Kalevala, 42. runo
Sampo röövimine
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 19 rahvalaulu 7 paigast. Ülejäänud 31 teksti ei ole kaardil: 28 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 2 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (7), Ilomantsi (5), Kiimaisjärvi (2), Uhtua (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 7 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (7)
- Ilomantsi (5)
2–3 laulu
- Kiimaisjärvi (2)
- Uhtua (2)
1 laul
- Kontokki (1)
- Porajärvi (1)
- Tulemajärvi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 62 rahvalaulul 20 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (28), Ilomantsi (9), Uhtua (4), Impilahti (2), Joroinen (2), Kontokki (2), Suistamo (2).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 20 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (28)
- Ilomantsi (9)
3–6 laulu
- Uhtua (4)
1–2 laulu
- Impilahti (2)
- Joroinen (2)
- Kontokki (2)
- Suistamo (2)
- Iisalmi (1)
- Jyskyjärvi (1)
- Kerimäki (1)
- Kesälahti (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kivijärvi (1)
- Pistojärvi (1)
- Pohjois-Savo (1) (täpsem koht teadmata)
- Räisälä (1)
- Soanlahti (1)
- Sotkamo (1)
- Suojärvi (1)
- Varkaus (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–58 Kangelased jõuavad Pohjolasse ja Väinämöinen ütleb, et nad on tulnud Sampot jagama; kui nad heaga poolt ei saa, võtavad nad kõik jõuga.
- Värsid 59–64 Pohjola perenaine ei taha seda anda ei heaga ega jõuga ja kogub Pohjola rahva vastu hakkama.
- Värsid 65–164 Väinämöinen võtab kandle, hakkab mängima ja uinutab oma mänguga kogu Pohjola rahva; siis läheb ta koos kaaslastega Sampot vaatama; nad saavad selle kivimäest välja ja viivad paati.
- Värsid 165–308 Nad lahkuvad Sampoga Pohjolast ja sõidavad õnnelikult kodu poole.
- Värsid 309–562 Kolmandal päeval ärkab Pohjola perenaine unest. Nähes, et Sampo on ära viidud, saadab ta paksu udu, suure tuule ja muid takistusi Sampo viijaid kinni pidama, kuni ta ise neile järele jõuab; tormis kaotab Väinämöinen oma uue kandle merre.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Pohjola, Ahtola
Värsid 1–58
Kangelased jõuavad Pohjolasse ja Väinämöinen ütleb, et nad on tulnud Sampot jagama; kui nad heaga poolt ei saa, võtavad nad kõik jõuga.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 19 rahvalaulu 7 paigast. Ülejäänud 31 teksti ei ole kaardil: 28 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 2 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (7), Ilomantsi (5), Kiimaisjärvi (2), Uhtua (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 7 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (7)
- Ilomantsi (5)
2–3 laulu
- Kiimaisjärvi (2)
- Uhtua (2)
1 laul
- Kontokki (1)
- Porajärvi (1)
- Tulemajärvi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 62 rahvalaulul 20 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (28), Ilomantsi (9), Uhtua (4), Impilahti (2), Joroinen (2), Kontokki (2), Suistamo (2).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 20 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (28)
- Ilomantsi (9)
3–6 laulu
- Uhtua (4)
1–2 laulu
- Impilahti (2)
- Joroinen (2)
- Kontokki (2)
- Suistamo (2)
- Iisalmi (1)
- Jyskyjärvi (1)
- Kerimäki (1)
- Kesälahti (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kivijärvi (1)
- Pistojärvi (1)
- Pohjois-Savo (1) (täpsem koht teadmata)
- Räisälä (1)
- Soanlahti (1)
- Sotkamo (1)
- Suojärvi (1)
- Varkaus (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII1 627. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 12 Yks' on seppo Ilmarinen. Se on seppo Ilmarinen 14 airoillen ylimäisille; Airoille ylimmäisille, 16 airoillen alimaisille. Airoille alimmaisille. 29 teloille teräksisille, Teloilla teräksisillä. SKVR VII1 625. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 14 airoillen ylimäisille; Airoille ylimäisille, 16 airoillen alimaisille. Airoille alimaisille, 18 itse istuihe perähän. Itse istuutu perähän SKVR VII1 625 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 14 airoillen ylimäisille; airoille ylimmäisille, 16 airoillen alimaisille. airoille alimmaisille; 18 itse istuihe perähän. istuihen itse perähän SKVR VII1 680. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 14 airoillen ylimäisille; airoille ylimmäsille, 16 airoillen alimaisille. airoille alimmasille, 18 itse istuihe perähän. itse istuihen perähän,
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR VII1 627. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 12 Yks' on seppo Ilmarinen. Se on seppo Ilmarinen 14 airoillen ylimäisille; Airoille ylimmäisille, 16 airoillen alimaisille. Airoille alimmaisille. 29 teloille teräksisille, Teloilla teräksisillä. SKVR VII1 625. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 14 airoillen ylimäisille; Airoille ylimäisille, 16 airoillen alimaisille. Airoille alimaisille, 18 itse istuihe perähän. Itse istuutu perähän SKVR VII1 625 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 14 airoillen ylimäisille; airoille ylimmäisille, 16 airoillen alimaisille. airoille alimmaisille; 18 itse istuihe perähän. istuihen itse perähän SKVR VII1 680. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 14 airoillen ylimäisille; airoille ylimmäsille, 16 airoillen alimaisille. airoille alimmasille, 18 itse istuihe perähän. itse istuihen perähän,
Värsid 59–64
Pohjola perenaine ei taha seda anda ei heaga ega jõuga ja kogub Pohjola rahva vastu hakkama.
Värsid 65–164
Väinämöinen võtab kandle, hakkab mängima ja uinutab oma mänguga kogu Pohjola rahva; siis läheb ta koos kaaslastega Sampot vaatama; nad saavad selle kivimäest välja ja viivad paati.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 83 tapasi on taskuhunsa, Tapasi on taskuhunsa 95 Meni sammon saa'antahan, Meni sammon ottamahan, 96 kirjokannen katsontahan Kirjokannen kantamahan, 120 ylimäinen ystäväni! Ylimainen ystäväni." SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 96 kirjokannen katsontahan Kirjokan̄en katsantaan 139 sylin sampoa syleili, Sylin sampoa piteli, 143 sen oli juuret juurruteltu Sihen juuret juuruteltu 152 auran pellon pientarelta; Auran pellon pientareelta, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 153 sillä kynti sammon juuret, Sillä kynti sam̄on juuret. SKVR I1 84. — Vuokkiniemi · 1871 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 96 kirjokannen katsontahan Kirjo-kannen kannantaha!" 141 eipä sampo liikukana, Eipä sampo liikukkana. 143 sen oli juuret juurruteltu Siit' on juuret juurruteltu, 153 sillä kynti sammon juuret, Sillä künnän sammon juuret." SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 96 kirjokannen katsontahan Kirjokannen kannantah 141 eipä sampo liikukana, Eipä sampo liikukkana, 153 sillä kynti sammon juuret, Sillä kynti sammon juuret; JR 02189 — Pohjois-Savo · 1830 · A. I. Arwidsson · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 131 "Mi lienee minussa miestä, Lienekkö minussa miestä, 132 urosta Ukon pojassa, Ukon poijassa urosta, 144 yheksän sylen syvähän. Yheksän sylen syväinen,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 83 tapasi on taskuhunsa, Tapasi on taskuhunsa 95 Meni sammon saa'antahan, Meni sammon ottamahan, 96 kirjokannen katsontahan Kirjokannen kantamahan, 120 ylimäinen ystäväni! Ylimainen ystäväni." SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 96 kirjokannen katsontahan Kirjokan̄en katsantaan 139 sylin sampoa syleili, Sylin sampoa piteli, 143 sen oli juuret juurruteltu Sihen juuret juuruteltu 152 auran pellon pientarelta; Auran pellon pientareelta, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 153 sillä kynti sammon juuret, Sillä kynti sam̄on juuret. SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 96 kirjokannen katsontahan Kirjokannen kannantah 141 eipä sampo liikukana, Eipä sampo liikukkana, 153 sillä kynti sammon juuret, Sillä kynti sammon juuret; JR 02189 — Pohjois-Savo · 1830 · A. I. Arwidsson · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 131 "Mi lienee minussa miestä, Lienekkö minussa miestä, 132 urosta Ukon pojassa, Ukon poijassa urosta, 144 yheksän sylen syvähän. Yheksän sylen syväinen, SKVR I2 758. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 83 tapasi on taskuhunsa, Tapasi on taskuunsa, 123 Tuopa lieto Lemminkäinen Oli lieto Lemminkäinen, 163 Veivät sen venosehensa, Sen veti venosehensa,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 165–308
Nad lahkuvad Sampoga Pohjolast ja sõidavad õnnelikult kodu poole.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 180 kirjokansi kaimatahan Kirjokansi kantamahan!" 196 perin maille vierahille! Jo uin maille vierahille, 251 Laski vanha Väinämöinen Meni vanha Väinämöinen 253 laski päivän, laski toisen. Laski päivän, laski toisen; Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 259 hyvän sammon saatuasi, Hyvän Sammon saatuosi, 263 "Varahainen laulannaksi, Varahainen laulan̄aksi; 265 Äsken laulanta sopisi, Äsen laulanta sopisi, 266 ilon teentä kelpoaisi, Ilon teentä kelpoaisi." 267 kun omat ovet näkyisi, Kun omat ovet näkyisi, 268 omat ukset ulvahtaisi." Omat ukset ulvottaisi, SKVR VII1 679. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 191 läksi mielellä hyvällä, Läksi mielellä hyvällä, 192 iloten omille maille. Iloten omille maille. 236 lainehilla laulamista! Lainehilla laulaessa, 242 lake'illa lainehilla." Lakehilla lainehilla; SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 192 iloten omille maille. Työnsipä omille maille. 251 Laski vanha Väinämöinen Yksi vanha Väinämöinen, 257 "Miks' et laula, Väinämöinen, "Miks' et laula Väinämöinen, 259 hyvän sammon saatuasi, Hyvän sam̄on saatuosi, SKVR I1 647. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 251 Laski vanha Väinämöinen Otti vanha Väinämöinen, 257 "Miks' et laula, Väinämöinen, "Miks' ei laula Väinämöinen, 259 hyvän sammon saatuasi, Hyvän sammon saatuoon, 287 suu liikkui, järisi parta, Suu liikku, järisi parta SKVR VII1 680. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 190 läksi poies Pohjolasta, läksi poies Pohjolasta, 236 lainehilla laulamista! lainehilla laulaessa, 251 Laski vanha Väinämöinen Virkki vanha Väinämöinen: 257 "Miks' et laula, Väinämöinen, "Laula, laula, Väinämöinen,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 180 kirjokansi kaimatahan Kirjokansi kantamahan!" 196 perin maille vierahille! Jo uin maille vierahille, 251 Laski vanha Väinämöinen Meni vanha Väinämöinen 253 laski päivän, laski toisen. Laski päivän, laski toisen; Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 259 hyvän sammon saatuasi, Hyvän Sammon saatuosi, 263 "Varahainen laulannaksi, Varahainen laulan̄aksi; 265 Äsken laulanta sopisi, Äsen laulanta sopisi, 266 ilon teentä kelpoaisi, Ilon teentä kelpoaisi." 267 kun omat ovet näkyisi, Kun omat ovet näkyisi, 268 omat ukset ulvahtaisi." Omat ukset ulvottaisi, SKVR VII1 679. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 191 läksi mielellä hyvällä, Läksi mielellä hyvällä, 192 iloten omille maille. Iloten omille maille. 236 lainehilla laulamista! Lainehilla laulaessa, 242 lake'illa lainehilla." Lakehilla lainehilla; SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 192 iloten omille maille. Työnsipä omille maille. 251 Laski vanha Väinämöinen Yksi vanha Väinämöinen, 257 "Miks' et laula, Väinämöinen, "Miks' et laula Väinämöinen, 259 hyvän sammon saatuasi, Hyvän sam̄on saatuosi, SKVR I1 647. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 251 Laski vanha Väinämöinen Otti vanha Väinämöinen, 257 "Miks' et laula, Väinämöinen, "Miks' ei laula Väinämöinen, 259 hyvän sammon saatuasi, Hyvän sammon saatuoon, 287 suu liikkui, järisi parta, Suu liikku, järisi parta SKVR VII1 680. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 190 läksi poies Pohjolasta, läksi poies Pohjolasta, 236 lainehilla laulamista! lainehilla laulaessa, 251 Laski vanha Väinämöinen Virkki vanha Väinämöinen: 257 "Miks' et laula, Väinämöinen, "Laula, laula, Väinämöinen,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 309–562
Kolmandal päeval ärkab Pohjola perenaine unest. Nähes, et Sampo on ära viidud, saadab ta paksu udu, suure tuule ja muid takistusi Sampo viijaid kinni pidama, kuni ta ise neile järele jõuab; tormis kaotab Väinämöinen oma uue kandle merre.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 339 a). — Vuokkiniemi · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 391 meri suureksi sukeutui, Meri suureksi sukeutu, 392 maailma isoksi täytyi. Moailma isoksi täyty, 397 nousi kuohu korkeaksi Nousi kuohut korkiaksi, 413 nosti päätänsä merestä, Nosti päätänsä merestä, Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 421 Miksi sie merestä nousit, Miksi sie merestä nousit, 422 kuksi aallosta ylenit Kuksi allosta ylenit, 423 etehen imehnisille, Etehen imehnisille, 426 eikä tuo ihastu tuosta Eikä tuo hyvin ihastu, 427 eikä tuo kovin pelästy Eikä tuo kovin pahastu. 431 kolmasti kovin kysyvi: Kohta kolmasti kysyvi, 438 "Siksi mie merestä nousin, "Miksi merestä nousit 439 siksi aallosta ylenin: Kuksi aallosta ylenit, 451 Ellös sie merestä nousko, Ellös sie merestä nosso 454 tämän päivyen perästä!" "Tämän päiväsen perästä 456 ei Turso merestä nouse Ei Turso merestä nouse SKVR I1 339. — Vuokkiniemi · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 391 meri suureksi sukeutui, Meri suureksi sukeutu, 392 maailma isoksi täytyi. Moailma isoksi täyty, 413 nosti päätänsä merestä, Nosti peätänsä merestä, 414 lakkoansa lainehesta. Lakkoansa lainehista, Veel ühiseid värsse (9)
Kalevala See laul 421 Miksi sie merestä nousit, Niin miksi merestä nousit, 422 kuksi aallosta ylenit Kuksi oalloista ylenit 423 etehen imehnisille, Etehen imehnisille 426 eikä tuo ihastu tuosta Eikä tuo hyvin ihastu, 427 eikä tuo kovin pelästy Eikä tuo kovin pelästy. 436 jo kerralla kolmannella Niin kerralla kolmannella: 451 Ellös sie merestä nousko, Ellös sie merestä nousko 456 ei Turso merestä nouse Ei Turso merestä nouse, 458 kuni kuuta, aurinkoa, Kuni kuuta, aurinkoa, SKVR VII1 679. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 312 juoksi riistariihen luoksi; *Juoksi riista riihen luokse 336 alenevan arvionsa. Alenevan arviohon. 343 selvälle meren selälle, Läksi selvälle merelle, 368 u'un huokuvi merelle, U'un huokuvi merelle, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 372 sisässä meren sinisen Selvässä meren sisässä, 375 Yön kolmen levättyänsä Yön kolmen levättyänsä 381 u'ulla upottaminen, U'ulla upottaminen, 382 terhenellä voittaminen." Terhenellä voittaminen." 384 merta miekalla sivalti. Merta siimalla sivalti: 387 nousi talma taivahalle, Nousi talma taivahalle 388 utu ilmoillen yleni. Utu ilmoille yleni, SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 309 Nousi Pohjolan emäntä Sanoi Pohjolan emäntä: 326 otettu omin lupinsa?" Otettu omin lupisin. 340 terhenistä tepsuttele, Terheniä tepsutteli 370 piti vanhan Väinämöisen Päälle vanhan Väinämöisen. SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 339 Seulo seulalla utua, Seulo seulalla utua, 340 terhenistä tepsuttele, Terheniä tepsutteli. 370 piti vanhan Väinämöisen Päällä vanhan Väinämöisen. 410 Näki kummoa vähäisen: Keksin kummoa vähäisen
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 339 a). — Vuokkiniemi · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 391 meri suureksi sukeutui, Meri suureksi sukeutu, 392 maailma isoksi täytyi. Moailma isoksi täyty, 397 nousi kuohu korkeaksi Nousi kuohut korkiaksi, 413 nosti päätänsä merestä, Nosti päätänsä merestä, Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 421 Miksi sie merestä nousit, Miksi sie merestä nousit, 422 kuksi aallosta ylenit Kuksi allosta ylenit, 423 etehen imehnisille, Etehen imehnisille, 426 eikä tuo ihastu tuosta Eikä tuo hyvin ihastu, 427 eikä tuo kovin pelästy Eikä tuo kovin pahastu. 431 kolmasti kovin kysyvi: Kohta kolmasti kysyvi, 438 "Siksi mie merestä nousin, "Miksi merestä nousit 439 siksi aallosta ylenin: Kuksi aallosta ylenit, 451 Ellös sie merestä nousko, Ellös sie merestä nosso 454 tämän päivyen perästä!" "Tämän päiväsen perästä 456 ei Turso merestä nouse Ei Turso merestä nouse SKVR I1 339. — Vuokkiniemi · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 391 meri suureksi sukeutui, Meri suureksi sukeutu, 392 maailma isoksi täytyi. Moailma isoksi täyty, 413 nosti päätänsä merestä, Nosti peätänsä merestä, 414 lakkoansa lainehesta. Lakkoansa lainehista, Veel ühiseid värsse (9)
Kalevala See laul 421 Miksi sie merestä nousit, Niin miksi merestä nousit, 422 kuksi aallosta ylenit Kuksi oalloista ylenit 423 etehen imehnisille, Etehen imehnisille 426 eikä tuo ihastu tuosta Eikä tuo hyvin ihastu, 427 eikä tuo kovin pelästy Eikä tuo kovin pelästy. 436 jo kerralla kolmannella Niin kerralla kolmannella: 451 Ellös sie merestä nousko, Ellös sie merestä nousko 456 ei Turso merestä nouse Ei Turso merestä nouse, 458 kuni kuuta, aurinkoa, Kuni kuuta, aurinkoa, SKVR VII1 679. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 312 juoksi riistariihen luoksi; *Juoksi riista riihen luokse 336 alenevan arvionsa. Alenevan arviohon. 343 selvälle meren selälle, Läksi selvälle merelle, 368 u'un huokuvi merelle, U'un huokuvi merelle, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 372 sisässä meren sinisen Selvässä meren sisässä, 375 Yön kolmen levättyänsä Yön kolmen levättyänsä 381 u'ulla upottaminen, U'ulla upottaminen, 382 terhenellä voittaminen." Terhenellä voittaminen." 384 merta miekalla sivalti. Merta siimalla sivalti: 387 nousi talma taivahalle, Nousi talma taivahalle 388 utu ilmoillen yleni. Utu ilmoille yleni, SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 309 Nousi Pohjolan emäntä Sanoi Pohjolan emäntä: 326 otettu omin lupinsa?" Otettu omin lupisin. 340 terhenistä tepsuttele, Terheniä tepsutteli 370 piti vanhan Väinämöisen Päälle vanhan Väinämöisen. SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 339 Seulo seulalla utua, Seulo seulalla utua, 340 terhenistä tepsuttele, Terheniä tepsutteli. 370 piti vanhan Väinämöisen Päällä vanhan Väinämöisen. 410 Näki kummoa vähäisen: Keksin kummoa vähäisen
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 13 rahvalaulust on 1 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 6 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 1–24 — Sammon ryöstöön lähtö · 5 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 25–64 — Keskustelu sammon jaosta · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 65–94 — Pohjolan nukutus · 3 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 95–116 — Lukoista suoriutuminen · 4 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 117–144 — Lemminkäinen yrittää irrottaa sammon · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 145–170 — Sammon irrottaminen · 3 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 171–188 — Keskustelu sammon määränpäästä · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 189–224 — Matkantekoa soutaen · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 225–268 — Laulun ehdotus, laulusta kieltäytyminen · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 269–292 — Lemminkäinen alkaa laulaa · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 293–308 — Muurahainen ja kurki · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 309–332 — Pohjolan havahtuminen, · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 333–366 — Emäntä vetoaa · 2 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 367–390 — Väinämöinen selviää sumusta · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 391–460 — Iku-Turso · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 461–502 — Tuuli vie kanteleen mereen · 1 laul
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 503–526 — Ilmarisen valitus · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 543–562 — Lemminkäinen lisää laitaa · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud