Kalevala, 41. runo
Väinämöinen mängib kannelt
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 16 rahvalaulu 10 paigast. Ülejäänud 34 teksti ei ole kaardil: 22 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 3 koguja koostatud või toimetatud teksti; 2 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 6 teiste ülestähenduste duplikaati; 1 rahvalaul, mille kogumiskohta arhiiv ei märgi.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Sortavala (3), Vuokkiniemi (3), Kontokki (2), Suomussalmi (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 10 paika
2–3 laulu
- Sortavala (3)
- Vuokkiniemi (3)
- Kontokki (2)
- Suomussalmi (2)
1 laul
- Jyskyjärvi (1)
- Kemi (1)
- Kestilä (1)
- Pohjois-Pohjanmaa (1) (täpsem koht teadmata)
- Saarijärvi (1)
- Soanlahti (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 115 rahvalaulul 38 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (28), Uhtua (12), Ilomantsi (11), Kontokki (6), Repola (5).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 38 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (28)
- Uhtua (12)
- Ilomantsi (11)
3–6 laulu
- Kontokki (6)
- Repola (5)
- Sortavala (4)
- Jyskyjärvi (3)
- Kiimaisjärvi (3)
- Kiuruvesi (3)
- Pohjois-Pohjanmaa (3) (täpsem koht teadmata)
- Sotkamo (3)
- Suistamo (3)
- Suomussalmi (3)
1–2 laulu
- Nurmes (2)
- Pistojärvi (2)
- Saarijärvi (2)
- Eno (1)
- Impilahti (1)
- Joroinen (1)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kemi (1)
- Kestilä (1)
- Kittilä (1)
- Korpiselkä (1)
- Laatokan Karjala (Raja-Karjala) (1) (täpsem koht teadmata)
- Narvusi (1)
- Pohjois-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (1)
- Rantasalmi (1)
- Rovaniemi (1)
- Rääkkylä (1)
- Sakkola (1)
- Soanlahti (1)
- Soikkola (1)
- Suojärvi (1)
- Tallinn (1)
- Valtimo (1)
- Varpaisjärvi (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–168 Väinämöinen mängib kannelt ning kõik elusolendid, isegi haldjad õhus, maal ja meres, ruttavad kokku mängu kuulama.
- Värsid 169–266 Mäng liigutab kõigi südant nii, et neil tulevad pisarad silma; ka Väinämöise enda silmist tilguvad suured pisarad, mis kukuvad maha ja veerevad vette, kus nad muutuvad kaunisteks sinisteks pärliteks.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Suomi (Soome), Tapiola, Metsola
Värsid 1–168
Väinämöinen mängib kannelt ning kõik elusolendid, isegi haldjad õhus, maal ja meres, ruttavad kokku mängu kuulama.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 16 rahvalaulu 10 paigast. Ülejäänud 34 teksti ei ole kaardil: 22 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 3 koguja koostatud või toimetatud teksti; 2 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 6 teiste ülestähenduste duplikaati; 1 rahvalaul, mille kogumiskohta arhiiv ei märgi.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Sortavala (3), Vuokkiniemi (3), Kontokki (2), Suomussalmi (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 10 paika
2–3 laulu
- Sortavala (3)
- Vuokkiniemi (3)
- Kontokki (2)
- Suomussalmi (2)
1 laul
- Jyskyjärvi (1)
- Kemi (1)
- Kestilä (1)
- Pohjois-Pohjanmaa (1) (täpsem koht teadmata)
- Saarijärvi (1)
- Soanlahti (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 115 rahvalaulul 38 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (28), Uhtua (12), Ilomantsi (11), Kontokki (6), Repola (5).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 38 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (28)
- Uhtua (12)
- Ilomantsi (11)
3–6 laulu
- Kontokki (6)
- Repola (5)
- Sortavala (4)
- Jyskyjärvi (3)
- Kiimaisjärvi (3)
- Kiuruvesi (3)
- Pohjois-Pohjanmaa (3) (täpsem koht teadmata)
- Sotkamo (3)
- Suistamo (3)
- Suomussalmi (3)
1–2 laulu
- Nurmes (2)
- Pistojärvi (2)
- Saarijärvi (2)
- Eno (1)
- Impilahti (1)
- Joroinen (1)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kemi (1)
- Kestilä (1)
- Kittilä (1)
- Korpiselkä (1)
- Laatokan Karjala (Raja-Karjala) (1) (täpsem koht teadmata)
- Narvusi (1)
- Pohjois-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (1)
- Rantasalmi (1)
- Rovaniemi (1)
- Rääkkylä (1)
- Sakkola (1)
- Soanlahti (1)
- Soikkola (1)
- Suojärvi (1)
- Tallinn (1)
- Valtimo (1)
- Varpaisjärvi (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR XII1 74. — Pohjois-Pohjanmaa · 1782 · Erik Lencqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 9 Otti soiton sormillensa, Otti soiton sormillehen (sormillensa) 11 kantelen kätensä alle. Kantelen kätensä alle. 23 Jo kävi ilo ilolle, Vasta ilo ilolle kävi, 31 Soitti vanha Väinämöinen. Sitte vanha Väinämöinen Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 32 Ei ollut sitä metsässä Ei sitä metässä ollut, 33 jalan neljän juoksevata, Jalan neljän juoxevata 34 koivin koikkelehtavata, Koivin koikelehtavata 35 ku ei tullut kuulemahan, Jok' ei tullut kuulemahan, 93 tehessä isän iloa, Tehessä Isän iloa, 94 soitellessa Väinämöisen. Väinämöisen soitelessa. 119 evän kuuen kulkevata, Evän kuuden kulkevata, SKVR XII2 6212. — Kainuu · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 9 Otti soiton sormillensa, Otti soiton sorsanluisen 31 Soitti vanha Väinämöinen. Ite vanha Väinämöinen, 32 Ei ollut sitä metsässä Ei ollut sitä metässä 33 jalan neljän juoksevata, Jalan neljän juoksevata, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 72 kahen siiven sirkovia, Kahen siiven siukavata, 94 soitellessa Väinämöisen. Väinämöisen soitellessa, 118 ei ollut ve'essäkänä Ei ollut veessä 119 evän kuuen kulkevata, Evän kuuen kulkevata. 134 ve'en ukko ruohoparta, Veen ukko ruohoparta 155 Itseki ve'en emäntä, Iteki veen emäntä, 163 kun oli ääni kummanlainen, Kun on ääni kummanlainen. SKVR XII1 89. — Suomussalmi · 1836 · J. F. Liljeblad · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 14 ku ei liene ennen kuullut Ken ei lien ennen kuullut 20 kalanluista kanteletta. Kalan luista kanteletta, 31 Soitti vanha Väinämöinen. Oli vanha Väinämöinen, 32 Ei ollut sitä metsässä Ei sitä metsässä ollut, Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 35 ku ei tullut kuulemahan, Ku ei tullut kuulemahan; 63 Itseki metsän emäntä, Itsekikin! metsän emäntä 67 loihe koivun konkelolle, Nousi koivun konkelolle, 68 lepän lengolle levahti Lepän lengolle yleni. 129 rinnoin ruokohon ajaikse, Rinnoin ruokohen ajakse, 155 Itseki ve'en emäntä, Itsekin veen emäntä SKVR I1 607. — Suomussalmi · 1877 · P. J. Hannikainen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 20 kalanluista kanteletta. Kalan-luista kantelehta, 26 laulu laululle tehosi. Laulu laululle pätövi!" 32 Ei ollut sitä metsässä Ei ole sitä metsässä, 35 ku ei tullut kuulemahan, Ku ei tullut kuulemahe SKVR VII1 547 a. — Sortavala · 1882 · Kustaa Killinen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 20 kalanluista kanteletta. Kalanluista kanteloista. 26 laulu laululle tehosi. Laulu laululle tajusi. 31 Soitti vanha Väinämöinen. Oli vanha Väinämöinen; 32 Ei ollut sitä metsässä Ei ollut sitä metsässä
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR XII1 74. — Pohjois-Pohjanmaa · 1782 · Erik Lencqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 9 Otti soiton sormillensa, Otti soiton sormillehen (sormillensa) 11 kantelen kätensä alle. Kantelen kätensä alle. 23 Jo kävi ilo ilolle, Vasta ilo ilolle kävi, 31 Soitti vanha Väinämöinen. Sitte vanha Väinämöinen Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 32 Ei ollut sitä metsässä Ei sitä metässä ollut, 33 jalan neljän juoksevata, Jalan neljän juoxevata 34 koivin koikkelehtavata, Koivin koikelehtavata 35 ku ei tullut kuulemahan, Jok' ei tullut kuulemahan, 93 tehessä isän iloa, Tehessä Isän iloa, 94 soitellessa Väinämöisen. Väinämöisen soitelessa. 119 evän kuuen kulkevata, Evän kuuden kulkevata, SKVR XII2 6212. — Kainuu · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 9 Otti soiton sormillensa, Otti soiton sorsanluisen 31 Soitti vanha Väinämöinen. Ite vanha Väinämöinen, 32 Ei ollut sitä metsässä Ei ollut sitä metässä 33 jalan neljän juoksevata, Jalan neljän juoksevata, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 72 kahen siiven sirkovia, Kahen siiven siukavata, 94 soitellessa Väinämöisen. Väinämöisen soitellessa, 118 ei ollut ve'essäkänä Ei ollut veessä 119 evän kuuen kulkevata, Evän kuuen kulkevata. 134 ve'en ukko ruohoparta, Veen ukko ruohoparta 155 Itseki ve'en emäntä, Iteki veen emäntä, 163 kun oli ääni kummanlainen, Kun on ääni kummanlainen. SKVR XII1 89. — Suomussalmi · 1836 · J. F. Liljeblad · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 14 ku ei liene ennen kuullut Ken ei lien ennen kuullut 20 kalanluista kanteletta. Kalan luista kanteletta, 31 Soitti vanha Väinämöinen. Oli vanha Väinämöinen, 32 Ei ollut sitä metsässä Ei sitä metsässä ollut, Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 35 ku ei tullut kuulemahan, Ku ei tullut kuulemahan; 63 Itseki metsän emäntä, Itsekikin! metsän emäntä 67 loihe koivun konkelolle, Nousi koivun konkelolle, 68 lepän lengolle levahti Lepän lengolle yleni. 129 rinnoin ruokohon ajaikse, Rinnoin ruokohen ajakse, 155 Itseki ve'en emäntä, Itsekin veen emäntä SKVR XII1 64. — Rovaniemi · 1819 · R. von Becker · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 31 Soitti vanha Väinämöinen. Sitte Vanha Väinämöinen 32 Ei ollut sitä metsässä Ei ollut sitä metässä 33 jalan neljän juoksevata, jalan neljan! juoksevata 35 ku ei tullut kuulemahan, jok' ei tullut kuulemahan SKVR I1 647. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 9 Otti soiton sormillensa, Otti soiton sormillehen etc. 31 Soitti vanha Väinämöinen. Otti vanha Väinämöinen, 32 Ei ollut sitä metsässä Ei ollut sitä metässä, 35 ku ei tullut kuulemahan, Ku ei tullut kuulemahan
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 169–266
Mäng liigutab kõigi südant nii, et neil tulevad pisarad silma; ka Väinämöise enda silmist tilguvad suured pisarad, mis kukuvad maha ja veerevad vette, kus nad muutuvad kaunisteks sinisteks pärliteks.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 615. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 198 leve'ille leuoillensa, Leveille leuoille, 204 jalkapöyille jaloille, Jalka pöyille jaloille, 215 alle selvien vesien, Alle selvien vieri, 216 päälle mustien murien. Päälle mustien murien. Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 219 "Onko tässä nuorisossa, "Onko tässä nuorisossa, 221 tässä suuressa su'ussa, Eli suuressa suussa, 222 isossa isän alassa Isossa isän alassa 227 "Ei ole tässä nuorisossa, "Ei ole tässä nuorisossa 248 "Use'in, sininen sotka, "Usein sininen sotko 258 päältä mustien murien. Päältä mustien murien." JR 27007 — Sotkamo · 1886 · A. V. Komulainen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 177 Itki nuoret, itki vanhat, Itki nuoret, itki vanhat 178 itki miehet naimattomat, Soitti miehet naimattomat 179 itki nainehet urohot, Soitti nainehet urohot 189 karkeammat karpaloita, Kapeammat karpaloita SKVR XII1 93. — Kemi · 1803 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 189 karkeammat karpaloita, kaseammat karpaloita 191 pyöreämmät pyyn munia, pyyliämmät pyyn munia 200 rehe'ille rinnoillensa, reheille rinnoillehen 207 läpi viien villavaipan, läpi viiden villa vaipan Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 210 sarkakauhtanan kaheksan. sarka kauhtanan kaheksan SKVR I1 362. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 212 luota vanhan Väinämöisen Alla vanhan Väinämöisen, 219 "Onko tässä nuorisossa, "Onko tässä nuorisossa, 221 tässä suuressa su'ussa, Eli suuressa suussa, 222 isossa isän alassa Isossa isän alassa Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 227 "Ei ole tässä nuorisossa, "Ei ole tässä nuorisossa, SKVR XII1 89. — Suomussalmi · 1836 · J. F. Liljeblad · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 178 itki miehet naimattomat, Soitti miehet naimattomat, 179 itki nainehet urohot, Soitti nainehet urohot 191 pyöreämmät pyyn munia, Pyyriämmät pyyn munia, 192 päreämmät päitä pääskyn. Pääriämmät Pääskyn päitä.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 615. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 198 leve'ille leuoillensa, Leveille leuoille, 204 jalkapöyille jaloille, Jalka pöyille jaloille, 215 alle selvien vesien, Alle selvien vieri, 216 päälle mustien murien. Päälle mustien murien. Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 219 "Onko tässä nuorisossa, "Onko tässä nuorisossa, 221 tässä suuressa su'ussa, Eli suuressa suussa, 222 isossa isän alassa Isossa isän alassa 227 "Ei ole tässä nuorisossa, "Ei ole tässä nuorisossa 248 "Use'in, sininen sotka, "Usein sininen sotko 258 päältä mustien murien. Päältä mustien murien." SKVR XII1 93. — Kemi · 1803 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 189 karkeammat karpaloita, kaseammat karpaloita 191 pyöreämmät pyyn munia, pyyliämmät pyyn munia 200 rehe'ille rinnoillensa, reheille rinnoillehen 207 läpi viien villavaipan, läpi viiden villa vaipan Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 210 sarkakauhtanan kaheksan. sarka kauhtanan kaheksan SKVR I1 362. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 212 luota vanhan Väinämöisen Alla vanhan Väinämöisen, 219 "Onko tässä nuorisossa, "Onko tässä nuorisossa, 221 tässä suuressa su'ussa, Eli suuressa suussa, 222 isossa isän alassa Isossa isän alassa Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 227 "Ei ole tässä nuorisossa, "Ei ole tässä nuorisossa, SKVR XII1 89. — Suomussalmi · 1836 · J. F. Liljeblad · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 178 itki miehet naimattomat, Soitti miehet naimattomat, 179 itki nainehet urohot, Soitti nainehet urohot 191 pyöreämmät pyyn munia, Pyyriämmät pyyn munia, 192 päreämmät päitä pääskyn. Pääriämmät Pääskyn päitä. SKVR XII1 74. — Pohjois-Pohjanmaa · 1782 · Erik Lencqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 200 rehe'ille rinnoillensa, Reheille rinnoillehen, 207 läpi viien villavaipan, Läpi viiden villa vaipan, 210 sarkakauhtanan kaheksan. Sarka kauhtanan kahexan.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 9 rahvalaulust on 3 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Värsid 1–16 — Soitolle ryhtyminen · 24 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 17–22 — Soitto · 18 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 23–70 — Metsän eläimet ja metsän väki · 26 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 71–94 — Ilman linnut, kokko · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
103. värss · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 117–154 — Kalat · 16 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 155–168 — Veen emo · 42 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 169–184 — Ihmiset · 20 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 185–216 — Väinämöisen kyyneleet · 13 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 217–232 — Nuoret poimimaan kyyneleet · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 233–266 — Sotka poimii kyyneleet · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud