Kalevala, 20. runo
Suur härg ja õllepruulimine
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 17 rahvalaulu 11 paigast. Ülejäänud 33 teksti ei ole kaardil: 26 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 5 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 1 laul, mida võib olla mõjutanud trükitud Kalevala; 1 rahvalaul, mille kogumiskohta arhiiv ei märgi.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (5), Kiimaisjärvi (2), Kontokki (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 11 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (5)
2–3 laulu
- Kiimaisjärvi (2)
- Kontokki (2)
1 laul
- Jyskyjärvi (1)
- Lapinlahti (1)
- Pistojärvi (1)
- Rautavaara (1)
- Sotkamo (1)
- Suistamo (1)
- Suomussalmi (1)
- Uhtua (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 249 rahvalaulul 65 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (50), Kontokki (23), Repola (16), Suomussalmi (15), Uhtua (15).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 65 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (50)
- Kontokki (23)
- Repola (16)
- Suomussalmi (15)
- Uhtua (15)
- Ilomantsi (13)
- Kiimaisjärvi (10)
- Suistamo (7)
3–6 laulu
- Jyskyjärvi (6)
- Sotkamo (6)
- Pistojärvi (5)
- Kainuu (4) (täpsem koht teadmata)
- Kuusamo (4)
- Pohjois-Pohjanmaa (4) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (4)
- Kivennapa (3)
- Paltamo (3)
1–2 laulu
- Etelä-Karjala (2) (täpsem koht teadmata)
- Etelä-Savo (2) (täpsem koht teadmata)
- Juva (2)
- Kaprio (2)
- Korpiselkä (2)
- Lapinlahti (2)
- Narvusi (2)
- Paanajärvi (2)
- Pieksämäki (2)
- Rautavaara (2)
- Rautu (2)
- Tohmajärvi (2)
- Varkaus (2)
- Eno (1)
- Hirvensalmi (1)
- Hyrynsalmi (1)
- Iisalmi (1)
- Impilahti (1)
- Itä- ja Pohjois-Inkeri (1) (täpsem koht teadmata)
- Jaakkima (1)
- Jääski (1)
- Kemi (1)
- Kestilä (1)
- Kesälahti (1)
- Kitee (1)
- Kivijärvi (1)
- Kuolemajärvi (1)
- Kärsämäki (1)
- Moloskovitsa (1)
- Mäntyharju (1)
- Nilsiä (1)
- Nurmes (1)
- Paatene (1)
- Paavola (1)
- Pielavesi (1)
- Piippola (1)
- Pohjois-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Pudasjärvi (1)
- Puolanka (1)
- Rukajärvi (1)
- Rääpyvä (1)
- Serepetta (1)
- Soanlahti (1)
- Suojärvi (1)
- Sysmä (1)
- Terijoki (1)
- Toksova (1)
- Tyrö (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–118 Pohjolas tapetakse pulmadeks hiiglaslik härg.
- Värsid 119–516 Pruulitakse õlut ja valmistatakse toitu.
- Värsid 517–614 Käskjalad saadetakse rahvast pulma kutsuma; ainult Lemminkäinen jäetakse kutsumata.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Karjala, Suomi (Soome), Häme, Kemijoki, Lappi (Lapimaa), Ruotsi (Rootsi), Turja, Venäjä (Venemaa), Pohjola, Sariola, Metsola, Tapiola, Kaukoniemi, Manala, Tuonela
Värsid 1–118
Pohjolas tapetakse pulmadeks hiiglaslik härg.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 17 rahvalaulu 11 paigast. Ülejäänud 33 teksti ei ole kaardil: 26 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 5 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 1 laul, mida võib olla mõjutanud trükitud Kalevala; 1 rahvalaul, mille kogumiskohta arhiiv ei märgi.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (5), Kiimaisjärvi (2), Kontokki (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 11 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (5)
2–3 laulu
- Kiimaisjärvi (2)
- Kontokki (2)
1 laul
- Jyskyjärvi (1)
- Lapinlahti (1)
- Pistojärvi (1)
- Rautavaara (1)
- Sotkamo (1)
- Suistamo (1)
- Suomussalmi (1)
- Uhtua (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 249 rahvalaulul 65 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (50), Kontokki (23), Repola (16), Suomussalmi (15), Uhtua (15).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 65 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (50)
- Kontokki (23)
- Repola (16)
- Suomussalmi (15)
- Uhtua (15)
- Ilomantsi (13)
- Kiimaisjärvi (10)
- Suistamo (7)
3–6 laulu
- Jyskyjärvi (6)
- Sotkamo (6)
- Pistojärvi (5)
- Kainuu (4) (täpsem koht teadmata)
- Kuusamo (4)
- Pohjois-Pohjanmaa (4) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (4)
- Kivennapa (3)
- Paltamo (3)
1–2 laulu
- Etelä-Karjala (2) (täpsem koht teadmata)
- Etelä-Savo (2) (täpsem koht teadmata)
- Juva (2)
- Kaprio (2)
- Korpiselkä (2)
- Lapinlahti (2)
- Narvusi (2)
- Paanajärvi (2)
- Pieksämäki (2)
- Rautavaara (2)
- Rautu (2)
- Tohmajärvi (2)
- Varkaus (2)
- Eno (1)
- Hirvensalmi (1)
- Hyrynsalmi (1)
- Iisalmi (1)
- Impilahti (1)
- Itä- ja Pohjois-Inkeri (1) (täpsem koht teadmata)
- Jaakkima (1)
- Jääski (1)
- Kemi (1)
- Kestilä (1)
- Kesälahti (1)
- Kitee (1)
- Kivijärvi (1)
- Kuolemajärvi (1)
- Kärsämäki (1)
- Moloskovitsa (1)
- Mäntyharju (1)
- Nilsiä (1)
- Nurmes (1)
- Paatene (1)
- Paavola (1)
- Pielavesi (1)
- Piippola (1)
- Pohjois-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Pudasjärvi (1)
- Puolanka (1)
- Rukajärvi (1)
- Rääpyvä (1)
- Serepetta (1)
- Soanlahti (1)
- Suojärvi (1)
- Sysmä (1)
- Terijoki (1)
- Toksova (1)
- Tyrö (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
JR 29613 — Rautavaara · 1885 · Kaarle Krohn · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 17 Kasvoi härkä Karjalassa, Kasvo härkä Karjalassa 18 sonni Suomessa lihosi; Sonni Suomessa liho 48 maan kamalan kaatajata Maan kamalan kaatajata 49 Pohjan poikien lu'ussa, Pohjan poikien luvusta. Veel ühiseid värsse (13)
Kalevala See laul 52 eikä varsin vanhastossa. Eikä varsin vanhastosta 68 Härkä päätä häiläytti, Härkä päätä häilähytti 69 mustat silmänsä mulisti: Mustat silmänsä mulisti 70 ukko kuusehen kavahti, Ukko kuusehen kurahti 74 sonnin suuren sortajata Hajettiin sonnin suuren sortajata 96 alle seulan seisomahan. Seulan alle sopi seisomaan 106 maan kamala kaatajansa. Maan kamalata kaatamahan. 107 Heti kun näki eränsä, Kun näki eränsä 108 ruhtoi niskahan rutosti: Ruhto rutosti niskahan 111 Saiko paljo saalihiksi? Saiko paljon saalihikseen? 113 sata saavia lihoa, Saipa sata saavia lihoja 114 sata syltä makkarata, Makkaroo sata syltä. 116 kuuta kuusi tynnyriä Kuuta kuusi tynnyriä SKVR XII1 117. — Suomussalmi · 1929 · Ida Svinhufvud · Võrdle kõrvuti
Seda laulu võib olla mõjutanud trükitud Kalevala.
Kalevala See laul 18 sonni Suomessa lihosi; Sonni Suomessa sikisi. 19 ei ollut suuri eikä pieni, Ei ollut suuri eikä pieni, 21 Hämehessä häntä häilyi, Hämehessä häntä heilui, 22 pää keikkui Kemijoella; Pää keikku Kemijoella, Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 32 häpähältä hännän päähän Härän päästä hännän päähän, 33 eikä päähän pääsnytkänä, Eikä päähän päässytkänä, 34 ensi kuussa ennättänyt. Ensi kuussa ennättänyt. 47 Eikä ollut iskijätä, Eipä ollut iskijätä, 48 maan kamalan kaatajata Maan kamalan kaatajata 49 Pohjan poikien lu'ussa, Pohjan poikien luvussa, 50 koko suuressa su'ussa, Koko suuressa suvussa. 67 Palvoinen pitelemähän. Palvanen pitelemähän, 68 Härkä päätä häiläytti, Härkä päänsä häiläytti, 70 ukko kuusehen kavahti, Ukko kuusehen kavahti, 71 Virokannas vitsikkohon, Virokannas viitakkohon. SKVR I2 898. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 18 sonni Suomessa lihosi; Sonni Suomessa lihava; 26 yhen kytkyen sijalla; Yhen kytyen sialla. 27 päivän lenti pääskyläinen Päivän lenti pääskylintu 28 härän sarvien väliä, Härän sarvien väliä, SKVR I2 901. — Uhtua · 1871 · A. Berner · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 26 yhen kytkyen sijalla; Yhen kyntyvön sijalla. 28 härän sarvien väliä, Härän sarvien välitse, 31 Kuun juoksi kesäorava Kuun juoksi kesäorava 65 Läksi ukko iskemähän, Läksi ukko iskemähe, JR 47893 — Sotkamo · 1888 · P. Ollilainen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 17 Kasvoi härkä Karjalassa, Härkä kasvo Karjalassa, 19 ei ollut suuri eikä pieni, Se ei ollut iso, eikä pieni, 20 olihan oikea vasikka! Olipahan oikea vasikka. 21 Hämehessä häntä häilyi, Hämehessä häntä häily,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR I2 898. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 18 sonni Suomessa lihosi; Sonni Suomessa lihava; 26 yhen kytkyen sijalla; Yhen kytyen sialla. 27 päivän lenti pääskyläinen Päivän lenti pääskylintu 28 härän sarvien väliä, Härän sarvien väliä, SKVR XV 77. — 1786 · Christfrid Ganander · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 28 härän sarvien väliä, härän) sarvien väliä, 32 häpähältä hännän päähän häpähäldä hännän päähän, 73 Etsittihin iskijätä, etsittihin iskijätä, 89 Mies musta merestä nousi, (Mies musta merestä nousi,) SKVR I2 900. — Uhtua · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 22 pää keikkui Kemijoella; Peä keikku Kemijoella, 27 päivän lenti pääskyläinen Päivän lenti peäskylintu 28 härän sarvien väliä, Härän sarvien väliä, 31 Kuun juoksi kesäorava Kuun juoksi kesäorava SKVR I2 892. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 18 sonni Suomessa lihosi; Sonni Suomessa sikesi, 22 pää keikkui Kemijoella; Pää keikku Kemijoella. 27 päivän lenti pääskyläinen Päivän lenti pääskylintu 28 härän sarvien väliä, Härän sarvien väliä, SKVR VI1 3012. — Juva · 1813 · F. F. Ahlman · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 28 härän sarvien väliä, Härän sarvien väliä. 89 Mies musta merestä nousi, Mies musta merestä nousi, 113 sata saavia lihoa, Sata soavia lihoa, 115 verta seitsemän venettä, Verta seihtemän venettä. Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 116 kuuta kuusi tynnyriä Kuuta kuusi tynneriä!
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 119–516
Pruulitakse õlut ja valmistatakse toitu.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 774. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 129 laahoi keskilattialla. Laaho keski laattialla, 151 nousi puuhun pienoisehen, Nouse puuhun pienosehen 167 "Osmotar, oluen seppä, Osmotar Oluen Seppä, 168 Kapo, kaljojen tekijä, Kapo kaljojen tekiä. Veel ühiseid värsse (33)
Kalevala See laul 181 "Sai oluen panneheksi, Sai oluen panneheksi; 182 ei saanut hapanneheksi. Vaan ei saanut hapanneeksi. 203 jos kannan Kavon kätehen, Ne kanna Kavon kätehen, 205 "Kantoipa Kavon kätehen, Ne kanto Kavon kätehen, 209 molempihin reisihinsä: Molompihin reisihinsä, 211 "Noin se neuvoi poikoansa, Noin se neuvo poikoansa 215 Juokse tuonne, kunne käsken, Juokse tuonne kunne käsken 220 taiten tarhalatvaisehen, Taiten tarha-latvasehen, 222 eikä iskis' ilman lintu! Eikä iskis ilman lintu, 231 salon poikki, toisen pitkin, Mäen poikki, toisen pitkin. 232 kolmannen vähän vitahan Kolmas on vähän vitahan. 247 "Kapo pisti kaljahansa, Kapo pisti kaljahansa; 248 Osmotar oluehensa: Osmotar oluehensa 279 "Niin se neuvoi nääteänsä, Niin se neuvo näätäänsä, 280 orpolastansa opasti: Orpolastansa opetti: 281 'Näätäseni, lintuseni, "Näätäseni lintuiseni! 283 Mene tuonne, kunne käsken, Mene tuonne kunne käsken, 285 kontion kivikololle, Kontion kivi-kololle, 286 metsän karhun kartanolle, Metsän karhun kartanolle, 287 jossa karhut tappelevat, Jossa tammat tappelevat, 290 käsin vaahtea valuta, Käsin vaahtea valuta, 292 tuo olallen Osmottaren!'" Tuo olalle Osmottaren, 296 välehen välit samosi, Väleä välit samosi, 297 joen poikki, toisen pitkin, Joki poikki, toinen pitkin, 307 käsin vaahtea valutti, Käsin vaahtea valutti; 313 ei ota olut hapata, Vaan ei ota olu hapata, 383 siit' otti olut hapata, Siit' otti olut hapata, 384 siitä nousi nuori juoma Siitä nousi nuorten juoma, 435 Kuut kiviä kuumettihin, Kuu kiviä kuumettihin, 436 kesät vettä keitettihin, Kesä vettä keitettihin, 437 salot puita poltettihin, Salo puita poltettihin, 444 hyvän joukon juomingiksi. Hyvän joukon juominkihin. 506 tapin vaskisen takana. Tapin vaskisen takana. SKVR I2 816. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 160 jo huuhui humala puusta, Humala huhusi puusta, 167 "Osmotar, oluen seppä, Osmotar oluen seppo 168 Kapo, kaljojen tekijä, Kapo kaljojen tekiä 179 puisen uuen uurtehesen, Puisen uuen uurtieh. Veel ühiseid värsse (22)
Kalevala See laul 195 yhtä, toista toimitellen Yhtä toista toimitteli: 201 Kavon kaunihin käsissä, Kavon kauniin käsistä, 202 hyvän immen hyppysissä, Hyvän immen hyppysistä?" 203 jos kannan Kavon kätehen, Se kanna kavon kätehen!" 213 'Oravainen, kummun kulta, "Oravainen kummun kukka, 215 Juokse tuonne, kunne käsken, Juokse tuonne, kunne käsken, 225 ne kanna Kavon kätehen, Se kanna kavon käteen!" 237 nousi kuusehen norolla, Nouse kuuseen norolla, 247 "Kapo pisti kaljahansa, Kapo kanto kaljahansa, 249 eip' ota olut hapata, Ei ota olut hapata, 283 Mene tuonne, kunne käsken, Lennä tuonne, kunne käsken, 295 Pian juoksi matkan pitkän, Pian juoksi matkat pitkät, 313 ei ota olut hapata, Eik' ottat olut hapata, 345 'Mehiläinen, lintu liukas, "Mehiläinen meiän lintu, 355 Tuo simoa siivessäsi, Tuo simoa siivessäsi, 356 kanna mettä kaavussasi Kanna mettä kaglassasi, 364 välehen välit lyhenti, Välehen välit lyhyet. 383 siit' otti olut hapata, Jo otti olut hapata, 385 puisen uuen uurtehessa, uuen puisen uurtiehen. 435 Kuut kiviä kuumettihin, Kuu kiviä kuumettihin, 436 kesät vettä keitettihin, Kesä vettä keitettihin, 437 salot puita poltettihin, Salo puita poltettihin, SKVR VI1 63. — Lapinlahti · 1892 · J. V. Hirvonen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 129 laahoi keskilattialla. La'oi keski lattialla. 151 nousi puuhun pienoisehen, Nouse puuhun pienoisehen, 167 "Osmotar, oluen seppä, Osmotar oluen seppä, 168 Kapo, kaljojen tekijä, Kapo kaljojen tekijä. Veel ühiseid värsse (20)
Kalevala See laul 198 poimi puikon lattialta. Otti puikon lattialta, 203 jos kannan Kavon kätehen, Ne kanna kavon kätehen, 209 molempihin reisihinsä: Molempihin reisihinsä, 211 "Noin se neuvoi poikoansa, Noin se neuvoi poikoansa 215 Juokse tuonne, kunne käsken, Mene tuonne, kunne käsken, 232 kolmannen vähän vitahan Kolmas on vähän vitahan, 249 eip' ota olut hapata, Vaan ei ota olut hapata, 279 "Niin se neuvoi nääteänsä, Noin se neuvoi nääteänsä, 280 orpolastansa opasti: Orpolastansa opetti: 283 Mene tuonne, kunne käsken, Mäne tuonne, kunne käsken, 286 metsän karhun kartanolle, Metsän karhun kartanoille, 287 jossa karhut tappelevat, Jossa tammet tappelevat, 289 Kourin hiivoa kokoa, Kourin kuonoa kokoa, 292 tuo olallen Osmottaren!'" Tuo olalle Osmottaren. 297 joen poikki, toisen pitkin, Joki poikki, toinen pitkin, 383 siit' otti olut hapata, Otti sitte olut hapata, 435 Kuut kiviä kuumettihin, Kuu kiviä kuumettihin, 436 kesät vettä keitettihin, Kesä vettä keitettihin, 437 salot puita poltettihin, Salo puita poltettihin, 506 tapin vaskisen takana. Tapin vaskisen takana. SKVR I2 757. — Vuokkiniemi · 1893 · Iivana Marttini · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 181 "Sai oluen panneheksi, Sai oloni panneheksi, 182 ei saanut hapanneheksi. Vaan ei saant hapanneheksi, 194 keikkui keskilattialla Keikkui keskilattialla, 202 hyvän immen hyppysissä, Hyvän immen hyppysihin." Veel ühiseid värsse (17)
Kalevala See laul 215 Juokse tuonne, kunne käsken, Menes tuonne, kunne käsken, 225 ne kanna Kavon kätehen, Kanna se kavon kätehen, 231 salon poikki, toisen pitkin, Juoksi mäjen pitkin, toisen poikki, 232 kolmannen vähän vitahan Kolmasi vähän vitahan. 245 ne kantoi Kavon kätehen, Kanto ne kavon kätehen. 248 Osmotar oluehensa: Osmotar oluehensa. 281 'Näätäseni, lintuseni, "Näätäseni, lintuseni, 283 Mene tuonne, kunne käsken, Me sinne, kunne käsken, 287 jossa karhut tappelevat, Jossa karhut tappelee, 297 joen poikki, toisen pitkin, Mäki pitkin, toinen poikki, 309 sen kantoi Kavon kätehen, Kanto sen kavon kätehen, 312 Kapo kaatoi kaljahansa: Kapo kantoi kahjahansa, 347 Lennä tuonne, kunne käsken, Mene tuonne, kunne käsken, 349 saarelle selälliselle, Laski saarelle selälliseh, 444 hyvän joukon juomingiksi. Hyvän joukon juominkihin. 467 Itse Ahti Saarelainen, Kutsu Ahti Saarelainen." 484 niemen kaiskun kainalossa. Kapo niemen kainalossa." SKVR I2 813. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 160 jo huuhui humala puusta, Humala huhusi puusta, 167 "Osmotar, oluen seppä, Osmotar oluen seppä, 179 puisen uuen uurtehesen, Uuen puisen uurtehin. 185 'Mitä tuohon tuotanehe "Mitä tuolle tuotanehe, Veel ühiseid värsse (14)
Kalevala See laul 186 ja kuta katsottanehe Ja kuta kutsuttanee 187 oluelle happaimeksi, Oluelle happameksi?" 196 kahen kattilan kesellä. Kahen kattilan kesellä, 215 Juokse tuonne, kunne käsken, "Mene tuonne, kunne käsken, 247 "Kapo pisti kaljahansa, Kapo kaato kaljahansa, 248 Osmotar oluehensa: Osmotar oluehensa. 249 eip' ota olut hapata, Ei ottat olut hapata, 287 jossa karhut tappelevat, Siinä karhut tappelevat 303 rautaisella kalliolla, Rautasella kalliolla, 313 ei ota olut hapata, Ei ottant olut hapata. 385 puisen uuen uurtehessa, Puuen uuen uurtehisen 436 kesät vettä keitettihin, Kesä vettä keitettiin, 453 Kansa kaikki katsahtavi, Kaikki kansa katseloo: 458 suuri paimosen paloksi." Suur' ois paimosen paloksi,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 774. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 129 laahoi keskilattialla. Laaho keski laattialla, 151 nousi puuhun pienoisehen, Nouse puuhun pienosehen 167 "Osmotar, oluen seppä, Osmotar Oluen Seppä, 168 Kapo, kaljojen tekijä, Kapo kaljojen tekiä. Veel ühiseid värsse (33)
Kalevala See laul 181 "Sai oluen panneheksi, Sai oluen panneheksi; 182 ei saanut hapanneheksi. Vaan ei saanut hapanneeksi. 203 jos kannan Kavon kätehen, Ne kanna Kavon kätehen, 205 "Kantoipa Kavon kätehen, Ne kanto Kavon kätehen, 209 molempihin reisihinsä: Molompihin reisihinsä, 211 "Noin se neuvoi poikoansa, Noin se neuvo poikoansa 215 Juokse tuonne, kunne käsken, Juokse tuonne kunne käsken 220 taiten tarhalatvaisehen, Taiten tarha-latvasehen, 222 eikä iskis' ilman lintu! Eikä iskis ilman lintu, 231 salon poikki, toisen pitkin, Mäen poikki, toisen pitkin. 232 kolmannen vähän vitahan Kolmas on vähän vitahan. 247 "Kapo pisti kaljahansa, Kapo pisti kaljahansa; 248 Osmotar oluehensa: Osmotar oluehensa 279 "Niin se neuvoi nääteänsä, Niin se neuvo näätäänsä, 280 orpolastansa opasti: Orpolastansa opetti: 281 'Näätäseni, lintuseni, "Näätäseni lintuiseni! 283 Mene tuonne, kunne käsken, Mene tuonne kunne käsken, 285 kontion kivikololle, Kontion kivi-kololle, 286 metsän karhun kartanolle, Metsän karhun kartanolle, 287 jossa karhut tappelevat, Jossa tammat tappelevat, 290 käsin vaahtea valuta, Käsin vaahtea valuta, 292 tuo olallen Osmottaren!'" Tuo olalle Osmottaren, 296 välehen välit samosi, Väleä välit samosi, 297 joen poikki, toisen pitkin, Joki poikki, toinen pitkin, 307 käsin vaahtea valutti, Käsin vaahtea valutti; 313 ei ota olut hapata, Vaan ei ota olu hapata, 383 siit' otti olut hapata, Siit' otti olut hapata, 384 siitä nousi nuori juoma Siitä nousi nuorten juoma, 435 Kuut kiviä kuumettihin, Kuu kiviä kuumettihin, 436 kesät vettä keitettihin, Kesä vettä keitettihin, 437 salot puita poltettihin, Salo puita poltettihin, 444 hyvän joukon juomingiksi. Hyvän joukon juominkihin. 506 tapin vaskisen takana. Tapin vaskisen takana. SKVR I2 816. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 160 jo huuhui humala puusta, Humala huhusi puusta, 167 "Osmotar, oluen seppä, Osmotar oluen seppo 168 Kapo, kaljojen tekijä, Kapo kaljojen tekiä 179 puisen uuen uurtehesen, Puisen uuen uurtieh. Veel ühiseid värsse (22)
Kalevala See laul 195 yhtä, toista toimitellen Yhtä toista toimitteli: 201 Kavon kaunihin käsissä, Kavon kauniin käsistä, 202 hyvän immen hyppysissä, Hyvän immen hyppysistä?" 203 jos kannan Kavon kätehen, Se kanna kavon kätehen!" 213 'Oravainen, kummun kulta, "Oravainen kummun kukka, 215 Juokse tuonne, kunne käsken, Juokse tuonne, kunne käsken, 225 ne kanna Kavon kätehen, Se kanna kavon käteen!" 237 nousi kuusehen norolla, Nouse kuuseen norolla, 247 "Kapo pisti kaljahansa, Kapo kanto kaljahansa, 249 eip' ota olut hapata, Ei ota olut hapata, 283 Mene tuonne, kunne käsken, Lennä tuonne, kunne käsken, 295 Pian juoksi matkan pitkän, Pian juoksi matkat pitkät, 313 ei ota olut hapata, Eik' ottat olut hapata, 345 'Mehiläinen, lintu liukas, "Mehiläinen meiän lintu, 355 Tuo simoa siivessäsi, Tuo simoa siivessäsi, 356 kanna mettä kaavussasi Kanna mettä kaglassasi, 364 välehen välit lyhenti, Välehen välit lyhyet. 383 siit' otti olut hapata, Jo otti olut hapata, 385 puisen uuen uurtehessa, uuen puisen uurtiehen. 435 Kuut kiviä kuumettihin, Kuu kiviä kuumettihin, 436 kesät vettä keitettihin, Kesä vettä keitettihin, 437 salot puita poltettihin, Salo puita poltettihin, SKVR I2 813. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 160 jo huuhui humala puusta, Humala huhusi puusta, 167 "Osmotar, oluen seppä, Osmotar oluen seppä, 179 puisen uuen uurtehesen, Uuen puisen uurtehin. 185 'Mitä tuohon tuotanehe "Mitä tuolle tuotanehe, Veel ühiseid värsse (14)
Kalevala See laul 186 ja kuta katsottanehe Ja kuta kutsuttanee 187 oluelle happaimeksi, Oluelle happameksi?" 196 kahen kattilan kesellä. Kahen kattilan kesellä, 215 Juokse tuonne, kunne käsken, "Mene tuonne, kunne käsken, 247 "Kapo pisti kaljahansa, Kapo kaato kaljahansa, 248 Osmotar oluehensa: Osmotar oluehensa. 249 eip' ota olut hapata, Ei ottat olut hapata, 287 jossa karhut tappelevat, Siinä karhut tappelevat 303 rautaisella kalliolla, Rautasella kalliolla, 313 ei ota olut hapata, Ei ottant olut hapata. 385 puisen uuen uurtehessa, Puuen uuen uurtehisen 436 kesät vettä keitettihin, Kesä vettä keitettiin, 453 Kansa kaikki katsahtavi, Kaikki kansa katseloo: 458 suuri paimosen paloksi." Suur' ois paimosen paloksi, SKVR I2 713. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 203 jos kannan Kavon kätehen, Kanna kavon kätehen." 224 petäjästä helpehiä, Petäjästä helpehiä, 247 "Kapo pisti kaljahansa, Kapo kanto kaljahansa, 248 Osmotar oluehensa: Osmotar oluehensa. Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 313 ei ota olut hapata, Ei ota olo hapata, 394 Lemminkäinen liiatenki: Lemminkäisen liiatenki!" 435 Kuut kiviä kuumettihin, Kuu kiviä kuumattihin. 436 kesät vettä keitettihin, Kesä vettä keitettihin, 444 hyvän joukon juomingiksi. Hyvän joukon juominkihin. 445 Savu saarella palavi, Savu saarella palavi, 446 tuli niemen tutkaimella. Tuli niemen tutkamessa, 457 Pienikö soan savuksi, Pienehko soan savuksi, 458 suuri paimosen paloksi." Suuri paimosen paloksi. 467 Itse Ahti Saarelainen, Tuopa Ahti Saarelainen 484 niemen kaiskun kainalossa. Savu kaiskun kainalossa; SKVR I2 714. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 167 "Osmotar, oluen seppä, Osmotar oluen seppä, 203 jos kannan Kavon kätehen, Se kanna kavon kätehen." 215 Juokse tuonne, kunne käsken, Juoxes tuonne, kunne käsken, 223 Tuo'os kuusesta käpyjä, Tuoos kuusesta käpyjä, Veel ühiseid värsse (9)
Kalevala See laul 224 petäjästä helpehiä, Petäjästä helpehiä, 247 "Kapo pisti kaljahansa, Kapo kanto kaljahansa, 383 siit' otti olut hapata, Jo otti olut hapata, 435 Kuut kiviä kuumettihin, Kuu kiviä kuumattihin, 436 kesät vettä keitettihin, Kesä vettä keitettihin, 445 Savu saarella palavi, Savu saarella palavi, 446 tuli niemen tutkaimella. Tuli niemen tutkamessa; 457 Pienikö soan savuksi, Pienehkö soan savuksi, 458 suuri paimosen paloksi." Suuri paimosen paloksi.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 517–614
Käskjalad saadetakse rahvast pulma kutsuma; ainult Lemminkäinen jäetakse kutsumata.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 774. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 531 lohi on tuotu laulajaksi, "Lohi on tuotu laulajaksi 533 Ei lohessa laulajata, "Ei oo lohessa laulajata 549 nassakassa tammisessa, Nassakassa tammisessa, 550 tapin vaskisen takana: Tapin vaskisen takana. Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 551 "Kun et laita laulajata, "Kuin et laita laulajata, 555 potkin poikki vanteheni, Potkin poikki vanteheni, 556 ulos pohjani porotan!" Ulos pohjani porotan." 565 Kutsu kurjat, kutsu köyhät, "Kutsu kurjat; kutsu köyhät, 568 Sokeat venehin soua, Sokiat venehin soua, 569 rammat ratsahin ajele, Rammat ratsahin ajele, 575 Elä kutsu Kaukomieltä, Älä kutsu Kauko-mieltä, 604 Kaukoniemen kainalossa." "Kauko-niemen kainalossa, SKVR I1 362. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 527 Etsittihin laulajata, Etsittiin laulajata, 531 lohi on tuotu laulajaksi, Tuotu lohi laulajaksi; 533 Ei lohessa laulajata, Ei hauissa laulajata, 535 lohen on leuat longallahan, Lohen leuat longallaan. Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 536 hauin hampahat hajalla. Hauin hampahat hajalla. 543 Ei lapsessa laulajata, Ei lohessa laulajata, 544 kuolasuussa kukkujata: Kuonasuussa kukkujata, 555 potkin poikki vanteheni, Potin poikki vanteheni, 556 ulos pohjani porotan!" Ulos pohjani porotan." 573 kutsu vanha Väinämöinen Itse vanha Väinämöinen 574 lailliseksi laulajaksi! Laillisekse laulajaksi, SKVR I2 802. — Vuokkiniemi · 1871 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 556 ulos pohjani porotan!" Ulos pohjani porotan, 558 pani kutsut kulkemahan, Pani kutšut kulkomaha, 565 Kutsu kurjat, kutsu köyhät, Kutšu kurjat, kutšu keühät, 569 rammat ratsahin ajele, Rammat rattšahin ajele, SKVR I2 830. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 565 Kutsu kurjat, kutsu köyhät, Kutsu kurjat, kutsu köyhät, 567 rammatki, rekirujotki! Rammatki, rekirujutki, 568 Sokeat venehin soua, Sokiet venehin soua, 569 rammat ratsahin ajele, Rammat ratsahin ajele, SKVR I2 834. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 565 Kutsu kurjat, kutsu köyhät, Kutsu kuurot, kutsu köyhät, 575 Elä kutsu Kaukomieltä, Yht' elä kutsu Kaukomieltä." 579 "Miks' en kutsu Kaukomieltä, "Miks' en kutsu Kaukomieltä? 583 "Siks' et kutsu Kaukomieltä, "Siks' en kutsu Kaukomieltä,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 774. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 531 lohi on tuotu laulajaksi, "Lohi on tuotu laulajaksi 533 Ei lohessa laulajata, "Ei oo lohessa laulajata 549 nassakassa tammisessa, Nassakassa tammisessa, 550 tapin vaskisen takana: Tapin vaskisen takana. Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 551 "Kun et laita laulajata, "Kuin et laita laulajata, 555 potkin poikki vanteheni, Potkin poikki vanteheni, 556 ulos pohjani porotan!" Ulos pohjani porotan." 565 Kutsu kurjat, kutsu köyhät, "Kutsu kurjat; kutsu köyhät, 568 Sokeat venehin soua, Sokiat venehin soua, 569 rammat ratsahin ajele, Rammat ratsahin ajele, 575 Elä kutsu Kaukomieltä, Älä kutsu Kauko-mieltä, 604 Kaukoniemen kainalossa." "Kauko-niemen kainalossa, SKVR I1 362. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 527 Etsittihin laulajata, Etsittiin laulajata, 531 lohi on tuotu laulajaksi, Tuotu lohi laulajaksi; 533 Ei lohessa laulajata, Ei hauissa laulajata, 535 lohen on leuat longallahan, Lohen leuat longallaan. Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 536 hauin hampahat hajalla. Hauin hampahat hajalla. 543 Ei lapsessa laulajata, Ei lohessa laulajata, 544 kuolasuussa kukkujata: Kuonasuussa kukkujata, 555 potkin poikki vanteheni, Potin poikki vanteheni, 556 ulos pohjani porotan!" Ulos pohjani porotan." 573 kutsu vanha Väinämöinen Itse vanha Väinämöinen 574 lailliseksi laulajaksi! Laillisekse laulajaksi, SKVR I2 830. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 565 Kutsu kurjat, kutsu köyhät, Kutsu kurjat, kutsu köyhät, 567 rammatki, rekirujotki! Rammatki, rekirujutki, 568 Sokeat venehin soua, Sokiet venehin soua, 569 rammat ratsahin ajele, Rammat ratsahin ajele, SKVR I2 834. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 565 Kutsu kurjat, kutsu köyhät, Kutsu kuurot, kutsu köyhät, 575 Elä kutsu Kaukomieltä, Yht' elä kutsu Kaukomieltä." 579 "Miks' en kutsu Kaukomieltä, "Miks' en kutsu Kaukomieltä? 583 "Siks' et kutsu Kaukomieltä, "Siks' en kutsu Kaukomieltä, SKVR I2 759 b). — Vuokkiniemi · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 527 Etsittihin laulajata, Etsittihin laulajia, 533 Ei lohessa laulajata, Ei lohessa laulajoa. 536 hauin hampahat hajalla. Hauin hampahat hajalla. 555 potkin poikki vanteheni, Potin poikki vanteheni,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 14 rahvalaulust on 7 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 12 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 1–16 — Laulajan alkusanat, johdanto · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 17–52 — Ison härän kuvaus · 8 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 53–64 — Härän puhuttelu · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 65–72 — Ukko, · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 73–88 — Härän tappajan etsintä · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 89–110 — Merestä noussut pieni mies tappaa härän · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 111–118 — Härästä saatu saalis · 4 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 119–126 — Tuvan suuruuden kuvaus · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 127–142 — Pohjolan emäntä arvelee, mistä olut syntyy · 4 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 143–166 — Oluen synty & · 11 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 167–390 — Osmotar oluen seppä ja oluen teko · 5 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
202. värss · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 391–398 — Oluesta juopuneet · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 399–424 — Oluen arviointia · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 425–434 — Pohjolan emäntä alkaa keittää olutta · 1 laul
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 435–458 — Savu saarella palavi · 5 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 459–498 — Savujen tulkintaa · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 499–518 — Olut valmistuu ja emäntä leipoo ja keittää · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 519–556 — Laulajan etsintä · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 557–614 — Kutsut lähetetään, · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud