Kalevala, 43. runo
Lahing Sampo pärast
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 15 rahvalaulu 6 paigast. Ülejäänud 35 teksti ei ole kaardil: 27 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 5 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (5), Ilomantsi (4), Kiimaisjärvi (2), Uhtua (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Selle runoga ühiseid värsse on 86 rahvalaulul 29 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (29), Ilomantsi (12), Suojärvi (5), Pistojärvi (4), Kesälahti (3).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 29 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (29)
- Ilomantsi (12)
3–6 laulu
- Suojärvi (5)
- Pistojärvi (4)
- Kesälahti (3)
1–2 laulu
- Etelä-Savo (2) (täpsem koht teadmata)
- Jyskyjärvi (2)
- Kiimaisjärvi (2)
- Kontokki (2)
- Pohjois-Pohjanmaa (2) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (2)
- Repola (2)
- Sotkamo (2)
- Suistamo (2)
- Suomussalmi (2)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kitee (1)
- Kiuruvesi (1)
- Kivijärvi (1)
- Kurkijoki (1)
- Maaninka (1)
- Nurmes (1)
- Paltamo (1)
- Pohjois-Savo (1) (täpsem koht teadmata)
- Rautavaara (1)
- Rääkkylä (1)
- Uhtua (1)
- Viena (1) (täpsem koht teadmata)
- Vihanti (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–22 Pohjola perenaine varustab sõjalaeva ja asub Sampo viijaid jälitama.
- Värsid 23–258 Kui ta nad kätte saab, puhkeb merel lahing Pohjola ja Kalevala vahel ning Kalevala võidab.
- Värsid 259–266 Ometi õnnestub Pohjola perenaisel Sampo paadist merre heita, kus see puruneb tükkideks.
- Värsid 267–304 Suuremad tükid vajuvad vette ja jäävad mere varaks, väiksemad uhub laine randa; selle üle rõõmustab Väinämöinen ja loodab juba neistki uue õnne alguse saada.
- Värsid 305–368 Pohjola perenaine ähvardab hävitada kogu Kalevala edu, kuid Väinämöinen ütleb, et ta seda ähvardust ei karda.
- Värsid 369–384 Võimukaotuse pärast kurval meelel naaseb Pohjola perenaine koju ega vii kogu Sampost Pohjolasse muud kui tühja kaane.
- Värsid 385–434 Väinämöinen korjab rannalt hoolikalt Sampo killud, paneb need kasvama ja soovib õnne igaveseks ajaks.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Suomi (Soome), Karjala, Pohjola, Lappi, Sariola
Värsid 1–22
Pohjola perenaine varustab sõjalaeva ja asub Sampo viijaid jälitama.
Värsid 23–258
Kui ta nad kätte saab, puhkeb merel lahing Pohjola ja Kalevala vahel ning Kalevala võidab.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 15 rahvalaulu 6 paigast. Ülejäänud 35 teksti ei ole kaardil: 27 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 5 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (5), Ilomantsi (4), Kiimaisjärvi (2), Uhtua (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Selle runoga ühiseid värsse on 86 rahvalaulul 29 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (29), Ilomantsi (12), Suojärvi (5), Pistojärvi (4), Kesälahti (3).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 29 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (29)
- Ilomantsi (12)
3–6 laulu
- Suojärvi (5)
- Pistojärvi (4)
- Kesälahti (3)
1–2 laulu
- Etelä-Savo (2) (täpsem koht teadmata)
- Jyskyjärvi (2)
- Kiimaisjärvi (2)
- Kontokki (2)
- Pohjois-Pohjanmaa (2) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (2)
- Repola (2)
- Sotkamo (2)
- Suistamo (2)
- Suomussalmi (2)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kitee (1)
- Kiuruvesi (1)
- Kivijärvi (1)
- Kurkijoki (1)
- Maaninka (1)
- Nurmes (1)
- Paltamo (1)
- Pohjois-Savo (1) (täpsem koht teadmata)
- Rautavaara (1)
- Rääkkylä (1)
- Uhtua (1)
- Viena (1) (täpsem koht teadmata)
- Vihanti (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 29 Nouse purjepuun nenähän, Nouse purjepuun nenääh, 39 nousi purjepuun nenähän, Nousi purjeh puun nenääh, 59 havukoita haavat täynnä, "Havukkoit' on haavat täynä, 71 "Jo tulevi Pohjan pursi, "Jo tuleepi pursi Pohjan, Veel ühiseid värsse (12)
Kalevala See laul 100 jo tunsi tuhon tulevan, Jo tunnen tuhon tulevan, 101 hätäpäivän päälle saavan. Hätäpäivän päälle saavan. 105 "Vielä mä tuohon mutkan muistan, *"Vielä mä tuohon mutkan muistan,* 106 keksin kummoa vähäisen." "Keksin kumoa vähäsen, 109 Otti piitä pikkuruisen, Otti piitä pikkaraisen, 110 tauloa taki vähäisen; Tauloa taki vähäsen, 112 yli olkansa vasemman. Yli olkani vasemman, 182 Lenti purjepuun nenähän, Lenti purjepuun nenääh, 183 vaatevarpahan rapasi, Vaate varpahan rapasi, 209 "Ohoh Pohjolan emäntä! "Ohoh Pohjolan emäntä, 214 "En lähe jakohon sammon "En lähe jaolle sammon, 250 jäi yksi sakarisormi. Kun yksi sakarisormi. SKVR VII1 679. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 45 "Selvänä etinen ilma, Selkiä etinen ilma, 46 taakea takainen taivas: Taakia takanen taivas, 71 "Jo tulevi Pohjan pursi, Jo tulevi Pohjan pursi, 72 satahanka hakkoavi! Satahanka halkoavi, Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 74 tuhat ilman istumassa!" Tuhat ilman istumahan; 109 Otti piitä pikkuruisen, Ota piitä pikkuruisen, 110 tauloa taki vähäisen; Tauloa takivähäisen, 137 läksi purtta nostamahan, Läksi purtta nostamahan, 138 laivoa kohottamahan. Laivoa kohottamahan. 157 sata miestä siiven alle, Sata pani miestä siiven pǟlle, 177 jo tulevi Pohjan eukko, Jo tulevi Pohjan eukko, 245 Jo veti melan merestä, Jo nosti melan merestä, 249 muut kynnet meni muruiksi, Muut kynnet meni muruiksi, 250 jäi yksi sakarisormi. Jäi yksi sakarikynsi, 253 sata miestä siiven alta, Sata on miestä siiven päällä, SKVR VII1 680. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 31 Katsaise etinen ilma, katsele etinen ilma." 71 "Jo tulevi Pohjan pursi, "Jo tulevi Pohjan pursi, 72 satahanka hakkoavi! satahanka halkoavi, 74 tuhat ilman istumassa!" tuhat ilman istumahan. Veel ühiseid värsse (9)
Kalevala See laul 109 Otti piitä pikkuruisen, antoi piitä pikkuruisen, 110 tauloa taki vähäisen; tauloa taki vähänen, 145 "Mikäs neuvoksi tulevi, "Mikäs neuoksi tulevi, 146 kukas pannahan etehen?" kuka pannahan etehen." 157 sata miestä siiven alle, sata pani miestä siiven alle, 158 tuhat purston tutkaimehen, tuhat purston tutkamehen, 245 Jo veti melan merestä, jo veti melan merestä, 248 iski kynsiä kokolta: iski kynsiä kokolta, 249 muut kynnet meni muruiksi, muut kynnet muruiksi meni, SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 24 laskevi sinistä merta. Laskoopi sinistä merta 28 ylimäinen ystäväni! Ylimainen ystäväni." 29 Nouse purjepuun nenähän, Nouse purjepuun nenääh, 39 nousi purjepuun nenähän, Nousi purjepuun nenääh, Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 41 Katsoi iät, katsoi lännet, Katso iät, katso lännet, 100 jo tunsi tuhon tulevan, Jo näki tuhon tulevan, 101 hätäpäivän päälle saavan. Hätäpäivän päälle saavan, 155 laiat siiviksi sivalti, Vassat siiviksi sivalti 159 sata miestä miekallista, miestä miekallista, 185 oli pursi päin pu'ota, Tahtoo pursi päin puota. SKVR VII1 686 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 31 Katsaise etinen ilma, katseles etinen ilma!" 72 satahanka hakkoavi! satahanka halkoavi, 74 tuhat ilman istumassa!" tuhat ilman istumassa. 109 Otti piitä pikkuruisen, anto piitä pikkuruisen,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 29 Nouse purjepuun nenähän, Nouse purjepuun nenääh, 39 nousi purjepuun nenähän, Nousi purjeh puun nenääh, 59 havukoita haavat täynnä, "Havukkoit' on haavat täynä, 71 "Jo tulevi Pohjan pursi, "Jo tuleepi pursi Pohjan, Veel ühiseid värsse (12)
Kalevala See laul 100 jo tunsi tuhon tulevan, Jo tunnen tuhon tulevan, 101 hätäpäivän päälle saavan. Hätäpäivän päälle saavan. 105 "Vielä mä tuohon mutkan muistan, *"Vielä mä tuohon mutkan muistan,* 106 keksin kummoa vähäisen." "Keksin kumoa vähäsen, 109 Otti piitä pikkuruisen, Otti piitä pikkaraisen, 110 tauloa taki vähäisen; Tauloa taki vähäsen, 112 yli olkansa vasemman. Yli olkani vasemman, 182 Lenti purjepuun nenähän, Lenti purjepuun nenääh, 183 vaatevarpahan rapasi, Vaate varpahan rapasi, 209 "Ohoh Pohjolan emäntä! "Ohoh Pohjolan emäntä, 214 "En lähe jakohon sammon "En lähe jaolle sammon, 250 jäi yksi sakarisormi. Kun yksi sakarisormi. SKVR VII1 679. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 45 "Selvänä etinen ilma, Selkiä etinen ilma, 46 taakea takainen taivas: Taakia takanen taivas, 71 "Jo tulevi Pohjan pursi, Jo tulevi Pohjan pursi, 72 satahanka hakkoavi! Satahanka halkoavi, Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 74 tuhat ilman istumassa!" Tuhat ilman istumahan; 109 Otti piitä pikkuruisen, Ota piitä pikkuruisen, 110 tauloa taki vähäisen; Tauloa takivähäisen, 137 läksi purtta nostamahan, Läksi purtta nostamahan, 138 laivoa kohottamahan. Laivoa kohottamahan. 157 sata miestä siiven alle, Sata pani miestä siiven pǟlle, 177 jo tulevi Pohjan eukko, Jo tulevi Pohjan eukko, 245 Jo veti melan merestä, Jo nosti melan merestä, 249 muut kynnet meni muruiksi, Muut kynnet meni muruiksi, 250 jäi yksi sakarisormi. Jäi yksi sakarikynsi, 253 sata miestä siiven alta, Sata on miestä siiven päällä, SKVR VII1 680. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 31 Katsaise etinen ilma, katsele etinen ilma." 71 "Jo tulevi Pohjan pursi, "Jo tulevi Pohjan pursi, 72 satahanka hakkoavi! satahanka halkoavi, 74 tuhat ilman istumassa!" tuhat ilman istumahan. Veel ühiseid värsse (9)
Kalevala See laul 109 Otti piitä pikkuruisen, antoi piitä pikkuruisen, 110 tauloa taki vähäisen; tauloa taki vähänen, 145 "Mikäs neuvoksi tulevi, "Mikäs neuoksi tulevi, 146 kukas pannahan etehen?" kuka pannahan etehen." 157 sata miestä siiven alle, sata pani miestä siiven alle, 158 tuhat purston tutkaimehen, tuhat purston tutkamehen, 245 Jo veti melan merestä, jo veti melan merestä, 248 iski kynsiä kokolta: iski kynsiä kokolta, 249 muut kynnet meni muruiksi, muut kynnet muruiksi meni, SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 24 laskevi sinistä merta. Laskoopi sinistä merta 28 ylimäinen ystäväni! Ylimainen ystäväni." 29 Nouse purjepuun nenähän, Nouse purjepuun nenääh, 39 nousi purjepuun nenähän, Nousi purjepuun nenääh, Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 41 Katsoi iät, katsoi lännet, Katso iät, katso lännet, 100 jo tunsi tuhon tulevan, Jo näki tuhon tulevan, 101 hätäpäivän päälle saavan. Hätäpäivän päälle saavan, 155 laiat siiviksi sivalti, Vassat siiviksi sivalti 159 sata miestä miekallista, miestä miekallista, 185 oli pursi päin pu'ota, Tahtoo pursi päin puota. SKVR VII1 686 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 31 Katsaise etinen ilma, katseles etinen ilma!" 72 satahanka hakkoavi! satahanka halkoavi, 74 tuhat ilman istumassa!" tuhat ilman istumassa. 109 Otti piitä pikkuruisen, anto piitä pikkuruisen,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 259–266
Ometi õnnestub Pohjola perenaisel Sampo paadist merre heita, kus see puruneb tükkideks.
Värsid 267–304
Suuremad tükid vajuvad vette ja jäävad mere varaks, väiksemad uhub laine randa; selle üle rõõmustab Väinämöinen ja loodab juba neistki uue õnne alguse saada.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 269 alle vienojen vesien, Alle selvien vesien, 270 päälle mustien murien; Päälle mustien murien. 279 selälle meren sinisen, Selässä meren sinisen, 283 Niitä tuuli tuuitteli, Niitä tuuli tuuvitteli, SKVR VI2 5413. — Kiuruvesi · 1819 · A. I. Arwidsson · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 279 selälle meren sinisen, Selvälle meren selälle, 285 selällä meren sinisen, Selvällä meren selällä; 288 aalto rannallen ajeli. Aalto rannallen ajanna, SKVR I4 838. — Vuokkiniemi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 279 selälle meren sinisen, Selvälle meren selälle, 283 Niitä tuuli tuuitteli, Sitä tuuli tuuvitteli, 288 aalto rannallen ajeli. Alto rannalle ajeli SKVR VII3 loitsut 1198. — Rautavaara · 1885 · Kaarle Krohn · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 279 selälle meren sinisen, Selvälle meren selälle, 285 selällä meren sinisen, Selvällä meren selällä, 288 aalto rannallen ajeli. Aalto rannalle ajeli. JR 62027 — Suojärvi · 1893 · L. V. Pääkkönen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 270 päälle mustien murien; Päällä mustien murien! 279 selälle meren sinisen, Selvälle meren selälle 285 selällä meren sinisen, Selvällä meren selällä
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 269 alle vienojen vesien, Alle selvien vesien, 270 päälle mustien murien; Päälle mustien murien. 279 selälle meren sinisen, Selässä meren sinisen, 283 Niitä tuuli tuuitteli, Niitä tuuli tuuvitteli, SKVR VI2 5413. — Kiuruvesi · 1819 · A. I. Arwidsson · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 279 selälle meren sinisen, Selvälle meren selälle, 285 selällä meren sinisen, Selvällä meren selällä; 288 aalto rannallen ajeli. Aalto rannallen ajanna, SKVR I4 838. — Vuokkiniemi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 279 selälle meren sinisen, Selvälle meren selälle, 283 Niitä tuuli tuuitteli, Sitä tuuli tuuvitteli, 288 aalto rannallen ajeli. Alto rannalle ajeli
Värsid 305–368
Pohjola perenaine ähvardab hävitada kogu Kalevala edu, kuid Väinämöinen ütleb, et ta seda ähvardust ei karda.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 307 "Vielä mä tuohon mutkan muistan, *"Vielä mä tuohon mutkan muistan,* 319 saatan rautaisen rakehen, Soan rautasen rakehen, 320 teräksisen tellittelen Teräksisen tellittelen 367 Pohjolan kujan perille, Pohjolan kujan perille, JR 68838 — Kontiolahti · 1895 · Antti Rytkönen · Võrdle kõrvuti
Seda laulu võib olla mõjutanud trükitud Kalevala.
Kalevala See laul 335 "Ei minua laula lappi Ei minua laula Lappi. 336 eikä tunge turjalainen! Eikä tunne Turjalainen. 339 ei katehen kainalossa, Ei katehen kainalossa 340 vihansuovan sormen päässä. vihan suovan sormen päässä. JR 84573 — Vuokkiniemi · 1825 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 320 teräksisen tellittelen Teräksistä tellittelen. 360 teräksistä telkyttele Teräksistä tellittele 367 Pohjolan kujan perille, Pohjolan kujan perille SKVR VII2 3070. — Kitee · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 325 ruuniasi ruhtomahan, ruuniaisi ruhtomaan, 364 viiasta vihainen kissa, viiasta vihanen kissa 366 havun alta harvahammas havun alta harva hammas, JR 02738 — Vuokkiniemi · 1872 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 320 teräksisen tellittelen Teräksisen tellittelen 360 teräksistä telkyttele Teräksistä tellittele 362 Pohjan peltojen perille! Pohjan peltojen perillä.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 307 "Vielä mä tuohon mutkan muistan, *"Vielä mä tuohon mutkan muistan,* 319 saatan rautaisen rakehen, Soan rautasen rakehen, 320 teräksisen tellittelen Teräksisen tellittelen 367 Pohjolan kujan perille, Pohjolan kujan perille, JR 84573 — Vuokkiniemi · 1825 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 320 teräksisen tellittelen Teräksistä tellittelen. 360 teräksistä telkyttele Teräksistä tellittele 367 Pohjolan kujan perille, Pohjolan kujan perille SKVR VII2 3070. — Kitee · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 325 ruuniasi ruhtomahan, ruuniaisi ruhtomaan, 364 viiasta vihainen kissa, viiasta vihanen kissa 366 havun alta harvahammas havun alta harva hammas,
Värsid 369–384
Võimukaotuse pärast kurval meelel naaseb Pohjola perenaine koju ega vii kogu Sampost Pohjolasse muud kui tühja kaane.
Värsid 385–434
Väinämöinen korjab rannalt hoolikalt Sampo killud, paneb need kasvama ja soovib õnne igaveseks ajaks.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII3 loitsut 45. — Nurmes · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 408 kaitse, kaunoinen Jumala, Kaite, kaunoinen jumala, 419 vihoin tuulen tuulematta, Vihoin tuulen tuulemasta, 420 vihoin saamatta satehen, Vihoin saamasta satehen. 423 "Aita rautainen rakenna, Aita rautainen rakenna, SKVR VII4 loitsut 1758. — Kesälahti · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 419 vihoin tuulen tuulematta, vihoin tuulen tuulemata, 420 vihoin saamatta satehen, vihoin saamata satehen, 421 pakkasen palelematta, pakkaisen palelemata. 422 kovan ilman koskematta! kovan ilman koskemata, SKVR VII4 loitsut 1571. — Suojärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 419 vihoin tuulen tuulematta, Vihan tuulen tuulematta! 423 "Aita rautainen rakenna, Aita rautanen rakenna 425 ympäri minun eloni, Ympäri minun taloni, 426 kahen puolen kansoani, Kahen puolen kartanoni, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 427 maasta saaen taivosehen, Maasta asti taivosehen, SKVR VII3 loitsut 1001. — Kesälahti · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 419 vihoin tuulen tuulematta, vihoin tuulen tuulemata, 420 vihoin saamatta satehen, viihoin saamata satehen, 421 pakkasen palelematta, pakkaisen palelemata. 422 kovan ilman koskematta! kovan ilman koskemata, SKVR XII2 6736. — Pohjois-Pohjanmaa · 1789 · Christfrid Ganander · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 422 kovan ilman koskematta! Kovan ilman koskematak, 425 ympäri minun eloni, Ympäri minun eloni, 426 kahen puolen kansoani, Kahen puolen karjastani,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII3 loitsut 45. — Nurmes · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 408 kaitse, kaunoinen Jumala, Kaite, kaunoinen jumala, 419 vihoin tuulen tuulematta, Vihoin tuulen tuulemasta, 420 vihoin saamatta satehen, Vihoin saamasta satehen. 423 "Aita rautainen rakenna, Aita rautainen rakenna, SKVR VII4 loitsut 1758. — Kesälahti · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 419 vihoin tuulen tuulematta, vihoin tuulen tuulemata, 420 vihoin saamatta satehen, vihoin saamata satehen, 421 pakkasen palelematta, pakkaisen palelemata. 422 kovan ilman koskematta! kovan ilman koskemata, SKVR VII4 loitsut 1571. — Suojärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 419 vihoin tuulen tuulematta, Vihan tuulen tuulematta! 423 "Aita rautainen rakenna, Aita rautanen rakenna 425 ympäri minun eloni, Ympäri minun taloni, 426 kahen puolen kansoani, Kahen puolen kartanoni, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 427 maasta saaen taivosehen, Maasta asti taivosehen, SKVR VII3 loitsut 1001. — Kesälahti · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 419 vihoin tuulen tuulematta, vihoin tuulen tuulemata, 420 vihoin saamatta satehen, viihoin saamata satehen, 421 pakkasen palelematta, pakkaisen palelemata. 422 kovan ilman koskematta! kovan ilman koskemata, SKVR XII2 6736. — Pohjois-Pohjanmaa · 1789 · Christfrid Ganander · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 422 kovan ilman koskematta! Kovan ilman koskematak, 425 ympäri minun eloni, Ympäri minun eloni, 426 kahen puolen kansoani, Kahen puolen karjastani,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 19 rahvalaulust on 4 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 1–22 — Pohjolan merelle lähtö · 2 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 23–48 — Tähystys mastosta · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 49–74 — Uusi tähystys mastosta, takaa-ajajan arvailu ja toteaminen · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 75–98 — Kiireellinen soutu · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 99–142 — Piipala mereen, luotoonajo, purren irrottamisyritys · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 143–166 · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 181–206 — Ilmarinen rukoilee apua · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 207–218 — Jakoehdotus · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 209–240 — Lemminkäinen iskee ja emäntä herjaa häntä · 2 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 241–266 — Taistelu sammosta · 5 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 267–304 — Sammon kappaleiden kohtalo · 7 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 305–332 — Pohjolan emännän uhkaus · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 333–368 — Väinämöisen vastine uhkaukseen · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 369–384 — Pohjolan emäntä lähtee itkien kotiin · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 399–434 — Väinämöisen rukous · 1 laul
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud