Kalevala, 46. runo
Karu ja karupeied
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 17 rahvalaulu 6 paigast. Ülejäänud 33 teksti ei ole kaardil: 28 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 koguja koostatud või toimetatud tekst; 2 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 2 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (8), Suomussalmi (4), Kiimaisjärvi (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Selle runoga ühiseid värsse on 222 rahvalaulul 60 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (55), Suomussalmi (19), Ilomantsi (14), Kontokki (12), Uhtua (10).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 60 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (55)
- Suomussalmi (19)
- Ilomantsi (14)
- Kontokki (12)
- Uhtua (10)
- Pistojärvi (7)
3–6 laulu
- Suistamo (6)
- Viena (5) (täpsem koht teadmata)
- Kiimaisjärvi (4)
- Nurmes (4)
- Pohjois-Karjala (4) (täpsem koht teadmata)
- Ristijärvi (4)
- Etelä-Savo (3) (täpsem koht teadmata)
- Kainuu (3) (täpsem koht teadmata)
- Kiuruvesi (3)
- Korpiselkä (3)
- Pielisjärvi (3)
- Pyhäntä (3)
- Rääkkylä (3)
- Sotkamo (3)
- Säräisniemi (3)
1–2 laulu
- Kestilä (2)
- Kitee (2)
- Kuhmo (2)
- Kärsämäki (2)
- Lempaala (2)
- Piippola (2)
- Pohjois-Pohjanmaa (2) (täpsem koht teadmata)
- Puolanka (2)
- Repola (2)
- Simo (2)
- Soanlahti (2)
- Suojärvi (2)
- Tulemajärvi (2)
- Haapajärvi (1)
- Haapavesi (1)
- Hyrynsalmi (1)
- Iisalmi (1)
- Impilahti (1)
- Joroinen (1)
- Juuka (1)
- Juva (1)
- Kangaslampi (1)
- Kerimäki (1)
- Kesälahti (1)
- Kittilä (1)
- Kontiolahti (1)
- Kuopio (1)
- Liminka (1)
- Liperi (1)
- Mäntyharju (1)
- Paatene (1)
- Porajärvi (1)
- Rantasalmi (1)
- Rovaniemi (1)
- Sonkajärvi (1)
- Sulkava (1)
- Valtimo (1)
- Venjoki (1)
- Ylihärmä (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–20 Pohjola perenaine saadab karu Kalevala karja hävitama.
- Värsid 21–606 Väinämöinen tapab karu ja seejärel peetakse Kalevalas tavakohased pidulikud karupeied.
- Värsid 607–644 Väinämöinen laulab, mängib kannelt ja soovib Kalevalale sama rõõmsat elu ka tulevasteks aegadeks.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Suomi (Soome), Saksa (Saksamaa), Suolasalmi, Viena (Viena Karjala), Viro (Eesti), Kalevala, Pohjola, Väinölä, Metsola, Tapiola
Värsid 1–20
Pohjola perenaine saadab karu Kalevala karja hävitama.
Värsid 21–606
Väinämöinen tapab karu ja seejärel peetakse Kalevalas tavakohased pidulikud karupeied.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 17 rahvalaulu 6 paigast. Ülejäänud 33 teksti ei ole kaardil: 28 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 koguja koostatud või toimetatud tekst; 2 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 2 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (8), Suomussalmi (4), Kiimaisjärvi (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Selle runoga ühiseid värsse on 222 rahvalaulul 60 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (55), Suomussalmi (19), Ilomantsi (14), Kontokki (12), Uhtua (10).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 60 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (55)
- Suomussalmi (19)
- Ilomantsi (14)
- Kontokki (12)
- Uhtua (10)
- Pistojärvi (7)
3–6 laulu
- Suistamo (6)
- Viena (5) (täpsem koht teadmata)
- Kiimaisjärvi (4)
- Nurmes (4)
- Pohjois-Karjala (4) (täpsem koht teadmata)
- Ristijärvi (4)
- Etelä-Savo (3) (täpsem koht teadmata)
- Kainuu (3) (täpsem koht teadmata)
- Kiuruvesi (3)
- Korpiselkä (3)
- Pielisjärvi (3)
- Pyhäntä (3)
- Rääkkylä (3)
- Sotkamo (3)
- Säräisniemi (3)
1–2 laulu
- Kestilä (2)
- Kitee (2)
- Kuhmo (2)
- Kärsämäki (2)
- Lempaala (2)
- Piippola (2)
- Pohjois-Pohjanmaa (2) (täpsem koht teadmata)
- Puolanka (2)
- Repola (2)
- Simo (2)
- Soanlahti (2)
- Suojärvi (2)
- Tulemajärvi (2)
- Haapajärvi (1)
- Haapavesi (1)
- Hyrynsalmi (1)
- Iisalmi (1)
- Impilahti (1)
- Joroinen (1)
- Juuka (1)
- Juva (1)
- Kangaslampi (1)
- Kerimäki (1)
- Kesälahti (1)
- Kittilä (1)
- Kontiolahti (1)
- Kuopio (1)
- Liminka (1)
- Liperi (1)
- Mäntyharju (1)
- Paatene (1)
- Porajärvi (1)
- Rantasalmi (1)
- Rovaniemi (1)
- Sonkajärvi (1)
- Sulkava (1)
- Valtimo (1)
- Venjoki (1)
- Ylihärmä (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I4 1253. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 111 itse vierit vempeleltä, Itsekö vierit vempeleeltä, 113 puhki puiset kaatiosi, Puhki puiset kaatiesi, 127 näiltä pieniltä pihoilta, Näiltä pieniltä pihoilta, 129 urohoisehen väkehen, Urohoisehen väkehen, Veel ühiseid värsse (37)
Kalevala See laul 130 miehisehen joukkiohon! Miehisehen joukkiohon! 135 tulevalle vierahalle, Tulevalle vierahalle. 156 salon soittajan sanoja, Salon soittajan sanoja, 158 metsän piian pillin ääntä!" Metsän piian pillin ääntä! 163 "Joko on kulta kulkemassa, Nyt on kulta kulkemassa, 167 Mesijänkö metsä antoi, Mesienkö metsä anto, 168 ilveksen salon isäntä, Ilveksen salon isäntä? 169 koska laulaen tulette, Koska laulain tuletta. 170 hyreksien hiihtelette?" Hyreksien hiihtelem̄ä. 173 "Sanomiks' on saukko saatu, Sanomiks' on saukko saatu, 174 virsiksi Jumalan vilja; Virsiksi Jumalan vilja. 175 sillä laulaen tulemme, Sillä laulaen tulemma, 176 hyreksien hiihtelemme. Hyreksien hiihtelemmä, 179 itse on kuulu kulkemassa, Kun on kuulu kulkemassa, 180 salon auvo astumassa, Salon auvo astumassa, 189 "Terve, otso, tultuasi, Terve tänne tultuasi! 191 näille pestyille pihoille, Näille pienille pihoille, 193 "Tuota toivoin tuon ikäni, Tuota toivon tuon ikäni, 195 soivaksi Tapion torven, Soittoa tapion torven, 203 niinkuin suksi uutta lunta, Niin kun suksi uutta lunta, 206 punaposki puolisoa. Puna poski puolisoa. 208 aamut aitan portahilla, Aamut aitan portahilla, 213 tanteret suliksi maiksi, *Tanteret suliksi maiksi*, 215 somerikot hiesukoiksi, Somerikot hiesikoiksi, 216 hiesukot vihottaviksi. Hiesikot vihottaviksi. 247 Viel' on maata käyäksesi, Viel' on maata käyessäsi. 260 vikoisi emännän vilja Vikoisi emän̄än vilja, 261 tullessa otson tuville, Ohon tullessa tuville, 262 karvaturvan tunkeitessa! Karvaturvan tungetessa! 278 "Terve tänneki, Jumala, Terve tännekin, Jumala, 463 "Mitä tehen metsä mieltyi, Miten tehen metsä mielty, 465 ihastui salon isäntä, Ihastu salon isäntä, 466 taipui ainoinen Tapio, Taipu ainoinen Tapio. 473 "Hyvin meihin metsä mieltyi, Hyvin meiän metsä mielty, 482 rastia rakentamahan, Rastia rakentamahan 483 tien vieriä viittomahan, Tien vieriä viittomahan, 493 itse vieri vempeleltä, Itse vierit vempeleltä, SKVR XII2 6549. — Suomussalmi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 101 "Ole kiitetty, Jumala, Ole kiitetty Jumala 155 "Kuulkottes tätä kumua, Kuulkoppas tätä kumua, 156 salon soittajan sanoja, Salon soittajan sanoja, 157 käpylinnun kälkytystä, Käpylinnun kälkytystä! Veel ühiseid värsse (26)
Kalevala See laul 169 koska laulaen tulette, Koska laulain tuletta! 170 hyreksien hiihtelette?" Hyreksien hiihtelettä? 179 itse on kuulu kulkemassa, Nyt on kuulu kulkemassa, 180 salon auvo astumassa, Salon auver astumassa, 191 näille pestyille pihoille, Näille pienille pihoille, 192 kaunoisille kartanoille! Kaitaisille kartanoille. 193 "Tuota toivoin tuon ikäni, Tuota toivoin tuon ikäni, 194 katsoin kaiken kasvinaian Kattoin kaiken kasvinajan, 195 soivaksi Tapion torven, Soivaksi tapion torven, 196 metsän pillin piukovaksi, Metän pillin piukavaksi. 212 Lumet seisoin tanteriksi, Lumet seison tanteriksi, 213 tanteret suliksi maiksi, Tanteret suliksi maiksi, 214 sulat maat somerikoiksi, Sulat maat somerikoiksi, 215 somerikot hiesukoiksi, Somerikot hiesukoiksi 231 "Tuonne vienet vierahamme, Tuonne viemme vierahamme 259 pieni vilja pillastuisi, Pieni vilja pillastelko! 262 karvaturvan tunkeitessa! Karvaturvan tungetessa, 265 uron tullessa tupahan, Ohon tullessa tupahan, 269 Ellös piikoja pelätkö, Ellös piikoja pelätkö 271 eläkä vaimoja varoa, Eläkä vaimoja varotko 279 alle kuulun kurkiaisen, Alle kuulun kurkihirren, 285 Tuohon liitä lintusesi, Tuohon l⌈i⌉itän lintuseni, 303 kuparihin kullattuhun, Kuparihin kullittuhun, 304 vaskipohjahan patahan. Vaskipohjahan patahan. 313 souttu Suolasalmen kautta, Souttu suolasalmen kautta 314 laivan päältä laskettuna. Laskettuna laivan pääilä. SKVR XII2 6480. — Suomussalmi · 1800 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 60 rakentele rakkiasi Rakentele rakkiasi 61 kuusamisehen kujahan, Kuusamisehen kujahan 62 talahasen tammisehen! Talasehen tammisehen 70 liikuta lipeänänä! Liikuta lipeänänä Veel ühiseid värsse (16)
Kalevala See laul 80 hanhi hautomaisillansa!" Hanhi hautomaksillahan. 92 otukseni oivallisin Otuxeni oivallisin 111 itse vierit vempeleltä, Ite vierit vempeleltä 129 urohoisehen väkehen, Urohoisehen väkehen 130 miehisehen joukkiohon! Miehisehen joukiohon; 133 sima siellä syötetähän, Sima sullen syötetähän 134 mesi nuori juotetahan Mesi nuori juotetahan 249 "Lähes nyt, kulta, kulkemahan, Lähes nyt kulta kulkemahan 252 verkahousu, vieremähän, Verka Housu vieremähän 349 "Miss' on otso syntynynnä, Miss' on Ohto syntynynnä 350 rahankarva kasvanunna? Harva karva kasvanunna 393 alla kuusen kukkalatvan, Alla kuusen kukka latvan 396 jalokarvan kasvatteli Harva karvan kasvatteli? 401 lyhyt jalka, lysmä polvi, Lyhyt on jalka, lysmä polvi, 402 tasakärsä talleroinen, Tasa kärsä talleroinen. 487 jalon otsosen oville, Jalon ohtosen oville; SKVR VII5 loitsut 3399. — Nurmes · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 265 uron tullessa tupahan, Miehen tullessa tupahan. 273 Mi on akkoja tuvassa, Jok' on akkoja tuvassa, 274 ne on kaikki karsinahan Ne on kaikki karsinaan 275 miehen tullessa tupahan, Miehen tullessa tuppaan, Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 276 astuessa aika poian!" Astuissa aika poian. 562 honkahan havusatahan! Honkahan havusattoon, 563 Hyvä siin' on ollaksesi, Hyv' on siinä ollaksesi, 571 "Minne saatit saalihisi, Min̄e nyt saatit saalihisi, 573 Lienet jäälle jättänynnä, Lienet jäälle jättänyn̄ä, 574 uhkuhun upottanunna, Uhkuun upottanunna. 579 "Enpä jäälle jättänynnä, En ole jäälle jättänynnä, 587 "Tuonne saatin saalihini, Tuonne saatin saalihini, 589 kultakunnahan kukulle, Kulta kunnān kukuille, 590 vaskiharjun hartioille. Vaskiharjun hartioille, 591 Panin puuhun puhtahasen, Panin puuhun puhtaaseen, SKVR I4 1095. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 47 "Mieleni minun tekevi, Mieleni minun tekisi, 48 mieli käyä Metsolassa Mieli käyä Metsolassa 53 Ota, metsä, miehiksesi, Ota, metsä, mieheksesi, 54 urohiksesi, Tapio! Urohiksesi, tapio, Veel ühiseid värsse (10)
Kalevala See laul 63 Otsonen, metsän omena, Ohtonen, metsän omena, 64 mesikämmen källeröinen! Mesikäm̄en källeröinen, 65 Kun kuulet minun tulevan, Kun kuulet miun tulevan, 67 kytke kynnet karvoihisi, Kyte kynnet karvoihisi, 68 hampahat ikenihisi, Hampaat ikenihisi! 79 kuni pyy pesänsä päällä, Kun pyy pesäsä päällä, 83 penun julki juttavaksi Penun julki juttamahan 174 virsiksi Jumalan vilja; Virsiksi Jumalan vilja. 344 kyllin syöä, kyllin juoa, Kyllin syöä, kyllin juoa, 346 kyllin antoa kylälle." Kyllin antoa kylään!
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR I4 1253. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 111 itse vierit vempeleltä, Itsekö vierit vempeleeltä, 113 puhki puiset kaatiosi, Puhki puiset kaatiesi, 127 näiltä pieniltä pihoilta, Näiltä pieniltä pihoilta, 129 urohoisehen väkehen, Urohoisehen väkehen, Veel ühiseid värsse (37)
Kalevala See laul 130 miehisehen joukkiohon! Miehisehen joukkiohon! 135 tulevalle vierahalle, Tulevalle vierahalle. 156 salon soittajan sanoja, Salon soittajan sanoja, 158 metsän piian pillin ääntä!" Metsän piian pillin ääntä! 163 "Joko on kulta kulkemassa, Nyt on kulta kulkemassa, 167 Mesijänkö metsä antoi, Mesienkö metsä anto, 168 ilveksen salon isäntä, Ilveksen salon isäntä? 169 koska laulaen tulette, Koska laulain tuletta. 170 hyreksien hiihtelette?" Hyreksien hiihtelem̄ä. 173 "Sanomiks' on saukko saatu, Sanomiks' on saukko saatu, 174 virsiksi Jumalan vilja; Virsiksi Jumalan vilja. 175 sillä laulaen tulemme, Sillä laulaen tulemma, 176 hyreksien hiihtelemme. Hyreksien hiihtelemmä, 179 itse on kuulu kulkemassa, Kun on kuulu kulkemassa, 180 salon auvo astumassa, Salon auvo astumassa, 189 "Terve, otso, tultuasi, Terve tänne tultuasi! 191 näille pestyille pihoille, Näille pienille pihoille, 193 "Tuota toivoin tuon ikäni, Tuota toivon tuon ikäni, 195 soivaksi Tapion torven, Soittoa tapion torven, 203 niinkuin suksi uutta lunta, Niin kun suksi uutta lunta, 206 punaposki puolisoa. Puna poski puolisoa. 208 aamut aitan portahilla, Aamut aitan portahilla, 213 tanteret suliksi maiksi, *Tanteret suliksi maiksi*, 215 somerikot hiesukoiksi, Somerikot hiesikoiksi, 216 hiesukot vihottaviksi. Hiesikot vihottaviksi. 247 Viel' on maata käyäksesi, Viel' on maata käyessäsi. 260 vikoisi emännän vilja Vikoisi emän̄än vilja, 261 tullessa otson tuville, Ohon tullessa tuville, 262 karvaturvan tunkeitessa! Karvaturvan tungetessa! 278 "Terve tänneki, Jumala, Terve tännekin, Jumala, 463 "Mitä tehen metsä mieltyi, Miten tehen metsä mielty, 465 ihastui salon isäntä, Ihastu salon isäntä, 466 taipui ainoinen Tapio, Taipu ainoinen Tapio. 473 "Hyvin meihin metsä mieltyi, Hyvin meiän metsä mielty, 482 rastia rakentamahan, Rastia rakentamahan 483 tien vieriä viittomahan, Tien vieriä viittomahan, 493 itse vieri vempeleltä, Itse vierit vempeleltä, SKVR XII2 6549. — Suomussalmi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 101 "Ole kiitetty, Jumala, Ole kiitetty Jumala 155 "Kuulkottes tätä kumua, Kuulkoppas tätä kumua, 156 salon soittajan sanoja, Salon soittajan sanoja, 157 käpylinnun kälkytystä, Käpylinnun kälkytystä! Veel ühiseid värsse (26)
Kalevala See laul 169 koska laulaen tulette, Koska laulain tuletta! 170 hyreksien hiihtelette?" Hyreksien hiihtelettä? 179 itse on kuulu kulkemassa, Nyt on kuulu kulkemassa, 180 salon auvo astumassa, Salon auver astumassa, 191 näille pestyille pihoille, Näille pienille pihoille, 192 kaunoisille kartanoille! Kaitaisille kartanoille. 193 "Tuota toivoin tuon ikäni, Tuota toivoin tuon ikäni, 194 katsoin kaiken kasvinaian Kattoin kaiken kasvinajan, 195 soivaksi Tapion torven, Soivaksi tapion torven, 196 metsän pillin piukovaksi, Metän pillin piukavaksi. 212 Lumet seisoin tanteriksi, Lumet seison tanteriksi, 213 tanteret suliksi maiksi, Tanteret suliksi maiksi, 214 sulat maat somerikoiksi, Sulat maat somerikoiksi, 215 somerikot hiesukoiksi, Somerikot hiesukoiksi 231 "Tuonne vienet vierahamme, Tuonne viemme vierahamme 259 pieni vilja pillastuisi, Pieni vilja pillastelko! 262 karvaturvan tunkeitessa! Karvaturvan tungetessa, 265 uron tullessa tupahan, Ohon tullessa tupahan, 269 Ellös piikoja pelätkö, Ellös piikoja pelätkö 271 eläkä vaimoja varoa, Eläkä vaimoja varotko 279 alle kuulun kurkiaisen, Alle kuulun kurkihirren, 285 Tuohon liitä lintusesi, Tuohon l⌈i⌉itän lintuseni, 303 kuparihin kullattuhun, Kuparihin kullittuhun, 304 vaskipohjahan patahan. Vaskipohjahan patahan. 313 souttu Suolasalmen kautta, Souttu suolasalmen kautta 314 laivan päältä laskettuna. Laskettuna laivan pääilä. SKVR XII2 6480. — Suomussalmi · 1800 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 60 rakentele rakkiasi Rakentele rakkiasi 61 kuusamisehen kujahan, Kuusamisehen kujahan 62 talahasen tammisehen! Talasehen tammisehen 70 liikuta lipeänänä! Liikuta lipeänänä Veel ühiseid värsse (16)
Kalevala See laul 80 hanhi hautomaisillansa!" Hanhi hautomaksillahan. 92 otukseni oivallisin Otuxeni oivallisin 111 itse vierit vempeleltä, Ite vierit vempeleltä 129 urohoisehen väkehen, Urohoisehen väkehen 130 miehisehen joukkiohon! Miehisehen joukiohon; 133 sima siellä syötetähän, Sima sullen syötetähän 134 mesi nuori juotetahan Mesi nuori juotetahan 249 "Lähes nyt, kulta, kulkemahan, Lähes nyt kulta kulkemahan 252 verkahousu, vieremähän, Verka Housu vieremähän 349 "Miss' on otso syntynynnä, Miss' on Ohto syntynynnä 350 rahankarva kasvanunna? Harva karva kasvanunna 393 alla kuusen kukkalatvan, Alla kuusen kukka latvan 396 jalokarvan kasvatteli Harva karvan kasvatteli? 401 lyhyt jalka, lysmä polvi, Lyhyt on jalka, lysmä polvi, 402 tasakärsä talleroinen, Tasa kärsä talleroinen. 487 jalon otsosen oville, Jalon ohtosen oville; SKVR VII5 loitsut 3399. — Nurmes · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 265 uron tullessa tupahan, Miehen tullessa tupahan. 273 Mi on akkoja tuvassa, Jok' on akkoja tuvassa, 274 ne on kaikki karsinahan Ne on kaikki karsinaan 275 miehen tullessa tupahan, Miehen tullessa tuppaan, Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 276 astuessa aika poian!" Astuissa aika poian. 562 honkahan havusatahan! Honkahan havusattoon, 563 Hyvä siin' on ollaksesi, Hyv' on siinä ollaksesi, 571 "Minne saatit saalihisi, Min̄e nyt saatit saalihisi, 573 Lienet jäälle jättänynnä, Lienet jäälle jättänyn̄ä, 574 uhkuhun upottanunna, Uhkuun upottanunna. 579 "Enpä jäälle jättänynnä, En ole jäälle jättänynnä, 587 "Tuonne saatin saalihini, Tuonne saatin saalihini, 589 kultakunnahan kukulle, Kulta kunnān kukuille, 590 vaskiharjun hartioille. Vaskiharjun hartioille, 591 Panin puuhun puhtahasen, Panin puuhun puhtaaseen, SKVR I4 1095. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 47 "Mieleni minun tekevi, Mieleni minun tekisi, 48 mieli käyä Metsolassa Mieli käyä Metsolassa 53 Ota, metsä, miehiksesi, Ota, metsä, mieheksesi, 54 urohiksesi, Tapio! Urohiksesi, tapio, Veel ühiseid värsse (10)
Kalevala See laul 63 Otsonen, metsän omena, Ohtonen, metsän omena, 64 mesikämmen källeröinen! Mesikäm̄en källeröinen, 65 Kun kuulet minun tulevan, Kun kuulet miun tulevan, 67 kytke kynnet karvoihisi, Kyte kynnet karvoihisi, 68 hampahat ikenihisi, Hampaat ikenihisi! 79 kuni pyy pesänsä päällä, Kun pyy pesäsä päällä, 83 penun julki juttavaksi Penun julki juttamahan 174 virsiksi Jumalan vilja; Virsiksi Jumalan vilja. 344 kyllin syöä, kyllin juoa, Kyllin syöä, kyllin juoa, 346 kyllin antoa kylälle." Kyllin antoa kylään!
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 607–644
Väinämöinen laulab, mängib kannelt ja soovib Kalevalale sama rõõmsat elu ka tulevasteks aegadeks.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I4 1211. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 627 "Anna ainaki, Jumala, Anna vastaki, Jumala, 628 toisteki, totinen Luoja, Toisteki, totinen luoja, 629 rastia rakettaviksi, Rastia rakettavaksi 630 puita pilkoteltaviksi Puita pilkoteltavaksi, SKVR I4 1253. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 627 "Anna ainaki, Jumala, Anna ainaki, Jumala, 631 urohoisessa väessä, Urohoisessa väessä, 632 miehisessä joukkiossa! Miehisessä joukkiossa. 635 soivaksi Tapion torven, Soittoa tapion torven, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 638 kape'illa kartanoilla! Kartanoilla kaitasilla! SKVR I4 1095. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 627 "Anna ainaki, Jumala, Anna, ainoinen Jumala, 628 toisteki, totinen Luoja, Toisteki, totinen luoja, 631 urohoisessa väessä, Urohoisessa väessä, 632 miehisessä joukkiossa! Miehisessä joukkiossa, SKVR I4 1249. — Vuokkiniemi · 1915 · Samuli Paulaharju · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 631 urohoisessa väessä, Urohoisessa väessä, 632 miehisessä joukkiossa! Miehisessä jokiossa!! 637 näillä pienillä pihoilla, Näillä pienillä pihoilla, 638 kape'illa kartanoilla! Kapehilla kartanoilla! SKVR I4 1202. — Vuokkiniemi · 1872 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 627 "Anna ainaki, Jumala, Anna vaštaki, Jumala, 631 urohoisessa väessä, Urohoisešša väješšä, 632 miehisessä joukkiossa! Miehiseššä joukkiošša.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I4 1211. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 627 "Anna ainaki, Jumala, Anna vastaki, Jumala, 628 toisteki, totinen Luoja, Toisteki, totinen luoja, 629 rastia rakettaviksi, Rastia rakettavaksi 630 puita pilkoteltaviksi Puita pilkoteltavaksi, SKVR I4 1253. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 627 "Anna ainaki, Jumala, Anna ainaki, Jumala, 631 urohoisessa väessä, Urohoisessa väessä, 632 miehisessä joukkiossa! Miehisessä joukkiossa. 635 soivaksi Tapion torven, Soittoa tapion torven, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 638 kape'illa kartanoilla! Kartanoilla kaitasilla! SKVR I4 1095. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 627 "Anna ainaki, Jumala, Anna, ainoinen Jumala, 628 toisteki, totinen Luoja, Toisteki, totinen luoja, 631 urohoisessa väessä, Urohoisessa väessä, 632 miehisessä joukkiossa! Miehisessä joukkiossa,
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 8 rahvalaulust on 2 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 62 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 1–20 — Kalevala pääsee taudeista ja · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 21–50 — Väinämöinen lähtee karhunkaatoon · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 51–80 — Metsämiehen loitsu · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 145–186 — Väinämöinen kuljettaa kaadetun karhun · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 352–470 — Karhun myyttinen synty · 7 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
363. värss · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 471–644 — Kallon palautus · 4 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
564. värss · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud