← RunoVerse

Kalevala, 44. runo

Uus kannel

RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 13 rahvalaulu 8 paigast. Ülejäänud 37 teksti ei ole kaardil: 29 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti; 3 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 3 teiste ülestähenduste duplikaati.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Uhtua (4), Ilomantsi (3).

  • 4 või rohkem laulu
  • 2–3 laulu
  • 1 laul
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 8 paika

4 või rohkem laulu

2–3 laulu

1 laul

50 teksti loend

Selle runoga ühiseid värsse on 130 rahvalaulul 52 paigast.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Lempaala (11), Vuole (11), Ilomantsi (10), Suistamo (6), Toksova (6).

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 52 paika

7 või rohkem laulu

3–6 laulu

1–2 laulu

Mis selles runos juhtub

  1. Värsid 1–76 Väinämöinen läheb oma kadunud kannelt merest otsima, kuid ei saa seda enam kätte.
  2. Värsid 77–334 Siis teeb ta kasest täiesti uue kandle, mängib sellel jälle ja vaimustab kõike, mis looduses leidub.

Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.

Värsid 1–76

Väinämöinen läheb oma kadunud kannelt merest otsima, kuid ei saa seda enam kätte.

Soomekeelne tekst, 1849Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907
1Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
2arvelevi aivossansa:In his mind was thus reflecting:
3"Nytpä soitanto sopisi,"Now the time has come for music,
4ilon teentä kelpoaisiTime to give ourselves to pleasure,
5näillä uusilla oloilla,In our dwelling newly chosen,
6kaunihilla kartanoilla!In our homestead now so charming,
7Vaan on kantele kaonnut,But the kantele is sunken,
8iloni iäti mennytAnd my joy has gone for ever
9kalaisehen kartanohon,To the dwelling-place of fishes,
10lohisehen louhikkohon,To the rock-caves of the salmon,
11meren hauan haltijoille,Where it may enchant the lake-pike,
12Vellamon ikiväelle.Likewise Vellamo's attendants;
13Eikä tuota tuonekana,But they never will return it,
14Ahto antane takaisin.Ahto will no more return it.
15"Oi on seppo Ilmarinen!"O thou smith, O Ilmarinen,
16Taoit ennen, taoit eilen,Yestreen and before thou workedst,
17taopa tänäki päänä!Work to-day with equal vigour.
18Tao rautainen harava,Forge me now a rake of iron,
19haravahan piit tiheät,Let the teeth be close together,
20piit tiheät, varsi pitkä,Close the teeth, and long the handle
21jolla lainehet haroan,That I rake among the billows,
22laposille aallot lasken,And may rake the waves together,
23meren ruoikot ru'olle,And may rake among the lake-reeds,
24rannat kaikki karhikoille,With the rake rake all the margins,
25soitto jälle saa'akseni,And my instrument recover,
26kantelo tavatakseniAnd the kantele recover,
27kalaisesta kaartehesta,From the devious paths of fishes,
28lohisesta louhikosta!"From the rocky caves of salmon."
29Se on seppo Ilmarinen,Thereupon smith Ilmarinen,
30takoja iän-ikuinen,He the great primeval craftsman,
31takoi rautaisen haravanForged for him a rake of iron,
32varren vaskisen keralla.Furnished with a copper handle,
33Piit takoi satoa syltä,Teeth in length a hundred fathoms,
34varren viittä valmisteli.And the handle full five hundred.
35Siitä vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen
36otti rautaisen haravan.Took the mighty rake of iron,
37Astui tietä pikkaraisen,And a little way he wandered,
38kulki matkoa palasenMade a very little journey,
39teloille teräksisille,Till he reached the quay, steel-fitted,
40vaskisille valkamoille.And the landing-stage of copper.
41Tuoss' oli purtta, kaksi purtta,There he found a boat, found two boats,
42kaksi valmista venettäBoth the boats were waiting ready
43teloilla teräksisillä,On the quay, with steel all fitted,
44vaskisilla valkamoilla:On the landing-stage of copper,
45yksi pursi uusi pursi,And the first boat was a new one,
46toinen pursi vanha pursi.And the second was an old one.
47Sanoi vanha Väinämöinen,Said the aged Väinämöinen,
48virkki uuelle venolle:To the new boat firstly speaking:
49"Lähepä, veno, vesille,"Go, thou boat, into the water,
50pursi, aalloillen ajaiteTo the waves, O vessel, rush thou,
51käsivarren kääntämättä,Even though no arm should turn thee,
52peukalon pitelemättä!"Even though no thumbs should touch thee."
53Läksipä veno vesille,Sped the boat into the water,
54pursi aalloillen ajoihe.Rushed amid the waves the vessel.
55Vaka vanha VäinämöinenOld and steadfast Väinämöinen,
56itse istuihe perähän;In the stern made haste to seat him,
57läksi merta luutimahan,And he went to sweep the water,
58lainetta lakaisemahan.And to sweep among the billows.
59Luopi lumpehet kokohon,Scattered leaves of water-lilies,
60haravoipi rannan raiskat,Raked he up among the shore-drift,
61ruoposteli ruo'on ruutut,All the rubbish raked together,
62ruo'on ruutut, kaislan kaitut,All the rubbish, bits of rushes,
63joka hauanki harasi,Every scrap he raked together,
64karit kaikki karhieli:All the shoals with care raked over,
65eipä saanut, ei tavannutBut he found not, nor discovered,
66hauinluista soittoansa,Where his pike-bone harp was hidden,
67ikimennyttä iloa,And this joy was gone for ever,
68kaonnutta kanteloa.With the kantele was sunken.
69Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
70astuvi kohen kotiaThen returned unto his dwelling,
71alla päin, pahoilla mielin,Head bowed down, and sadly grieving,
72kaiken kallella kypärin.And his cap awry adjusted,
73Itse tuon sanoiksi kertoi:And he said the words which follow:
74"Ei tuota enämpi olle"Unto me is lost for ever
75hauin hampahan iloa,Pleasure from the harp of pike-teeth,
76kalanluista luikutusta!"From the harp I made of fish-bone."

RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 13 rahvalaulu 8 paigast. Ülejäänud 37 teksti ei ole kaardil: 29 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti; 3 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 3 teiste ülestähenduste duplikaati.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Uhtua (4), Ilomantsi (3).

  • 4 või rohkem laulu
  • 2–3 laulu
  • 1 laul
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 8 paika

4 või rohkem laulu

2–3 laulu

1 laul

50 teksti loend

Selle runoga ühiseid värsse on 130 rahvalaulul 52 paigast.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Lempaala (11), Vuole (11), Ilomantsi (10), Suistamo (6), Toksova (6).

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 52 paika

7 või rohkem laulu

3–6 laulu

1–2 laulu

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR II 156. — Porajärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    39 teloille teräksisille,Teloilla teräksisillä,
    44 vaskisilla valkamoilla:Vaskisilla valkamilla.
    49 "Lähepä, veno, vesille,"Lähteko veno vesille,
    51 käsivarren kääntämättä,Käsivarren kääntämättä,
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    53 Läksipä veno vesille,Jo läksi veno vesille,
    56 itse istuihe perähän;Issumme itse perähän
  2. SKVR I1 105. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    18 Tao rautainen harava,Tao rautanen harava,
    31 takoi rautaisen haravanTako rautasen haravan,
    33 Piit takoi satoa syltä,Piit tao satoa syltä,
    56 itse istuihe perähän;Itse istuupi perähän,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    60 haravoipi rannan raiskat,Haravoitti ran̄an raiskat,
  3. SKVR XV 692. — Soikkola · 1883 · Volmari Porkka · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    16 Taoit ennen, taoit eilen,taoit enne, taoit egle,
    17 taopa tänäki päänä!tao i tänäki päänä!
    18 Tao rautainen harava,Tao rautain harraava,
    31 takoi rautaisen haravanTakoi rautaisen harraavan,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    32 varren vaskisen keralla.varren vaskisen valeli,
  4. SKVR I1 30. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    31 takoi rautaisen haravanTako rautasen haravan,
    33 Piit takoi satoa syltä,Tako piit satoa syltää,
    34 varren viittä valmisteli.Varren viittä valmisteli.
    62 ruo'on ruutut, kaislan kaitut,Ruoon ruusut, kaislan kaikut,
  5. SKVR I1 106. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    18 Tao rautainen harava,Tao rautanen harava,
    31 takoi rautaisen haravanTako rautasen haravan,
    33 Piit takoi satoa syltä,Piit tako satoa syltä,
    60 haravoipi rannan raiskat,Haravoitti rannan raiskat,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.

  1. SKVR II 156. — Porajärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    39 teloille teräksisille,Teloilla teräksisillä,
    44 vaskisilla valkamoilla:Vaskisilla valkamilla.
    49 "Lähepä, veno, vesille,"Lähteko veno vesille,
    51 käsivarren kääntämättä,Käsivarren kääntämättä,
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    53 Läksipä veno vesille,Jo läksi veno vesille,
    56 itse istuihe perähän;Issumme itse perähän
  2. SKVR I1 105. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    18 Tao rautainen harava,Tao rautanen harava,
    31 takoi rautaisen haravanTako rautasen haravan,
    33 Piit takoi satoa syltä,Piit tao satoa syltä,
    56 itse istuihe perähän;Itse istuupi perähän,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    60 haravoipi rannan raiskat,Haravoitti ran̄an raiskat,
  3. SKVR I1 30. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    31 takoi rautaisen haravanTako rautasen haravan,
    33 Piit takoi satoa syltä,Tako piit satoa syltää,
    34 varren viittä valmisteli.Varren viittä valmisteli.
    62 ruo'on ruutut, kaislan kaitut,Ruoon ruusut, kaislan kaikut,
  4. SKVR I1 106. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    18 Tao rautainen harava,Tao rautanen harava,
    31 takoi rautaisen haravanTako rautasen haravan,
    33 Piit takoi satoa syltä,Piit tako satoa syltä,
    60 haravoipi rannan raiskat,Haravoitti rannan raiskat,
  5. SKVR XIII1 1505. — Etelä-Karjala · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    16 Taoit ennen, taoit eilen,Taot ennen, taot eilen,
    18 Tao rautainen harava,Tao rautanen harava,
    23 meren ruoikot ru'olle,Meren ruovikot ruolle.
    24 rannat kaikki karhikoille,Ran̄at kaikki karhikolle,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.

Värsid 77–334

Siis teeb ta kasest täiesti uue kandle, mängib sellel jälle ja vaimustab kõike, mis looduses leidub.

77Astuessansa ahoa,As he wandered through the country,
78saloviertä vierressänsäOn the borders of the woodlands,
79kuuli koivun itkeväksi,There he heard a birch-tree weeping,
80puun visan vetistäväksi.And a speckled tree lamenting,
81Jopa luoksi luontelihe,And in that direction hastened,
82lähemmäksi laittelihe.Walking till he reached the birch-tree.
83Kysytteli, lausutteli:Thereupon he spoke and asked it,
84"Mit' itket, ihana koivu,"Wherefore weep'st thou, beauteous birch-tree,
85puu vihanta, vierettelet,Shedding tears, O green-leaved birch-tree,
86vyöhyt valkea, valitat?By thy belt of white conspicuous?
87Ei sua sotahan vieä,To the war thou art not taken,
88ei tahota tappelohon."Longest not for battle-struggle."
89Koivu taiten vastaeli,Answer made the leaning birch-tree,
90itse virkki puu vihanta:And the green-leaved tree responded:
91"Niinpä muutamat sanovi,"There is much that I could speak of,
92moniahat arveleviMany things I might reflect on,
93elävän minun ilossa,How I best might live in pleasure,
94riemussa remuelevan:And I might rejoice for pleasure.
95minä hoikka huolissani,I am wretched in my sorrow,
96ikävissäni iloitsen,And can but rejoice in trouble,
97panen pakkopäivissäni,Living with my life o'erclouded,
98murehissa murmattelen.And lamenting in my sorrow.
99"Typeryyttä, tyhjä, itken,"And I weep my utter weakness,
100vajauttani valitan,And my worthlessness lament for,
101kun olen osatoin, raukka,I am poor, and all unaided,
102tuiki, vaivainen, varatoinWholly wretched, void of succour,
103näillä paikoilla pahoilla,Here in such an evil station,
104lake'illa laitumilla.On a plain among the willows.
105"Osalliset, onnelliset"Perfect happiness and pleasure
106tuota toivovat alatiOthers always are expecting,
107kesän kaunihin tulevan,When arrives the beauteous summer,
108suven suuren lämpiävän.In the warm days of the summer.
109Toisinpa minä typerä,But my fate is different, wretched,
110minä vaivainen varoanNought but wretchedness awaits me;
111kuoreni kolottavaksi,And my bark is peeling from me,
112lehtivarvat vietäväksi!Down are hewed my leafy branches.
113"Useinpa minun utuisen,"Often unto me defenceless
114use'in, utuisen raukan,Oft to me, unhappy creature,
115lapset kerkeän keväimenIn the short spring come the children,
116luokseni lähenteleikse,Quickly to the spot they hurry,
117veitsin viisin viiltelevätAnd with sharpened knives they score me,
118halki mahlaisen mahani.Draw my sap from out my body,
119Paimenet pahat kesälläAnd in summer wicked herdsmen,
120vievät vyöni valkeaisen,Strip from me my white bark-girdle,
121ken lipiksi, ken tupeksi,Cups and plates therefrom constructing,
122kenpä marjatuohiseksi.Baskets too, for holding berries.
123"Use'in minun utuisen,"Often unto me defenceless,
124use'in, utuisen raukan,Oft to me, unhappy creature,
125tytöt allani asuvat,Come the girls beneath my branches,
126vierelläni viehkuroivat,Come beneath, and dance around me.
127lehvät päältä leikkelevät,From my crown they cut the branches,
128varvat vastoiksi sitovat.And they bind them into besoms.
129"Use'in minä utuinen,"Often too, am I, defenceless,
130use'in, utuinen raukka,Oft am I, unhappy creature,
131kaaetahan kaskipuiksi,Hewed away to make a clearing,
132pinopuiksi pilkotahan.Cut to pieces into faggots.
133Kolmasti tänäi kesänä,Thrice already in this summer,
134tänä suurena suvenaIn the warm days of the summer,
135miehet allani asuivat,Unto me have come the woodmen,
136kirvestänsä kitkuttivatAnd have hewed me with their axes,
137mun poloisen pään menoksi,Hewed the crown from me unhappy,
138heikon henkeni lähöksi.And my weak life has departed.
139"Se oli ilo kesästä,"This has been my joy in summer,
140riemu suuresta suvesta.In the warm days of the summer,
141Ei ole talvi sen parempi,But no better was the winter,
142lumen aika armahampi.Nor the time of snow more pleasant.
143"Jopa aina aikaisehen"And in former times already,
144mure muo'on muuttelevi,Has my face been changed by trouble,
145pääni painuvi pahaksi,And my head has drooped with sadness,
146kasvot käypi kalveaksiAnd my cheeks have paled with sorrow,
147muistellessa mustat päivät,Thinking o'er the days of evil,
148pahat ajat arvellessa.Pondering o'er the times of evil.
149"Siitä tuuli tuskat tuopi,"And the wind brought ills upon me,
150halla huolet haike'immat:And the frost brought bitter sorrows.
151tuuli vie vihannan turkin,Tore the wind my green cloak from me,
152halla kaunihin hamehen.Frost my pretty dress from off me.
153Niin minä vähävarainen,Thus am I of all the poorest,
154minä, koito koivu raukka,And a most unhappy birch-tree,
155jään aivan alastomaksi,Standing stripped of all my clothing,
156varsin vaattehettomaksiAs a naked trunk I stand here,
157vilussa värisemähän,And in cold I shake and tremble,
158pakkasessa parkumahan."And in frost I stand lamenting."
159Sanoi vanha Väinämöinen:Said the aged Väinämöinen,
160"Elä itke, puu vihanta,"Weep no more, O verdant birch-tree!
161vesa lehti, vierettele,Leafy sapling, weep no longer,
162vyöhyt valkea, valita!Thou, equipped with whitest girdle,
163Saat sinä olevan onnen,For a pleasant future waits thee,
164elon uuen armahamman;New and charming joys await thee.
165kohta itkenet ilosta,Soon shalt thou with joy be weeping,
166riemusta remahutellet."Shortly shalt thou sing for pleasure."
167Siitä vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen
168koivun soitoksi kuvasi.Carved into a harp the birch-tree,
169Veisteli kesäisen päivän,On a summer day he carved it,
170kalkutteli kantelettaTo a kantele he shaped it,
171nenässä utuisen niemen,At the end of cloudy headland,
172päässä saaren terhenisen.And upon the shady island,
173Veisti kopan kanteletta,And the harp-frame he constructed,
174emäpuun iloa uutta,From the trunk he formed new pleasure,
175kopan koivusta lujasta,And the frame of toughest birchwood;
176emäpuun visaperästä.From the mottled trunk he formed it.
177Sanoi vanha Väinämöinen,Said the aged Väinämöinen
178itse lausui, noin nimesi:In the very words which follow:
179"Tuoss' on koppa kanteletta,"Now the frame I have constructed,
180emäpuu iki-iloa.From the trunk for lasting pleasure.
181Mistä naulat saatanehe,Whence shall now the screws be fashioned,
182vääntimet perittänehe?"Whence shall come the pegs to suit me?"
183Kasvoi tammi tanhualla,In the yard there grew an oak-tree,
184puu pitkä pihan perällä,By the farmyard it was standing,
185tammessa tasaiset oksat,'Twas an oak with equal branches,
186joka oksalla omena,And on every branch an acorn,
187omenalla kultapyörä,In the acorns golden kernels,
188kultapyörällä käkönen.On each kernel sat a cuckoo.
189Kun käki kukahtelevi,When the cuckoos all were calling,
190sanoin viisin virkkelevi,In the call five tones were sounding,
191kulta suusta kumpuavi,Gold from out their mouths was flowing,
192hopea valahteleviSilver too they scattered round them,
193kultaiselle kunnahalle,On a hill the gold was flowing,
194hope'iselle mäelle:On the ground there flowed the silver,
195siitä naulat kantelehen,And from this he made the harp-screws,
196vääntimet visaperähän!And the pegs from that provided.
197Sanoi vanha Väinämöinen,Said the aged Väinämöinen
198itse virkki, noin nimesi:In the very words which follow:
199"Sain ma naulat kantelehen,"Now the harp-screws are constructed,
200vääntimet visaperähän.And the harp-pegs are provided.
201Vielä uupuvi vähäisen,Something even now is wanting,
202viittä kieltä kanteloinen.And five strings as yet are needed.
203Mistä tuohon kielet saisin,How shall I provide the harp-strings,
204äänöset asetteleisin?"Which shall yield the notes in playing?"
205Läksi kieltä etsimähän.Then he went to seek for harp-strings,
206Astuvi ahoa myöten:And along the heath he wandered.
207istui immikkö aholla,On the heath there sat a maiden,
208nuori neitonen norolla.Sat a damsel in the valley,
209Ei se impi itkenynnä,And the maiden was not weeping,
210ei varsin ilonnutkana;Neither was she very joyful.
211ilman lauloi itseksensä:To herself she sang full softly,
212lauloi iltansa kuluksi,Sang, that soon might come the evening,
213sulhon toivossa tulevan,Hoping for her lover's coming,
214armahansa aikehessa.For the dear one she had chosen.
215Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
216tuonne kengättä kepitti,Crept without his shoes towards her,
217ilman hampsi hattaratta.Sprang to her without his stockings,
218Sitte sinne tultuansaAnd as soon as he approached her,
219alkoi hapsia anella.He besought her hair to give him,
220Itse tuon sanoiksi virkki:And he spoke the words which follow:
221"Anna, impi, hapsiasi,"Give thy hair to me, O maiden,
222hieprukka, hivuksiasiGive me of thy hair, O fair one,
223kanteloisen kielosiksi,Give me hair to form my harp-strings,
224ääniksi ilon ikuisen!"For the tones of lasting pleasure."
225Antoi impi hapsiansa,Then her hair the maiden gave him,
226hienoja hivuksiansa;From her soft locks hair she gave him,
227antoi hasta viisi, kuusiAnd she gave him five and six hairs,
228sekä seitsemän hivusta:Seven the hairs she gave unto him,
229siit' on kielet kantelessa,That he thus might form his harp-strings,
230ääntimet iki-ilossa.For the tones of lasting pleasure.
231Saip' on soitto valmihiksi.Now the harp at last was finished,
232Siitä vanha VäinämöinenAnd the aged Väinämöinen
233istuiksen alakivelle,On a rock his seat selected,
234paatiselle portahalle.Near the steps, upon a stone bench.
235Otti kantelon käsille,In his hands the harp then taking,
236ilon itsensä lähemmä.Very near he felt his pleasure,
237Kären käänti taivahalle,And the frame he turned to heaven,
238ponnen polville tukesi:On his knees the knob then propping,
239ääniä asettelevi,All the strings he put in order,
240säveliä sääntelevi.Fit to make melodious music.
241Sai äänet asetetuksi,When he had the strings adjusted,
242soittonsa sovitetuksi,Then the instrument was ready;
243niin käänti alakäsille,Underneath his hands he placed it,
244poikkipuolin polvillensa.And across his knees he laid it,
245Laski kynttä kymmenkunnan,With his ten nails did he play it,
246viisi sormea virittiAnd he let five active fingers
247kielille kapahumahan,Draw the tunes from out the harp-strings,
248sävelille hyppimähän.Making most delightful music.
249Siinä vanha VäinämöinenWhen the aged Väinämöinen
250kun on soitti kantelettaThus upon his harp was playing,
251käsin pienin, hoikin sormin,Fine his hands, his fingers tender,
252peukaloin ulos kiverin,And his fingers curving outwards,
253jopa virkki puu visainen,Then rang out the wood so speckled,
254vesa lehti vieretteli,Sang the sapling green full loudly,
255kukahti käkösen kulta,Loudly called the golden cuckoo,
256hivus impyen ilosi.And rejoiced the hair of maiden.
257Sormin soitti Väinämöinen,Thus played Väinämöinen's fingers,
258kielin kantelo kajasi:And the harp-strings loud resounded,
259vuoret loukkui, paaet paukkui,Mountains shook and plains resounded,
260kaikki kalliot tärähti,All the rocky hills resounded,
261kivet laikkui lainehilla,In the waves the stones were rocking,
262somerot vesillä souti,In the water moved the gravel,
263petäjät piti iloa,And the pine-trees were rejoicing,
264kannot hyppi kankahilla.On the heath the stumps were skipping.
265Kälykset Kalevan naiset,All of Kaleva's step-daughters,
266kesken kirjan neulomisenAll the fair ones flocked together,
267ne tuohon jokena juoksi,And in streams they rushed together,
268kaikki virtana vilisi,Like a river in its flowing.
269nuoret naiset naurusuulla,Merry laughed the younger women,
270emännät ilolla mielinAnd the mothers all were joyful,
271soitteloa kuulemahan,As they heard the music playing,
272iloa imehtimähän.And they wondered at their pleasure.
273Mi oli miehiä lähellä,Likewise many men were present,
274ne kaikki lakit käessä;In their hands their caps all holding,
275mi oli akkoja lähellä,All the old dames in the party
276ne kaikki käsi posella.To their sides their hands were holding,
277Tyttäret vesissä silmin,And the maidens' eyes shed tear-drops,
278pojat maassa polvillansaOn the ground the boys were kneeling,
279kanteloista kuuntelivat,To the kantele all listening,
280iloa imehtelivät.And they wondered at their pleasure.
281Sanoivat samalla suulla,With one voice they all were singing,
282yhen kielen kerkesivät:With one tongue they all repeated:
283"Ei ole tuota ennen kuultu"Never have we heard aforetime,
284noin suloista soitantoa,Heard before such charming music,
285sinä ilmoisna ikänä,In the course of all our lifetime,
286kuuna kullan valkeana!"When the brilliant moon was shining."
287Kuuluvi sorea soitto,Far was heard the charming music,
288kuului kuutehen kylähän.In six villages they heard it,
289Eik' ollut sitä otusta,There was not a single creature
290ku ei tullut kuulemahanBut it hurried forth to listen,
291tuota soittoa suloista,And to hear the charming music
292kajahusta kanteloisen.From the kantele resounding.
293Mi oli metsän eläintä,All the wild beasts of the forest
294kyykistyivät kynsillehenUpright on their claws were resting
295kanteloista kuulemahan,To the kantele to listen,
296iloa imehtimähän.And they wondered at their pleasure.
297Ilman linnut lentäväisetAll the birds in air then flying,
298varvuille varustelihe,Perched upon the neighbouring branches,
299veen kalaset kaikenlaisetAll the fish that swam the waters,
300rantahan rakentelihe.To the margin hastened quickly,
301Matosetki maanalaisetAnd the worms in earth then creeping,
302päälle mullan muutteliheUp above the ground then hastened,
303käänteleivät, kuuntelevatAnd they turned themselves and listened,
304tuota soittoa suloista,Listened to the charming music,
305kantelen iki-iloa,In the kantele rejoicing,
306Väinämöisen väännätystä.And in Väinämöinen's singing.
307Siinä vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen
308kyllä soitteli somasti,Played in his most charming manner,
309kajahutti kaunihisti.Most melodiously resounding;
310Soitti päivän, soitti toisenAnd he played one day, a second,
311yhtehen rupeamahan,Playing on, without cessation,
312yhen aamun atriahan,Every morning after breakfast,
313yhen vyönsä vyötäntähän,Girded with the selfsame girdle,
314yhen paitansa panohon.And the same shirt always wearing.
315Kun hän soitteli kotona,When he in his house was playing,
316huonehessa honkaisessa,In his house of fir constructed,
317niin katot kajahtelivat,All the roofs resounded loudly,
318permannot pemahtelivat;And the boards resounded likewise,
319laet lauloi, ukset ulvoi,Ceilings sang, the doors were creaking,
320kaikki ikkunat iloitsi,All the windows were rejoicing,
321kiukoa kivinen liikkui,And the hearthstones all were moving,
322patsas patvinen pajahti.Birchwood columns sang in answer.
323Kun hän kulki kuusikossa,When he walked among the pinewoods,
324vaelti petäjikössä,And he wandered through the firwoods,
325kuusoset kumartelihe,All the pines bowed down before him,
326männyt mäellä kääntelihe,To the very ground the fir-trees;
327käpöset keolle vieri,On the grass the cones rolled round him,
328havut juurelle hajosi.On the roots the needles scattered.
329Kun hän liikahti lehossaWhen he hurried through the greenwood,
330tahi astahti aholla,Or across the heath was hastening,
331lehot leikkiä pitivät,All the leaves called gaily to him,
332ahot ainoista iloa,And the heath was all rejoicing,
333kukat kulkivat kutuhun,And the flowers breathed fragrance round him,
334vesat nuoret notkahteli.And the young shoots bowed before him.

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR VII2 2255. — Suojärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    156 varsin vaattehettomaksiVarsin vaattehettomalle.
    186 joka oksalla omena,Joka oksalle omena,
    187 omenalla kultapyörä,Omenalle kultapyörä,
    188 kultapyörällä käkönen.Kultapyörälle käkönen;
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    189 Kun käki kukahtelevi,Kun käki kukahtelevi,
    191 kulta suusta kumpuavi,Kulta suusta kulppuavi,
  2. SKVR VII2 1623. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    185 tammessa tasaiset oksat,Tammessa tasaset oksat,
    186 joka oksalla omena,Joka oksalle omenan,
    187 omenalla kultapyörä,Omenalla kultapyörä⌈n⌉,
    188 kultapyörällä käkönen.Kultapyörällä käkösen.
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    191 kulta suusta kumpuavi,Kulta suusta kuohuavi,
  3. SKVR VII1 625 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    89 Koivu taiten vastaeli,Pursi taiten vastaeli:
    195 siitä naulat kantelehen,"Mistäs naulat kantelehen?
    257 Sormin soitti Väinämöinen,soitti vanha Väinämöinen,
    290 ku ei tullut kuulemahanku ei tullut kuulemahan
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    310 Soitti päivän, soitti toisensoitti päivän, soitti toisen,
  4. SKVR V1 32. — Lempaala · 1854 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    185 tammessa tasaiset oksat,Tammelle tasaiset oksat,
    186 joka oksalla omena,Joka oksalle omena,
    187 omenalla kultapyörä,Omenalle kultapyörä,
    188 kultapyörällä käkönen.Kultapyörälle käkönen,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    189 Kun käki kukahtelevi,Kun käki kukahtelevi,
  5. SKVR VI1 532. — Joroinen · 1884 · A. Kinnunen · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    186 joka oksalla omena,Joka oksallen omenan,
    187 omenalla kultapyörä,Omenallen kultapyörän,
    188 kultapyörällä käkönen.Kultapyörällen käkönen.
    189 Kun käki kukahtelevi,Kun käki kukahteloopi,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    191 kulta suusta kumpuavi,Kulta suusta kumpuvaapi,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR VII2 2255. — Suojärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    156 varsin vaattehettomaksiVarsin vaattehettomalle.
    186 joka oksalla omena,Joka oksalle omena,
    187 omenalla kultapyörä,Omenalle kultapyörä,
    188 kultapyörällä käkönen.Kultapyörälle käkönen;
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    189 Kun käki kukahtelevi,Kun käki kukahtelevi,
    191 kulta suusta kumpuavi,Kulta suusta kulppuavi,
  2. SKVR VII2 1623. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    185 tammessa tasaiset oksat,Tammessa tasaset oksat,
    186 joka oksalla omena,Joka oksalle omenan,
    187 omenalla kultapyörä,Omenalla kultapyörä⌈n⌉,
    188 kultapyörällä käkönen.Kultapyörällä käkösen.
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    191 kulta suusta kumpuavi,Kulta suusta kuohuavi,
  3. SKVR VII1 625 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    89 Koivu taiten vastaeli,Pursi taiten vastaeli:
    195 siitä naulat kantelehen,"Mistäs naulat kantelehen?
    257 Sormin soitti Väinämöinen,soitti vanha Väinämöinen,
    290 ku ei tullut kuulemahanku ei tullut kuulemahan
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    310 Soitti päivän, soitti toisensoitti päivän, soitti toisen,
  4. SKVR VII2 1620. — Tuupovaara · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    185 tammessa tasaiset oksat,Tammellen tasaiset oksat,
    186 joka oksalla omena,Joka oksalle omenan,
    187 omenalla kultapyörä,Omenalle kultapyörän,
    191 kulta suusta kumpuavi,Kulta suusta kupsahtaa
  5. SKVR VII1 625. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    257 Sormin soitti Väinämöinen,Sormin soitti Väinämöinen,
    258 kielin kantelo kajasi:Kielin kantelo pakasi,
    290 ku ei tullut kuulemahanKu ei tullut kuulemahan;
    310 Soitti päivän, soitti toisenSoitti päivän, soitti toisen,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.

„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud

„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.

Kuidas laulud on rühmitatud

Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.

Runo tervikuna · 2 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 1–14 — Kadonnut kantele · 3 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 15–34 — Ilmarinen takoo rautaisen haravan · 22 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 35–76 — Kanteleen haravoiminen merestä · 6 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 89–104 — Minä hoikka huolissani · 10 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 105–112 — Osalliset, onnelliset · 2 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

113. värss · 10 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 113–138 — Useinpa minun utuisen · 10 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 139–148 — Mure muo’on muuttelevi · 7 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 177–230 — Naulat ja kielet kanteleeseen · 32 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

221. värss · 6 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 231–248 — Kanteleen soitto · 30 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 249–334 — Soiton vaikutus · 5 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Tekstist ja rahvalauludest

Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.

Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.

Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.

Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.

Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.

Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.

Sellel lehel lõikude all loetletud 10 rahvalaulust on 3 kirja pandud pärast 1849. aastat.

Kalevala soomekeelne tekst pärineb korpusest Kirjalliset runot (KR), mille koostas Sakari Korpikallio Soome Kirjanduse Seltsis (SKS) projektides FILTER ja REFOP, CC BY 4.0. Lönnroti kokkuvõtted on RunoVerse’i jaoks tõlgitud väljaande „Avoin Kalevala“ (SKS) transkriptsiooni järgi, CC BY 4.0. Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907. Rahvalaulud pärinevad SKVR-i veebiteenusest (korpused SKVR ja JR, toim. Saarinen, Alén, Niku, Kallio ja Stark, SKS 2024–, CC BY 4.0) ja iga laulu juures on selle SKVR- või JR-number; Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi laulude juures on arhiiviviide.