Kalevala, 44. runo
Uus kannel
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 13 rahvalaulu 8 paigast. Ülejäänud 37 teksti ei ole kaardil: 29 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti; 3 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 3 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Uhtua (4), Ilomantsi (3).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 8 paika
4 või rohkem laulu
- Uhtua (4)
2–3 laulu
- Ilomantsi (3)
1 laul
- Helsinki (1)
- Jyskyjärvi (1)
- Kontokki (1)
- Porajärvi (1)
- Suistamo (1)
- Tuupovaara (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 130 rahvalaulul 52 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Lempaala (11), Vuole (11), Ilomantsi (10), Suistamo (6), Toksova (6).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 52 paika
7 või rohkem laulu
3–6 laulu
- Suistamo (6)
- Toksova (6)
- Rautu (5)
- Uhtua (5)
- Kaprio (4)
- Kontokki (4)
- Korpiselkä (4)
- Metsäpirtti (4)
- Soikkola (4)
- Joroinen (3)
- Juva (3)
- Liperi (3)
- Sakkola (3)
- Virtasalmi (3)
1–2 laulu
- Hietamäki (2)
- Jyskyjärvi (2)
- Rautavaara (2)
- Suojärvi (2)
- Suomussalmi (2)
- Tuupovaara (2)
- Venjoki (2)
- Etelä-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Etelä-Savo (1) (täpsem koht teadmata)
- Itä- ja Pohjois-Inkeri (1) (täpsem koht teadmata)
- Jäppilä (1)
- Jääski (1)
- Keltto (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kiuruvesi (1)
- Kontiolahti (1)
- Kupanitsa (1)
- Kurkijoki (1)
- Liminka (1)
- Nurmes (1)
- Pieksämäki (1)
- Pielisjärvi (1)
- Porajärvi (1)
- Pälkjärvi (1)
- Rantasalmi (1)
- Repola (1)
- Rääkkylä (1)
- Savitaipale (1)
- Savonranta (1)
- Serepetta (1)
- Sonkajärvi (1)
- Sulkava (1)
- Tuusniemi (1)
- Vuokkiniemi (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–76 Väinämöinen läheb oma kadunud kannelt merest otsima, kuid ei saa seda enam kätte.
- Värsid 77–334 Siis teeb ta kasest täiesti uue kandle, mängib sellel jälle ja vaimustab kõike, mis looduses leidub.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Värsid 1–76
Väinämöinen läheb oma kadunud kannelt merest otsima, kuid ei saa seda enam kätte.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 13 rahvalaulu 8 paigast. Ülejäänud 37 teksti ei ole kaardil: 29 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti; 3 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 3 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Uhtua (4), Ilomantsi (3).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 8 paika
4 või rohkem laulu
- Uhtua (4)
2–3 laulu
- Ilomantsi (3)
1 laul
- Helsinki (1)
- Jyskyjärvi (1)
- Kontokki (1)
- Porajärvi (1)
- Suistamo (1)
- Tuupovaara (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 130 rahvalaulul 52 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Lempaala (11), Vuole (11), Ilomantsi (10), Suistamo (6), Toksova (6).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 52 paika
7 või rohkem laulu
3–6 laulu
- Suistamo (6)
- Toksova (6)
- Rautu (5)
- Uhtua (5)
- Kaprio (4)
- Kontokki (4)
- Korpiselkä (4)
- Metsäpirtti (4)
- Soikkola (4)
- Joroinen (3)
- Juva (3)
- Liperi (3)
- Sakkola (3)
- Virtasalmi (3)
1–2 laulu
- Hietamäki (2)
- Jyskyjärvi (2)
- Rautavaara (2)
- Suojärvi (2)
- Suomussalmi (2)
- Tuupovaara (2)
- Venjoki (2)
- Etelä-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Etelä-Savo (1) (täpsem koht teadmata)
- Itä- ja Pohjois-Inkeri (1) (täpsem koht teadmata)
- Jäppilä (1)
- Jääski (1)
- Keltto (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kiuruvesi (1)
- Kontiolahti (1)
- Kupanitsa (1)
- Kurkijoki (1)
- Liminka (1)
- Nurmes (1)
- Pieksämäki (1)
- Pielisjärvi (1)
- Porajärvi (1)
- Pälkjärvi (1)
- Rantasalmi (1)
- Repola (1)
- Rääkkylä (1)
- Savitaipale (1)
- Savonranta (1)
- Serepetta (1)
- Sonkajärvi (1)
- Sulkava (1)
- Tuusniemi (1)
- Vuokkiniemi (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR II 156. — Porajärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 39 teloille teräksisille, Teloilla teräksisillä, 44 vaskisilla valkamoilla: Vaskisilla valkamilla. 49 "Lähepä, veno, vesille, "Lähteko veno vesille, 51 käsivarren kääntämättä, Käsivarren kääntämättä, SKVR I1 105. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 18 Tao rautainen harava, Tao rautanen harava, 31 takoi rautaisen haravan Tako rautasen haravan, 33 Piit takoi satoa syltä, Piit tao satoa syltä, 56 itse istuihe perähän; Itse istuupi perähän, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 60 haravoipi rannan raiskat, Haravoitti ran̄an raiskat, SKVR XV 692. — Soikkola · 1883 · Volmari Porkka · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 16 Taoit ennen, taoit eilen, taoit enne, taoit egle, 17 taopa tänäki päänä! tao i tänäki päänä! 18 Tao rautainen harava, Tao rautain harraava, 31 takoi rautaisen haravan Takoi rautaisen harraavan, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 32 varren vaskisen keralla. varren vaskisen valeli, SKVR I1 30. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 31 takoi rautaisen haravan Tako rautasen haravan, 33 Piit takoi satoa syltä, Tako piit satoa syltää, 34 varren viittä valmisteli. Varren viittä valmisteli. 62 ruo'on ruutut, kaislan kaitut, Ruoon ruusut, kaislan kaikut, SKVR I1 106. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 18 Tao rautainen harava, Tao rautanen harava, 31 takoi rautaisen haravan Tako rautasen haravan, 33 Piit takoi satoa syltä, Piit tako satoa syltä, 60 haravoipi rannan raiskat, Haravoitti rannan raiskat,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR II 156. — Porajärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 39 teloille teräksisille, Teloilla teräksisillä, 44 vaskisilla valkamoilla: Vaskisilla valkamilla. 49 "Lähepä, veno, vesille, "Lähteko veno vesille, 51 käsivarren kääntämättä, Käsivarren kääntämättä, SKVR I1 105. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 18 Tao rautainen harava, Tao rautanen harava, 31 takoi rautaisen haravan Tako rautasen haravan, 33 Piit takoi satoa syltä, Piit tao satoa syltä, 56 itse istuihe perähän; Itse istuupi perähän, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 60 haravoipi rannan raiskat, Haravoitti ran̄an raiskat, SKVR I1 30. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 31 takoi rautaisen haravan Tako rautasen haravan, 33 Piit takoi satoa syltä, Tako piit satoa syltää, 34 varren viittä valmisteli. Varren viittä valmisteli. 62 ruo'on ruutut, kaislan kaitut, Ruoon ruusut, kaislan kaikut, SKVR I1 106. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 18 Tao rautainen harava, Tao rautanen harava, 31 takoi rautaisen haravan Tako rautasen haravan, 33 Piit takoi satoa syltä, Piit tako satoa syltä, 60 haravoipi rannan raiskat, Haravoitti rannan raiskat, SKVR XIII1 1505. — Etelä-Karjala · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 16 Taoit ennen, taoit eilen, Taot ennen, taot eilen, 18 Tao rautainen harava, Tao rautanen harava, 23 meren ruoikot ru'olle, Meren ruovikot ruolle. 24 rannat kaikki karhikoille, Ran̄at kaikki karhikolle,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 77–334
Siis teeb ta kasest täiesti uue kandle, mängib sellel jälle ja vaimustab kõike, mis looduses leidub.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII2 2255. — Suojärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 156 varsin vaattehettomaksi Varsin vaattehettomalle. 186 joka oksalla omena, Joka oksalle omena, 187 omenalla kultapyörä, Omenalle kultapyörä, 188 kultapyörällä käkönen. Kultapyörälle käkönen; SKVR VII2 1623. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 185 tammessa tasaiset oksat, Tammessa tasaset oksat, 186 joka oksalla omena, Joka oksalle omenan, 187 omenalla kultapyörä, Omenalla kultapyörä⌈n⌉, 188 kultapyörällä käkönen. Kultapyörällä käkösen. Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 191 kulta suusta kumpuavi, Kulta suusta kuohuavi, SKVR VII1 625 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 89 Koivu taiten vastaeli, Pursi taiten vastaeli: 195 siitä naulat kantelehen, "Mistäs naulat kantelehen? 257 Sormin soitti Väinämöinen, soitti vanha Väinämöinen, 290 ku ei tullut kuulemahan ku ei tullut kuulemahan Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 310 Soitti päivän, soitti toisen soitti päivän, soitti toisen, SKVR V1 32. — Lempaala · 1854 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 185 tammessa tasaiset oksat, Tammelle tasaiset oksat, 186 joka oksalla omena, Joka oksalle omena, 187 omenalla kultapyörä, Omenalle kultapyörä, 188 kultapyörällä käkönen. Kultapyörälle käkönen, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 189 Kun käki kukahtelevi, Kun käki kukahtelevi, SKVR VI1 532. — Joroinen · 1884 · A. Kinnunen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 186 joka oksalla omena, Joka oksallen omenan, 187 omenalla kultapyörä, Omenallen kultapyörän, 188 kultapyörällä käkönen. Kultapyörällen käkönen. 189 Kun käki kukahtelevi, Kun käki kukahteloopi, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 191 kulta suusta kumpuavi, Kulta suusta kumpuvaapi,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII2 2255. — Suojärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 156 varsin vaattehettomaksi Varsin vaattehettomalle. 186 joka oksalla omena, Joka oksalle omena, 187 omenalla kultapyörä, Omenalle kultapyörä, 188 kultapyörällä käkönen. Kultapyörälle käkönen; SKVR VII2 1623. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 185 tammessa tasaiset oksat, Tammessa tasaset oksat, 186 joka oksalla omena, Joka oksalle omenan, 187 omenalla kultapyörä, Omenalla kultapyörä⌈n⌉, 188 kultapyörällä käkönen. Kultapyörällä käkösen. Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 191 kulta suusta kumpuavi, Kulta suusta kuohuavi, SKVR VII1 625 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 89 Koivu taiten vastaeli, Pursi taiten vastaeli: 195 siitä naulat kantelehen, "Mistäs naulat kantelehen? 257 Sormin soitti Väinämöinen, soitti vanha Väinämöinen, 290 ku ei tullut kuulemahan ku ei tullut kuulemahan Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 310 Soitti päivän, soitti toisen soitti päivän, soitti toisen, SKVR VII2 1620. — Tuupovaara · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 185 tammessa tasaiset oksat, Tammellen tasaiset oksat, 186 joka oksalla omena, Joka oksalle omenan, 187 omenalla kultapyörä, Omenalle kultapyörän, 191 kulta suusta kumpuavi, Kulta suusta kupsahtaa SKVR VII1 625. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 257 Sormin soitti Väinämöinen, Sormin soitti Väinämöinen, 258 kielin kantelo kajasi: Kielin kantelo pakasi, 290 ku ei tullut kuulemahan Ku ei tullut kuulemahan; 310 Soitti päivän, soitti toisen Soitti päivän, soitti toisen,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 10 rahvalaulust on 3 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 1–14 — Kadonnut kantele · 3 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 15–34 — Ilmarinen takoo rautaisen haravan · 22 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 35–76 — Kanteleen haravoiminen merestä · 6 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 89–104 — Minä hoikka huolissani · 10 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 105–112 — Osalliset, onnelliset · 2 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
113. värss · 10 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 113–138 — Useinpa minun utuisen · 10 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 139–148 — Mure muo’on muuttelevi · 7 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 177–230 — Naulat ja kielet kanteleeseen · 32 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
221. värss · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 231–248 — Kanteleen soitto · 30 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 249–334 — Soiton vaikutus · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud