Kalevala, 48. runo
Tule kinnipüüdmine
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 26 rahvalaulu 11 paigast. Ülejäänud 24 teksti ei ole kaardil: 17 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti; 4 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 1 teise ülestähenduse duplikaat.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Suistamo (7), Vuokkiniemi (6), Kontokki (3), Impilahti (2), Suomussalmi (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 11 paika
4 või rohkem laulu
- Suistamo (7)
- Vuokkiniemi (6)
2–3 laulu
- Kontokki (3)
- Impilahti (2)
- Suomussalmi (2)
1 laul
- Ilomantsi (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kitee (1)
- Lapinlahti (1)
- Pohjois-Savo (1) (täpsem koht teadmata)
- Tohmajärvi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 211 rahvalaulul 69 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (19), Suistamo (17), Kontokki (16), Ilomantsi (15), Suomussalmi (10).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 69 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (19)
- Suistamo (17)
- Kontokki (16)
- Ilomantsi (15)
- Suomussalmi (10)
- Pistojärvi (7)
- Sotkamo (7)
3–6 laulu
- Kitee (6)
- Pohjois-Pohjanmaa (6) (täpsem koht teadmata)
- Repola (6)
- Iisalmi (5)
- Suojärvi (5)
- Impilahti (4)
- Kainuu (4) (täpsem koht teadmata)
- Paltamo (4)
- Sortavala (4)
- Uhtua (4)
- Viena (4) (täpsem koht teadmata)
- Etelä-Karjala (3) (täpsem koht teadmata)
- Kesälahti (3)
- Nurmes (3)
- Pielisjärvi (3)
- Pohjois-Savo (3) (täpsem koht teadmata)
- Tohmajärvi (3)
1–2 laulu
- Etelä-Savo (2) (täpsem koht teadmata)
- Hyrynsalmi (2)
- Janakkala (2)
- Joroinen (2)
- Kestilä (2)
- Kiimaisjärvi (2)
- Lapinlahti (2)
- Lohtaja (2)
- Pälkjärvi (2)
- Eno (1)
- Evijärvi (1)
- Hankasalmi (1)
- Hausjärvi (1)
- Hiitola (1)
- Jyskyjärvi (1)
- Kajaani (1)
- Kemi (1)
- Kerimäki (1)
- Kiuruvesi (1)
- Kivijärvi (1)
- Korpiselkä (1)
- Kuhmoinen (1)
- Kurkijoki (1)
- Lempaala (1)
- Liperi (1)
- Parikkala (1)
- Pieksämäki (1)
- Pihtipudas (1)
- Pohjois-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (1)
- Rovaniemi (1)
- Ruskeala (1)
- Rääkkylä (1)
- Rääpyvä (1)
- Salmi (1)
- Soanlahti (1)
- Sodankylä (1)
- Sortavala mlk (1)
- Säräisniemi (1)
- Tervola (1)
- Tyrnävä (1)
- Viitasaari (1)
- Virtasalmi (1)
- Vittanki (1)
- Vuole (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–192 Valmistatakse linane noot, sellega minnakse tuld neelanud kala püüdma ja kala saadakse kätte.
- Värsid 193–248 Tuli leitakse kala kõhust, kuid see pääseb äkki jälle lahti ning põletab pahasti Ilmarise põski ja käsi.
- Värsid 249–290 Tuli pääseb metsa, põletab palju maid ja levib aina kaugemale, kuni see viimaks kinni püütakse ja viiakse Kalevala pimedatesse taredesse.
- Värsid 291–372 Ilmarinen paraneb põletushaavadest.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Karjala, Savo, Pohjola, Aluenjärvi, Lappi, Pimentola, Turja
Värsid 1–192
Valmistatakse linane noot, sellega minnakse tuld neelanud kala püüdma ja kala saadakse kätte.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 26 rahvalaulu 11 paigast. Ülejäänud 24 teksti ei ole kaardil: 17 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti; 4 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 1 teise ülestähenduse duplikaat.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Suistamo (7), Vuokkiniemi (6), Kontokki (3), Impilahti (2), Suomussalmi (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 11 paika
4 või rohkem laulu
- Suistamo (7)
- Vuokkiniemi (6)
2–3 laulu
- Kontokki (3)
- Impilahti (2)
- Suomussalmi (2)
1 laul
- Ilomantsi (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kitee (1)
- Lapinlahti (1)
- Pohjois-Savo (1) (täpsem koht teadmata)
- Tohmajärvi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 211 rahvalaulul 69 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (19), Suistamo (17), Kontokki (16), Ilomantsi (15), Suomussalmi (10).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 69 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (19)
- Suistamo (17)
- Kontokki (16)
- Ilomantsi (15)
- Suomussalmi (10)
- Pistojärvi (7)
- Sotkamo (7)
3–6 laulu
- Kitee (6)
- Pohjois-Pohjanmaa (6) (täpsem koht teadmata)
- Repola (6)
- Iisalmi (5)
- Suojärvi (5)
- Impilahti (4)
- Kainuu (4) (täpsem koht teadmata)
- Paltamo (4)
- Sortavala (4)
- Uhtua (4)
- Viena (4) (täpsem koht teadmata)
- Etelä-Karjala (3) (täpsem koht teadmata)
- Kesälahti (3)
- Nurmes (3)
- Pielisjärvi (3)
- Pohjois-Savo (3) (täpsem koht teadmata)
- Tohmajärvi (3)
1–2 laulu
- Etelä-Savo (2) (täpsem koht teadmata)
- Hyrynsalmi (2)
- Janakkala (2)
- Joroinen (2)
- Kestilä (2)
- Kiimaisjärvi (2)
- Lapinlahti (2)
- Lohtaja (2)
- Pälkjärvi (2)
- Eno (1)
- Evijärvi (1)
- Hankasalmi (1)
- Hausjärvi (1)
- Hiitola (1)
- Jyskyjärvi (1)
- Kajaani (1)
- Kemi (1)
- Kerimäki (1)
- Kiuruvesi (1)
- Kivijärvi (1)
- Korpiselkä (1)
- Kuhmoinen (1)
- Kurkijoki (1)
- Lempaala (1)
- Liperi (1)
- Parikkala (1)
- Pieksämäki (1)
- Pihtipudas (1)
- Pohjois-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (1)
- Rovaniemi (1)
- Ruskeala (1)
- Rääkkylä (1)
- Rääpyvä (1)
- Salmi (1)
- Soanlahti (1)
- Sodankylä (1)
- Sortavala mlk (1)
- Säräisniemi (1)
- Tervola (1)
- Tyrnävä (1)
- Viitasaari (1)
- Virtasalmi (1)
- Vittanki (1)
- Vuole (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I4 281. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 27 Siihen liina kylvettihin, Sillon liina kylvettihin 28 kypenihin kynnettihin, Kynnettihin, kylvettihin. 83 ei saatu sitä kaloa, Ei saatu sitä kaloa, 84 kuta vasten nuotta tehty. Kut' on vasten nuotta tehty, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 95 nostin tuonne laaitahan Nostin tuonne laaitahan 96 vanhan Väinön valkamahan. Vanhan Väinön valkamoh. 106 lankapaula laaittuna. Lanka pakla laaittuna. 156 puun pitkän pitelijätä?" Puun pitän piteliätä 166 "Tarvonko väen mukahan, "Tarvonko väen mukah, 168 vai tarvon asun mukahan?" Vai tarvon asun mukah?" 169 Vanha viisas Väinämöinen Sano vanha Väinämöinen: SKVR XII2 6709. — Suomussalmi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 65 Saipa nuotta valmihiksi, Saipa nuotta valmihiksi. 83 ei saatu sitä kaloa, Ei saatu sitä kaloa, 127 Sinull' on rytinen paita, Sinull' on rytinen paita, 131 minä annan liinapaian, Minä annan liinapaian. SKVR XII2 8510. — Kainuu · 1860 · A. Härkönen · Võrdle kõrvuti
Seda laulu võib olla mõjutanud trükitud Kalevala.
Kalevala See laul 57 veljet verkoksi kutovat, Veljet verkkoa kutovat 65 Saipa nuotta valmihiksi, Saipa nuotan valmihiksi. 83 ei saatu sitä kaloa, Ei saatuna sitä kaloa, 84 kuta vasten nuotta tehty. Mitä vasten nuotta tehty. SKVR I4 334. — Pistojärvi · 1888 · Heikki Meriläinen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 16 paikkoa palamatointa Jäi paikka palamatointa 18 kahen kantosen lomassa. Kahen kantosen keselle. 33 liina liitotoin yleni Liina liitotoin yleni, 55 Sen sisaret kehreävät, Sisarekset kehreävät, SKVR VI1 3209. — Lapinlahti · 1892 · J. V. Hirvonen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 27 Siihen liina kylvettihin, Yöllä liina kylvettihin, 35 Yöllä liina kylvettihin, Yöllä liina karhittihin, 46 pian luista luistettihin, Yöllä luista luistettihin. 83 ei saatu sitä kaloa, Ei saatu sitä kaloa,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR I4 281. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 27 Siihen liina kylvettihin, Sillon liina kylvettihin 28 kypenihin kynnettihin, Kynnettihin, kylvettihin. 83 ei saatu sitä kaloa, Ei saatu sitä kaloa, 84 kuta vasten nuotta tehty. Kut' on vasten nuotta tehty, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 95 nostin tuonne laaitahan Nostin tuonne laaitahan 96 vanhan Väinön valkamahan. Vanhan Väinön valkamoh. 106 lankapaula laaittuna. Lanka pakla laaittuna. 156 puun pitkän pitelijätä?" Puun pitän piteliätä 166 "Tarvonko väen mukahan, "Tarvonko väen mukah, 168 vai tarvon asun mukahan?" Vai tarvon asun mukah?" 169 Vanha viisas Väinämöinen Sano vanha Väinämöinen: SKVR XII2 6709. — Suomussalmi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 65 Saipa nuotta valmihiksi, Saipa nuotta valmihiksi. 83 ei saatu sitä kaloa, Ei saatu sitä kaloa, 127 Sinull' on rytinen paita, Sinull' on rytinen paita, 131 minä annan liinapaian, Minä annan liinapaian. SKVR XII1 4487. — Pohjois-Pohjanmaa · 1700 · Christfrid Ganander · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 84 kuta vasten nuotta tehty. Jota vasten nuotta tehty, 100 ihveniä, ahvenia, Ihveniä, Ahvenia, 101 tuimenia, taimenia, Tuimenia, Taimema, 104 ei saa'a kaloa tuota, Ei saatu kaloa tuota, SKVR XV 248. — 1786 · Christfrid Ganander · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 43 Nopeasti nostettihin, nopeasti nostettihin, 83 ei saatu sitä kaloa, Ej saatu sitä kaloa, 84 kuta vasten nuotta tehty. jota vasten nuotta tehty. 100 ihveniä, ahvenia, ihveniä, ahvenia, SKVR XII1 4650. — Rovaniemi · 1819 · R. von Becker · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 27 Siihen liina kylvettihin, Yöllä liina kylvettihin 84 kuta vasten nuotta tehty. (Jota vasten nuotta tehty. 100 ihveniä, ahvenia, Ihvenia, Ahvenia, 101 tuimenia, taimenia, Tuinenia! taimenia,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 193–248
Tuli leitakse kala kõhust, kuid see pääseb äkki jälle lahti ning põletab pahasti Ilmarise põski ja käsi.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I4 281. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 206 vaskisitta vanttuhitta?" Vaskisitta vanttuhitta. 213 Vieri veitsi taivosesta, Vieris veitsi taivosesta, 214 puukko pilvistä putosi, Puukko pilvistä putoa 217 Niin pätevä Päivän poika Niin pätövä Päivän poika SKVR XII2 6709. — Suomussalmi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 195 sivuhun sinisen sillan, Sivussa sinisen sillan 199 sai sieltä halean hauin, Sai sieltä halian hauin 204 ilman rautarukkasitta, Ilman rauta rukkasita, 226 sai sieltä sinikeräsen Sai sieltä sinikeräsen. SKVR I4 289. — Vuokkiniemi · 1894 · K. Karjalainen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 204 ilman rautarukkasitta, Ilman rautarukkasitta, 213 Vieri veitsi taivosesta, Vieres, veitsi, taivosesta, 214 puukko pilvistä putosi, "Puukko pilvistä putua, 224 siell' oli sileä siika. Siell' oli silijä siika; SKVR I4 301. — Vuokkiniemi · 1829 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 213 Vieri veitsi taivosesta, "Vieris, veitsi, taivosesta, 214 puukko pilvistä putosi, Puukko, pilvestä putoa, 215 pää kulta, terä hopea, Peä kulta, terä hopio, 224 siell' oli sileä siika. Siell' oli siliä siika. SKVR VII3 loitsut 632. — Suistamo · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 209 "Minä hauin halkoaisin, Sill minä hauin halkoaisin. 213 Vieri veitsi taivosesta, Vieri veitsi taivosesta, 214 puukko pilvistä putosi, Puukko pilvistä putosi, 224 siell' oli sileä siika. Siell oli sileä siika;
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I4 281. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 206 vaskisitta vanttuhitta?" Vaskisitta vanttuhitta. 213 Vieri veitsi taivosesta, Vieris veitsi taivosesta, 214 puukko pilvistä putosi, Puukko pilvistä putoa 217 Niin pätevä Päivän poika Niin pätövä Päivän poika SKVR XII2 6709. — Suomussalmi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 195 sivuhun sinisen sillan, Sivussa sinisen sillan 199 sai sieltä halean hauin, Sai sieltä halian hauin 204 ilman rautarukkasitta, Ilman rauta rukkasita, 226 sai sieltä sinikeräsen Sai sieltä sinikeräsen. SKVR I4 301. — Vuokkiniemi · 1829 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 213 Vieri veitsi taivosesta, "Vieris, veitsi, taivosesta, 214 puukko pilvistä putosi, Puukko, pilvestä putoa, 215 pää kulta, terä hopea, Peä kulta, terä hopio, 224 siell' oli sileä siika. Siell' oli siliä siika. SKVR VII3 loitsut 632. — Suistamo · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 209 "Minä hauin halkoaisin, Sill minä hauin halkoaisin. 213 Vieri veitsi taivosesta, Vieri veitsi taivosesta, 214 puukko pilvistä putosi, Puukko pilvistä putosi, 224 siell' oli sileä siika. Siell oli sileä siika; SKVR VII3 loitsut 746. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 204 ilman rautarukkasitta, llman rautarukkasitta, 205 kivisittä kintahitta, Kivisittä kintaitta. 206 vaskisitta vanttuhitta?" Vaskisitta vanttusitta, 224 siell' oli sileä siika. Siell oli siliä siika
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 249–290
Tuli pääseb metsa, põletab palju maid ja levib aina kaugemale, kuni see viimaks kinni püütakse ja viiakse Kalevala pimedatesse taredesse.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I4 282. — Vuokkiniemi · 1872 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 269 "Tulonen, Jumalan luoma, "Tuloińi Jumalan luoma, 270 luoma Luojan, valkeainen! Luojan luoma valkieiñi. 277 päivällä pi'eltäväksi Päivällä pieltäväkše, 279 yöllä piileteltäväksi Üöllä piileteltäväkše, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 280 kehän kultaisen kuvussa." Kehän kultaisen kesellä. SKVR I4 314. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 269 "Tulonen, Jumalan luoma, Tulonen Jumalan luoma, 270 luoma Luojan, valkeainen! Luoma Luojan valkiame, 273 Teet paremmin, kun paloat Teet paremmin, kun paloat! 275 kytkeihet kypenihisi, Kytkete kypenihisi; SKVR I4 281. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 269 "Tulonen, Jumalan luoma, "Tulonen Jumalan luoma, 270 luoma Luojan, valkeainen! Valkianen Luojan luoma, 279 yöllä piileteltäväksi Yöllä piilleteltäväks⌈e⌉ JR 85458 — Kainuu, Viena · 1836 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 257 sakaran Savon rajoa, Sakaran Savon rajoa 262 tuon tuiman tulen jälille. Tuon tuiman tulen s. 286 koivun kuorella kuletti Koivun kuorella kuletti SKVR I4 282 a). — Vuokkiniemi · 1877 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 270 luoma Luojan, valkeainen! Luojan luoma valkiaińi, 277 päivällä pi'eltäväksi Päivällä pieltäväksi, 279 yöllä piileteltäväksi Yöllä piileteltäväksi.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I4 314. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 269 "Tulonen, Jumalan luoma, Tulonen Jumalan luoma, 270 luoma Luojan, valkeainen! Luoma Luojan valkiame, 273 Teet paremmin, kun paloat Teet paremmin, kun paloat! 275 kytkeihet kypenihisi, Kytkete kypenihisi; SKVR I4 281. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 269 "Tulonen, Jumalan luoma, "Tulonen Jumalan luoma, 270 luoma Luojan, valkeainen! Valkianen Luojan luoma, 279 yöllä piileteltäväksi Yöllä piilleteltäväks⌈e⌉ JR 85458 — Kainuu, Viena · 1836 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 257 sakaran Savon rajoa, Sakaran Savon rajoa 262 tuon tuiman tulen jälille. Tuon tuiman tulen s. 286 koivun kuorella kuletti Koivun kuorella kuletti
Värsid 291–372
Ilmarinen paraneb põletushaavadest.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR XII2 6709. — Suomussalmi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 303 Mikä sun pani pahaksi, Mikä sun pani panuksi, 304 jotta poltit poskiani, Jotta poltit poskiani, 305 kuumotit kupehiani, Kuumotit kupehiani. 317 hyinen kattila käessä, Hyinen kattila käessä, Veel ühiseid värsse (13)
Kalevala See laul 318 jäinen kauha kattilassa! Hyinen kauha kattilassa. 319 Viskoa vilua vettä, Viskaa vilua vettä, 321 paikoille palanehille, Paikoille palanehille, 324 tule, poika, Pohjolasta, Tule poika Pohjolasta, 325 lapsi, täyestä Lapista, Lapsi täyestä Lapista, 326 mies pitkä, Pimentolasta, Mies pitkä pimentolasta, 334 jäätä kylmästä kylästä! Uros kylmästä kylästä, 339 hyiset hyppivät jänikset, Hyiset hyppi jänikset, 341 keskellä lumimäkeä, Keskellä lumimäkeä, 342 lumivaaran liepehellä; Lumivaaran liepehillä; 359 iätä iästä pilvi, Iätä iästä pilvi, 360 jänkä lännestä lähetä, Jänkä län̄eltä lähetä! 362 lomatusten loukahuta! Lomatusten loukahuta, SKVR VI1 3211. — Pohjois-Savo · 1818 · K. A. Gottlund · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 318 jäinen kauha kattilassa! Hyinen kauha kattilassa, 321 paikoille palanehille, Paikoillen palanehillen, 324 tule, poika, Pohjolasta, Tuli poika Pohjolasta, 326 mies pitkä, Pimentolasta, Mies pitkä Piementolasta, SKVR XII1 4534. — Kainuu · 1831 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 304 jotta poltit poskiani, Jot' et polta poskiani, 305 kuumotit kupehiani, Kuumota kupehiani, 315 hyyssä sukka, jäässä kenkä, Hyys on sukka, jäässä kenkä, 316 hallassa hamehen helmat, Hallassa hamehen helmat, SKVR VII3 loitsut 746. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 315 hyyssä sukka, jäässä kenkä, Hyyssä sukka, kenkä jäässä, 316 hallassa hamehen helmat, Hallassa hamosen helma, 318 jäinen kauha kattilassa! Jäinen kattila kokassa, 319 Viskoa vilua vettä, Viskoo vilua vettä SKVR XIII3 8775. — Kurkijoki · 1935 · Katri Kaukonen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 315 hyyssä sukka, jäässä kenkä, Hyyssä sukka, jäässä kenkä, 316 hallassa hamehen helmat, Harmaassa hamehen helmat 333 "Tuo'os hyytä Pohjolasta, Tuopi hyytä pohjolasta, 334 jäätä kylmästä kylästä! Jäätä kylmästä kylästä,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR XII2 6709. — Suomussalmi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 303 Mikä sun pani pahaksi, Mikä sun pani panuksi, 304 jotta poltit poskiani, Jotta poltit poskiani, 305 kuumotit kupehiani, Kuumotit kupehiani. 317 hyinen kattila käessä, Hyinen kattila käessä, Veel ühiseid värsse (13)
Kalevala See laul 318 jäinen kauha kattilassa! Hyinen kauha kattilassa. 319 Viskoa vilua vettä, Viskaa vilua vettä, 321 paikoille palanehille, Paikoille palanehille, 324 tule, poika, Pohjolasta, Tule poika Pohjolasta, 325 lapsi, täyestä Lapista, Lapsi täyestä Lapista, 326 mies pitkä, Pimentolasta, Mies pitkä pimentolasta, 334 jäätä kylmästä kylästä! Uros kylmästä kylästä, 339 hyiset hyppivät jänikset, Hyiset hyppi jänikset, 341 keskellä lumimäkeä, Keskellä lumimäkeä, 342 lumivaaran liepehellä; Lumivaaran liepehillä; 359 iätä iästä pilvi, Iätä iästä pilvi, 360 jänkä lännestä lähetä, Jänkä län̄eltä lähetä! 362 lomatusten loukahuta! Lomatusten loukahuta, SKVR VI1 3211. — Pohjois-Savo · 1818 · K. A. Gottlund · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 318 jäinen kauha kattilassa! Hyinen kauha kattilassa, 321 paikoille palanehille, Paikoillen palanehillen, 324 tule, poika, Pohjolasta, Tuli poika Pohjolasta, 326 mies pitkä, Pimentolasta, Mies pitkä Piementolasta, SKVR XII1 4534. — Kainuu · 1831 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 304 jotta poltit poskiani, Jot' et polta poskiani, 305 kuumotit kupehiani, Kuumota kupehiani, 315 hyyssä sukka, jäässä kenkä, Hyys on sukka, jäässä kenkä, 316 hallassa hamehen helmat, Hallassa hamehen helmat, SKVR VII3 loitsut 746. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 315 hyyssä sukka, jäässä kenkä, Hyyssä sukka, kenkä jäässä, 316 hallassa hamehen helmat, Hallassa hamosen helma, 318 jäinen kauha kattilassa! Jäinen kattila kokassa, 319 Viskoa vilua vettä, Viskoo vilua vettä SKVR XV 256. — 1786 · Christfrid Ganander · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 308 valkeaista varventelen, valkiaista varventelek! 317 hyinen kattila käessä, hyinen kattila kädessä, 318 jäinen kauha kattilassa! hyinen kauha kattilassa, 321 paikoille palanehille, paikoille palaneille,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 16 rahvalaulust on 7 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 31 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 1–34 — Pellavan kylvö · 13 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 35–70 — Verkko valmistetaan · 9 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 71–120 — Tulikalaa pyydetään · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 121–186 — Väinämöinen pyytää apua · 12 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 187–238 — Tulikala halkaistaan · 2 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 239–290 — Tulikipinä karkaa · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 291–372 — Tulen loitsu · 3 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud