Kalevala, 45. runo
Louhi saadab Kalevalasse haigused
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 11 rahvalaulu 7 paigast. Ülejäänud 39 teksti ei ole kaardil: 25 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 5 koguja koostatud või toimetatud teksti; 5 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 3 laulu, mida võib olla mõjutanud trükitud Kalevala; 1 teise ülestähenduse duplikaat.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Ilomantsi (4), Uurainen (2).
Kaardilt jäävad välja: Grue Finnskog (1).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Selle runoga ühiseid värsse on 466 rahvalaulul 104 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Ilomantsi (45), Suistamo (36), Vuokkiniemi (29), Kitee (23), Suomussalmi (15).
Kaardilt jäävad välja: Grue Finnskog (1).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 104 paika
7 või rohkem laulu
- Ilomantsi (45)
- Suistamo (36)
- Vuokkiniemi (29)
- Kitee (23)
- Suomussalmi (15)
- Kaavi (12)
- Kontokki (11)
- Sotkamo (11)
- Impilahti (10)
- Kontiolahti (10)
- Rautavaara (10)
- Kesälahti (9)
- Korpiselkä (9)
- Suojärvi (8)
- Kivijärvi (7)
- Liperi (7)
- Pohjois-Pohjanmaa (7) (täpsem koht teadmata)
- Soanlahti (7)
3–6 laulu
- Iisalmi (6)
- Juuka (6)
- Pohjois-Savo (6) (täpsem koht teadmata)
- Repola (6)
- Tohmajärvi (6)
- Uhtua (6)
- Etelä-Savo (5) (täpsem koht teadmata)
- Kainuu (5) (täpsem koht teadmata)
- Nilsiä (5)
- Rääkkylä (5)
- Säräisniemi (5)
- Kiihtelysvaara (4)
- Kiimaisjärvi (4)
- Leppävirta (4)
- Nurmes (4)
- Porajärvi (4)
- Pälkjärvi (4)
- Rovaniemi (4)
- Eno (3)
- Hankasalmi (3)
- Juva (3)
- Keitele (3)
- Kerimäki (3)
- Kiuruvesi (3)
- Pielavesi (3)
- Pielisjärvi (3)
- Piippola (3)
- Pohjois-Karjala (3) (täpsem koht teadmata)
- Pyhäntä (3)
- Rantasalmi (3)
- Savonranta (3)
- Sonkajärvi (3)
- Tulemajärvi (3)
- Viitasaari (3)
1–2 laulu
- Heinävesi (2)
- Hiitola (2)
- Kuusjärvi (2)
- Kärsämäki (2)
- Paavola (2)
- Paltamo (2)
- Pistojärvi (2)
- Pulkkila (2)
- Rautalampi (2)
- Riistavesi (2)
- Rääpyvä (2)
- Sortavala (2)
- Säyneinen (2)
- Uurainen (2)
- Valkeala (2)
- Varkaus (2)
- Alavieska (1)
- Etelä-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Grue Finnskog (1)
- Jaakkima (1)
- Joroinen (1)
- Jyskyjärvi (1)
- Kajaani (1)
- Kajaani mlk (1)
- Karstula (1)
- Karttula (1)
- Kauhava (1)
- Kaukola (1)
- Kemi (1)
- Keuruu (1)
- Kittilä (1)
- Kurkijoki (1)
- Lapinlahti (1)
- Parikkala (1)
- Pieksämäki (1)
- Pihtipudas (1)
- Polvijärvi (1)
- Pori (1)
- Rantsila (1)
- Rukajärvi (1)
- Ruskeala (1)
- Räisälä (1)
- Saarijärvi (1)
- Salmi (1)
- Sodankylä (1)
- Somero (1)
- Suonenjoki (1)
- Tuusniemi (1)
- Tyrvää (1)
- Töysä (1)
- Viena (1) (täpsem koht teadmata)
- Vieremä (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–190 Pohjola perenaine saadab Kalevalasse enneolematuid haigusi.
- Värsid 191–362 Väinämöinen ravib rahva vägevate loitsude ja salvidega terveks.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Pohjola, Väinölä, Kipuvuori, Sariola, Tuonela, Kalevala, Kipumäki, Manala
Värsid 1–190
Pohjola perenaine saadab Kalevalasse enneolematuid haigusi.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 11 rahvalaulu 7 paigast. Ülejäänud 39 teksti ei ole kaardil: 25 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 5 koguja koostatud või toimetatud teksti; 5 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 3 laulu, mida võib olla mõjutanud trükitud Kalevala; 1 teise ülestähenduse duplikaat.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Ilomantsi (4), Uurainen (2).
Kaardilt jäävad välja: Grue Finnskog (1).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Selle runoga ühiseid värsse on 466 rahvalaulul 104 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Ilomantsi (45), Suistamo (36), Vuokkiniemi (29), Kitee (23), Suomussalmi (15).
Kaardilt jäävad välja: Grue Finnskog (1).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 104 paika
7 või rohkem laulu
- Ilomantsi (45)
- Suistamo (36)
- Vuokkiniemi (29)
- Kitee (23)
- Suomussalmi (15)
- Kaavi (12)
- Kontokki (11)
- Sotkamo (11)
- Impilahti (10)
- Kontiolahti (10)
- Rautavaara (10)
- Kesälahti (9)
- Korpiselkä (9)
- Suojärvi (8)
- Kivijärvi (7)
- Liperi (7)
- Pohjois-Pohjanmaa (7) (täpsem koht teadmata)
- Soanlahti (7)
3–6 laulu
- Iisalmi (6)
- Juuka (6)
- Pohjois-Savo (6) (täpsem koht teadmata)
- Repola (6)
- Tohmajärvi (6)
- Uhtua (6)
- Etelä-Savo (5) (täpsem koht teadmata)
- Kainuu (5) (täpsem koht teadmata)
- Nilsiä (5)
- Rääkkylä (5)
- Säräisniemi (5)
- Kiihtelysvaara (4)
- Kiimaisjärvi (4)
- Leppävirta (4)
- Nurmes (4)
- Porajärvi (4)
- Pälkjärvi (4)
- Rovaniemi (4)
- Eno (3)
- Hankasalmi (3)
- Juva (3)
- Keitele (3)
- Kerimäki (3)
- Kiuruvesi (3)
- Pielavesi (3)
- Pielisjärvi (3)
- Piippola (3)
- Pohjois-Karjala (3) (täpsem koht teadmata)
- Pyhäntä (3)
- Rantasalmi (3)
- Savonranta (3)
- Sonkajärvi (3)
- Tulemajärvi (3)
- Viitasaari (3)
1–2 laulu
- Heinävesi (2)
- Hiitola (2)
- Kuusjärvi (2)
- Kärsämäki (2)
- Paavola (2)
- Paltamo (2)
- Pistojärvi (2)
- Pulkkila (2)
- Rautalampi (2)
- Riistavesi (2)
- Rääpyvä (2)
- Sortavala (2)
- Säyneinen (2)
- Uurainen (2)
- Valkeala (2)
- Varkaus (2)
- Alavieska (1)
- Etelä-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Grue Finnskog (1)
- Jaakkima (1)
- Joroinen (1)
- Jyskyjärvi (1)
- Kajaani (1)
- Kajaani mlk (1)
- Karstula (1)
- Karttula (1)
- Kauhava (1)
- Kaukola (1)
- Kemi (1)
- Keuruu (1)
- Kittilä (1)
- Kurkijoki (1)
- Lapinlahti (1)
- Parikkala (1)
- Pieksämäki (1)
- Pihtipudas (1)
- Polvijärvi (1)
- Pori (1)
- Rantsila (1)
- Rukajärvi (1)
- Ruskeala (1)
- Räisälä (1)
- Saarijärvi (1)
- Salmi (1)
- Sodankylä (1)
- Somero (1)
- Suonenjoki (1)
- Tuusniemi (1)
- Tyrvää (1)
- Töysä (1)
- Viena (1) (täpsem koht teadmata)
- Vieremä (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII4 loitsut 2862. — Kitee · 1896 · Jaakko Lonkainen · Võrdle kõrvuti
Seda laulu võib olla mõjutanud trükitud Kalevala.
Kalevala See laul 153 Teki poikoa yheksän Teki poikoa yheksän 155 yhen löylyn lyötävillä, yhen löylyn lyötäville, 156 yhen saunan saatavilla, yhen saunan saapuville, 159 Nimitteli poikiansa, Nimitteli boikiansa! Veel ühiseid värsse (16)
Kalevala See laul 160 laaitteli lapsiansa, lajitteli lapsiansa 161 kuin kuki tekemiänsä, kuin kukin tekemiänsä 162 itse ilmi luomiansa: itse ilmiluomiansa: 163 minkä pisti pistokseksi, minkä pisti pistokseksi, 164 kunka änkäsi ähyksi, kunka änkäsi ähyiksi, 165 minkä laati luuvaloksi, minkä loi luuvaloksi, 167 minkä painoi paiseheksi, minkä painoi paiseheiksi, 169 minkä syöjäksi sysäsi, minkä syöjäksi sysäsi; 170 kunka ruhtosi rutoksi. kunka rut⌈a⌉isi rutoksi, 171 Jäi yksi nimittämättä, jäi yksi nimittämättä, 172 poika pahnan-pohjimmainen. poika pahnan pohjimainen, 174 työnti velhoiksi vesille, työnti velhoiksi vesille, 175 noi'iksi noroperille, noijiksi noroperille, 176 katehiksi kaikin paikoin. katehiksi kaikin paikoin. 183 vasten Väinölän väkeä, vasden Väinölän väkeä 184 surmaksi su'un Kalevan. surmaksi suvun Kalevan SKVR VII4 loitsut 2885. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 45 Kantoi kohtua kovoa, Kantoi kohtua kovoa, 46 vatsantäyttä vaikeata; vatsan täyttä vaikeata, 50 ympäri yheksän kuuta, ympäri yheksän kuuta; 53 Yheksännen kuun lopulla, yheksännen kuun lopulla, Veel ühiseid värsse (13)
Kalevala See laul 54 kuun alulla kymmenennen kymmenennen kuun alulla 69 heiluvilla hettehillä, heiluvilla hettehillä, 70 läikkyvillä lähtehillä: läikkyvillä lähtehillä; 73 Synnytteli poikiansa, Synnytteli poikiansa 76 ve'en vankan vääntehessä, veen vankan vääntehessä; 78 alla äyrähän yheksän; alla, äprähän yheksän, 79 vaan ei vielä synty synny, vaan ei synny syntymiset, 153 Teki poikoa yheksän syntyi poikoa yheksän 155 yhen löylyn lyötävillä, yhen löylyn lyöpyillä, 156 yhen saunan saatavilla, yhen saunan saapuilla. 157 yhestä vatsan väestä, yhestä vatsan väestä, 159 Nimitteli poikiansa, nimitteli poikiansa, 168 kunka ruohutti ruveksi, kunka ruohutti ruviksi, SKVR XIII3 9492. — Rautjärvi · 1880 · Johannes Häyhä · Võrdle kõrvuti
Seda laulu võib olla mõjutanud trükitud Kalevala.
Kalevala See laul 107 kyläkunnan kuulematta, Kyläkunnan kuulematta, 117 "Kave eukko, luonnon tyttö, Kave eukko, luonnon tyttö, 118 kave kultainen, korea, Kave kultanen korea, 119 jok' olet vanhin vaimoloita, Jok' olet vanhin vaimoloita, Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 120 ensin emä itselöitä! Ensin emä itselöitä! 121 Juokse polvesta merehen, Juokse polvesta merehen, 123 ota kiiskiltä kinoa, Ota kiiskiltä kinoa, 124 matehelta nuljaskata, Matehelta nuljaskata, 125 jolla voiat luun lomia, Jolla voidat luun lomia, 126 sivelet sivuja myöten, Sivelet sivuja myöten, 130 vatsantyöstä vaikeasta! Vatsan työstä vaikeasta 135 Tääll' on piika pintehessä, Tääll' on piika pintehessä, 136 vaimo vatsanvääntehessä Vaimo vatsan vääntehestä! 137 saunassa savun seassa, Saunassa savun seassa, 138 kylän kylpyhuonehessa. Kylän kylpyhuonehessa, SKVR VII4 loitsut 2892. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 35 Selin tuulehen makasi, Perin tuulehen makasi, 43 aholla vesattomalla, Aholla vesattomalla, 44 maalla mättähättömällä. Maalla mättähättömällä. 45 Kantoi kohtua kovoa, Kanto kohtua kovoa, Veel ühiseid värsse (10)
Kalevala See laul 46 vatsantäyttä vaikeata; Vatsan täyttä vaikiata, 49 kuuta seitsemän, kaheksan, Seitsemän, kaheksan kuisen; 53 Yheksännen kuun lopulla, Yheksännen kuun lopulla, 73 Synnytteli poikiansa, Synnytteli poikiansa 153 Teki poikoa yheksän Synty poikoa yheksän 155 yhen löylyn lyötävillä, Yhen löylyn lyötävillä, 156 yhen saunan saatavilla, Yhen saunan saapuvilla, 165 minkä laati luuvaloksi, Kunka laati luuvaloksi, 168 kunka ruohutti ruveksi, Minkä ruohutti ruveksi, 188 nimen tietämättömiä: Nimen tietämättömälle. SKVR XII2 6132. — Suomussalmi · 1823 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 33 teki tielle vuotehensa, Teki tiellen vuotehesan 34 pahnansa pahalle maalle. Pahnasan pahalle maalle; 35 Selin tuulehen makasi, Perin tuulehen makasi 36 kaltoin säähän karkeahan, Kalton säähän karkeahan: Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 45 Kantoi kohtua kovoa, Kanto kohtua kovoa 46 vatsantäyttä vaikeata; Vatan täyttä vaikeata, 47 kantoi kuuta kaksi, kolme, Kanto kuuta kaksi kolmet 121 Juokse polvesta merehen, Juoxi polvesta merehen 122 vyö lapasta lainehesen, Vyölapasta lainehesen 126 sivelet sivuja myöten, Siveli sivuja myöten, 153 Teki poikoa yheksän Teki poikoa yhexän 159 Nimitteli poikiansa, Nimitteli poikiahan
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR VII4 loitsut 2885. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 45 Kantoi kohtua kovoa, Kantoi kohtua kovoa, 46 vatsantäyttä vaikeata; vatsan täyttä vaikeata, 50 ympäri yheksän kuuta, ympäri yheksän kuuta; 53 Yheksännen kuun lopulla, yheksännen kuun lopulla, Veel ühiseid värsse (13)
Kalevala See laul 54 kuun alulla kymmenennen kymmenennen kuun alulla 69 heiluvilla hettehillä, heiluvilla hettehillä, 70 läikkyvillä lähtehillä: läikkyvillä lähtehillä; 73 Synnytteli poikiansa, Synnytteli poikiansa 76 ve'en vankan vääntehessä, veen vankan vääntehessä; 78 alla äyrähän yheksän; alla, äprähän yheksän, 79 vaan ei vielä synty synny, vaan ei synny syntymiset, 153 Teki poikoa yheksän syntyi poikoa yheksän 155 yhen löylyn lyötävillä, yhen löylyn lyöpyillä, 156 yhen saunan saatavilla, yhen saunan saapuilla. 157 yhestä vatsan väestä, yhestä vatsan väestä, 159 Nimitteli poikiansa, nimitteli poikiansa, 168 kunka ruohutti ruveksi, kunka ruohutti ruviksi, SKVR VII4 loitsut 2892. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 35 Selin tuulehen makasi, Perin tuulehen makasi, 43 aholla vesattomalla, Aholla vesattomalla, 44 maalla mättähättömällä. Maalla mättähättömällä. 45 Kantoi kohtua kovoa, Kanto kohtua kovoa, Veel ühiseid värsse (10)
Kalevala See laul 46 vatsantäyttä vaikeata; Vatsan täyttä vaikiata, 49 kuuta seitsemän, kaheksan, Seitsemän, kaheksan kuisen; 53 Yheksännen kuun lopulla, Yheksännen kuun lopulla, 73 Synnytteli poikiansa, Synnytteli poikiansa 153 Teki poikoa yheksän Synty poikoa yheksän 155 yhen löylyn lyötävillä, Yhen löylyn lyötävillä, 156 yhen saunan saatavilla, Yhen saunan saapuvilla, 165 minkä laati luuvaloksi, Kunka laati luuvaloksi, 168 kunka ruohutti ruveksi, Minkä ruohutti ruveksi, 188 nimen tietämättömiä: Nimen tietämättömälle. SKVR XII2 6132. — Suomussalmi · 1823 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 33 teki tielle vuotehensa, Teki tiellen vuotehesan 34 pahnansa pahalle maalle. Pahnasan pahalle maalle; 35 Selin tuulehen makasi, Perin tuulehen makasi 36 kaltoin säähän karkeahan, Kalton säähän karkeahan: Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 45 Kantoi kohtua kovoa, Kanto kohtua kovoa 46 vatsantäyttä vaikeata; Vatan täyttä vaikeata, 47 kantoi kuuta kaksi, kolme, Kanto kuuta kaksi kolmet 121 Juokse polvesta merehen, Juoxi polvesta merehen 122 vyö lapasta lainehesen, Vyölapasta lainehesen 126 sivelet sivuja myöten, Siveli sivuja myöten, 153 Teki poikoa yheksän Teki poikoa yhexän 159 Nimitteli poikiansa, Nimitteli poikiahan SKVR VII4 loitsut 2886. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 45 Kantoi kohtua kovoa, kanto kohtua kovoa, 49 kuuta seitsemän, kaheksan, seitsemen, kaheksan kuuta; 53 Yheksännen kuun lopulla, yheksännen kuun lopussa, 63 kahen kallion välihin, kahen kallion välissä; Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 73 Synnytteli poikiansa, Synnytteli poikoansa, 153 Teki poikoa yheksän sai poikoa yheksän 155 yhen löylyn lyötävillä, yhen löylyn lyötävillä. 156 yhen saunan saatavilla, yhen saunan saatavilla, 159 Nimitteli poikiansa, nimitteli poikiansa, 163 minkä pisti pistokseksi, kunka pisti pistokseksi, 167 minkä painoi paiseheksi, kunka painoi paiseheksi, 168 kunka ruohutti ruveksi, kunka ruohutti ruveksi, SKVR VII4 loitsut 2745. — Kaavi · 1841 · K. N. Keckman · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 24 Loviatar, vaimo vanha, Loviatar, vaimo vanha, 39 Tuli suuri tuulen puuska, Tuli suuri tuulen pusku, 45 Kantoi kohtua kovoa, Kanto kohtua kovoo, 50 ympäri yheksän kuuta, Ympäri yheksän kuuta, Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 63 kahen kallion välihin, Kallion kahen väliin. 153 Teki poikoa yheksän Teki poikoo yheksän, 155 yhen löylyn lyötävillä, Yhen löylyn lyöpyville, 156 yhen saunan saatavilla, Yhen saunan saapuville, 163 minkä pisti pistokseksi, Minkä pisti pistokseksi 165 minkä laati luuvaloksi, Minkä laati luun valoksi,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 191–362
Väinämöinen ravib rahva vägevate loitsude ja salvidega terveks.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII4 loitsut 1760. — Kitee · 1896 · Jaakko Lonkainen · Võrdle kõrvuti
Seda laulu võib olla mõjutanud trükitud Kalevala.
Kalevala See laul 237 "Jos ei minussa miestä liene, Jos ei minussa miestä liene, 238 urosta Ukon pojassa urosta ukon pojassa 259 "Tuonne ma kipuja kiistän, Tuone mä kipuja kiistän, 260 tuonne tuskia manoan tuone tuskia manoan, Veel ühiseid värsse (33)
Kalevala See laul 263 kiviä kivistämähän, kiviä kivistämään, 265 Ei kivi kipuja itke, kivi ei kipuja itke, 266 paasi ei vaivoja valita, paasi vaivoja valita, 267 vaikka paljo pantahisi, vaikka paljo pantasiin, 269 "Kiputyttö, Tuonen neiti, Kiputyttö, tuonen neiti, 270 joka istut kipukivellä joka istut kipu kivellä 271 joen kolmen juoksevassa, joen kolmen juoksevassa, 272 veen kolmen jaka'imessa vein kolmen jakaimessa, 274 Kipuvuorta väännätellen! kipu vuorta väännättele, 275 Käy kivut kereämähän käy kivut kereemässä 276 kitahan kiven sinisen, kitahan kiven sinisen, 277 tahi vieretä vetehen, tahe vieretä vetehen, 278 syytäise meren syvähän, syytäse meren syvähän: 282 Kivutar, hyvä emäntä, Kivutar, hyvä emäntä, 283 Vammatar, valio vaimo, Vammatar valio vaimo, 294 vaivat vaskivakkasehen, vaivat vaskivakkaseen, 295 kivut tuonne vieäksesi, kivut tuone viijäksesi, 296 vammat vaivutellaksesi vammat vaivudellaksesi 297 keskelle Kipumäkeä, keskelle kipu mäkeä, 298 Kipuvuoren kukkulata! kipuvuoren kukkulalle; 299 Siellä keittäös kipuja siellä keittele kipuja 300 pikkuisessa kattilassa, pikkusessa kattilassa, 301 yhen sormen mentävässä, yhen sormen mäntävässä, 302 peukalon mahuttavassa! peukalon mahuttavassa. 303 "Kivi on keskellä mäkeä, Kivi on keskellä mäkii, 304 reikä keskellä kiveä, reikä keskellä kivii, 305 jok' on väätty vääntiällä, joka on väätty vääntijällä, 306 puhkaistu purasimella: puhkaistu purasimella; 308 pahat vammat vallatahan, pahat vammat vallataan, 309 tuskat tuimat tungetahan, tuskat tuimat tunketaan, 310 pakkopäivät painetahan pakko päivät painetaan 311 öin yrittämättömiksi, öin yrittämättömiksi, 312 päivin pääsemättömiksi." päivin pääsemättömiksi. SKVR VII4 loitsut 2862. — Kitee · 1896 · Jaakko Lonkainen · Võrdle kõrvuti
Seda laulu võib olla mõjutanud trükitud Kalevala.
Kalevala See laul 253 "Tuo mulle tulinen miekka, tuo mulle tulinen miekka, 254 säkehinen säilä kanna, säkehinen säiläs kanna, 255 jolla ma pahat pitelen, jolla mä pahat pitelen, 256 ilkeät iki asetan, ilkiät iki asetan. Veel ühiseid värsse (22)
Kalevala See laul 327 kipehille voitehiksi, kipehille voiteheksi, 328 vammoille valantehiksi! vammoille valanteheksi. 329 "En minä mitänä voine, En minä mitäkän voine, 330 kun ei Luojani luvanne. jos ei Luojani luvanne. 331 Avun Luoja antakohon, Avun Luoja antakoon, 332 avun tuokohon Jumala avun tuokoon Jumala 333 minun silmin nähtyäni, minun silmin nähtyäni, 334 käsin päällä käytyäni, käsin päällä käytyäni, 335 suin sulin puheltuani, suin sulin puheltuani, 336 hengin henkäeltyäni! henkin henkäeltyäni! 337 "Kuhun ei käteni käyne, Kuhun ei käteni käyne, 338 käyköhön käet Jumalan; käyköön käet Jumalan; 339 kuhun ei sormeni sopine, kuhun ei sormeni sopine, 340 sopikohon Luojan sormet! sopikohon Luojan sormet, 341 Luojan on somemmat sormet, Luojan on somemmat sormet, 342 Luojan kämmenet käpeät. Luojan kämmenet käpiät. 344 Jumala, puhelemahan, Jumala puhelemaan, 345 kaikkivalta, katsomahan! Kaikkivalta katsomaan, 346 Tehkös yöllä terveheksi, tehköön yöllä terveheeksi 347 päivällä imanteheksi, päivällä imandeheeksi, 348 jottei tuska päällä tunnu, jottei tuska päällä tunnu, 349 kipu keskeä kivistä, kipu keskellä kivistä, SKVR VII5 Metsäs. 227. — Grue Finnskog · 1880 · Albrekt Segerstedt · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 250 hätäpäivät häätämähän, hätäpäivät häätämään, 251 rikonnaiset riisumahan, rikkonaiset riisumaan! 253 "Tuo mulle tulinen miekka, Tuo mullen tulinen miekka, 255 jolla ma pahat pitelen, jolla minä pahat pitelen, Veel ühiseid värsse (21)
Kalevala See laul 256 ilkeät iki asetan, jolla ilkeät asetan, 258 kivut aavoillen ahoille! aavoillen ahoillen. 263 kiviä kivistämähän, kiviä kivistämään; 265 Ei kivi kipuja itke, ei kivi kipuja tunne. 278 syytäise meren syvähän, syytäise mereen syvään 279 tuulen tuntumattomahan, tuulen tuntemattomaan, 280 päivän paistamattomahan! päivän paistamattomaan. 282 Kivutar, hyvä emäntä, Kivutar hyvä emäntä, 287 Tee kivut kivuttomaksi, tie kivut kivuttomaksi, 294 vaivat vaskivakkasehen, ota vaivat vaskivakkaiseen, 295 kivut tuonne vieäksesi, kivut vie tuonne 297 keskelle Kipumäkeä, keskellen kipumäkeä, 303 "Kivi on keskellä mäkeä, missä kivi on keskellä mäkeä, 304 reikä keskellä kiveä, reikä keskellä kiviä, 306 puhkaistu purasimella: puhaistu puraisimella, 307 siihen kivut kiskotahan, siihen kivut kiskotaan, 309 tuskat tuimat tungetahan, tuskat tuimat tunketaan, 310 pakkopäivät painetahan pakko-päivät painetaan, 322 mies on vanha taivahinen! mies on vanha taivaallinen, 324 nosta lonka luotehesta, nosta lonka luotehesta, 326 Sa'a mettä, sa'a vettä sa'a mettä, sa'a soa'a? vettä, SKVR VII3 loitsut 746. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 215 Pyyhi pois pyhät kipunat, Pyyhi pois pyhät kipunat, 216 pyhät saastat sammuttele, Pyhät saastat sammuttele 246 pilven-päällinen jumala! Pilven päällinen Jumala, 249 nämä tuskat tuntemahan, Nämät tuskat tuntemahan, Veel ühiseid värsse (10)
Kalevala See laul 250 hätäpäivät häätämähän, Hätäpäivät hää(l)tämähän! 289 jotta saisi sairas maata, Jotta saisi sairas maata, 333 minun silmin nähtyäni, Minun silmin nähtyäni, 334 käsin päällä käytyäni, Käsin päällä käytyäni, 338 käyköhön käet Jumalan; Käyköhöt kä'et Jumalan! 340 sopikohon Luojan sormet! Sopiohon Luojan sormet! 346 Tehkös yöllä terveheksi, Teepä yöllä terveheksi, 347 päivällä imanteheksi, Päivällä imanteheksi! 348 jottei tuska päällä tunnu, Jott ei tuska päällä tunnu, 349 kipu keskeä kivistä, Kipu keskeä kivistä, SKVR VII3 loitsut 745 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 215 Pyyhi pois pyhät kipunat, Pyihi pois pyhät kipunat, 216 pyhät saastat sammuttele, pyhät saastat sammuttele 246 pilven-päällinen jumala! pilven päällinen Jumala 249 nämä tuskat tuntemahan, nämä tuskat tuntemahan, Veel ühiseid värsse (10)
Kalevala See laul 250 hätäpäivät häätämähän, hätäpäivät häätämähän 289 jotta saisi sairas maata, jotta saisi sairas maata, 292 vikahinen vieretellä! vikahinen vieretellä, 333 minun silmin nähtyäni, minun silmin nähtyäni, 334 käsin päällä käytyäni, käsin päällä käytyäni, 335 suin sulin puheltuani, suun sulin puheltuani, 346 Tehkös yöllä terveheksi, Tieppä yöllä terveheksi, 347 päivällä imanteheksi, päivällä imanteheksi, 348 jottei tuska päällä tunnu, jott' ei tuska päälle tunnu, 349 kipu keskeä kivistä, kipu keskeä kivistä,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII3 loitsut 746. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 215 Pyyhi pois pyhät kipunat, Pyyhi pois pyhät kipunat, 216 pyhät saastat sammuttele, Pyhät saastat sammuttele 246 pilven-päällinen jumala! Pilven päällinen Jumala, 249 nämä tuskat tuntemahan, Nämät tuskat tuntemahan, Veel ühiseid värsse (10)
Kalevala See laul 250 hätäpäivät häätämähän, Hätäpäivät hää(l)tämähän! 289 jotta saisi sairas maata, Jotta saisi sairas maata, 333 minun silmin nähtyäni, Minun silmin nähtyäni, 334 käsin päällä käytyäni, Käsin päällä käytyäni, 338 käyköhön käet Jumalan; Käyköhöt kä'et Jumalan! 340 sopikohon Luojan sormet! Sopiohon Luojan sormet! 346 Tehkös yöllä terveheksi, Teepä yöllä terveheksi, 347 päivällä imanteheksi, Päivällä imanteheksi! 348 jottei tuska päällä tunnu, Jott ei tuska päällä tunnu, 349 kipu keskeä kivistä, Kipu keskeä kivistä, SKVR VII3 loitsut 745 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 215 Pyyhi pois pyhät kipunat, Pyihi pois pyhät kipunat, 216 pyhät saastat sammuttele, pyhät saastat sammuttele 246 pilven-päällinen jumala! pilven päällinen Jumala 249 nämä tuskat tuntemahan, nämä tuskat tuntemahan, Veel ühiseid värsse (10)
Kalevala See laul 250 hätäpäivät häätämähän, hätäpäivät häätämähän 289 jotta saisi sairas maata, jotta saisi sairas maata, 292 vikahinen vieretellä! vikahinen vieretellä, 333 minun silmin nähtyäni, minun silmin nähtyäni, 334 käsin päällä käytyäni, käsin päällä käytyäni, 335 suin sulin puheltuani, suun sulin puheltuani, 346 Tehkös yöllä terveheksi, Tieppä yöllä terveheksi, 347 päivällä imanteheksi, päivällä imanteheksi, 348 jottei tuska päällä tunnu, jott' ei tuska päälle tunnu, 349 kipu keskeä kivistä, kipu keskeä kivistä, SKVR VII3 loitsut 1001. — Kesälahti · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 263 kiviä kivistämähän, kiviä kivistämään 264 paasia pakottamahan. paasia pakottamaan: 265 Ei kivi kipuja itke, Ej kivi kipuja itke, 266 paasi ei vaivoja valita, paasi vaivoja valita. Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 300 pikkuisessa kattilassa, pikkuisessa kattilassa, 301 yhen sormen mentävässä, yhen sormen mentävässä, 302 peukalon mahuttavassa! peukalon mahuttavassa; 317 yheksillä voitehilla, yheksillä voitehilla, 318 kaheksilla katsehilla. kaheksilla kahtehilla, 347 päivällä imanteheksi, päivällä imanteheksi, SKVR I4 156. — Kontokki · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 215 Pyyhi pois pyhät kipunat, Pyyhi pois pyhät kipunat, 258 kivut aavoillen ahoille! Kivut aavoille ahoille, 259 "Tuonne ma kipuja kiistän, Tuonne mie kipuja kiistän, 263 kiviä kivistämähän, Kiviä kivistämähän, Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 264 paasia pakottamahan. Paasia pakottamahan! 265 Ei kivi kipuja itke, Ei itke kivi kipuja. 280 päivän paistamattomahan! Päivän paistamattomah! 282 Kivutar, hyvä emäntä, Kivutar hyvä emäntä, 283 Vammatar, valio vaimo, Vammatar valio vaimo, 298 Kipuvuoren kukkulata! Kipuvuoren kukkulalle. SKVR XII2 6164. — Rovaniemi · 1819 · R. von Becker · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 215 Pyyhi pois pyhät kipunat, Pyhi pois pyhät kipusi 216 pyhät saastat sammuttele, Pyhät saastat sammuttele 259 "Tuonne ma kipuja kiistän, Tuonne ma kipuja käsken 297 keskelle Kipumäkeä, Keskellen kipu mäkeä
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 9 rahvalaulust on 4 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 61 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 1–22 — Louhi rukoilee · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 23–44 — Tuuli tekee · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 45–96 — Tuonen tyttö etsii sijaa synnyttää · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 87–152 — Louhi vie · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
98. värss · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 153–184 — Tautien synty · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 185–312 — Väinämöisen loitsu · 4 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 313–362 — Väinämöisen voiteet · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud