Kalevala, 19. runo
Ilmarise ülesanded ja kihlus
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 20 rahvalaulu 8 paigast. Ülejäänud 30 teksti ei ole kaardil: 28 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 1 teise ülestähenduse duplikaat.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (7), Uhtua (4), Ilomantsi (3), Kiimaisjärvi (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 8 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (7)
- Uhtua (4)
2–3 laulu
- Ilomantsi (3)
- Kiimaisjärvi (2)
1 laul
- Kontokki (1)
- Liperi (1)
- Pistojärvi (1)
- Suomussalmi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 231 rahvalaulul 43 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (61), Uhtua (31), Ilomantsi (15), Kontokki (13), Impilahti (9), Kiimaisjärvi (9), Suomussalmi (9).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 43 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (61)
- Uhtua (31)
- Ilomantsi (15)
- Kontokki (13)
- Impilahti (9)
- Kiimaisjärvi (9)
- Suomussalmi (9)
- Kiestinki (8)
- Pistojärvi (8)
3–6 laulu
- Lempaala (6)
- Suistamo (6)
- Paltamo (5)
- Repola (5)
- Kesälahti (4)
- Oulanka (4)
- Jyskyjärvi (3)
- Liperi (3)
- Viena (3) (täpsem koht teadmata)
1–2 laulu
- Kerimäki (2)
- Kitee (2)
- Korpiselkä (2)
- Porajärvi (2)
- Tulemajärvi (2)
- Eno (1)
- Etelä-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Juva (1)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kajaani (1)
- Keitele (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kuusamo (1)
- Laatokan Karjala (Raja-Karjala) (1) (täpsem koht teadmata)
- Moloskovitsa (1)
- Nurmes (1)
- Pielisjärvi (1)
- Pohjois-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Pälkjärvi (1)
- Rukajärvi (1)
- Räisälä (1)
- Rääkkylä (1)
- Soanlahti (1)
- Suojärvi (1)
- Varkaus (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–32 Ilmarinen tuleb Pohjola tarre ja palub tütart endale naiseks; talle antakse ohtlikud ülesanded.
- Värsid 33–344 Pohja neiu nõuandel täidab ta ülesanded edukalt: esmalt künnab ta maopõllu, teiseks püüab Tuoni karu ja Manala hundi ning kolmandaks püüab Tuonela jõest hiiglasliku haugi.
- Värsid 345–498 Pohjola perenaine lubab oma tütre Ilmarisele ja kihlab nad.
- Värsid 499–518 Väinämöinen naaseb nukrana Pohjolast ja keelab kõigil minna kosjavõistlusele endast noorema mehega.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Suomi (Soome), Manala, Tuonela, Pohjola
Värsid 1–32
Ilmarinen tuleb Pohjola tarre ja palub tütart endale naiseks; talle antakse ohtlikud ülesanded.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 20 rahvalaulu 8 paigast. Ülejäänud 30 teksti ei ole kaardil: 28 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 1 teise ülestähenduse duplikaat.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (7), Uhtua (4), Ilomantsi (3), Kiimaisjärvi (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 8 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (7)
- Uhtua (4)
2–3 laulu
- Ilomantsi (3)
- Kiimaisjärvi (2)
1 laul
- Kontokki (1)
- Liperi (1)
- Pistojärvi (1)
- Suomussalmi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 231 rahvalaulul 43 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (61), Uhtua (31), Ilomantsi (15), Kontokki (13), Impilahti (9), Kiimaisjärvi (9), Suomussalmi (9).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 43 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (61)
- Uhtua (31)
- Ilomantsi (15)
- Kontokki (13)
- Impilahti (9)
- Kiimaisjärvi (9)
- Suomussalmi (9)
- Kiestinki (8)
- Pistojärvi (8)
3–6 laulu
- Lempaala (6)
- Suistamo (6)
- Paltamo (5)
- Repola (5)
- Kesälahti (4)
- Oulanka (4)
- Jyskyjärvi (3)
- Liperi (3)
- Viena (3) (täpsem koht teadmata)
1–2 laulu
- Kerimäki (2)
- Kitee (2)
- Korpiselkä (2)
- Porajärvi (2)
- Tulemajärvi (2)
- Eno (1)
- Etelä-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Juva (1)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kajaani (1)
- Keitele (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kuusamo (1)
- Laatokan Karjala (Raja-Karjala) (1) (täpsem koht teadmata)
- Moloskovitsa (1)
- Nurmes (1)
- Pielisjärvi (1)
- Pohjois-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Pälkjärvi (1)
- Rukajärvi (1)
- Räisälä (1)
- Rääkkylä (1)
- Soanlahti (1)
- Suojärvi (1)
- Varkaus (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 449. — Kontokki · 1820 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 13 onko valmis valvattini, "Jok' on valmis valvattini, 14 valmis valvateltavani." Valmis valvateltavani?" 21 Äsken on valmis valvattisi, "Jo on valmis valvattisi, 24 käärmehisen käännättelet Käärmehisen käännättelet SKVR I1 30. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 23 kun sa kynnät kyisen pellon, Kuin kyn̄ät kyisen pellon, 24 käärmehisen käännättelet Käärmehisen käännättelet 29 vaarnasilla vaskisilla, Vaskisilla vaarnahilla, 30 auralla tuliterällä; Atralla tuliterällä. SKVR II 108. — Porajärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 13 onko valmis valvattini, "Jok' on valmis valvattini, 19 jalk' on kesken kenkimistä, Jalk' on kessen kenkimistä, 21 Äsken on valmis valvattisi, Jo on valmis valvattisi, 23 kun sa kynnät kyisen pellon, "Kuin on kynnät kyisen pellon, SKVR VII1 382. — Suistamo · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 13 onko valmis valvattini, "Joko on valmis valvattini 21 Äsken on valmis valvattisi, Äsken on valmis valvattisi, 23 kun sa kynnät kyisen pellon, Kuin sä kynnät kyisen pellon, 24 käärmehisen käännättelet Käännättelet käärmehisen SKVR VII1 436. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 13 onko valmis valvattini, "Joko oot valmis, valvattini, 22 oike'in otettavasi, Oikein otettavani?". 23 kun sa kynnät kyisen pellon, Kuinses kynnät kyisen pellon, 24 käärmehisen käännättelet Käännättelet käärmehisen
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR I1 449. — Kontokki · 1820 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 13 onko valmis valvattini, "Jok' on valmis valvattini, 14 valmis valvateltavani." Valmis valvateltavani?" 21 Äsken on valmis valvattisi, "Jo on valmis valvattisi, 24 käärmehisen käännättelet Käärmehisen käännättelet SKVR I1 30. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 23 kun sa kynnät kyisen pellon, Kuin kyn̄ät kyisen pellon, 24 käärmehisen käännättelet Käärmehisen käännättelet 29 vaarnasilla vaskisilla, Vaskisilla vaarnahilla, 30 auralla tuliterällä; Atralla tuliterällä. SKVR II 108. — Porajärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 13 onko valmis valvattini, "Jok' on valmis valvattini, 19 jalk' on kesken kenkimistä, Jalk' on kessen kenkimistä, 21 Äsken on valmis valvattisi, Jo on valmis valvattisi, 23 kun sa kynnät kyisen pellon, "Kuin on kynnät kyisen pellon, SKVR VII1 382. — Suistamo · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 13 onko valmis valvattini, "Joko on valmis valvattini 21 Äsken on valmis valvattisi, Äsken on valmis valvattisi, 23 kun sa kynnät kyisen pellon, Kuin sä kynnät kyisen pellon, 24 käärmehisen käännättelet Käännättelet käärmehisen SKVR VII1 436. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 13 onko valmis valvattini, "Joko oot valmis, valvattini, 22 oike'in otettavasi, Oikein otettavani?". 23 kun sa kynnät kyisen pellon, Kuinses kynnät kyisen pellon, 24 käärmehisen käännättelet Käännättelet käärmehisen
Värsid 33–344
Pohja neiu nõuandel täidab ta ülesanded edukalt: esmalt künnab ta maopõllu, teiseks püüab Tuoni karu ja Manala hundi ning kolmandaks püüab Tuonela jõest hiiglasliku haugi.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 57 Sillä kynnät kyisen pellon, "Kuin sie kynnät kyisen pellon, 72 valjasti hyvän hevosen, Längitti hyvän hevosen 91 Siitä kynti kyisen pellon, Sillon kynti kyisen pellon, 93 nosti kyitä kynnökselle, Nossat kyitä kynnökselle, Veel ühiseid värsse (25)
Kalevala See laul 94 käärmehiä käännökselle. Käännökselle käärmehiä." 95 Sanoi tuolta tultuansa: Sano tuolta tultuansa: 96 "Jo nyt kynnin kyisen pellon, "Jo mie kynnin kyisen pellon, 103 "Äsken neiti annetahan, Äsen neiti annetaan, 107 tuolta Tuonelan salosta, Tuolta Tuonelan joesta, 157 tuolta Tuonelan joesta, *Tuolta Tuonelan joelta."* 169 saa'a suuri suomuhauki, Sillon suuri suomuhauki 181 Sillä saanet suuren hauin, Saanet suuren suomu hauin, 194 kokon kynkkäluun nenille. Kokon kynkkäluun nenille, 200 Manalan alantehelle! Manalan alantehesta." 207 tuonne Tuonelan joelle, Tuolle Tuonelan joelle, 232 syöä seppo Ilmarisen. Sisar seppo Ilmarisen 241 Keksi suuren suomuhauin, Keksi suuren suomuhauin, 246 liikkuja kala lihava, Liikkuja kalan lihavan, 248 alle selvien vesien. Alle selvien vesien, 275 Nosti suuren suomuhauin, Nosti suuren suomuhauin, 283 tuosta Tuonelan joesta, Tuosta Tuonelan joesta, 290 kantoi suuren suomuhauin Kanto suuren suomuhauin, 291 oksalle omenatammen, Oksalle omena tam̄en, 315 anopille antehiksi. Anopille antehiksi 329 Joko nyt neiti annetahan, Joko neiti annetaan?" 332 "Pahoinpa sinäki laait, "Pahoinpa siäki laait, 339 "Ei saalis viatta saa'a "Ei saalis viatta saaha 340 paikoilta paremmiltana, Paikoilta parem̄iltana, 341 saati Tuonelan joesta, Saani Tuonelan joesta." SKVR I1 21. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 57 Sillä kynnät kyisen pellon, Kun sä kynnät kyisen pellon, 58 käärmehisen käännättelet." Käärmehisen käännättelet." 59 Tuop' on seppo Ilmarinen Tuopa seppo Ilmarinen 72 valjasti hyvän hevosen, Valjasti hyvän hevoisen Veel ühiseid värsse (16)
Kalevala See laul 91 Siitä kynti kyisen pellon, Hänpä kynti kyisen pellon, 95 Sanoi tuolta tultuansa: Sano tuolta tultuansa: 98 käärmehisen käännättelin. Käärmehisen käännätteli, 103 "Äsken neiti annetahan, *"Joko neiti annetahan?"* 153 "Äsken alli annetahan, "Äsken neiti annetahan, 155 kun saat suuren suomuhauin, Kuin saat suuren suomushau'in 200 Manalan alantehelle! Manalan alantehille. 207 tuonne Tuonelan joelle, Lenti Tuonelan joelle, 275 Nosti suuren suomuhauin, Nosti suuren suomushau'in 291 oksalle omenatammen, Oxalle omenatammen, 292 päähän lakkapään petäjän. Päähän lakka pään petäjän, 293 Siinä maisteli makua, Siinä maisteli makua, 303 kanssa riivoit rintapäätä, Mixi riivoit rintapäätä. 325 sain on suuren suomuhauin, Vei on suuren suomushau'in 329 Joko nyt neiti annetahan, Joko neiti annetah?" 336 kanssa maistelit makua." Mixi maistelit makua, SKVR VII1 435. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 40 Sie vannoit ikivalasi Kuin vannoit ikivalasi 41 eessä julkisen Jumalan, Eessä vaskisen jumalan, 43 tullaksesi toivottelit Tullaksesi toivottelit?" 51 Antoi morsian apua, *Anto morsian apua. Veel ühiseid värsse (16)
Kalevala See laul 57 Sillä kynnät kyisen pellon, Kuin sa kynnät kyisen pellon, 58 käärmehisen käännättelet." Käärmehisen käännättelet." 59 Tuop' on seppo Ilmarinen Tuopa seppo Ilmarinen 91 Siitä kynti kyisen pellon, Jopa kynti kyisen pellon, 95 Sanoi tuolta tultuansa: Sano tuolta tultuahan: 98 käärmehisen käännättelin. Käärmehisen käännätteli. 103 "Äsken neiti annetahan, Äsken akka annetahan, 105 kun sa tuonet Tuonen karhun, Kuin sa tuonet tuonen karhun 146 sinisen salon sisästä. Sinisen salon sisästä, 149 Jo olen tuonut Tuonen karhun, Jop on tuonut tuonen karhun 200 Manalan alantehelle! Manalan alantehesta." 219 Kokko niskahan kohahti, Kokko niskahan kahahti, 220 Vetehisen päätä väänti, Vetehistä päähän väänti. 232 syöä seppo Ilmarisen. Tuonpa seppo Ilmarisen 285 ei vesi ve'elle tullut Ei vesi veelle tuntunt 286 hauin suuren suomuloista, Hau'in suuren suomuksista, SKVR VII1 435 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 36 "Yön tyttö, hämärän neito! "Yön tyttö, hämärän neito, 37 Muistatko ajan mokoman, muistatko mokoman aian, 40 Sie vannoit ikivalasi kun vannoit ikivalasi 41 eessä julkisen Jumalan, eessä vaskisen jumalan, Veel ühiseid värsse (10)
Kalevala See laul 43 tullaksesi toivottelit tullaksesi toivottelit." 57 Sillä kynnät kyisen pellon, kun sa kynnät kyisen pellon, 58 käärmehisen käännättelet." käärmeisen käännättelet, 59 Tuop' on seppo Ilmarinen Tuopa seppo Ilmarinen 91 Siitä kynti kyisen pellon, jopa kynti kyisen pellon, 95 Sanoi tuolta tultuansa: sanoi tuolta tultuansa: 98 käärmehisen käännättelin. käännätteli käärmeisen 103 "Äsken neiti annetahan, äsken akka annetahan, 172 Manalan ikipurosta Manalan ikipurosta." 329 Joko nyt neiti annetahan, "Joko nyt akka annetahan SKVR VII1 436. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 40 Sie vannoit ikivalasi Kuin vannoit ikivalasi 57 Sillä kynnät kyisen pellon, Kuinses kynnät kyisen pellon, 58 käärmehisen käännättelet." Käännättelet käärmehisen 59 Tuop' on seppo Ilmarinen Tuop oli seppo Ilmarinen
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 57 Sillä kynnät kyisen pellon, "Kuin sie kynnät kyisen pellon, 72 valjasti hyvän hevosen, Längitti hyvän hevosen 91 Siitä kynti kyisen pellon, Sillon kynti kyisen pellon, 93 nosti kyitä kynnökselle, Nossat kyitä kynnökselle, Veel ühiseid värsse (25)
Kalevala See laul 94 käärmehiä käännökselle. Käännökselle käärmehiä." 95 Sanoi tuolta tultuansa: Sano tuolta tultuansa: 96 "Jo nyt kynnin kyisen pellon, "Jo mie kynnin kyisen pellon, 103 "Äsken neiti annetahan, Äsen neiti annetaan, 107 tuolta Tuonelan salosta, Tuolta Tuonelan joesta, 157 tuolta Tuonelan joesta, *Tuolta Tuonelan joelta."* 169 saa'a suuri suomuhauki, Sillon suuri suomuhauki 181 Sillä saanet suuren hauin, Saanet suuren suomu hauin, 194 kokon kynkkäluun nenille. Kokon kynkkäluun nenille, 200 Manalan alantehelle! Manalan alantehesta." 207 tuonne Tuonelan joelle, Tuolle Tuonelan joelle, 232 syöä seppo Ilmarisen. Sisar seppo Ilmarisen 241 Keksi suuren suomuhauin, Keksi suuren suomuhauin, 246 liikkuja kala lihava, Liikkuja kalan lihavan, 248 alle selvien vesien. Alle selvien vesien, 275 Nosti suuren suomuhauin, Nosti suuren suomuhauin, 283 tuosta Tuonelan joesta, Tuosta Tuonelan joesta, 290 kantoi suuren suomuhauin Kanto suuren suomuhauin, 291 oksalle omenatammen, Oksalle omena tam̄en, 315 anopille antehiksi. Anopille antehiksi 329 Joko nyt neiti annetahan, Joko neiti annetaan?" 332 "Pahoinpa sinäki laait, "Pahoinpa siäki laait, 339 "Ei saalis viatta saa'a "Ei saalis viatta saaha 340 paikoilta paremmiltana, Paikoilta parem̄iltana, 341 saati Tuonelan joesta, Saani Tuonelan joesta." SKVR I1 21. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 57 Sillä kynnät kyisen pellon, Kun sä kynnät kyisen pellon, 58 käärmehisen käännättelet." Käärmehisen käännättelet." 59 Tuop' on seppo Ilmarinen Tuopa seppo Ilmarinen 72 valjasti hyvän hevosen, Valjasti hyvän hevoisen Veel ühiseid värsse (16)
Kalevala See laul 91 Siitä kynti kyisen pellon, Hänpä kynti kyisen pellon, 95 Sanoi tuolta tultuansa: Sano tuolta tultuansa: 98 käärmehisen käännättelin. Käärmehisen käännätteli, 103 "Äsken neiti annetahan, *"Joko neiti annetahan?"* 153 "Äsken alli annetahan, "Äsken neiti annetahan, 155 kun saat suuren suomuhauin, Kuin saat suuren suomushau'in 200 Manalan alantehelle! Manalan alantehille. 207 tuonne Tuonelan joelle, Lenti Tuonelan joelle, 275 Nosti suuren suomuhauin, Nosti suuren suomushau'in 291 oksalle omenatammen, Oxalle omenatammen, 292 päähän lakkapään petäjän. Päähän lakka pään petäjän, 293 Siinä maisteli makua, Siinä maisteli makua, 303 kanssa riivoit rintapäätä, Mixi riivoit rintapäätä. 325 sain on suuren suomuhauin, Vei on suuren suomushau'in 329 Joko nyt neiti annetahan, Joko neiti annetah?" 336 kanssa maistelit makua." Mixi maistelit makua, SKVR VII1 435. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 40 Sie vannoit ikivalasi Kuin vannoit ikivalasi 41 eessä julkisen Jumalan, Eessä vaskisen jumalan, 43 tullaksesi toivottelit Tullaksesi toivottelit?" 51 Antoi morsian apua, *Anto morsian apua. Veel ühiseid värsse (16)
Kalevala See laul 57 Sillä kynnät kyisen pellon, Kuin sa kynnät kyisen pellon, 58 käärmehisen käännättelet." Käärmehisen käännättelet." 59 Tuop' on seppo Ilmarinen Tuopa seppo Ilmarinen 91 Siitä kynti kyisen pellon, Jopa kynti kyisen pellon, 95 Sanoi tuolta tultuansa: Sano tuolta tultuahan: 98 käärmehisen käännättelin. Käärmehisen käännätteli. 103 "Äsken neiti annetahan, Äsken akka annetahan, 105 kun sa tuonet Tuonen karhun, Kuin sa tuonet tuonen karhun 146 sinisen salon sisästä. Sinisen salon sisästä, 149 Jo olen tuonut Tuonen karhun, Jop on tuonut tuonen karhun 200 Manalan alantehelle! Manalan alantehesta." 219 Kokko niskahan kohahti, Kokko niskahan kahahti, 220 Vetehisen päätä väänti, Vetehistä päähän väänti. 232 syöä seppo Ilmarisen. Tuonpa seppo Ilmarisen 285 ei vesi ve'elle tullut Ei vesi veelle tuntunt 286 hauin suuren suomuloista, Hau'in suuren suomuksista, SKVR VII1 435 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 36 "Yön tyttö, hämärän neito! "Yön tyttö, hämärän neito, 37 Muistatko ajan mokoman, muistatko mokoman aian, 40 Sie vannoit ikivalasi kun vannoit ikivalasi 41 eessä julkisen Jumalan, eessä vaskisen jumalan, Veel ühiseid värsse (10)
Kalevala See laul 43 tullaksesi toivottelit tullaksesi toivottelit." 57 Sillä kynnät kyisen pellon, kun sa kynnät kyisen pellon, 58 käärmehisen käännättelet." käärmeisen käännättelet, 59 Tuop' on seppo Ilmarinen Tuopa seppo Ilmarinen 91 Siitä kynti kyisen pellon, jopa kynti kyisen pellon, 95 Sanoi tuolta tultuansa: sanoi tuolta tultuansa: 98 käärmehisen käännättelin. käännätteli käärmeisen 103 "Äsken neiti annetahan, äsken akka annetahan, 172 Manalan ikipurosta Manalan ikipurosta." 329 Joko nyt neiti annetahan, "Joko nyt akka annetahan SKVR VII1 436. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 40 Sie vannoit ikivalasi Kuin vannoit ikivalasi 57 Sillä kynnät kyisen pellon, Kuinses kynnät kyisen pellon, 58 käärmehisen käännättelet." Käännättelet käärmehisen 59 Tuop' on seppo Ilmarinen Tuop oli seppo Ilmarinen
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 345–498
Pohjola perenaine lubab oma tütre Ilmarisele ja kihlab nad.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I4 2225. — Vuokkiniemi · 1918 · Väinö Salminen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 385 liikahutti linnan lauan, Liikahutti linnan lauvan, 397 iski parvesta parahan, Katšo parvesta parahan, 409 "Mistä tiesit, teltamoinen, Mistä tiesit, teltamoińi, 410 kuulit, kultainen omena, Kuulit kultańi omena, Veel ühiseid värsse (10)
Kalevala See laul 419 "Siitä tiesi teltamoinen, Siitä tiesin, teltamoine, 436 aivan aika-huomenessa, Aivoin aikahuomenessa 437 noki nousi nuoraisesti, Noki nousi nuorasesta, 438 savu paksusti pakeni Savu paksulta pakeni 443 kivenpuu käkenä kukkui, Kivenpuu käkenä kukku. 446 kivi helmenä heläsi. Kivi helmenä heläsi, 474 keikutin tämän kesosen, Keikutin tämän kevään: 478 pienet piiloikkunaiset, Pienet piiloikkunaiset, 487 paha on neitonen salata, Neito⌈ń⌉ on paha salata, 488 hivus pitkä piilotella. Hivus pitkä piiletellä, SKVR I3 1506. — Vuokkiniemi · 1872 · A. Genetz · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 385 liikahutti linnan lauan, Liikahutti linnan lauvat, 387 seinälle selinäsulka, Seinällä selenäsulka, 397 iski parvesta parahan, Kattso parvesta parahan, 409 "Mistä tiesit, teltamoinen, Mistä tiesit, teltamoini, Veel ühiseid värsse (9)
Kalevala See laul 410 kuulit, kultainen omena, Kuulit, kultani omena, 436 aivan aika-huomenessa, Aivan aika-huomenessa 437 noki nousi nuoraisesti, Noki nousi nuorasesta, 438 savu paksusti pakeni Savu paksusta pakeni 439 neien kuulusta ko'ista, Neien kuulusan koista. 443 kivenpuu käkenä kukkui, Kivenpuu käkenä kukku 446 kivi helmenä heläsi. Kivi helmenä heläsi, 474 keikutin tämän kesosen, Keikutin tämän keveän: 488 hivus pitkä piilotella. Hivus pitkä piiletellä, SKVR I3 1648. — Pistojärvi · 1872 · A. Genetz · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 347 "Jo on valmis valvattisi, Jo on valmis valvattisi, 348 valmis valvateltavasi! Valmis valvateltavasi. 359 Lenti kokko koillisesta, Lenti kokko koillisesta, 402 kynsi pitkä piirrällytti, Pitkä kynsi piirrälteli. Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 409 "Mistä tiesit, teltamoinen, Mist' on tiesit, teltamoine, 410 kuulit, kultainen omena, Kuulit, kultane omena, 411 tämän neien kasvavaksi, Tämän nei'en kasvanuoksi, 419 "Siitä tiesi teltamoinen, Siitä on tiesi teltamoine, 432 impyen ylenneheksi: Impyvön ylenneheksi? 437 noki nousi nuoraisesti, Noki nousi nuorasesta, 438 savu paksusti pakeni Savu paksulta pakeni 439 neien kuulusta ko'ista, Nei'en kuulusan koi'sta. SKVR I3 1534. — Uhtua · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 385 liikahutti linnan lauan, (Liikahutti linnan lauan), 386 istui linnan ikkunalle, Liitih linnan ikkunalle, 409 "Mistä tiesit, teltamoinen, Mistä tiesit, teutamoinen, 410 kuulit, kultainen omena, Kuulit, kultanen omena, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 419 "Siitä tiesi teltamoinen, Siitä tiesi teutamoinen, 437 noki nousi nuoraisesti, Noki nousi nuorasesta, 438 savu paksusti pakeni Savu paksulta pakeni 439 neien kuulusta ko'ista, Neien kuulusan koista, 478 pienet piiloikkunaiset, Pienet piilo-ikkunaiset, 486 sorajouhi suojaella, Sora jouhi suojaella. 487 paha on neitonen salata, Neiti on paha salata, SKVR I3 1527. — Uhtua · 1894 · K. Karjalainen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 409 "Mistä tiesit, teltamoinen, "Mistä tiesit, teltamoini, 410 kuulit, kultainen omena, Kuulit, kultani omena, 411 tämän neien kasvavaksi, Tämän kanan kasvavaksi, 419 "Siitä tiesi teltamoinen, Siitäpä tiesi teltamoini, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 437 noki nousi nuoraisesti, "Noki nousi nuorasesta, 438 savu paksusti pakeni Savu paksusta pakeni 439 neien kuulusta ko'ista, Neijen kuulusta kojista; 474 keikutin tämän kesosen, Keikutin tämän keveän: 478 pienet piiloikkunaiset, Pienet piilo-ikkunaiset, 485 "Helppo on hepo salata, Hepo on hyvä salata, 487 paha on neitonen salata, Neiti on paha salata,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I3 1534. — Uhtua · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 385 liikahutti linnan lauan, (Liikahutti linnan lauan), 386 istui linnan ikkunalle, Liitih linnan ikkunalle, 409 "Mistä tiesit, teltamoinen, Mistä tiesit, teutamoinen, 410 kuulit, kultainen omena, Kuulit, kultanen omena, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 419 "Siitä tiesi teltamoinen, Siitä tiesi teutamoinen, 437 noki nousi nuoraisesti, Noki nousi nuorasesta, 438 savu paksusti pakeni Savu paksulta pakeni 439 neien kuulusta ko'ista, Neien kuulusan koista, 478 pienet piiloikkunaiset, Pienet piilo-ikkunaiset, 486 sorajouhi suojaella, Sora jouhi suojaella. 487 paha on neitonen salata, Neiti on paha salata, SKVR I3 1532. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 385 liikahutti linnan lauan, Liikahutti linnan laelle, 387 seinälle selinäsulka, Seinällä selinäsulka. 397 iski parvesta parahan, Katso parvesta parahan. 402 kynsi pitkä piirrällytti, Pitkä kynsi piirrältää. Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 409 "Mistä tiesit, teltamoinen, Mistä tiesit, teltamoinen, 419 "Siitä tiesi teltamoinen, Siitä tiesin teltamoinen: 437 noki nousi nuoraisesti, Noki nousi nuorasesta, 438 savu paksusti pakeni Savu paksusta pakeni, 439 neien kuulusta ko'ista, Neien kuulusta koista. 477 laatiomme piilopirtti, Laatikame piilopirtti SKVR VII2 2883. — Ilomantsi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 359 Lenti kokko koillisesta, Lenti kokko koillisesta, 367 liiti miesten linnan päälle, Liiti miesten linnan päälle. 373 Liiti naisten linnan päälle, Liiti naisten linnan päälle. 379 Liiti neitten linnan päälle, Liiti neien linnan päälle; Veel ühiseid värsse (5)
Kalevala See laul 381 neitten linna liinakatto: Liinakatto neien linna. 382 jo siihen sisälle pääsi! Jo tuohon sisälle pääsi. 409 "Mistä tiesit, teltamoinen, Mistä tiesit, te⌈n⌉hulainen, 420 onnen myyrä tien osasi Onnen mykrä, tien osasit, 474 keikutin tämän kesosen, Keikutin tämän kevään: SKVR I3 1497. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 392 kassapäistä kaunihinta, Kassapäistä kauneinta, 393 hele'intä helmipäistä, Helehintä helmispäistä, 401 Senpä iski ilman lintu, Senpä isköö ilman lintu, 409 "Mistä tiesit, teltamoinen, "Mistä tiesit, teltamoini, SKVR I3 1529. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 409 "Mistä tiesit, teltamoinen, Mistä tiesit, teltamoinen, 410 kuulit, kultainen omena, Kuulit, kultani omena, 411 tämän neien kasvavaksi, Tämän neien kasvavaksi, 419 "Siitä tiesi teltamoinen, Siitä tiesin teutamoinen,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 499–518
Väinämöinen naaseb nukrana Pohjolast ja keelab kõigil minna kosjavõistlusele endast noorema mehega.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 14 rahvalaulust on 4 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 6 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Runo tervikuna · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 1–12 — Ilmarisen sisääntulo · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 13–20 — Onko valmis valvattini · 7 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 21–32 — Ansiotyö: kyisen pellon kyntö · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 33–58 — Neito antaa apua · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 59–100 — Kyisen pellon kyntäminen · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 101–110 — Ansiotyön anto: · 6 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 111–128 — Morsian antaa apua · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 129–150 — Tuonen karhun kahlinta · 1 laul
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 151–162 — Ansiotyön anto: suuri suomuhauki · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 163–184 — Morsian antaa apua ”Tuskaksi tuleminen” on · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 185–288 — Tuonen hauen pyydystys · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 289–318 — Maun maistelu, kala anopille · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 319–354 — Torut kalan maistelusta, · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 355–406 — Kokkovirsi · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
394. värss · 8 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 407–462 — Mistä tiesi teukamoinen · 7 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 499–518 — Väinämöisen valitus ja varoitus · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud