Kalevala, 40. runo
Haug ja esimene kannel
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 23 rahvalaulu 11 paigast. Ülejäänud 27 teksti ei ole kaardil: 23 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti; 2 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Ilomantsi (7), Repola (3), Vuokkiniemi (3), Kiimaisjärvi (2), Kontokki (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 11 paika
4 või rohkem laulu
- Ilomantsi (7)
2–3 laulu
- Repola (3)
- Vuokkiniemi (3)
- Kiimaisjärvi (2)
- Kontokki (2)
1 laul
Selle runoga ühiseid värsse on 101 rahvalaulul 27 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (21), Kontokki (12), Repola (12), Ilomantsi (10), Uhtua (8).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 27 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (21)
- Kontokki (12)
- Repola (12)
- Ilomantsi (10)
- Uhtua (8)
3–6 laulu
- Pistojärvi (5)
- Suomussalmi (4)
- Kiimaisjärvi (3)
- Sortavala (3)
- Suistamo (3)
1–2 laulu
- Impilahti (2)
- Jyskyjärvi (2)
- Porajärvi (2)
- Joroinen (1)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kemi (1)
- Kiuruvesi (1)
- Korpiselkä (1)
- Lempaala (1)
- Nurmes (1)
- Pohjois-Pohjanmaa (1) (täpsem koht teadmata)
- Puumala (1)
- Pyhäjärvi Vpl. (1)
- Rovaniemi (1)
- Sotkamo (1)
- Tuupovaara (1)
- Varpaisjärvi (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–94 Sampo-retkelised jõuavad koseni ja kose all jääb paat suure haugi seljale kinni.
- Värsid 94–204 Haug tapetakse, selle peapoolne osa võetakse paati, keedetakse ja süüakse ära.
- Värsid 205–342 Väinämöinen teeb haugi lõualuust kandle; paljud proovivad sellel mängida, kuid keegi ei oska.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde. Lõigud on jaotatud W. F. Kirby tõlke (1907) järgi; Lönnroti enda kokkuvõttes on selle runo värsivahemikud osalt teistsugused.
Paigad selles runos: Suomi (Soome), Pohjola, Sariola
Värsid 1–94
Sampo-retkelised jõuavad koseni ja kose all jääb paat suure haugi seljale kinni.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 23 rahvalaulu 11 paigast. Ülejäänud 27 teksti ei ole kaardil: 23 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti; 2 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Ilomantsi (7), Repola (3), Vuokkiniemi (3), Kiimaisjärvi (2), Kontokki (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 11 paika
4 või rohkem laulu
- Ilomantsi (7)
2–3 laulu
- Repola (3)
- Vuokkiniemi (3)
- Kiimaisjärvi (2)
- Kontokki (2)
1 laul
Selle runoga ühiseid värsse on 101 rahvalaulul 27 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (21), Kontokki (12), Repola (12), Ilomantsi (10), Uhtua (8).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 27 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (21)
- Kontokki (12)
- Repola (12)
- Ilomantsi (10)
- Uhtua (8)
3–6 laulu
- Pistojärvi (5)
- Suomussalmi (4)
- Kiimaisjärvi (3)
- Sortavala (3)
- Suistamo (3)
1–2 laulu
- Impilahti (2)
- Jyskyjärvi (2)
- Porajärvi (2)
- Joroinen (1)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kemi (1)
- Kiuruvesi (1)
- Korpiselkä (1)
- Lempaala (1)
- Nurmes (1)
- Pohjois-Pohjanmaa (1) (täpsem koht teadmata)
- Puumala (1)
- Pyhäjärvi Vpl. (1)
- Rovaniemi (1)
- Sotkamo (1)
- Tuupovaara (1)
- Varpaisjärvi (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR XII2 8003. — Kainuu · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 28 Sylin aaltoja aseta, Sylin aaltoja syseä, 29 käsin kääri käppyröitä, Käsin käännä käppyröitä, 49 väännä reikä vääntimellä, Väännä reikä vääntiällä, 50 puhkaise purasimella Puhkase purasimella, SKVR I1 634. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 19 korvalla tulisen kosken, Korvalle tulisen kosen. 25 Kosken tyttö, kuohuneiti! Kosken tyttö, kuohu neiti, 46 tieltä tervaisen venehen! Tieltä tervasen venehen. 60 mäkipäitä mentäessä! Mäkipäitä mentäisä, SKVR I4 2047. — Vuokkiniemi · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 23 "Heitä, koski, kuohuminen, Heitäs, koski, kuohuminen, 24 vesi vankka, vellominen! Vesi vanhin vellominen! 25 Kosken tyttö, kuohuneiti! Kosken tyttö, kuohu neiti, 35 Nouse kourin kuohun päälle, Nouses koprin kuohun päälle, SKVR I4 2044. — Vuokkiniemi · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 46 tieltä tervaisen venehen! *Tieltä tervasen venehen, 58 hauin vuoluksi venonen Hauvin vuoleksi venonen, 59 kuohuja kulettaessa, Kuohuja kulettaessa? 60 mäkipäitä mentäessä! Mäkipäitä mentäessä, SKVR I1 649. — Vuokkiniemi · 1872 · A. Genetz · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 14 laski päivän maavesiä, Laski päivän suovesie, 79 piä miekalla pereä, Piti miekalla pereä, 80 tuijota tupettomalla, Tuijotti tupettomalla, 81 jotta juosta puisen purren, Jotta juossa puisen purren,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR XII2 8003. — Kainuu · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 28 Sylin aaltoja aseta, Sylin aaltoja syseä, 29 käsin kääri käppyröitä, Käsin käännä käppyröitä, 49 väännä reikä vääntimellä, Väännä reikä vääntiällä, 50 puhkaise purasimella Puhkase purasimella, SKVR I1 634. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 19 korvalla tulisen kosken, Korvalle tulisen kosen. 25 Kosken tyttö, kuohuneiti! Kosken tyttö, kuohu neiti, 46 tieltä tervaisen venehen! Tieltä tervasen venehen. 60 mäkipäitä mentäessä! Mäkipäitä mentäisä, SKVR I4 2047. — Vuokkiniemi · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 23 "Heitä, koski, kuohuminen, Heitäs, koski, kuohuminen, 24 vesi vankka, vellominen! Vesi vanhin vellominen! 25 Kosken tyttö, kuohuneiti! Kosken tyttö, kuohu neiti, 35 Nouse kourin kuohun päälle, Nouses koprin kuohun päälle, SKVR I4 2044. — Vuokkiniemi · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 46 tieltä tervaisen venehen! *Tieltä tervasen venehen, 58 hauin vuoluksi venonen Hauvin vuoleksi venonen, 59 kuohuja kulettaessa, Kuohuja kulettaessa? 60 mäkipäitä mentäessä! Mäkipäitä mentäessä, SKVR I4 2043. — Vuokkiniemi · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 45 matkalta punaisen purren, Matkalta punasen purren! 46 tieltä tervaisen venehen! Tieltä tervasen venehen, 48 Kivi-Kimmo, Kammon poika, Kivi, kimmon, kammon poika, 82 mennä mäntyisen venehen!" Männä mäntysen venehen!
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 94–204
Haug tapetakse, selle peapoolne osa võetakse paati, keedetakse ja süüakse ära.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII1 626. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 118 ei kivellä, ei haolla: Ei kivellä, ei haolla, 120 ve'en koiran konkkaluilla!" Ve'en koiran koukkuluilla. 141 "Kaikki on mieheksi kyhätty, "Kaikki on mieheksi kyhätty, 149 miekka murskaksi mureni, Miekka mullaksi mureni. SKVR I1 658. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 98 lastun kuusen lainehesen; Lastu kuusen lainehesen. 99 päästeä nytystelevät Päästyä nytystelete, 109 näillä väljillä vesillä, Näillä vienoilla vesillä, 111 kivelläkö vai haolla Kivelläkö vai haolla, SKVR I1 667. — Uhtua · 1872 · A. Berner · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 109 näillä väljillä vesillä, Noill' on väljillä, vesillä, 111 kivelläkö vai haolla Kivelläkö on vai havolla, 118 ei kivellä, ei haolla: Ei ole kivellä, ei havolla, 146 tupestansa tuiman rauan, Tupestansa rauvan tuiman, JR 24645 — Kontokki · 1944 · Väinö Kaukonen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 107 miss' on pursi puuttumassa, Mih on pursi puuttumassa, 109 näillä väljillä vesillä, Noilla väljillä vesillä, 118 ei kivellä, ei haolla: Ei ole kivellä ei havolla, 160 tempasi terävän rauan. Tempasi terävän rauvan, SKVR VII1 625 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 111 kivelläkö vai haolla kivelläkö vai haolla!" 118 ei kivellä, ei haolla: ei kivellä, ei haolla, 120 ve'en koiran konkkaluilla!" veen koiran koukkuluilla. 149 miekka murskaksi mureni, miekka mullaksi mureni. Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 169 veti haukia ve'estä: veti haukia vetehen,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII1 626. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 118 ei kivellä, ei haolla: Ei kivellä, ei haolla, 120 ve'en koiran konkkaluilla!" Ve'en koiran koukkuluilla. 141 "Kaikki on mieheksi kyhätty, "Kaikki on mieheksi kyhätty, 149 miekka murskaksi mureni, Miekka mullaksi mureni. SKVR I1 658. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 98 lastun kuusen lainehesen; Lastu kuusen lainehesen. 99 päästeä nytystelevät Päästyä nytystelete, 109 näillä väljillä vesillä, Näillä vienoilla vesillä, 111 kivelläkö vai haolla Kivelläkö vai haolla, SKVR VII1 625 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 111 kivelläkö vai haolla kivelläkö vai haolla!" 118 ei kivellä, ei haolla: ei kivellä, ei haolla, 120 ve'en koiran konkkaluilla!" veen koiran koukkuluilla. 149 miekka murskaksi mureni, miekka mullaksi mureni. Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 169 veti haukia ve'estä: veti haukia vetehen, SKVR I1 597. — Kontokki · 1820 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 118 ei kivellä, ei haolla: "Ei kivell', ei havolla, 120 ve'en koiran konkkaluilla!" Veen koiran koukkuluilla. 181 "Ken on vanhin sulholoista, Mi ollon vanhin sulholoista, 190 veti veitsen huotrastansa, Veti veitsen huotrastahan SKVR I1 610. — Kontokki · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 132 luunpurijan puoleltansa. Luunpureman puoleltansa, 133 Veti miekalla meryttä, Veti miekalla meryttä, 134 alta laian laskettavi: Laian alta lasketteli. 148 alta laian läimähytti: Laian alta läimähytti:
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 205–342
Väinämöinen teeb haugi lõualuust kandle; paljud proovivad sellel mängida, kuid keegi ei oska.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
JR 24645 — Kontokki · 1944 · Väinö Kaukonen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 212 jos oisi sepon pajassa, Kun oisi sepon pajassa, 214 miehen mahtavan käsissä?" Miehen mahtajan käsissä? 216 "Ei tule tyhjästä mitänä, Tyhjäst ei tule mitänä, 217 kalan ruotasta kalua, Kalan ruotasta kalua. Veel ühiseid värsse (9)
Kalevala See laul 238 Ne on hauin hampahista. Ne on hauvin hampahista. 240 Hivuksista Hiien ruunan. Hivuksista Hiijen ruunan. 263 ei ilo ilolle nousnut, Ei ilo ilolle tunnu 273 kahen polven pystyn päähän, Kahen pystyn polven piäh, 274 kynnen kymmenen nenähän!" Kynnen kymmenen nenäh. 290 saisi soiton soittamahan, Otti soiton soittamah 301 tuota sormin suoritteli, Tuota sormin suoritteli. 305 Ei ilo ilolle tunnu Eikä ilo ilolle tunnu, 306 eikä soitto soitannalle: Eikä soitto soitannalle. JR 27007 — Sotkamo · 1886 · A. V. Komulainen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 246 tuli nainehet urohot, Soitti nainehet urohot 258 kalanluista kanteletta. Kalan luista kanteletta 259 Soitti nuoret, soitti vanhat, Soitti nuoret, soitti vanhat 261 Nuoret soitti, sormet notkui, Nuoret souti, sormet notku, SKVR XII1 93. — Kemi · 1803 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 258 kalanluista kanteletta. kalanluista kanteletta 261 Nuoret soitti, sormet notkui, nuoret soitit sormet notkut 263 ei ilo ilolle nousnut, ei ilo ilolle tullu 264 soitto soitolle ylennyt. soitto soitolle tajunnu SKVR VII1 630. — Ilomantsi · 1888 · O. Relander · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 210 noista hauin hampahista, Hauin suuren hampahista. 212 jos oisi sepon pajassa, Kun oisi sepon pajassa, 213 luona taitavan takojan, Tahikka takojan luona?" 236 Hauin suuren leukaluusta. Hauin suuren leukaluusta. SKVR XII1 80. — Pohjois-Pohjanmaa · 1789 · Christfrid Ganander · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 235 Kust' on koppa kanteletta? Kust on koppa kandelessa? 237 Kust' on naulat kanteletta? Kust' on naulat kantelessa? 246 tuli nainehet urohot, Kuhtu nainehet urohot. 256 soittamahan sormillansa Soittamahan sormillansa.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR XII1 93. — Kemi · 1803 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 258 kalanluista kanteletta. kalanluista kanteletta 261 Nuoret soitti, sormet notkui, nuoret soitit sormet notkut 263 ei ilo ilolle nousnut, ei ilo ilolle tullu 264 soitto soitolle ylennyt. soitto soitolle tajunnu SKVR XII1 80. — Pohjois-Pohjanmaa · 1789 · Christfrid Ganander · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 235 Kust' on koppa kanteletta? Kust on koppa kandelessa? 237 Kust' on naulat kanteletta? Kust' on naulat kantelessa? 246 tuli nainehet urohot, Kuhtu nainehet urohot. 256 soittamahan sormillansa Soittamahan sormillansa. SKVR XII1 64. — Rovaniemi · 1819 · R. von Becker · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 261 Nuoret soitti, sormet notkui, Nuoret soitit sormet notkut. 262 vanhat väänti, pää vapisi: Vanhat soitvat, pää vapisi 263 ei ilo ilolle nousnut, Ei ilo ilolle tullut, 264 soitto soitolle ylennyt. Soitto soitolle tajonnut. SKVR VII1 625. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 210 noista hauin hampahista, Hiien hau'in hampahista, 236 Hauin suuren leukaluusta. Hiien hau'in leukaluusta, 240 Hivuksista Hiien ruunan. Hivuksista hiien vaimon, 260 soitti keskikertaisetki. Soitti keskikertasetkin. SKVR VII1 563. — Suistamo · 1847 · Z. Sirelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 240 Hivuksista Hiien ruunan. Hivuksista Hiien emmän." 259 Soitti nuoret, soitti vanhat, Soitti nuoret, soitti vanhat 262 vanhat väänti, pää vapisi: Vanhat souti, pä⌈ä⌉ vapisi; 264 soitto soitolle ylennyt. Soitto soitolle tajusi.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 14 rahvalaulust on 5 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 1–16 — Matkanteko sujuu · 11 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 17–82 — Koskea laskiessa · 11 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
62. värss · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 83–124 — Pursi puuttuu hauen hartioille · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 125–172 — Kala katkaistaan · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 173–204 — Kalan käsittely syötäväksi · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 205–234 — Kalanluinen kantele · 7 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 235–240 — Kanteleen muut ainekset · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 241–310 — Soittoyritykset · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 311–342 — Kantele viedään tekijän käsiin · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud