← RunoVerse

Kalevala, 40. runo

Haug ja esimene kannel

RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 23 rahvalaulu 11 paigast. Ülejäänud 27 teksti ei ole kaardil: 23 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti; 2 teiste ülestähenduste duplikaati.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Ilomantsi (7), Repola (3), Vuokkiniemi (3), Kiimaisjärvi (2), Kontokki (2).

  • 4 või rohkem laulu
  • 2–3 laulu
  • 1 laul
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 11 paika

4 või rohkem laulu

2–3 laulu

1 laul

50 teksti loend

Selle runoga ühiseid värsse on 101 rahvalaulul 27 paigast.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (21), Kontokki (12), Repola (12), Ilomantsi (10), Uhtua (8).

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 27 paika

7 või rohkem laulu

3–6 laulu

1–2 laulu

Mis selles runos juhtub

  1. Värsid 1–94 Sampo-retkelised jõuavad koseni ja kose all jääb paat suure haugi seljale kinni.
  2. Värsid 94–204 Haug tapetakse, selle peapoolne osa võetakse paati, keedetakse ja süüakse ära.
  3. Värsid 205–342 Väinämöinen teeb haugi lõualuust kandle; paljud proovivad sellel mängida, kuid keegi ei oska.

Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde. Lõigud on jaotatud W. F. Kirby tõlke (1907) järgi; Lönnroti enda kokkuvõttes on selle runo värsivahemikud osalt teistsugused.

Paigad selles runos: Suomi (Soome), Pohjola, Sariola

Värsid 1–94

Sampo-retkelised jõuavad koseni ja kose all jääb paat suure haugi seljale kinni.

Soomekeelne tekst, 1849Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907
1Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
2laskea karehteleviSteered the vessel swiftly forward,
3tuon on pitkän niemen päästä,On beyond the jutting headland,
4kylän kurjan kuuluvilta.On beyond the wretched village,
5Laski laulellen vesiä,Singing songs upon the water,
6ilon lyöen lainehia.Joyous songs upon the billows.
7Neiet niemien nenissäOn the cape were maidens standing,
8katselevat, kuuntelevat:And they looked around and listened.
9"Mi lienee ilo merellä,"From the lake there comes rejoicing,
10mikä laulu lainehilla,And what song from lake re-echoes,
11ilo entistä parempi,Far more joyous than aforetime,
12laulu muita laatuisampi?"And a finer song than any?"
13Laski vanha Väinämöinen,Onward steered old Väinämöinen,
14laski päivän maavesiä,For a day o'er lake was steering,
15päivän toisen suovesiä,For the next through marshy waters,
16kolmannen kosen vesiä.For the third day past a cataract.
17Siinä lieto LemminkäinenThen the lively Lemminkainen
18muisti muutaman sanansaThought of spells he heard aforetime,
19korvalla tulisen kosken,For the ears of furious cataract,
20pyhän virran pyörtehessä.And the sacred river's whirlpool.
21Sanovi sanalla tuolla,And he spoke the words which follow,
22lausui tuolla lausehella:And expressed himself in singing:
23"Heitä, koski, kuohuminen,"Cease, O Cataract, thy foaming,
24vesi vankka, vellominen!Mighty water, cease thy rushing,
25Kosken tyttö, kuohuneiti!Thou, foam-maiden, Cataract's daughter,
26Istuite kihokivelle,On the foam-flecked stones, O seat thee,
27kihopaaelle paneite!On the wet stones do thou seat thee,
28Sylin aaltoja aseta,In thy lap the waters gather,
29käsin kääri käppyröitä,And in both thy hands collect them,
30kourin kuohuja kohenna,With thy hands repress their fury,
31jottei riusko rinnoillemmeThat upon our breasts they splash not,
32eikä päällemme päräjä!Nor upon our heads are falling.
33"Akka aaltojen-alainen,"Thou, old dame, beneath the billows,
34vaimo kuohun-korvallinen!Lady, pillowed on the waters,
35Nouse kourin kuohun päälle,Raise thy head above the waters,
36yskin aallollen yleneRise from bosom of the waters,
37kuohuja kokoamahan,That the foam be heaped together,
38vaahtipäitä vaalimahan,And that thou mayst watch the foam-wreaths,
39jottei syytöintä syseä,Lest they should o'erwhelm the guiltless,
40viatointa vierettele!And should overthrow the faultless.
41"Kivet keskellä jokea,"Stones that stand amid the river,
42paaet kuohun kukkurallaSlabs of stone with foam o'ercovered,
43otsansa alentakohon,Be ye sunk into the water,
44päälakensa painakohonAnd your heads be pressed beneath it,
45matkalta punaisen purren,From the red boat's pathway banished,
46tieltä tervaisen venehen!From the course the tarred boat follows.
47"Kun ei tuosta kyllin liene,"If this is not yet sufficient,
48Kivi-Kimmo, Kammon poika,Kimmo-stone, O son of Kammo,
49väännä reikä vääntimellä,Make an opening with thy auger,
50puhkaise purasimellaPierce an opening with thy auger,
51keskelle kosen kiveä,Through the stones in river standing,
52pahan paaen palleahan,And the dangerous slabs that border,
53juosta purren puuttumatta,That the boat may pass uninjured,
54venehen vikaumatta!And the vessel pass undamaged.
55"Kun ei tuosta kyllin liene,"If this is not yet sufficient,
56veen isäntä, vuon alio,Water-Father, 'neath the river,
57kivet saata sammaliksi,Into moss the rocks transform thou,
58hauin vuoluksi venonenMake the boat like pike's light bladder,
59kuohuja kulettaessa,As amid the foam it rushes,
60mäkipäitä mentäessä!As beneath the banks it passes.
61"Neiti kosken-korvallinen,"Maiden in the cataract dwelling,
62impi virran-vierellinen!Girl who dwell'st beside the river,
63Kehreäs utuinen lankaDo thou spin a thread of softness,
64utuisesta kuontalosta!In a soft ball do thou wind it,
65Veä lankasi ve'elle,Drop thy thread into the water,
66sinerväsi lainehelle,Through the blue waves do thou guide it,
67jota pitkin purren juosta,That the boat its track may follow,
68tervarinnan teuotella,While its tarry breast speeds onward,
69mennä miehen melkeänki,So that men the least instructed,
70äkkiouonkin osata!E'en the inexperienced find it.
71"Melatar on, mielivaimo!"Melatar, thou gracious matron!
72Ota mieluisa melasi,Of thy favour, take the rudder,
73jollapa piät pereä,That with which thou guid'st the vessel,
74noitivirrat viiletteletSafely through the streams enchanted,
75katehen koan e'etse,To the house that lies beyond them,
76noian ikkunan alatse!And beneath the sorcerer's windows.
77"Kun ei tuosta kyllin liene,"If this is not yet sufficient,
78Ukko, taivahan jumala,Ukko, Jumala in heaven,
79piä miekalla pereä,With thy sword direct the vessel,
80tuijota tupettomalla,With thy naked sword direct it,
81jotta juosta puisen purren,That the wooden boat speed onward,
82mennä mäntyisen venehen!"Journey on, the pinewood vessel."
83Itse vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen,
84laskea karehtelevi.Steered the vessel swiftly forward,
85Laski louhien lomitseThrough the river-rocks he steered it,
86noita kuohuja kovia;Steered it through the foaming waters,
87eikä puutu puinen pursi,And the wooden vessel wedged not,
88vene tietäjän takellu.Nor the wise man's boat was grounded.
89Äsken tuonne tultuansaBut as they their voyage continued
90noille väljille vesilleOnce again in open water,
91puuttui pursi juoksemasta,Suddenly the vessel halted,
92venonen pakenemasta.Stopped the boat upon its journey,
93Pursi puuttuvi lujahan,In its place remained it fastened,
94vene vieremättömäksi.And the vessel rocked no longer.

RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 23 rahvalaulu 11 paigast. Ülejäänud 27 teksti ei ole kaardil: 23 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti; 2 teiste ülestähenduste duplikaati.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Ilomantsi (7), Repola (3), Vuokkiniemi (3), Kiimaisjärvi (2), Kontokki (2).

  • 4 või rohkem laulu
  • 2–3 laulu
  • 1 laul
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 11 paika

4 või rohkem laulu

2–3 laulu

1 laul

50 teksti loend

Selle runoga ühiseid värsse on 101 rahvalaulul 27 paigast.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (21), Kontokki (12), Repola (12), Ilomantsi (10), Uhtua (8).

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 27 paika

7 või rohkem laulu

3–6 laulu

1–2 laulu

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR XII2 8003. — Kainuu · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    28 Sylin aaltoja aseta,Sylin aaltoja syseä,
    29 käsin kääri käppyröitä,Käsin käännä käppyröitä,
    49 väännä reikä vääntimellä,Väännä reikä vääntiällä,
    50 puhkaise purasimellaPuhkase purasimella,
    Veel ühiseid värsse (4)
    KalevalaSee laul
    61 "Neiti kosken-korvallinen,Neity kosken korvallinen,
    78 Ukko, taivahan jumala,Ukko, taivaan Jumala,
    79 piä miekalla pereä,Piän miekalla pereä,
    80 tuijota tupettomalla,Tuiotan tupettomalla,
  2. SKVR I1 634. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    19 korvalla tulisen kosken,Korvalle tulisen kosen.
    25 Kosken tyttö, kuohuneiti!Kosken tyttö, kuohu neiti,
    46 tieltä tervaisen venehen!Tieltä tervasen venehen.
    60 mäkipäitä mentäessä!Mäkipäitä mentäisä,
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    62 impi virran-vierellinen!Impi virran vierellinen,
    81 jotta juosta puisen purren,Anna juosta puisen purren,
    82 mennä mäntyisen venehen!"Mennä mäntysen venehen
  3. SKVR I4 2047. — Vuokkiniemi · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    23 "Heitä, koski, kuohuminen,Heitäs, koski, kuohuminen,
    24 vesi vankka, vellominen!Vesi vanhin vellominen!
    25 Kosken tyttö, kuohuneiti!Kosken tyttö, kuohu neiti,
    35 Nouse kourin kuohun päälle,Nouses koprin kuohun päälle,
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    36 yskin aallollen yleneYskin aalloille ylene!
    64 utuisesta kuontalosta!Utusesta kuontalosta;
  4. SKVR I4 2044. — Vuokkiniemi · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    46 tieltä tervaisen venehen!*Tieltä tervasen venehen,
    58 hauin vuoluksi venonenHauvin vuoleksi venonen,
    59 kuohuja kulettaessa,Kuohuja kulettaessa?
    60 mäkipäitä mentäessä!Mäkipäitä mentäessä,
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    62 impi virran-vierellinen!Impi virran vierellinen,
    82 mennä mäntyisen venehen!"Mennä mäntysen venehen*.
  5. SKVR I1 649. — Vuokkiniemi · 1872 · A. Genetz · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    14 laski päivän maavesiä,Laski päivän suovesie,
    79 piä miekalla pereä,Piti miekalla pereä,
    80 tuijota tupettomalla,Tuijotti tupettomalla,
    81 jotta juosta puisen purren,Jotta juossa puisen purren,
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    82 mennä mäntyisen venehen!"Männä mäntysen venehen,
    91 puuttui pursi juoksemasta,Puuttu pursi juoksomasta,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.

  1. SKVR XII2 8003. — Kainuu · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    28 Sylin aaltoja aseta,Sylin aaltoja syseä,
    29 käsin kääri käppyröitä,Käsin käännä käppyröitä,
    49 väännä reikä vääntimellä,Väännä reikä vääntiällä,
    50 puhkaise purasimellaPuhkase purasimella,
    Veel ühiseid värsse (4)
    KalevalaSee laul
    61 "Neiti kosken-korvallinen,Neity kosken korvallinen,
    78 Ukko, taivahan jumala,Ukko, taivaan Jumala,
    79 piä miekalla pereä,Piän miekalla pereä,
    80 tuijota tupettomalla,Tuiotan tupettomalla,
  2. SKVR I1 634. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    19 korvalla tulisen kosken,Korvalle tulisen kosen.
    25 Kosken tyttö, kuohuneiti!Kosken tyttö, kuohu neiti,
    46 tieltä tervaisen venehen!Tieltä tervasen venehen.
    60 mäkipäitä mentäessä!Mäkipäitä mentäisä,
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    62 impi virran-vierellinen!Impi virran vierellinen,
    81 jotta juosta puisen purren,Anna juosta puisen purren,
    82 mennä mäntyisen venehen!"Mennä mäntysen venehen
  3. SKVR I4 2047. — Vuokkiniemi · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    23 "Heitä, koski, kuohuminen,Heitäs, koski, kuohuminen,
    24 vesi vankka, vellominen!Vesi vanhin vellominen!
    25 Kosken tyttö, kuohuneiti!Kosken tyttö, kuohu neiti,
    35 Nouse kourin kuohun päälle,Nouses koprin kuohun päälle,
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    36 yskin aallollen yleneYskin aalloille ylene!
    64 utuisesta kuontalosta!Utusesta kuontalosta;
  4. SKVR I4 2044. — Vuokkiniemi · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    46 tieltä tervaisen venehen!*Tieltä tervasen venehen,
    58 hauin vuoluksi venonenHauvin vuoleksi venonen,
    59 kuohuja kulettaessa,Kuohuja kulettaessa?
    60 mäkipäitä mentäessä!Mäkipäitä mentäessä,
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    62 impi virran-vierellinen!Impi virran vierellinen,
    82 mennä mäntyisen venehen!"Mennä mäntysen venehen*.
  5. SKVR I4 2043. — Vuokkiniemi · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    45 matkalta punaisen purren,Matkalta punasen purren!
    46 tieltä tervaisen venehen!Tieltä tervasen venehen,
    48 Kivi-Kimmo, Kammon poika,Kivi, kimmon, kammon poika,
    82 mennä mäntyisen venehen!"Männä mäntysen venehen!

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.

Värsid 94–204

Haug tapetakse, selle peapoolne osa võetakse paati, keedetakse ja süüakse ära.

95Se on seppo Ilmarinen,Thereupon smith Ilmarinen,
96toinen lieto LemminkäinenWith the lively Lemminkainen,
97pistivät melan merehen,Pushed into the lake the rudder,
98lastun kuusen lainehesen;In the waves the spar of pinewood,
99päästeä nytystelevätAnd they tried to loose the vessel,
100tuota purtta puutoksesta:And to free the wooden vessel,
101ei ota venonen juostaBut they could not move the vessel,
102eikä pääse puinen pursi.Nor release the wooden vessel.
103Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
104sanan virkkoi, noin nimesi:Uttered then the words which follow:
105"Oi sie lieto Lemmin poika!"O thou lively son of Lempi,
106Kallistaite katsomahan,Stoop thou down, and look around thee.
107miss' on pursi puuttumassa,Look what stops the boat from moving,
108venonen takistumassaLook what keeps the vessel moveless
109näillä väljillä vesillä,Here amid the open water;
110vienolla alantehella,What the force beneath that holds it,
111kivelläkö vai haollaWhether stopped by rocks or branches,
112vaiko muulla vastuksella!"Or by any other hindrance."
113Se on lieto LemminkäinenThen the lively Lemminkainen
114pyörähtihe katsomahan.Stooped him down to look about him,
115Katsovi venosen alle,And he looked beneath the vessel,
116sanan virkkoi, noin nimesi:And he spoke the words which follow:
117"Ei ole veno kivellä,"Not on rock the boat is resting,
118ei kivellä, ei haolla:Not on boat, and not on branches,
119vene on hauin hartioilla,But upon a pike's broad shoulders,
120ve'en koiran konkkaluilla!"And on water-dog's great backbone."
121Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
122sanan virkkoi, noin nimesi:Answered in the words which follow:
123"Jotaki joessa onpi,"All things may be found in rivers,
124hakojaki, haukiaki.Whether they are pikes or branches.
125Kun lie hauin hartioilla,If we rest on pike's broad shoulders,
126ve'en koiran konkkaluilla,And on water-dog's great backbone,
127veä miekalla vetehen,Plunge your sword into the water,
128katkaise kala kaheksi!"Thus in twain the fish to sever."
129Se on lieto Lemminkäinen,Then the lively Lemminkainen
130poika, veitikkä verevä,Ruddy youth, accomplished rascal,
131miekan vyöltänsä vetävi,Drew his sword from out his sword-belt,
132luunpurijan puoleltansa.From his side the bone-destroyer,
133Veti miekalla meryttä,In the lake his sword plunged deeply,
134alta laian laskettavi:Thrust it underneath the vessel,
135itse vierähti vetehen,But he splashed into the water,
136kourin aaltohon kohahti.Plunged his hands into the billows.
137Siitä seppo IlmarinenThereupon smith Ilmarinen
138tarttui tukkahan urosta,By the hair seized fast the hero,
139nostalti merestä miehen.Dragged from out the lake the hero,
140Itse tuon sanoiksi virkki:And he spoke the words which follow:
141"Kaikki on mieheksi kyhätty,"All pretend to grow to manhood,
142pantu parran kantajaksi,And are ready to be bearded,
143lisäksi satalu'ulle,Such as these we count by hundreds,
144tuhannelle täytteheksi!"And their number mounts to thousands."
145Miekan vyöltänsä vetävi,From his belt he drew his sword-blade,
146tupestansa tuiman rauan,From the sheath the keen-edged weapon,
147jolla kalhaisi kaloa,And he struck the fish with fury,
148alta laian läimähytti:Striking down beneath the vessel,
149miekka murskaksi mureni,But the sword in pieces shivered,
150eipä hauki tiennytkänä.And the pike was injured nothing.
151Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
152tuossa tuon sanoiksi virkki:Uttered then the words which follow:
153"Ei ole teissä puolta miestä,"Not the half of manhood have you,
154ei urosta kolmannesta!Not the third part of a hero,
155Kun konsa tulevi tarve,But a man is now required,
156miehen mieltä vaaitahan,And a man's sense now is needed,
157silloin mieli melkeässä,All the sense of the unskilful,
158kaikki toimi toisialla."All the efforts of the others."
159Itse miekkansa veälti,Then himself he drew his sword-blade,
160tempasi terävän rauan.Firmly grasped the keen-edged weapon,
161Työnti miekkansa merehen,In the lake his sword then thrust he,
162alle laian langetteliUnderneath the boat he struck it,
163kalahauin hartioihin,At the pike's great shoulders striking
164ve'en koiran konkkaluihin.At the water-dog's great backbone.
165Miekka luottihe lujahan,But the sword was fixed securely,
166kitasihin kiinnittihe.In the fish's jaws fixed firmly;
167Siitä vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen
168nostalti kaloa tuota,Presently the fish uplifted,
169veti haukia ve'estä:Dragged it up from out the water,
170hauki katkesi kaheksi;And the pike in twain he severed.
171pursto pohjahan putosi,To the bottom sank the fish-tail,
172pää kavahti karpahasen.In the boat the head he hoisted.
173Jo otti venonen juosta,Now again moved on the vessel,
174pääsi pursi puutoksesta.And the boat-prow now was loosened.
175Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast
176luotti purren luotoselle,To the shoals steered on the vessel,
177ravahutti rantasehen.To the shore the boat he guided,
178Katselevi, käänteleviAnd he turned and looked about him,
179tuota hauin pääpaloa.And the pike's great head examined,
180Itse tuon sanoiksi virkki:And he spoke the words which follow:
181"Ken on vanhin sulholoista,"Let the eldest of the yeomen,
182sepä hauki halkomahan,Come and cleave the pike to pieces,
183kala viploin viiltämähän,Let him carve it into slices,
184pää paloiksi pahkomahan!"Let him hew the head to pieces."
185Miehet purresta puhuvat,From the boat the men made answer,
186vaimot lausui laitasilta:From the boat replied the women,
187"Saajanpa käet sulimmat,"But the captor's hands are finer,
188sormet pyytäjän pyhimmät."And the speaker's fingers better."
189Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
190veti veitsen huotrastansa,Drew from out the sheath his knife-blade,
191kyleltänsä kylmän rauan,From his side the cold sharp iron,
192jolla hauin halkaisevi,That the pike might be divided,
193pahkovi kalan paloiksi.And he cut the fish to pieces,
194Itse tuon sanoiksi virkki:And he spoke the words which follow:
195"Ken on nuorin neitosista,"Let the youngest of the maidens,
196sepä hauki keittämähänCook the pike that we have captured,
197murkinaisiksi muruiksi,Let her mince it for our breakfast,
198kalaisiksi lounahiksi!"That on fish we make our dinner."
199Kävi neiet keittämähänThen the maidens set to cooking,
200kävi kilvan kymmenenki.Ten there were who made the effort,
201Siitä hauki keitetähän,And they cooked the pike for eating,
202murkinoiahan muruina.And they minced it for their breakfast;
203Jäipä luita luotoselle,On the reefs the bones they scattered,
204kalanluita kalliolle.On the rocks they left the fishbones.

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR VII1 626. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    118 ei kivellä, ei haolla:Ei kivellä, ei haolla,
    120 ve'en koiran konkkaluilla!"Ve'en koiran koukkuluilla.
    141 "Kaikki on mieheksi kyhätty,"Kaikki on mieheksi kyhätty,
    149 miekka murskaksi mureni,Miekka mullaksi mureni.
    Veel ühiseid värsse (4)
    KalevalaSee laul
    150 eipä hauki tiennytkänä.Eipä hauki tiennytkänä,
    164 ve'en koiran konkkaluihin.Ve'en koiran koukkuluista.
    170 hauki katkesi kaheksi;Hauki katkesi kaheksi,
    171 pursto pohjahan putosi,Pursto pohjahan putosi,
  2. SKVR I1 658. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    98 lastun kuusen lainehesen;Lastu kuusen lainehesen.
    99 päästeä nytystelevätPäästyä nytystelete,
    109 näillä väljillä vesillä,Näillä vienoilla vesillä,
    111 kivelläkö vai haollaKivelläkö vai haolla,
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    118 ei kivellä, ei haolla:Ei kivellä, ei haolla,
    119 vene on hauin hartioilla,"H⌈auin⌉ on suuren hartioilla,
    174 pääsi pursi puutoksesta.*Ei⌈ko⌉ pääse pursi puutoksesta,
  3. SKVR I1 667. — Uhtua · 1872 · A. Berner · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    109 näillä väljillä vesillä,Noill' on väljillä, vesillä,
    111 kivelläkö vai haollaKivelläkö on vai havolla,
    118 ei kivellä, ei haolla:Ei ole kivellä, ei havolla,
    146 tupestansa tuiman rauan,Tupestansa rauvan tuiman,
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    153 "Ei ole teissä puolta miestä,Ei ole siussa puolta miestä,
    190 veti veitsen huotrastansa,Veti hän veitsen huotrastahe,
    191 kyleltänsä kylmän rauan,Kyleltäsä rauvan kylmän,
  4. JR 24645 — Kontokki · 1944 · Väinö Kaukonen · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    107 miss' on pursi puuttumassa,Mih on pursi puuttumassa,
    109 näillä väljillä vesillä,Noilla väljillä vesillä,
    118 ei kivellä, ei haolla:Ei ole kivellä ei havolla,
    160 tempasi terävän rauan.Tempasi terävän rauvan,
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    171 pursto pohjahan putosi,PUrsto?? pohjahan putosi,
    172 pää kavahti karpahasen.Piä kavahti karpahah.
    202 murkinoiahan muruina.Murkinoijahah muruina.
  5. SKVR VII1 625 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    111 kivelläkö vai haollakivelläkö vai haolla!"
    118 ei kivellä, ei haolla:ei kivellä, ei haolla,
    120 ve'en koiran konkkaluilla!"veen koiran koukkuluilla.
    149 miekka murskaksi mureni,miekka mullaksi mureni.
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    169 veti haukia ve'estä:veti haukia vetehen,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR VII1 626. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    118 ei kivellä, ei haolla:Ei kivellä, ei haolla,
    120 ve'en koiran konkkaluilla!"Ve'en koiran koukkuluilla.
    141 "Kaikki on mieheksi kyhätty,"Kaikki on mieheksi kyhätty,
    149 miekka murskaksi mureni,Miekka mullaksi mureni.
    Veel ühiseid värsse (4)
    KalevalaSee laul
    150 eipä hauki tiennytkänä.Eipä hauki tiennytkänä,
    164 ve'en koiran konkkaluihin.Ve'en koiran koukkuluista.
    170 hauki katkesi kaheksi;Hauki katkesi kaheksi,
    171 pursto pohjahan putosi,Pursto pohjahan putosi,
  2. SKVR I1 658. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    98 lastun kuusen lainehesen;Lastu kuusen lainehesen.
    99 päästeä nytystelevätPäästyä nytystelete,
    109 näillä väljillä vesillä,Näillä vienoilla vesillä,
    111 kivelläkö vai haollaKivelläkö vai haolla,
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    118 ei kivellä, ei haolla:Ei kivellä, ei haolla,
    119 vene on hauin hartioilla,"H⌈auin⌉ on suuren hartioilla,
    174 pääsi pursi puutoksesta.*Ei⌈ko⌉ pääse pursi puutoksesta,
  3. SKVR VII1 625 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    111 kivelläkö vai haollakivelläkö vai haolla!"
    118 ei kivellä, ei haolla:ei kivellä, ei haolla,
    120 ve'en koiran konkkaluilla!"veen koiran koukkuluilla.
    149 miekka murskaksi mureni,miekka mullaksi mureni.
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    169 veti haukia ve'estä:veti haukia vetehen,
  4. SKVR I1 597. — Kontokki · 1820 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    118 ei kivellä, ei haolla:"Ei kivell', ei havolla,
    120 ve'en koiran konkkaluilla!"Veen koiran koukkuluilla.
    181 "Ken on vanhin sulholoista,Mi ollon vanhin sulholoista,
    190 veti veitsen huotrastansa,Veti veitsen huotrastahan
  5. SKVR I1 610. — Kontokki · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    132 luunpurijan puoleltansa.Luunpureman puoleltansa,
    133 Veti miekalla meryttä,Veti miekalla meryttä,
    134 alta laian laskettavi:Laian alta lasketteli.
    148 alta laian läimähytti:Laian alta läimähytti:

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.

Värsid 205–342

Väinämöinen teeb haugi lõualuust kandle; paljud proovivad sellel mängida, kuid keegi ei oska.

205Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
206noita tuossa katselevi,Saw the bones where they were lying,
207katselevi, kääntelevi.And he turned to look upon them,
208Sanan virkkoi, noin nimesi:And he spoke the words which follow:
209"Mikä tuostaki tulisi,"What might perhaps be fashioned from them,
210noista hauin hampahista,From the pike's teeth be constructed,
211leveästä leukaluusta,From the fragments of the jawbones,
212jos oisi sepon pajassa,Were they to the smithy taken,
213luona taitavan takojan,To the skilful smith entrusted,
214miehen mahtavan käsissä?"To the hands of one most skilful?"
215Sanoi seppo Ilmarinen:Said the smith, said Ilmarinen,
216"Ei tule tyhjästä mitänä,"Nothing comes from what is useless,
217kalan ruotasta kalua,Nothing can be made of fishbones,
218ei seponkana pajassa,By a smith in smithy working,
219luona taitavan takojan,Though to skilful smith entrusted,
220miehen mahtavan käsissä."To the hands of one most skilful."
221Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
222itse tuon sanoiksi virkki:Answered in the words which follow:
223"Näistäpä toki tulisi"Yet a harp might be constructed
224kalanluinen kanteloinen,Even of the bones of fishes,
225kun oisi osoajata,If there were a skilful workman,
226soiton luisen laatijata."Who could from the bones construct it."
227Kun ei toista tullutkana,As no craftsman there was present,
228ei ollut osoajata,And there was no skilful workman
229soiton luisen laatijata,Who could make a harp of fishbones,
230vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
231itse loihe laatijaksi,Then began the harp to fashion,
232tekijäksi teentelihe.And himself the work accomplished,
233Laati soiton hauinluisen,And he made a harp of pikebones,
234suoritti ilon ikuisen.Fit to give unending pleasure.
235Kust' on koppa kanteletta?Out of what did he construct it?
236Hauin suuren leukaluusta.Chiefly from the great pike's jawbones,
237Kust' on naulat kanteletta?Whence obtained he pegs to suit it?
238Ne on hauin hampahista.Of the teeth of pike he made them;
239Kusta kielet kanteletta?Out of what were harpstrings fashioned?
240Hivuksista Hiien ruunan.From the hairs of Hiisi's gelding.
241Jo oli soitto suorittuna,Now the instrument was ready,
242valmihina kanteloinen,And the kantele completed,
243soitto suuri hauinluinen,Fashioned from the pike's great jawbones,
244kantelo kalaneväinen.And from fins of fish constructed.
245Tuli tuohon nuoret miehet,Thereupon the youths came forward,
246tuli nainehet urohot,Forward came the married heroes,
247tuli pojat puol'-ikäisetAnd the half-grown boys came forward,
248sekä pienet piikalapset,And the little girls came likewise,
249tytöt nuoret, vaimot vanhat,Maidens young, and aged women,
250naiset keskikertaisetki,And the women middle-agèd,
251kanteletta katsomahan,All advanced the harp to gaze on,
252soittoa tähyämähän.And the instrument examine.
253Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
254käski nuoren, käski vanhan,Bade the young folks and the old ones,
255käski keskikertaisenkiAnd the people middle-agèd,
256soittamahan sormillansaWith their fingers play upon it,
257tuota ruotaista romua,On the instrument of fishbone,
258kalanluista kanteletta.On the kantele of fishbone.
259Soitti nuoret, soitti vanhat,Played the young and played the aged,
260soitti keskikertaisetki.Likewise played the middle-agèd,
261Nuoret soitti, sormet notkui,Played the young, and moved their fingers,
262vanhat väänti, pää vapisi:Tried the old, whose heads were shaking,
263ei ilo ilolle nousnut,But they drew no music from it,
264soitto soitolle ylennyt.Nor composed a tune when playing.
265Sanoi lieto Lemminkäinen:Said the lively Lemminkainen,
266"Oi te pojat puol'älyiset,"O ye boys half-witted only,
267teki tyttäret typerätAnd ye maidens, all so stupid,
268sekä muu katala kansa!And you other wretched people,
269Ei ole teissä soittajata,'Tis not thus you play upon it,
270oike'in osoajata!Neither are you skilled musicians.
271Tuokatte minulle soitto,Give me now the harp of fishbone,
272kantakatte kanteloinenLet me try to play upon it,
273kahen polven pystyn päähän,On my knees now place it for me,
274kynnen kymmenen nenähän!"At the tips of my ten fingers."
275Siitä lieto LemminkäinenThen the lively Lemminkainen
276saip' on kantelon käsille,In his hands the harp uplifted
277ilon itsensä likemmä,And he drew it nearer to him,
278soiton alle sormiensa.Held it underneath his fingers,
279Soittoa sovittelevi,And he tried to play upon it,
280kanteletta kääntelevi:And the kantele he twisted,
281eipä soitto soitakana,But could play no tune upon it,
282ei ilo iloakana.Draw no cheerful music from it.
283Sanoi vanha Väinämöinen:Said the aged Väinämöinen,
284"Ei ole tässä nuorisossa,"There are none among the youthful,
285kansassa kasuavassaNor among the growing people,
286eikä vanhassa väessäNor among the aged people,
287tuon on soiton soittajaista,Who can play upon these harpstrings,
288tuon ilon iloajaista.Drawing cheerful music from them.
289Joko Pohjola paremminPerhaps in Pohjola 'twere better,
290saisi soiton soittamahan,Tunes might perhaps be played upon it,
291tuon ilon iloamahan,Cheerful music played upon it,
292jospa laitan Pohjolahan?"If to Pohjola I took it."
293Laittoi soiton Pohjolahan,So to Pohjola he took it,
294saatatti Sariolahan.And to Sariola he brought it,
295Soitti pojat Pohjolassa,And the boys they played upon it,
296soitti pojat jotta piiat,Boys and girls both played upon it,
297soitti miehet naisekkahatAnd the married men played on it,
298sekä naiset miehekkähät.Likewise all the married women,
299Itsekin emäntä soitti,And the Mistress played upon it,
300tuota käänti, tuota väänti,And they turned the harp and twisted,
301tuota sormin suoritteli,Held it firmly in their fingers,
302kynsin kymmenin piteli.At the tips of their ten fingers.
303Soitti pojat Pohjolassa,Thus played all the youths of Pohja,
304soitti kansa kaikenlainen.People played of every station,
305Ei ilo ilolle tunnuBut no cheerful notes came from it,
306eikä soitto soitannalle:And they played no music on it,
307kielet kierohon kävivät,For the strings were all entangled,
308jouhet parkuivat pahasti,And the horsehair whined most sadly,
309ääni kaikkui karkeasti,And the notes were all discordant,
310soitto julmasti sorisi.And the music all was jarring.
311Sokea sopessa nukkui,In the corner slept a blind man,
312ukko vanha uunin päällä.By the stove there lay an old man,
313Ukko uunilta havannut,And beside the stove he wakened.
314kiukahalta kirsahtanutFrom the stove he raised an outcry,
315urahti unisijalta,From his couch he grumbled loudly,
316nurahutti nurkastansa:And he grumbled, and he mumbled,
317"Heretkätte, heittäkätte,"Leave it off, and stop your playing,
318luokatte, lopettakatte!Cut it short and finish quickly,
319Puhki korvani puhuvi,For the noise my ears is bursting,
320läpi pääni läylentävi,Through my head the noise is echoing,
321kaikki käypi karvoilleni,And through all my hair I feel it,
322viepi viikoksi uneni!For a week you've made me sleepless.
323"Jos ei soitto Suomen kansan"And the harp of Suomi's people
324vasta vaikuta ilolleCannot really give us pleasure,
325eli uuvuta unehen,Lulls us not to sleep when weary,
326maku'usen maanittele,Nor to rest does it incline us.
327niin vetehen visko'otte,Cast it forth upon the waters,
328aaltoihin upottaotte,Sink it down beneath the billows,
329tahi viekötte takaisin,Send it back to where it came from,
330soitto tuonne saattaotteAnd the instrument deliver
331miehen tehnehen käsille,To the hands of those who made it,
332sormille sovittelijan!"To the fingers which constructed."
333Soitto kielin kerkiävi,With its tongue the harp made answer,
334kantelo sanoin kajahui:As the kantele resounded:
335"En vielä vetehen joua,"No, I will not sink in water,
336alle aaltojen asetu!Nor will rest beneath the billows,
337Ennen soitan soittajalla,But will play for a musician,
338vangun vaivan nähnehellä."Play for him who toiled to make me."
339Jopa vietihin visusti,Carefully the harp they carried,
340kannettihin kaunihistiAnd with greatest care conveyed it
341miehen laatijan kätehen,Back to him whose hands had made it,
342pyytänehen polvuksille.To the knees of its constructor.

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. JR 24645 — Kontokki · 1944 · Väinö Kaukonen · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    212 jos oisi sepon pajassa,Kun oisi sepon pajassa,
    214 miehen mahtavan käsissä?"Miehen mahtajan käsissä?
    216 "Ei tule tyhjästä mitänä,Tyhjäst ei tule mitänä,
    217 kalan ruotasta kalua,Kalan ruotasta kalua.
    Veel ühiseid värsse (9)
    KalevalaSee laul
    238 Ne on hauin hampahista.Ne on hauvin hampahista.
    240 Hivuksista Hiien ruunan.Hivuksista Hiijen ruunan.
    263 ei ilo ilolle nousnut,Ei ilo ilolle tunnu
    273 kahen polven pystyn päähän,Kahen pystyn polven piäh,
    274 kynnen kymmenen nenähän!"Kynnen kymmenen nenäh.
    290 saisi soiton soittamahan,Otti soiton soittamah
    301 tuota sormin suoritteli,Tuota sormin suoritteli.
    305 Ei ilo ilolle tunnuEikä ilo ilolle tunnu,
    306 eikä soitto soitannalle:Eikä soitto soitannalle.
  2. JR 27007 — Sotkamo · 1886 · A. V. Komulainen · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    246 tuli nainehet urohot,Soitti nainehet urohot
    258 kalanluista kanteletta.Kalan luista kanteletta
    259 Soitti nuoret, soitti vanhat,Soitti nuoret, soitti vanhat
    261 Nuoret soitti, sormet notkui,Nuoret souti, sormet notku,
    Veel ühiseid värsse (4)
    KalevalaSee laul
    263 ei ilo ilolle nousnut,Ei ilo ilolle ollut
    264 soitto soitolle ylennyt.Soitto soitolle tajunnut
    331 miehen tehnehen käsille,Miehen tehnehen käsihin
    332 sormille sovittelijan!"Sormille sovittelian."
  3. SKVR XII1 93. — Kemi · 1803 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    258 kalanluista kanteletta.kalanluista kanteletta
    261 Nuoret soitti, sormet notkui,nuoret soitit sormet notkut
    263 ei ilo ilolle nousnut,ei ilo ilolle tullu
    264 soitto soitolle ylennyt.soitto soitolle tajunnu
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    305 Ei ilo ilolle tunnuei vielä ilo ilolle tullu
    331 miehen tehnehen käsille,miehen tehneen käsille
    332 sormille sovittelijan!"sormille sovittelian
  4. SKVR VII1 630. — Ilomantsi · 1888 · O. Relander · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    210 noista hauin hampahista,Hauin suuren hampahista.
    212 jos oisi sepon pajassa,Kun oisi sepon pajassa,
    213 luona taitavan takojan,Tahikka takojan luona?"
    236 Hauin suuren leukaluusta.Hauin suuren leukaluusta.
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    246 tuli nainehet urohot,Itki nainehet urohot,
    263 ei ilo ilolle nousnut,Ei ilo ilolle tunnu,
    264 soitto soitolle ylennyt.Soitto soitolle tajuu.
  5. SKVR XII1 80. — Pohjois-Pohjanmaa · 1789 · Christfrid Ganander · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    235 Kust' on koppa kanteletta?Kust on koppa kandelessa?
    237 Kust' on naulat kanteletta?Kust' on naulat kantelessa?
    246 tuli nainehet urohot,Kuhtu nainehet urohot.
    256 soittamahan sormillansaSoittamahan sormillansa.
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    264 soitto soitolle ylennyt.Soitto soitolle tajonnut.
    305 Ei ilo ilolle tunnuEi ilo ilolle käynyt,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR XII1 93. — Kemi · 1803 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    258 kalanluista kanteletta.kalanluista kanteletta
    261 Nuoret soitti, sormet notkui,nuoret soitit sormet notkut
    263 ei ilo ilolle nousnut,ei ilo ilolle tullu
    264 soitto soitolle ylennyt.soitto soitolle tajunnu
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    305 Ei ilo ilolle tunnuei vielä ilo ilolle tullu
    331 miehen tehnehen käsille,miehen tehneen käsille
    332 sormille sovittelijan!"sormille sovittelian
  2. SKVR XII1 80. — Pohjois-Pohjanmaa · 1789 · Christfrid Ganander · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    235 Kust' on koppa kanteletta?Kust on koppa kandelessa?
    237 Kust' on naulat kanteletta?Kust' on naulat kantelessa?
    246 tuli nainehet urohot,Kuhtu nainehet urohot.
    256 soittamahan sormillansaSoittamahan sormillansa.
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    264 soitto soitolle ylennyt.Soitto soitolle tajonnut.
    305 Ei ilo ilolle tunnuEi ilo ilolle käynyt,
  3. SKVR XII1 64. — Rovaniemi · 1819 · R. von Becker · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    261 Nuoret soitti, sormet notkui,Nuoret soitit sormet notkut.
    262 vanhat väänti, pää vapisi:Vanhat soitvat, pää vapisi
    263 ei ilo ilolle nousnut,Ei ilo ilolle tullut,
    264 soitto soitolle ylennyt.Soitto soitolle tajonnut.
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    305 Ei ilo ilolle tunnuEi ilo ilolle käynyt
    331 miehen tehnehen käsille,Miehen tehnehen käsille.
  4. SKVR VII1 625. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    210 noista hauin hampahista,Hiien hau'in hampahista,
    236 Hauin suuren leukaluusta.Hiien hau'in leukaluusta,
    240 Hivuksista Hiien ruunan.Hivuksista hiien vaimon,
    260 soitti keskikertaisetki.Soitti keskikertasetkin.
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    331 miehen tehnehen käsille,Miehen saanehen käsille,
    332 sormille sovittelijan!"Sormille sovittajan!"
  5. SKVR VII1 563. — Suistamo · 1847 · Z. Sirelius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    240 Hivuksista Hiien ruunan.Hivuksista Hiien emmän."
    259 Soitti nuoret, soitti vanhat,Soitti nuoret, soitti vanhat
    262 vanhat väänti, pää vapisi:Vanhat souti, pä⌈ä⌉ vapisi;
    264 soitto soitolle ylennyt.Soitto soitolle tajusi.
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    305 Ei ilo ilolle tunnuEi tuntuna ilo ilolle
    306 eikä soitto soitannalle:Eikä soitto soitulle.

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.

„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud

„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.

Kuidas laulud on rühmitatud

Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.

Runo tervikuna · 1 laul

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 1–16 — Matkanteko sujuu · 11 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 17–82 — Koskea laskiessa · 11 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

62. värss · 6 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 83–124 — Pursi puuttuu hauen hartioille · 5 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 125–172 — Kala katkaistaan · 5 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 173–204 — Kalan käsittely syötäväksi · 4 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 205–234 — Kalanluinen kantele · 7 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

  • SKVR XV 64. (värsid 7–11) — 1786 · Christfrid Ganander
  • SKVR XV 65. (värsid 15–17) — 1786 · Christfrid Ganander
Värsid 235–240 — Kanteleen muut ainekset · 3 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 241–310 — Soittoyritykset · 5 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 311–342 — Kantele viedään tekijän käsiin · 1 laul

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Tekstist ja rahvalauludest

Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.

Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.

Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.

Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.

Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.

Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.

Sellel lehel lõikude all loetletud 14 rahvalaulust on 5 kirja pandud pärast 1849. aastat.

Kalevala soomekeelne tekst pärineb korpusest Kirjalliset runot (KR), mille koostas Sakari Korpikallio Soome Kirjanduse Seltsis (SKS) projektides FILTER ja REFOP, CC BY 4.0. Lönnroti kokkuvõtted on RunoVerse’i jaoks tõlgitud väljaande „Avoin Kalevala“ (SKS) transkriptsiooni järgi, CC BY 4.0. Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907. Rahvalaulud pärinevad SKVR-i veebiteenusest (korpused SKVR ja JR, toim. Saarinen, Alén, Niku, Kallio ja Stark, SKS 2024–, CC BY 4.0) ja iga laulu juures on selle SKVR- või JR-number; Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi laulude juures on arhiiviviide.