Kalevala, 47. runo
Päikese, kuu ja tule röövimine
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 24 rahvalaulu 12 paigast. Ülejäänud 26 teksti ei ole kaardil: 20 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti; 2 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 1 laul, mida võib olla mõjutanud trükitud Kalevala; 1 teise ülestähenduse duplikaat.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Kontokki (9), Vuokkiniemi (3), Ilomantsi (2), Repola (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 12 paika
4 või rohkem laulu
- Kontokki (9)
2–3 laulu
- Vuokkiniemi (3)
- Ilomantsi (2)
- Repola (2)
1 laul
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kiimaisjärvi (1)
- Pistojärvi (1)
- Pohjois-Pohjanmaa (1) (täpsem koht teadmata)
- Rovaniemi (1)
- Soanlahti (1)
- Suomussalmi (1)
- Uhtua (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 86 rahvalaulul 36 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Kontokki (15), Vuokkiniemi (12), Ilomantsi (7), Suomussalmi (5), Kiimaisjärvi (4), Repola (4), Uhtua (4).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 36 paika
7 või rohkem laulu
- Kontokki (15)
- Vuokkiniemi (12)
- Ilomantsi (7)
3–6 laulu
- Suomussalmi (5)
- Kiimaisjärvi (4)
- Repola (4)
- Uhtua (4)
- Tohmajärvi (3)
1–2 laulu
- Kesälahti (2)
- Pistojärvi (2)
- Pohjois-Savo (2) (täpsem koht teadmata)
- Rautavaara (2)
- Etelä-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Etelä-Savo (1) (täpsem koht teadmata)
- Impilahti (1)
- Jyskyjärvi (1)
- Kaavi (1)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Karttula (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kirvu (1)
- Lempaala (1)
- Lohtaja (1)
- Parikkala (1)
- Pohjois-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Pohjois-Pohjanmaa (1) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (1)
- Pyhäjärvi Vpl. (1)
- Rovaniemi (1)
- Sakkola (1)
- Saloinen (1)
- Suistamo (1)
- Suojärvi (1)
- Toksova (1)
- Tulemajärvi (1)
- Vuole (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–40 Kuu ja päike laskuvad Väinämöise mängu kuulama; Pohjola perenaine püüab nad kinni, peidab mäe sisse ja varastab Kalevala taredest ka tule.
- Värsid 41–82 Ülemjumal Ukko imestab pimeduse üle taevas ja lööb tuld, et sellest saaksid uus kuu ja päike.
- Värsid 83–126 Tuli kukub maa peale ja Väinämöinen läheb koos Ilmarisega seda otsima.
- Värsid 127–312 Õhuneitsi räägib neile, et tuli on kukkunud Alue järve ja kala on selle seal alla neelanud.
- Värsid 313–364 Väinämöinen ja Ilmarinen lähevad niinest noodaga kala püüdma, kuid ei saa seda kätte.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Neva (Neeva), Aluenjärvi, Pohjola, Manala, Väinölä, Kalevala, Tuonela
Värsid 1–40
Kuu ja päike laskuvad Väinämöise mängu kuulama; Pohjola perenaine püüab nad kinni, peidab mäe sisse ja varastab Kalevala taredest ka tule.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 24 rahvalaulu 12 paigast. Ülejäänud 26 teksti ei ole kaardil: 20 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti; 2 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 1 laul, mida võib olla mõjutanud trükitud Kalevala; 1 teise ülestähenduse duplikaat.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Kontokki (9), Vuokkiniemi (3), Ilomantsi (2), Repola (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 12 paika
4 või rohkem laulu
- Kontokki (9)
2–3 laulu
- Vuokkiniemi (3)
- Ilomantsi (2)
- Repola (2)
1 laul
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kiimaisjärvi (1)
- Pistojärvi (1)
- Pohjois-Pohjanmaa (1) (täpsem koht teadmata)
- Rovaniemi (1)
- Soanlahti (1)
- Suomussalmi (1)
- Uhtua (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 86 rahvalaulul 36 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Kontokki (15), Vuokkiniemi (12), Ilomantsi (7), Suomussalmi (5), Kiimaisjärvi (4), Repola (4), Uhtua (4).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 36 paika
7 või rohkem laulu
- Kontokki (15)
- Vuokkiniemi (12)
- Ilomantsi (7)
3–6 laulu
- Suomussalmi (5)
- Kiimaisjärvi (4)
- Repola (4)
- Uhtua (4)
- Tohmajärvi (3)
1–2 laulu
- Kesälahti (2)
- Pistojärvi (2)
- Pohjois-Savo (2) (täpsem koht teadmata)
- Rautavaara (2)
- Etelä-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Etelä-Savo (1) (täpsem koht teadmata)
- Impilahti (1)
- Jyskyjärvi (1)
- Kaavi (1)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Karttula (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kirvu (1)
- Lempaala (1)
- Lohtaja (1)
- Parikkala (1)
- Pohjois-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Pohjois-Pohjanmaa (1) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (1)
- Pyhäjärvi Vpl. (1)
- Rovaniemi (1)
- Sakkola (1)
- Saloinen (1)
- Suistamo (1)
- Suojärvi (1)
- Toksova (1)
- Tulemajärvi (1)
- Vuole (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR II 785. — Tulemajärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 24 vuorehen teräksisehen. Vuorehen teräksisehen: 32 yhen tamman kantamalla!" Hevon yhen kantamalla! 36 rautaisehen kalliohon, Kalliohon rautasehen, SKVR VII4 loitsut 2758. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 21 Kätki kuun kumottamasta esti kuun kumottamasta, 23 lauloi päivän paistamasta esti päivän paistamasta, 36 rautaisehen kalliohon, rautasehen kalliohon; SKVR I4 832 b). — Suomussalmi · 1904 · Sakari Jouhki · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 21 Kätki kuun kumottamasta Pietti kuun kumottamasta, 23 lauloi päivän paistamasta Pietti päivän paistamasta, 24 vuorehen teräksisehen. Louhehen teräksisehen: SKVR I4 2447. — Kontokki · 1915 · Samuli Paulaharju · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 23 lauloi päivän paistamasta Pietti päivän paistamasta, 27 nousko, kuu, kumottamahan, Peäsi kuu kumottamahan, 28 pääskö, päivä, paistamahan, Peäsi päivä paistamahan,
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR II 785. — Tulemajärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 24 vuorehen teräksisehen. Vuorehen teräksisehen: 32 yhen tamman kantamalla!" Hevon yhen kantamalla! 36 rautaisehen kalliohon, Kalliohon rautasehen, SKVR VII4 loitsut 2758. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 21 Kätki kuun kumottamasta esti kuun kumottamasta, 23 lauloi päivän paistamasta esti päivän paistamasta, 36 rautaisehen kalliohon, rautasehen kalliohon;
Värsid 41–82
Ülemjumal Ukko imestab pimeduse üle taevas ja lööb tuld, et sellest saaksid uus kuu ja päike.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII3 loitsut 751. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 46 Ukon ilman istuimilla. Ukon ilman iskimistä 67 Tulta iski ilman Ukko, Iski tulta ilman ukko, 73 ylähällä taivosessa, Ylähällä taivosessa, SKVR II 694. — Repola · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 47 Tukela on tuletta olla, Tukela tuletta olla, 48 vaiva suuri valkeatta, Vaiva suuri valkiatta. 67 Tulta iski ilman Ukko, Iski tulta ilman Ukko, SKVR I4 285. — Vuokkiniemi · 1872 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 67 Tulta iski ilman Ukko, Iski tulta ilmon ukko, 71 iski tulta kyntehensä, Iski tulta kyntehensä, 72 järskytti jäsenehensä Järkytti jäsenehensä
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII3 loitsut 751. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 46 Ukon ilman istuimilla. Ukon ilman iskimistä 67 Tulta iski ilman Ukko, Iski tulta ilman ukko, 73 ylähällä taivosessa, Ylähällä taivosessa, SKVR II 694. — Repola · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 47 Tukela on tuletta olla, Tukela tuletta olla, 48 vaiva suuri valkeatta, Vaiva suuri valkiatta. 67 Tulta iski ilman Ukko, Iski tulta ilman Ukko,
Värsid 83–126
Tuli kukub maa peale ja Väinämöinen läheb koos Ilmarisega seda otsima.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I4 288. — Vuokkiniemi · 1893 · Iivana Marttini · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 85 tuota tulta tuuitteli, Tuota tulta tuu⌈v⌉ittaissa, 87 kultaisessa kätkyessä, Kultasessa hätkyessä. 94 valkeaista vaapottaissa. Valkiaista vaaputtaissa. 105 Kirposi tulikipuna, Kirposi tulikipuna Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 109 läpi taivahan yheksän, Läpi taivosen yheksän, SKVR XII2 6709. — Suomussalmi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 83 Neiti pitkän pilven päällä, Neiti pitkä pilven päässä, 92 taivon kannet kallistihe Taivon kannet kallisteli, 109 läpi taivahan yheksän, Päällä taivahan yheksän, 110 halki kuuen kirjokannen. Päältä kuuen kirjokannen SKVR VII3 loitsut 733. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 87 kultaisessa kätkyessä, kätkyessä kultasessa, 88 hihnoissa hope'isissa. hihnoissa hopeisissä, 99 tuli tuhmalta putosi, Tuli tuhmalta putosi, 100 valkea varattomalta, valkea varattomalta, SKVR VII3 loitsut 609. — Impilahti · 1847 · Z. Sirelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 85 tuota tulta tuuitteli, Tuo tuota tuuvitteli, 95 Impi tulta tuuitteli, Kenpä tulta tuuitteli, 99 tuli tuhmalta putosi, Tuli tuimalta putosi 109 läpi taivahan yheksän, *Läpi taivosen yheksän*. SKVR I4 300. — Vuokkiniemi · 1872 · A. Genetz · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 85 tuota tulta tuuitteli, Tuola tulta tuu'itettih 105 Kirposi tulikipuna, Kirposi tulikipuset 109 läpi taivahan yheksän, Läpi taivosen yheksän, 110 halki kuuen kirjokannen. Läpi kuu'en kirjokannen,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR XII2 6709. — Suomussalmi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 83 Neiti pitkän pilven päällä, Neiti pitkä pilven päässä, 92 taivon kannet kallistihe Taivon kannet kallisteli, 109 läpi taivahan yheksän, Päällä taivahan yheksän, 110 halki kuuen kirjokannen. Päältä kuuen kirjokannen SKVR VII3 loitsut 733. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 87 kultaisessa kätkyessä, kätkyessä kultasessa, 88 hihnoissa hope'isissa. hihnoissa hopeisissä, 99 tuli tuhmalta putosi, Tuli tuhmalta putosi, 100 valkea varattomalta, valkea varattomalta, SKVR VII3 loitsut 609. — Impilahti · 1847 · Z. Sirelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 85 tuota tulta tuuitteli, Tuo tuota tuuvitteli, 95 Impi tulta tuuitteli, Kenpä tulta tuuitteli, 99 tuli tuhmalta putosi, Tuli tuimalta putosi 109 läpi taivahan yheksän, *Läpi taivosen yheksän*. SKVR VI1 3197. — Karttula · 1834 · K. A. Gottlund · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 88 hihnoissa hope'isissa. Hiihnoisissa hopeisissa. 99 tuli tuhmalta putosi, Tuli tuhmalta putoisi, 100 valkea varattomalta, Valkia varattomalta, SKVR VII3 loitsut 711. — Tohmajärvi · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 99 tuli tuhmalta putosi, Tuli tuhmalta putosi, 100 valkea varattomalta, Valkia varattomalta, 105 Kirposi tulikipuna, Kirposi tulikipuna,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 127–312
Õhuneitsi räägib neile, et tuli on kukkunud Alue järve ja kala on selle seal alla neelanud.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I4 281. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 169 jok' on tullut taivahasta, Jok' on tullut taivosesta, 177 Tuikahti tulikipuna, Tuikahti tulikipuna 200 poltti paarmahat emolta. Poltti parmahat emolta. 201 Se lapsi meni Manalle, Se neiti meni Manalle, Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 205 tuskissa tulen punaisen, Tuskih tulen punaisen, 207 "Niin emo enemmän tiesi, Niin emä enämmän tiesi: 208 ei emo Manalle mennyt; Ei emo Manalla mennyt, 237 "Kuohui kuiville kalansa, Kuivi kuiville kalansa, 238 arinoille ahvenensa. Arinalle ahvenensa. 247 eipä ahven saanutkana. Eipä ahven saanutkana. 256 tuli tuska nielijälle, Tuli tuska nieliälle, 257 vaikea vajottajalle, Vaikia vajottajalle, 258 pakko paljo syönehelle. Pakko paljon syöneelle. 267 'Ei ole vienossa ve'essä, "Ole vienossa veessä, 268 Aluessa ankehessa Alasessa ankehessa SKVR VII3 loitsut 674. — Kesälahti · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 131 alla korven kolkutella. alla korven kolkutteli 133 laati kuusesta meloja, vesti kuusesta meloja, 134 petäjästä järkäleitä. petäjästä jänkäleitä; 135 Sai venonen valmihiksi sai venonen valmiiksi. Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 139 ympäri Nevan jokea, ympäri Nevan jokia, 140 Nevan nientä kiertelevät. Nevan nientä kiertelovät; 144 puhutellen, lausutellen: puhutellen, lausutellen: 157 joll' on vihki viien vaimon, jolla on vihki viien vaimon, 158 muoto kuuen morsiamen. muoto kuuen morsiam̄en, 173 "Tuli on tuima tie'ettävä, Tuli on tuiman tiiettävä, 174 valkeainen vaaittava. valkiainen vaaittava. 191 rikkoi rinnat tyttäriltä, rikko rinnat tyttäriltä, SKVR I4 334. — Pistojärvi · 1888 · Heikki Meriläinen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 200 poltti paarmahat emolta. Poltti paarmahat emolta, 226 paljo maita, paljo soita; Paljon maita, paljon soita, 228 aaltoihin Aluen järven: Aaltoihin Alue järven. 233 kuohui kuusien tasalle, Kuohui kuusien tasalle, Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 249 se nieli tulisorosen, Se nieli tuli sorosen, 256 tuli tuska nielijälle, Tulipa tuska nielijälle, 257 vaikea vajottajalle, Vaikea vajottajalle. 258 pakko paljo syönehelle. Pakko paljon syönehelle, 259 "Uiskenteli, kuiskenteli. Uiskenteli, käyskenteli 270 katalan kaottajata Katalan kavottajata JR 31562 — Kontokki · 1937 · Frans Kärki · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 199 poltti lapsen kätkyestä, Läpi lapsen kätkyestä, 200 poltti paarmahat emolta. Poltti parmahat emolta, 231 "Kolmasti kesäisnä yönä, Kolmiksi kesäisnä yönä 233 kuohui kuusien tasalle, Kuohu kuusien tasalla Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 256 tuli tuska nielijälle, Tuli tuska nielijälle, 257 vaikea vajottajalle, Vaikea vajottajalle, 258 pakko paljo syönehelle. Pakko paljon syönehelle. 259 "Uiskenteli, kuiskenteli. Uiskenteli, käyskenteli, 262 lohiluotojen lomia, Lohiluotojen lomitse, 270 katalan kaottajata Katalan kavottajaa, SKVR I4 241. — Kontokki · 1883 · Heikki Meriläinen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 199 poltti lapsen kätkyestä, Läpi lapsen kätkyestä. 200 poltti paarmahat emolta. Pani paarmahat emolta, 226 paljo maita, paljo soita; Paljon maita, paljon soita, 256 tuli tuska nielijälle, Tuli tuska nielijälle,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I4 281. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 169 jok' on tullut taivahasta, Jok' on tullut taivosesta, 177 Tuikahti tulikipuna, Tuikahti tulikipuna 200 poltti paarmahat emolta. Poltti parmahat emolta. 201 Se lapsi meni Manalle, Se neiti meni Manalle, Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 205 tuskissa tulen punaisen, Tuskih tulen punaisen, 207 "Niin emo enemmän tiesi, Niin emä enämmän tiesi: 208 ei emo Manalle mennyt; Ei emo Manalla mennyt, 237 "Kuohui kuiville kalansa, Kuivi kuiville kalansa, 238 arinoille ahvenensa. Arinalle ahvenensa. 247 eipä ahven saanutkana. Eipä ahven saanutkana. 256 tuli tuska nielijälle, Tuli tuska nieliälle, 257 vaikea vajottajalle, Vaikia vajottajalle, 258 pakko paljo syönehelle. Pakko paljon syöneelle. 267 'Ei ole vienossa ve'essä, "Ole vienossa veessä, 268 Aluessa ankehessa Alasessa ankehessa SKVR VII3 loitsut 674. — Kesälahti · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 131 alla korven kolkutella. alla korven kolkutteli 133 laati kuusesta meloja, vesti kuusesta meloja, 134 petäjästä järkäleitä. petäjästä jänkäleitä; 135 Sai venonen valmihiksi sai venonen valmiiksi. Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 139 ympäri Nevan jokea, ympäri Nevan jokia, 140 Nevan nientä kiertelevät. Nevan nientä kiertelovät; 144 puhutellen, lausutellen: puhutellen, lausutellen: 157 joll' on vihki viien vaimon, jolla on vihki viien vaimon, 158 muoto kuuen morsiamen. muoto kuuen morsiam̄en, 173 "Tuli on tuima tie'ettävä, Tuli on tuiman tiiettävä, 174 valkeainen vaaittava. valkiainen vaaittava. 191 rikkoi rinnat tyttäriltä, rikko rinnat tyttäriltä, SKVR XII1 4487. — Pohjois-Pohjanmaa · 1700 · Christfrid Ganander · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 199 poltti lapsen kätkyestä, Läpi lapsen kätkyestä, 200 poltti paarmahat emolta. Puhko paarmahat emolta. 205 tuskissa tulen punaisen, Tuskissa tulen punasen, 209 se tunsi tulen manata, Se tunsi tulen lumoja, SKVR VII3 loitsut 711. — Tohmajärvi · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 193 turmeli pojalta polvet, Poltti pojalta polvet, 194 isännältä parran poltti. Isän̄ältä poltti parran, 211 läpi pienen neulansilmän, Läpi pienen neulan silmän, 213 puhki kuuman tuuran putken, Puhki kuuman tuuran putken, SKVR XII1 4650. — Rovaniemi · 1819 · R. von Becker · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 205 tuskissa tulen punaisen, Tuskissa tulen punasen 212 halki kirvehen hamaran, Halki kirvehen hamaran 213 puhki kuuman tuuran putken, Puhki kuuman tuuran putken 227 viimein vierähti vetehen, Siitä vierähti vetehen
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 313–364
Väinämöinen ja Ilmarinen lähevad niinest noodaga kala püüdma, kuid ei saa seda kätte.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I4 281. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 324 niemi nientä, saari saarta, Niemi niemen, saari saaren. 331 nurin nuotta potketahan, Nurin nuotta potkettihin, 332 väärin veetähän apaja: Väärin veettihin apaja, 333 ei saa'a sitä kaloa, Ei saatu sitä kaloa, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 357 Kuuli vanha Väinämöinen. Kuuli vanha Väinämöinen. SKVR VII2 969. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 352 katosi Kalevan poiat, Katosi Kalevan poika, 355 suuren tarpoimen talujat, Suuren tarpomen taluja, 361 Yksi kuoli, kaksi syntyi, Yksi kuoli, kaksi synty, 363 varret vaaksoa pitemmät, Varret on vaaksoa pitemmät, SKVR I4 234. — Jyskyjärvi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 315 nuotan niinisen kutovi, Nuotan niinistä kutovi, 333 ei saa'a sitä kaloa, Ei saanut sitä kaloa, 357 Kuuli vanha Väinämöinen. on vanha Väinämöinen, SKVR II 694. — Repola · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 324 niemi nientä, saari saarta, Niemi nientä, saari saarta, 329 Pyritähän, pyyetähän, Pyyetähän, pyrritähän, 330 ve'etähän, vellotahan Veetähän, vellotahan, SKVR VII3 loitsut 712. — Tohmajärvi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 322 sisarekset silpomahan. sisarekset silpomahan; 333 ei saa'a sitä kaloa, ei saatu sitä kaloa, 335 Veljekset vesille läksi, Läksi veljekset vesille,
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I4 281. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 324 niemi nientä, saari saarta, Niemi niemen, saari saaren. 331 nurin nuotta potketahan, Nurin nuotta potkettihin, 332 väärin veetähän apaja: Väärin veettihin apaja, 333 ei saa'a sitä kaloa, Ei saatu sitä kaloa, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 357 Kuuli vanha Väinämöinen. Kuuli vanha Väinämöinen. SKVR VII2 969. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 352 katosi Kalevan poiat, Katosi Kalevan poika, 355 suuren tarpoimen talujat, Suuren tarpomen taluja, 361 Yksi kuoli, kaksi syntyi, Yksi kuoli, kaksi synty, 363 varret vaaksoa pitemmät, Varret on vaaksoa pitemmät, SKVR I4 234. — Jyskyjärvi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 315 nuotan niinisen kutovi, Nuotan niinistä kutovi, 333 ei saa'a sitä kaloa, Ei saanut sitä kaloa, 357 Kuuli vanha Väinämöinen. on vanha Väinämöinen, SKVR II 694. — Repola · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 324 niemi nientä, saari saarta, Niemi nientä, saari saarta, 329 Pyritähän, pyyetähän, Pyyetähän, pyrritähän, 330 ve'etähän, vellotahan Veetähän, vellotahan, SKVR VII3 loitsut 712. — Tohmajärvi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 322 sisarekset silpomahan. sisarekset silpomahan; 333 ei saa'a sitä kaloa, ei saatu sitä kaloa, 335 Veljekset vesille läksi, Läksi veljekset vesille,
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 20 rahvalaulust on 8 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 11 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 1–32 — Pohjolan emäntä kätkee kuun ja päivän · 9 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 41–66 — Ukko ylijumala etsii kuuta ja päivää · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 67–110 — Ukko iskee tulta ja · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
84. värss · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 111–170 — Väinämöinen ja · 1 laul
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 171–312 · 4 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 313–346 — Tulen nielleen hauen pyynti nuotalla · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 347–364 — Kalojen kysely ja · 2 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud