  • 3:181 ei ole Vuoksen voittanutta,
  • 17:571 vuotamasta Vuoksen koski,
  • 30:209 Vuoksen koskea kovoa,

Vuoksi esineb ka ühes rahvalaulus: vaata seda kaardil „Lauludes nimetatud kohad“.

Häme

Nimetatud 2 värsis 2 runos.

  • 3:179 Hämehess' on Hälläpyörä,
  • 20:21 Hämehessä häntä häilyi,

Häme esineb ka 376 rahvalaulus: vaata neid kaardil „Lauludes nimetatud kohad“.

Imatra

Nimetatud 2 värsis 2 runos.

  • 3:182 yli käynyttä Imatran."
  • 30:210 Imatrata ilkeätä,

Imatra esineb ka 73 rahvalaulus: vaata neid kaardil „Lauludes nimetatud kohad“.

Inkeri (Ingerimaa)

Nimetatud 2 värsis ühes runos.

  • 11:44 toiset tuolta Inkereltä:
  • 11:55 "Enkä lähe Inkerelle,

Inkeri (Ingerimaa) esineb ka 145 rahvalaulus: vaata neid kaardil „Lauludes nimetatud kohad“.

Neva (Neeva)

Nimetatud 2 värsis ühes runos.

  • 47:139 ympäri Nevan jokea,
  • 47:140 Nevan nientä kiertelevät.

Savo

Nimetatud 2 värsis 2 runos.

Savo esineb ka 368 rahvalaulus: vaata neid kaardil „Lauludes nimetatud kohad“.

Viena (Viena Karjala)

Nimetatud 2 värsis 2 runos.

  • 25:619 Vienan pääliltä vesiltä,
  • 46:312 Vienan pääliltä vesiltä,

Viena (Viena Karjala) esineb ka 126 rahvalaulus: vaata neid kaardil „Lauludes nimetatud kohad“.

Hälläpyörä

Nimetatud ühes värsis.

  • 3:179 Hämehess' on Hälläpyörä,

Juortani (Jordan)

Nimetatud ühes värsis.

  • 17:572 joki Juortanin pysähtyi.

Juortani (Jordan) esineb ka 487 rahvalaulus: vaata neid kaardil „Lauludes nimetatud kohad“.

Kaatrakoski

Nimetatud ühes värsis.

  • 3:180 Kaatrakoski Karjalassa;

Kemijoki

Nimetatud ühes värsis.

  • 20:22 pää keikkui Kemijoella;

Kemijoki esineb ka ühes rahvalaulus: vaata seda kaardil „Lauludes nimetatud kohad“.

Ruotsi (Rootsi)

Nimetatud ühes värsis.

  • 20:78 Ruotsin maasta rohkeasta,

Ruotsi (Rootsi) esineb ka 2385 rahvalaulus: vaata neid kaardil „Lauludes nimetatud kohad“.

Suolasalmi

Nimetatud ühes värsis.

  • 46:313 souttu Suolasalmen kautta,

Tanikan linna (Tallinn)

Nimetatud ühes värsis.

Tanikan linna (Tallinn) esineb ka 1016 rahvalaulus: vaata neid kaardil „Lauludes nimetatud kohad“.

Turja

Nimetatud ühes värsis.

  • 20:80 Turjan maasta mahtavasta;

Eepose enda paigad

Need paigad kuuluvad eepose enda maailma. Iga paiga juures on runod, mis seda nimetavad. Paljusid neist paikadest selgitab veebiväljaande „Avoin Kalevala“ nimeloend (SKS, soome keeles).

PaikVärsseRunod
Pohjola3341, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 10, 12, 13, 14, 15, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 32, 35, 38, 39, 40, 42, 43, 45, 46, 47, 48, 49
Tuonela884, 6, 9, 12, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 23, 25, 26, 27, 30, 32, 35, 45, 47
Manala804, 6, 14, 15, 16, 17, 19, 20, 23, 25, 26, 27, 32, 35, 38, 45, 47
Sariola357, 8, 10, 18, 20, 21, 26, 27, 39, 40, 43, 45
Lappi345, 7, 10, 12, 13, 17, 32, 34, 35, 43, 48
Väinölä283, 5, 6, 7, 8, 10, 18, 37, 39, 45, 46, 47, 49
Saari2111
Hiitola199, 11, 12, 13, 14, 17, 25
Kalevala191, 3, 5, 6, 7, 8, 10, 45, 46, 47, 49
Metsola1214, 15, 20, 32, 41, 46
Tapiola1014, 15, 20, 32, 41, 46
Pimentola96, 7, 12, 22, 27, 29, 30, 48
Kalma813, 17, 30, 32, 35
Aluenjärvi747, 48
Saraoja650
Ahtola45, 42
Lemmenlahti418
Rutjan koski412, 17
Simasalo418
Untamola415, 31, 36
Kaukoniemi311, 20, 26
Kipuvuori39, 45
Horna23
Ilma224, 34
Joukola25, 7
Kipumäki29, 45
Pisa23
Turja212, 48
Kuutola111
Luotola17
Nälkäniemi130
Osmola17
Päivälä111
Sara128
Suomela118
Suvantola16
Tapiomäki150
Tuomivaara132
Tyrjän koski19
Tähtelä111
Uvanto17
Selle lehe kohta

Kuidas nimed leiti: 1849. aasta tekstist koguti kokku kõik suure algustähega sõnad. Seejärel luges tehisintellektimudel Claude (Opus 5.5) RunoVerse’i jaoks läbi iga nime värsid ja otsustas, kas tegu on tegeliku paiga, eepose enda maailma paiga või isiku või olendiga. Lapimaa ja Turja puhul vaadati iga värssi eraldi, sest eepos tähistab nende nimedega nii tegelikku piirkonda kui ka müütilist Põhja.

Saadud jaotust võrreldi nimedega, mida „Avoin Kalevala“ (SKS) ja „Semantic Kalevala“ iga runo juures loetlevad. Kus need erinesid, otsustas nime kasutus värssides.

Tegeliku paiga täpp on samas kohas kui RunoVerse’i kaardil „Lauludes nimetatud kohad“. Rahvalaulude arv on võetud samalt kaardilt: see näitab, mitu laulu paika nimetab. Neeva, mida sellel kaardil ei ole, on märgitud jõe suudmesse Wikidata andmete järgi. Kaatrakoski täpp on tänapäeva Pankakoski juures Lieksas ja Turja täpp Koola poolsaare rannikul Kandalakšast ida pool, sest nii seletavad neid kaht nime „Avoin Kalevala“ kommentaarid.

Kalevala soomekeelne tekst pärineb korpusest Kirjalliset runot (KR), mille koostas Sakari Korpikallio Soome Kirjanduse Seltsis (SKS) projektides FILTER ja REFOP, CC BY 4.0. Lönnroti kokkuvõtted on RunoVerse’i jaoks tõlgitud väljaande „Avoin Kalevala“ (SKS) transkriptsiooni järgi, CC BY 4.0. Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907. Rahvalaulud pärinevad SKVR-i veebiteenusest (korpused SKVR ja JR, toim. Saarinen, Alén, Niku, Kallio ja Stark, SKS 2024–, CC BY 4.0) ja iga laulu juures on selle SKVR- või JR-number; Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi laulude juures on arhiiviviide.