Kalevala, 21. runo
Pulmad Pohjolas
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 26 rahvalaulu 7 paigast. Ülejäänud 24 teksti ei ole kaardil: 22 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (15), Uhtua (3), Kiimaisjärvi (2), Kontokki (2), Repola (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 7 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (15)
2–3 laulu
- Uhtua (3)
- Kiimaisjärvi (2)
- Kontokki (2)
- Repola (2)
1 laul
- Ilomantsi (1)
- Pistojärvi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 237 rahvalaulul 61 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (33), Repola (18), Uhtua (18), Kiestinki (16), Ilomantsi (15).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 61 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (33)
- Repola (18)
- Uhtua (18)
- Kiestinki (16)
- Ilomantsi (15)
- Suistamo (13)
- Lempaala (11)
- Kiimaisjärvi (8)
3–6 laulu
- Nurmes (6)
- Viena (6) (täpsem koht teadmata)
- Kontokki (5)
- Narvusi (5)
- Pistojärvi (5)
- Suojärvi (4)
- Suomussalmi (4)
- Toksova (4)
- Kurkijoki (3)
- Metsäpirtti (3)
- Mäntyharju (3)
- Rautu (3)
- Sakkola (3)
1–2 laulu
- Eno (2)
- Etelä-Karjala (2) (täpsem koht teadmata)
- Etelä-Savo (2) (täpsem koht teadmata)
- Hietamäki (2)
- Häme (2) (täpsem koht teadmata)
- Kupanitsa (2)
- Kuusamo (2)
- Liperi (2)
- Moloskovitsa (2)
- Oulanka (2)
- Parikkala (2)
- Pohjois-Pohjanmaa (2) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (2)
- Pyhäjärvi Vpl. (2)
- Antrea (1)
- Evijärvi (1)
- Haukivuori (1)
- Juva (1)
- Kaprio (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kitee (1)
- Kivijärvi (1)
- Korpilahti (1)
- Kuhmo (1)
- Kuolemajärvi (1)
- Kuorevesi (1)
- Paltamo (1)
- Parkano (1)
- Pielisjärvi (1)
- Pohjois-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Puumala (1)
- Rantasalmi (1)
- Rukajärvi (1)
- Rääpyvä (1)
- Sotkamo (1)
- Sulkava (1)
- Tyrvää (1)
- Tyrö (1)
- Uusikirkko Vpl. (1)
- Veteli (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–226 Peigmees ja tema saatjaskond võetakse Pohjolas vastu.
- Värsid 227–252 Külalisi söödetakse ja joodetakse küllaga.
- Värsid 253–438 Väinämöinen laulab ja kiidab pererahvast.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Saksa (Saksamaa), Pohjola, Sariola
Värsid 1–226
Peigmees ja tema saatjaskond võetakse Pohjolas vastu.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 26 rahvalaulu 7 paigast. Ülejäänud 24 teksti ei ole kaardil: 22 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (15), Uhtua (3), Kiimaisjärvi (2), Kontokki (2), Repola (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 7 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (15)
2–3 laulu
- Uhtua (3)
- Kiimaisjärvi (2)
- Kontokki (2)
- Repola (2)
1 laul
- Ilomantsi (1)
- Pistojärvi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 237 rahvalaulul 61 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (33), Repola (18), Uhtua (18), Kiestinki (16), Ilomantsi (15).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 61 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (33)
- Repola (18)
- Uhtua (18)
- Kiestinki (16)
- Ilomantsi (15)
- Suistamo (13)
- Lempaala (11)
- Kiimaisjärvi (8)
3–6 laulu
- Nurmes (6)
- Viena (6) (täpsem koht teadmata)
- Kontokki (5)
- Narvusi (5)
- Pistojärvi (5)
- Suojärvi (4)
- Suomussalmi (4)
- Toksova (4)
- Kurkijoki (3)
- Metsäpirtti (3)
- Mäntyharju (3)
- Rautu (3)
- Sakkola (3)
1–2 laulu
- Eno (2)
- Etelä-Karjala (2) (täpsem koht teadmata)
- Etelä-Savo (2) (täpsem koht teadmata)
- Hietamäki (2)
- Häme (2) (täpsem koht teadmata)
- Kupanitsa (2)
- Kuusamo (2)
- Liperi (2)
- Moloskovitsa (2)
- Oulanka (2)
- Parikkala (2)
- Pohjois-Pohjanmaa (2) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (2)
- Pyhäjärvi Vpl. (2)
- Antrea (1)
- Evijärvi (1)
- Haukivuori (1)
- Juva (1)
- Kaprio (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kitee (1)
- Kivijärvi (1)
- Korpilahti (1)
- Kuhmo (1)
- Kuolemajärvi (1)
- Kuorevesi (1)
- Paltamo (1)
- Parkano (1)
- Pielisjärvi (1)
- Pohjois-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Puumala (1)
- Rantasalmi (1)
- Rukajärvi (1)
- Rääpyvä (1)
- Sotkamo (1)
- Sulkava (1)
- Tyrvää (1)
- Tyrö (1)
- Uusikirkko Vpl. (1)
- Veteli (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I3 1577. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 24 pinon pystyn viereväksi, Pinon pystyn viereväksi, 26 someren karehtivaksi. Someren karehtivaksi. 29 eipä tuuli tuullutkana, Eipä tūli tullutkaan, 30 pino pysty vierrytkänä, Pino pysty vierytkä⌈än⌉, Veel ühiseid värsse (27)
Kalevala See laul 33 vävyni väki tulevi, Vävyni väki tuloovi. 34 saoin kaksin käänteleikse! Saoin :sin kääntelekse 41 "Vävy on mustalla orolla, Väv' on mussalla or⌈o⌉lla, 42 niinkuin syövällä suella, Niin ku syövällä suvella, 43 kantavalla kaarnehella, *Kantavalla kaarnehella,* 44 lentävällä lievehellä; Lentävällä liepehellä, 53 Vävy on keskellä väkeä, Väv' on keskellä väkiä, 62 tuomahan vävy tupahan!" Mahtuuko vävy tupahan 69 Ottaos vävyn oronen, Juottottes vävyn oronen 71 vaskisista valjahista, *Vaskisista valjaista*, 74 vesaisista vempelistä! Vesasista vempelistä! 77 sulkkuisista suitsiloista, Sulkkusista suitsuloista, 94 survotuin suvirukihin! Survotuin suvi rukehin! 99 Sito'os vävyn oronen Sitootes vävyn oronen 111 Kattaos vävyn oronen Apatattes vävyn oronen 113 kuomikolla kultaisella, Kultasella kuomikolla, 115 "Kylän poiat, kyyhkyläiset! Kylän pojat kyhkyläiset, 123 kamanan korottamatta, Kamunan kohottamatta, 166 laki lahnan suomuksista. *Laki lahnan suomuloittu,* 193 sinisetkö vai punaiset Sinisetkö vai punaset, 199 "Tuli on tuohinen rämäkkä, Tuli on tuohinen rämäkkä, 200 savu musta tervaksinen, Savu musta tervaksinen, 203 tuopa tulta tuohuksella, Tuokaa tulta tuohuksella, 214 ei siniset, ei punaiset *Ei siniset, ei punaset,* 216 meren on vaahen valkeuiset, Meren vaahen valkeuet, 217 meren ruo'on ruskeuiset, Meren ruovon ruskeuset, 218 meren kaislan kauneuiset. Meren kaislan kauneuet. SKVR I3 1594. — Pistojärvi · 1889 · Heikki Meriläinen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 23 "Luulin tuulen tuulevaksi, Luulin tuulen tulleheksi, 24 pinon pystyn viereväksi, Pinon pystyn viereväksi, 41 "Vävy on mustalla orolla, Vävy on mustalla orolla, 43 kantavalla kaarnehella, Kantavalla kaprehella, Veel ühiseid värsse (23)
Kalevala See laul 44 lentävällä lievehellä; Lentävällä liepyellä, 46 vempelellä kukkumassa, Vempelillä kukkumassa, 71 vaskisista valjahista, Vaskisista valjahista, 73 rahaisista rahkehista, Rautasista rahkehista. 75 Viekösi vävyn oronen, Vieköä vävyn oronen 77 sulkkuisista suitsiloista, Sulkkusista suitsiloista, 92 pestyin ohrin, lestyin leivin, Lestyin leivin, pestyin kauroin, 94 survotuin suvirukihin! Survotuin suvirukehin. 96 soimelle sopimmaiselle, Soimelle sopivimmalle, 99 Sito'os vävyn oronen Sitokkoa vävyn oronen 102 patvisehen patsaisehen! Patvisehen patsahasen. 121 ilman uksen ottamatta, Ilman uksen ottamatta, 123 kamanan korottamatta, Kamoan korottamatta, 125 soppiseinän sortamatta, Soppiseinän sortamatta, 127 "Ei mahu vävy tupahan, Ei vävy tule tupahan 166 laki lahnan suomuksista. Laki lahnan suomuksinen. 193 sinisetkö vai punaiset Sinisetkö vai punaset. 199 "Tuli on tuohinen rämäkkä, Tuli on tuohinen rämäkkä, 200 savu musta tervaksinen, Savu musta tervaksessa. 203 tuopa tulta tuohuksella, Tuokoa tulta tuohisella, 204 vahasella valkeaista!" Vahasella valkeaista. 214 ei siniset, ei punaiset Ei siniset, ei punaset, 223 selin seineä sinistä, Selin seineä sinistä, SKVR I3 1591. — Uhtua · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 18 hyvän rahvahan raossa. Hyvän rahvahan rajassa. 23 "Luulin tuulen tuulevaksi, Toivoin tuulen tuulevaksi, 24 pinon pystyn viereväksi, Pinon pyssyn viereväksi. 25 meren rannan roikkivaksi, Meren rannan roikavaksi, Veel ühiseid värsse (22)
Kalevala See laul 29 eipä tuuli tuullutkana, Eipä tuuli tuullutkana, 41 "Vävy on mustalla orolla, Väv' on mussalla orolla, 43 kantavalla kaarnehella, Kantavalla koarnehella, 44 lentävällä lievehellä; Lentävällä lievehellä. 52 vävyn kansa kartanolle. Vävy on kansa kartanolla. 57 "Pois, pojat, ulos, urohot, Pois pojat, ulos urohot, 58 pihalle, pitimmät miehet, Pihalle, pitimmät miehet, 71 vaskisista valjahista, Vaskisista valjasista, 73 rahaisista rahkehista, Rautasista rahkehista, 74 vesaisista vempelistä! Vesasista vempelistä, 77 sulkkuisista suitsiloista, Sulkkusista suitsiloista, 94 survotuin suvirukihin! Survotuin suvi rukihin. 111 Kattaos vävyn oronen Apata vävyn oronen 123 kamanan korottamatta, Kamanan kohottamatta, 127 "Ei mahu vävy tupahan, Ei tule vävy tupahan 193 sinisetkö vai punaiset Sinisetkö vai punaset, 199 "Tuli on tuohinen rämäkkä, Tuohinen on tuli rämäkkä, 200 savu musta tervaksinen, Savu musta tervaksinen, 203 tuopa tulta tuohuksella, Tuo tulta tuohisella, 204 vahasella valkeaista!" Vahasella valkiaista. 214 ei siniset, ei punaiset Ei siniset, ei punaset, 217 meren ruo'on ruskeuiset, Meren ruohon ruskeuvet. SKVR I3 1563. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 17 vävy keskellä väkeä, Vävy keskellä väkeä, 25 meren rannan roikkivaksi, Meren rannan roikkavaksi; 29 eipä tuuli tuullutkana, Eipä tuuli tuullutkaan, 41 "Vävy on mustalla orolla, Vävy mussalla orolla, Veel ühiseid värsse (21)
Kalevala See laul 43 kantavalla kaarnehella, Kantavalla kaarnehella, 46 vempelellä kukkumassa, Vempelillä kukkumassa, 48 rahkehella laulamassa." Rahkehilla laulamassa. 57 "Pois, pojat, ulos, urohot, Pois poiat, ulos urohot, 58 pihalle, pitimmät miehet, Pihalle pitimmät miehet 60 rahkehia raastamahan, Rahkehia raastamahan, 71 vaskisista valjahista, Vaskisista valjahista, 72 tinaisista rinnuksista, Tinasista rinnuksista! 73 rahaisista rahkehista, Rautasista rahkehista, 94 survotuin suvirukihin! Survotuin suvirukehin! 102 patvisehen patsaisehen! Patvisehen patsahasen, 109 jottei karva katkeaisi, Jott'ei karva katkiaisi, 110 sorajouhi sorkahtaisi! Sorajouhi sorkahtaisi, 120 jos sopii vävy tupahan Jo sopii vävy tupah. 123 kamanan korottamatta, Kamanan korottamatta, 125 soppiseinän sortamatta, Soppiseinän sortamatta, 193 sinisetkö vai punaiset Sinisetkö vain punaiset, 199 "Tuli on tuohinen rämäkkä, Tuli on tuohinen räpäkkä, 200 savu musta tervaksinen, Savu musta tervaxinen. 204 vahasella valkeaista!" Vahasella valkiaista, 223 selin seineä sinistä, Sel'in seineä sinistä, SKVR I3 1575. — Vuokkiniemi · 1892 · Iivana Marttini · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 17 vävy keskellä väkeä, Vävy on keskellä väkeä, 23 "Luulin tuulen tuulevaksi, Toivoin tuulen tuulevaksi, 25 meren rannan roikkivaksi, Meren rannan raikuvaksi. 29 eipä tuuli tuullutkana, Eipä tuuli tuullutkana, Veel ühiseid värsse (21)
Kalevala See laul 33 vävyni väki tulevi, Vävyni väki tulevi 41 "Vävy on mustalla orolla, Vävy mustalla orolla, 42 niinkuin syövällä suella, Niin kuin syövällä suvella, 43 kantavalla kaarnehella, Kantavalla kaarnehella. 71 vaskisista valjahista, Vaskisista valjahista, 72 tinaisista rinnuksista, Tinasista rinnuksista, 77 sulkkuisista suitsiloista, Sulkkusista suitsiloista, 92 pestyin ohrin, lestyin leivin, Lestyin leivin, pestyin kauroin, 94 survotuin suvirukihin! Survotuin suvi-rukehin! 102 patvisehen patsaisehen! Patvisehen patsahaseen, 109 jottei karva katkeaisi, Jott'ei karva katkeaisi, 135 vävy on päätänsä pitempi, Vävy on päätänsä pitempi, 136 korvallista korkeampi. Korvallistaan korkeampi. 166 laki lahnan suomuksista. Laki lahnan suomuksista, 173 kiukoa meren kivistä, Kiukaa on meren kivistä. 199 "Tuli on tuohinen rämäkkä, Tuohin' on tuli rämäkkä, 200 savu musta tervaksinen, Savu musta tervaksinen, 203 tuopa tulta tuohuksella, Tuo sie tulta tuohuksella, 213 "Jo näen vävyni silmät: Jo näin vävyni silmät: 214 ei siniset, ei punaiset Ei ole siniset, ei punaiset, 216 meren on vaahen valkeuiset, Meren vaahen valkeuuvet.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR I3 1577. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 24 pinon pystyn viereväksi, Pinon pystyn viereväksi, 26 someren karehtivaksi. Someren karehtivaksi. 29 eipä tuuli tuullutkana, Eipä tūli tullutkaan, 30 pino pysty vierrytkänä, Pino pysty vierytkä⌈än⌉, Veel ühiseid värsse (27)
Kalevala See laul 33 vävyni väki tulevi, Vävyni väki tuloovi. 34 saoin kaksin käänteleikse! Saoin :sin kääntelekse 41 "Vävy on mustalla orolla, Väv' on mussalla or⌈o⌉lla, 42 niinkuin syövällä suella, Niin ku syövällä suvella, 43 kantavalla kaarnehella, *Kantavalla kaarnehella,* 44 lentävällä lievehellä; Lentävällä liepehellä, 53 Vävy on keskellä väkeä, Väv' on keskellä väkiä, 62 tuomahan vävy tupahan!" Mahtuuko vävy tupahan 69 Ottaos vävyn oronen, Juottottes vävyn oronen 71 vaskisista valjahista, *Vaskisista valjaista*, 74 vesaisista vempelistä! Vesasista vempelistä! 77 sulkkuisista suitsiloista, Sulkkusista suitsuloista, 94 survotuin suvirukihin! Survotuin suvi rukehin! 99 Sito'os vävyn oronen Sitootes vävyn oronen 111 Kattaos vävyn oronen Apatattes vävyn oronen 113 kuomikolla kultaisella, Kultasella kuomikolla, 115 "Kylän poiat, kyyhkyläiset! Kylän pojat kyhkyläiset, 123 kamanan korottamatta, Kamunan kohottamatta, 166 laki lahnan suomuksista. *Laki lahnan suomuloittu,* 193 sinisetkö vai punaiset Sinisetkö vai punaset, 199 "Tuli on tuohinen rämäkkä, Tuli on tuohinen rämäkkä, 200 savu musta tervaksinen, Savu musta tervaksinen, 203 tuopa tulta tuohuksella, Tuokaa tulta tuohuksella, 214 ei siniset, ei punaiset *Ei siniset, ei punaset,* 216 meren on vaahen valkeuiset, Meren vaahen valkeuet, 217 meren ruo'on ruskeuiset, Meren ruovon ruskeuset, 218 meren kaislan kauneuiset. Meren kaislan kauneuet. SKVR I3 1591. — Uhtua · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 18 hyvän rahvahan raossa. Hyvän rahvahan rajassa. 23 "Luulin tuulen tuulevaksi, Toivoin tuulen tuulevaksi, 24 pinon pystyn viereväksi, Pinon pyssyn viereväksi. 25 meren rannan roikkivaksi, Meren rannan roikavaksi, Veel ühiseid värsse (22)
Kalevala See laul 29 eipä tuuli tuullutkana, Eipä tuuli tuullutkana, 41 "Vävy on mustalla orolla, Väv' on mussalla orolla, 43 kantavalla kaarnehella, Kantavalla koarnehella, 44 lentävällä lievehellä; Lentävällä lievehellä. 52 vävyn kansa kartanolle. Vävy on kansa kartanolla. 57 "Pois, pojat, ulos, urohot, Pois pojat, ulos urohot, 58 pihalle, pitimmät miehet, Pihalle, pitimmät miehet, 71 vaskisista valjahista, Vaskisista valjasista, 73 rahaisista rahkehista, Rautasista rahkehista, 74 vesaisista vempelistä! Vesasista vempelistä, 77 sulkkuisista suitsiloista, Sulkkusista suitsiloista, 94 survotuin suvirukihin! Survotuin suvi rukihin. 111 Kattaos vävyn oronen Apata vävyn oronen 123 kamanan korottamatta, Kamanan kohottamatta, 127 "Ei mahu vävy tupahan, Ei tule vävy tupahan 193 sinisetkö vai punaiset Sinisetkö vai punaset, 199 "Tuli on tuohinen rämäkkä, Tuohinen on tuli rämäkkä, 200 savu musta tervaksinen, Savu musta tervaksinen, 203 tuopa tulta tuohuksella, Tuo tulta tuohisella, 204 vahasella valkeaista!" Vahasella valkiaista. 214 ei siniset, ei punaiset Ei siniset, ei punaset, 217 meren ruo'on ruskeuiset, Meren ruohon ruskeuvet. SKVR I3 1563. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 17 vävy keskellä väkeä, Vävy keskellä väkeä, 25 meren rannan roikkivaksi, Meren rannan roikkavaksi; 29 eipä tuuli tuullutkana, Eipä tuuli tuullutkaan, 41 "Vävy on mustalla orolla, Vävy mussalla orolla, Veel ühiseid värsse (21)
Kalevala See laul 43 kantavalla kaarnehella, Kantavalla kaarnehella, 46 vempelellä kukkumassa, Vempelillä kukkumassa, 48 rahkehella laulamassa." Rahkehilla laulamassa. 57 "Pois, pojat, ulos, urohot, Pois poiat, ulos urohot, 58 pihalle, pitimmät miehet, Pihalle pitimmät miehet 60 rahkehia raastamahan, Rahkehia raastamahan, 71 vaskisista valjahista, Vaskisista valjahista, 72 tinaisista rinnuksista, Tinasista rinnuksista! 73 rahaisista rahkehista, Rautasista rahkehista, 94 survotuin suvirukihin! Survotuin suvirukehin! 102 patvisehen patsaisehen! Patvisehen patsahasen, 109 jottei karva katkeaisi, Jott'ei karva katkiaisi, 110 sorajouhi sorkahtaisi! Sorajouhi sorkahtaisi, 120 jos sopii vävy tupahan Jo sopii vävy tupah. 123 kamanan korottamatta, Kamanan korottamatta, 125 soppiseinän sortamatta, Soppiseinän sortamatta, 193 sinisetkö vai punaiset Sinisetkö vain punaiset, 199 "Tuli on tuohinen rämäkkä, Tuli on tuohinen räpäkkä, 200 savu musta tervaksinen, Savu musta tervaxinen. 204 vahasella valkeaista!" Vahasella valkiaista, 223 selin seineä sinistä, Sel'in seineä sinistä, SKVR I3 1588. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 18 hyvän rahvahan raossa. Hyvän rahvaan rajassa. 41 "Vävy on mustalla orolla, Vävy on mussalla orolla, 43 kantavalla kaarnehella, Kantavalla kaarnehella, 44 lentävällä lievehellä; Lentävällä lievehellä. Veel ühiseid värsse (19)
Kalevala See laul 46 vempelellä kukkumassa, Vempelellä kukkumassa, 48 rahkehella laulamassa." Rahkehilla laulamassa. 53 Vävy on keskellä väkeä, Vävy on keskellä venettä, 57 "Pois, pojat, ulos, urohot, Pois pojat, ulos urohot, 58 pihalle, pitimmät miehet, Pihalla, pitimmät miehet, 60 rahkehia raastamahan, Rahkehia raastamahan! 69 Ottaos vävyn oronen, Juottoot vävyn oronen 75 Viekösi vävyn oronen, Viekäätes vävyn oronen 94 survotuin suvirukihin! Survotuin suvi rukehin! 99 Sito'os vävyn oronen Apattootes vävyn oronen 110 sorajouhi sorkahtaisi! Sora jouhi sorkahtaisi! 127 "Ei mahu vävy tupahan, Ei mahu vävy tupah 193 sinisetkö vai punaiset Sinisetkö vai punaset, 194 vaiko vaatevalkeuiset!" Vaiko vaah⌈to⌉ valkeuiset! 199 "Tuli on tuohinen rämäkkä, Tuohinen tuli rämähkä, 200 savu musta tervaksinen, Savu musta tervaksinen, 203 tuopa tulta tuohuksella, Tuokoa tulta tuohuksella, 214 ei siniset, ei punaiset Ei siniset, ei punaset, 223 selin seineä sinistä, Selin seineä sinistä, SKVR II 501. — Repola · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 17 vävy keskellä väkeä, Vävy on keskellä väkie. 23 "Luulin tuulen tuulevaksi, Toivoin tuulen tuulevaksi, 25 meren rannan roikkivaksi, Meren rannan roikavaksi; 29 eipä tuuli tuullutkana, Eipä tuuli tuullutkana, Veel ühiseid värsse (19)
Kalevala See laul 31 meren ranta rauennunna, Meren ranta roikannunna. 33 vävyni väki tulevi, Vävyni väki tulevi: 41 "Vävy on mustalla orolla, Vävy on mustalla orolla, 43 kantavalla kaarnehella, Kantavalla kaprehella. 46 vempelellä kukkumassa, Vempeleellä kukkumassa, 48 rahkehella laulamassa." Rahkehella laulamassa. 51 jo vävy pihalle saapi, Jo vävy pihalla saa. 71 vaskisista valjahista, Vaskisista valjahista, 84 lähisestä lähtehestä, *Lähisestä lähtehestä*, 92 pestyin ohrin, lestyin leivin, Lestyin leivin, pestyin kakroin, 94 survotuin suvirukihin! Survotuin suvirukehin. 102 patvisehen patsaisehen! Patvisehen patsahase, 108 mursunluisella sualla, Mursun luisella su'alla, 109 jottei karva katkeaisi, Jott ei karva katkiaisi, 121 ilman uksen ottamatta, Ilman orren ottamatta, 123 kamanan korottamatta, Kamanan korottamatta. 127 "Ei mahu vävy tupahan, Ei vävy tupahan mahu, 166 laki lahnan suomuksista. Laki lahnan suomuloista, 203 tuopa tulta tuohuksella, Tuokoate tulta tuohuksella
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 227–252
Külalisi söödetakse ja joodetakse küllaga.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
JR 26352 — Metsäpirtti · 1957 · Helena Klaus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 241 Tuop' on tuopilla olutta, tuo tuopilla olutta, 242 kanna kaksikorvaisella kanna kaksi korvaisella, 245 Tuop' on piika pikkarainen, Tuo piika pikkarainen,
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Ükski selle lõiguga ühiseid värsse sisaldav laul ei ole teadaolevalt kirja pandud 1849. aastaks.
Värsid 253–438
Väinämöinen laulab ja kiidab pererahvast.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I4 1252. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 416 toisteki, totinen Luoja, Toisteki, totinen luoja, 421 oloset jokena juosta, Oloset jokena juosta, 422 me'et virtana vilata Viinat virtana vilata 427 iällä tämän isännän, Iällä tämän isännän, JR 85192 — 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 267 Isännät imehtelevät, Isännät imehtelivät 268 emännät ajattelevat: Emännät ajattelivat 273 kun ei laula laulajamme, Kun ei laula laulajamme 274 hyreksi hyvät runomme, Hyreksi hyvät runomme SKVR XII1 3618. — Pohjois-Pohjanmaa · 1880 · Heikki Meriläinen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 416 toisteki, totinen Luoja, Toistekki totinen luoja 421 oloset jokena juosta, Oluet jokena juosta, 422 me'et virtana vilata Viinat virtana vilata! 427 iällä tämän isännän, Ijällä tämän isännän, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 428 elinajalla emännän! Elinaijalla emännän SKVR III3 2845. — Narvusi · 1900 · J. Fr. Ruotsalainen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 277 "Kukas tässä kukkunevi, Kuka tässä kukkuneepi, 284 kun ei lattian kävijät; Ku ei lattian kävijät, 286 kun ei ikkunan isännät, Ku ei ikkunan isännät, 288 kun ei pöyän äärelliset, Ku ei pöyvän äärelliset, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 290 kun ei reppänän alaiset." Ku ei reppänän alaiset. SKVR I4 1250. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 273 kun ei laula laulajamme, Kun ei laula laatialliset,* 285 eikä ikkunat iloitse, Eikä ikkunat ilotse, 286 kun ei ikkunan isännät, *Kun ei ikkunan isännät,* 416 toisteki, totinen Luoja, Toisteki, totinen Jumala,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I4 1252. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 416 toisteki, totinen Luoja, Toisteki, totinen luoja, 421 oloset jokena juosta, Oloset jokena juosta, 422 me'et virtana vilata Viinat virtana vilata 427 iällä tämän isännän, Iällä tämän isännän, JR 85192 — 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 267 Isännät imehtelevät, Isännät imehtelivät 268 emännät ajattelevat: Emännät ajattelivat 273 kun ei laula laulajamme, Kun ei laula laulajamme 274 hyreksi hyvät runomme, Hyreksi hyvät runomme SKVR I4 1250. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 273 kun ei laula laulajamme, Kun ei laula laatialliset,* 285 eikä ikkunat iloitse, Eikä ikkunat ilotse, 286 kun ei ikkunan isännät, *Kun ei ikkunan isännät,* 416 toisteki, totinen Luoja, Toisteki, totinen Jumala, SKVR I3 1473. — Uhtua · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 416 toisteki, totinen Luoja, Toitseki, totinen Luoja, 421 oloset jokena juosta, Oloset jokena juosta. 427 iällä tämän isännän, Iällä tämän isännän, 428 elinajalla emännän! Elinaialla emännän, SKVR XIII1 1792. — Etelä-Karjala · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 340 vesivirtana vilisi, Vesivirtana vilaja, 345 mikä sorti suuren äänen, Mikä sorti äänen suuren, 346 äänen armahan alenti: Äänen armahan alenti, 347 ei se nyt jokena juokse, Jottei nyt jokena juokse,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 11 rahvalaulust on 5 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Värsid 1–18 — Tulijan arvailu · 8 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 19–34 — Tulijan tunnistaminen · 12 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 35–62 — Vävyn hevonen · 33 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 63–114 — Vävyn hevosen vastaanotto · 19 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 115–144 — Vävyn astuminen tupaan · 14 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 145–174 — Talon puhtaus · 6 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 175–252 — Talon vieraanvaraisuus · 15 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 253–352 — Laulajan etsintä · 4 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
346. värss · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud