← RunoVerse

Kalevala, 39. runo

Sõit Pohjolasse Sampo järele

RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 20 rahvalaulu 9 paigast. Ülejäänud 30 teksti ei ole kaardil: 24 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 koguja koostatud või toimetatud tekst; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 3 teiste ülestähenduste duplikaati; 1 rahvalaul, mille kogumiskohta arhiiv ei märgi.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (8), Ilomantsi (4), Repola (2).

  • 4 või rohkem laulu
  • 2–3 laulu
  • 1 laul
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 9 paika

4 või rohkem laulu

2–3 laulu

1 laul

50 teksti loend

Selle runoga ühiseid värsse on 175 rahvalaulul 55 paigast.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (42), Ilomantsi (18), Repola (15), Kiimaisjärvi (8), Uhtua (8).

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 55 paika

7 või rohkem laulu

3–6 laulu

1–2 laulu

Mis selles runos juhtub

  1. Värsid 1–330 Väinämöinen kutsub Ilmarist endaga Pohjolasse Sampot tooma; Ilmarinen nõustub ja kangelased asuvad paadiga teele.
  2. Värsid 331–426 Lemminkäinen märkab neid teel ja pakub end kolmandaks meheks, kui kuuleb, kuhu nad lähevad; ta võetakse meeleldi kaasa.

Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.

Paigad selles runos: Suomi (Soome), Pohjola, Sariola, Väinölä

Värsid 1–330

Väinämöinen kutsub Ilmarist endaga Pohjolasse Sampot tooma; Ilmarinen nõustub ja kangelased asuvad paadiga teele.

Soomekeelne tekst, 1849Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907
1Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
2itse tuon sanoiksi virkki:Uttered then the words which follow:
3"Ohoh seppo Ilmarinen!"O thou smith, O Ilmarinen,
4Lähtekämme PohjolahanUnto Pohjola we'll travel,
5hyvän sammon saa'antahan,And will seize this splendid Sampo,
6kirjokannen katsantahan!"And behold its pictured cover."
7Se on seppo IlmarinenThereupon smith Ilmarinen
8sanan virkkoi, noin nimesi:Answered in the words which follow:
9"Ei ole sampo saatavana,"No, we cannot seize the Sampo,
10kirjokansi tuotavanaCannot bring the pictured cover,
11pimeästä Pohjolasta,From the gloomy land of Pohja,
12summasta Sariolasta!Sariola for ever misty.
13Siell' on sampo saatettuna,There the Sampo has been carried,
14kirjokansi kannettunaAnd removed the pictured cover
15Pohjolan kivimäkehen,Unto Pohjola's stone mountain,
16vaaran vaskisen sisähänAnd within the hill of copper.
17yheksän lukon ta'aksi;There by nine locks is it fastened,
18siihen juuret juurruteltuAnd three roots have sprouted from it,
19yheksän sylen syvähän,Firmly fixed, nine fathoms deeply.
20yksi juuri maaemähän,In the earth the first is rooted,
21toinen vesiviertehesen,By the water's edge the second,
22kolmas on kotimäkehen."And the third within the home-hill."
23Sanoi vanha Väinämöinen:Said the aged Väinämöinen,
24"Veli seppo, veikkoseni!"O thou smith, my dearest brother,
25Lähtekämme PohjolahanUnto Pohjola we'll travel,
26tuon on sammon saa'antahan!And will carry off the Sampo.
27Laatikamme laiva suuri,Let us build a ship enormous,
28johon sampo saatetahan,Fit to carry off the Sampo,
29kirjokansi kannetahanAnd convey the pictured cover,
30Pohjolan kivimäestä,Forth from Pohjola's stone mountain,
31vaaran vaskisen sisästä,From within the hill of copper,
32yheksän lukon takoa!"And the ninefold locks that hold it."
33Sanoi seppo Ilmarinen:Said the smith, said Ilmarinen,
34"Vakavampi maisin matka."Safest is by land the journey.
35Lempo menköhön merelle,Lempo on the lake is brooding,
36surma suurelle selälle!Death upon its mighty surface,
37Siellä tuuli turjuttaisi,And the wind might drive us onward,
38siellä viskaisi vihuri,And the tempest might o'erturn us;
39saisi sormet soutimeksi,We might have to row with fingers,
40kämmenet käsimeloiksi."And to use our hands for steering."
41Sanoi vanha Väinämöinen:Said the aged Väinämöinen,
42"Vakavampi maisin matka,"Safest is by land the journey,
43vakavampi, vaikeampi,Safest, but the most fatiguing,
44vielä muuten mutkaisempi.And moreover, full of windings.
45Lysti on venon vesillä,Pleasant 'tis in boat on water,
46purren juosta jolkutella,Swaying as the boat glides onward,
47ve'et väljät välkytellä,Gliding o'er the sparkling water,
48selät selvät seurustella:Driving o'er its shining surface,
49tuuli purtta tuuittavi,While the wind the boat is rocking,
50aalto laivoa ajavi,And the waves drive on the vessel,
51länsituuli läikyttävi,While the west-wind rocks it gently,
52etelä e'elle viepi.And the south-wind drives it onward,
53Vaan kuitenki kaikitenki,But let this be as it may be,
54kun et mieline merisin,If you do not like the lake-voyage,
55niin on maisin matkatkamme,We by land can journey thither,
56rantaisin ratustelkamme!And along the shore can journey.
57"Tao nyt mulle uusi miekka,"First a new sword do you forge me,
58tee miekka tuliteräinen,Make me now a keen-edged weapon,
59jolla hurttia hutelen,So that I with beasts can struggle,
60Pohjan kansan kaikottelenChase away the folks of Pohja.
61saaessa otolle sammonForth I go to seize the Sampo,
62tuonne kylmähän kylähän,From the cold and dismal village,
63pimeähän Pohjolahan,From the gloomy land of Pohja,
64summahan Sariolahan!"Sariola for ever misty."
65Tuo on seppo Ilmarinen,Thereupon smith Ilmarinen
66takoja iän-ikuinen,He the great primeval craftsman,
67tunki rautoja tulehen,Cast some iron in the fire,
68teräksiä hiiloksehen,Steel upon the glowing charcoal,
69kultia koko piosen,And of gold he took a handful,
70hope'ita kourallisen.And of silver took a handful,
71Laittoi orjat lietsomahan,Set the slaves to work the bellows,
72palkkalaiset painamahan.And he made the labourers press them.
73Orjat lietsoi löyhytteli,Worked the slaves the bellows strongly,
74hyvin painoi palkkalaiset:Well the labourers pressed the bellows,
75rauta vellinä venyvi,Till like soup spread out the iron,
76teräs taipui tahtahana,And like dough the steel was yielding,
77hopea vetenä välkkyi,And the silver shone like water,
78kulta läikkyi lainehena.And the gold swelled up like billows.
79Siitä seppo Ilmarinen,Thereupon smith Ilmarinen,
80takoja iän-ikuinen,He the great primeval craftsman,
81katsoi alle ahjoksensa,Stooped to look into the furnace,
82lietsimensä liepehelle:At the edges of the bellows,
83näki miekan syntyväksi,And he saw a sword was forming,
84pää kullan kuvauvaksi.With a hilt of gold constructed.
85Otti ainehet tulesta,From the fire he took the weapon,
86tempasi hyvät takehetTook the work so finely fashioned,
87ahjosta alasimelle,From the furnace to the anvil,
88vasarille, valkkamille.To the hammer and the mallet,
89Takoi miekan mieltä myöten,Forged the sword as he would wish it,
90kalvan kaikkien parahan,And a blade the best of any,
91jonka kullalla kuvasi,And with finest gold inlaid it,
92hopealla huolitteli.And with silver he adorned it.
93Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
94tuli tuota katsomahan.Entered then to view the weapon,
95Sai miekan tuliteräisenAnd he found a keen-edged sword-blade.
96kätehensä oikeahan.Straightway in his hand he raised it,
97Katselevi, kääntelevi;And he turned it and surveyed it,
98sanan virkkoi, noin nimesi:And he spoke the words which follow:
99"Onko miekka miestä myöten,"Does this sword befit a hero,
100kalpa kantajan mukahan?"Is the sword to bearer suited?"
101Olipa miekka miestä myöten,And the sword the hero suited.
102kalpa kantajan mukahan,Well did it befit the bearer.
103jonka kuu kärestä paistoi,On its point the moon was shining,
104päivä paistoi lappeasta,On its side the sun was shining,
105tähet västistä välötti,On the haft the stars were gleaming,
106hevonen terällä hirnui,At the tip a horse was neighing,
107kasi naukui naulan päässä,On the knob a cat was mewing,
108penu putkessa puhusi.On the sheath a dog was barking.
109Sylkytteli miekkoansaAfter this the sword he brandished,
110vuoren rautaisen raossa.And he cleft an iron mountain,
111Itse tuon sanoiksi virkki:And he spoke the words which follow:
112"Jo minä terällä tällä"Thus, with such a blade as this is,
113vaikka vuoret poikki löisin,Can I cleave the mountains open,
114kalliot kaha jakaisin!"Cleave the rocky hills asunder."
115Itse seppo IlmarinenAfter this did Ilmarinen
116sanan virkkoi, noin nimesi:Speak aloud the words which follow:
117"Milläpä minä poloinen,"How shall I myself, unhappy,
118millä, tuima, turveleime,How shall I, the weak, defend me,
119hyöteleime, vyöteleimeAnd shall armour me, and belt me,
120maan varalle, veen varalle?'Gainst the risks of land and water?
121Joko luustoihin lueime,Shall I clothe myself in armour,
122rautapaitoihin paneime,In a coat of mail the strongest,
123teräsvöihin telkitäime?Gird a belt of steel around me?
124Mies on luustossa lujempi,Stronger is a man in armour,
125rautapaiassa parempi,In a coat of mail is better,
126teräsvyössä tenhoisampi."With a belt of steel more mighty."
127Lähteä luku tulevi,Then arrived the time for starting,
128liitto käyä kerkiävi.And preparing for departure;
129Yks' on vanha Väinämöinen,First the aged Väinämöinen,
130toinen seppo IlmarinenSecondly smith Ilmarinen,
131läksivät hevon hakuhun,And they went to seek the courser,
132kuloharjan kuuntelohon,And to find the yellow-maned one,
133suvikunnan suitset vyöllä,And the one-year old to bridle,
134varsan valjahat olalla.And to see the foal was rough-shod.
135Kahen etsivät hevoista,Then they went to seek the courser,
136päätä puitse katselevat,Went to seek him in the forest,
137tarkasti tähystelevätAnd they gazed around them keenly,
138ympäri salon sinisen:And they sought around the blue wood,
139löytivät hevon lehosta,Found the horse among the bushes,
140kuloharjan kuusikosta.Found the yellow-maned in firwood.
141Vaka vanha Väinämöinen,Väinämöinen, old and steadfast,
142toinen seppo IlmarinenSecondly smith Ilmarinen,
143painoi päähän kullan päitset,On his head the bit adjusted,
144suvikunnan suitset suuhun.And the one-year old they bridled,
145Ajoa ratustelevatAnd they drove upon their journey.
146kahen miehen rantamaata:On the shore drove both the heroes,
147kuului rannalta kujerrus,On the shore they heard lamenting,
148valitanta valkamalta.From the haven heard complaining.
149Vaka vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen
150sanan virkkoi, noin nimesi:Spoke aloud the words which follow:
151"Siell' on impi itkemässä,"Perhaps it is a girl complaining,
152kana kaikerrehtamassa!Or perchance a dove lamenting.
153Joko käymme katsomahan,Shall we go to look about us,
154likeltä tähystämähän?"Shall we nearer go to listen?"
155Itse astuvi likemmä,Therefore to the spot they sauntered,
156meni luota katsomahan.Nearer went to gaze around them,
157Eipä impi itkekänäBut no maiden there was weeping,
158eikä kaikerra kananen:And no dove was there lamenting,
159oli pursi itkemässä,But they found a vessel weeping,
160venonen valittamassa.And a boat was there lamenting.
161Virkki vanha VäinämöinenSaid the aged Väinämöinen
162luoksi purren päästyänsä:As he went towards the vessel,
163"Mitä itket, puinen pursi,"Wherefore weep, O wooden vessel,
164vene hankava, valitat?Boat with rowlocks, why lamentest?
165Itketkö sä puisuuttasi,Dost thou weep that thou art clumsy,
166hankavuuttasi haveksit?"And art dreaming at thy moorings?"
167Pursi puinen vastoavi,Then the wooden boat made answer,
168vene hankava sanovi:Thus replied the boat with rowlocks:
169"Vesille venosen mieli"Know, a vessel longs for water,
170tervaisiltaki teloilta,And its tarry sides desire it,
171mieli neien miehelähänAs a maiden may be longing
172korkeastaki ko'ista.For the fine home of a husband.
173Sitä itken, pursi raukka,Therefore weeps the boat unhappy,
174vene vaivainen, valitan:And the hapless boat lamenteth,
175itken viejäistä vesille,And I weep to speed through water,
176laskijaista lainehille.And to float upon the billows.
177"Sanottihin tehtäessä,"It was said when I was fashioned,
178laulettihin laitettaissaWhen my boards were sung together,
179saatavan sotivenettä,That I should become a warship,
180vainopurtta puuhattavan,And should be employed for warboat,
181tuovan täyteni eloa,And should bear the plunder homeward,
182alustani aartehia:In my hold should carry treasure,
183ei ole sotahan saatu,But I have not been in battle,
184eloteillen ensinkänä!Neither have been stored with plunder.
185"Muut purret, pahatki purret,"Other boats, and even bad ones,
186ne aina sotia käyvät,Always wander forth to battle,
187tappeloita tallustavat;And are led to battle-struggle
188kolme kertoa kesässäThree times in the course of summer,
189tuovat täytensä rahoja,And return with money loaded,
190alustansa aartehia.In their hold they carry treasure,
191Minä, veistämä venonen,But for me, though well constructed,
192satalauta laaittama,Of a hundred boards constructed,
193tässä lahon lastuillani,Here upon my rests I'm rotting,
194venyn veistännäisilläni.Lying idly at my moorings,
195Pahimmatki maan matosetAnd the worst worms of the country
196alla kaarien asuvat,Underneath my ribs are lurking,
197linnut ilman ilke'immätWhile the birds, of all most horrid,
198pesän pielessä pitävät,In my masts their nests are building,
199kaikki korven konnikatkiAll the toads from out the forest
200kokillani koksentavat.Over all my deck are leaping.
201Oisi kahta kaunihimpi,Twice it had been better for me,
202kahta, kolmea parempiTwo or three times were it better
203olla mäntynä mäellä,Had I been a mountain pine-tree,
204petäjänä kankahalla,Or upon the heath a fir-tree,
205oksilla oravan juosta,With a squirrel in my branches,
206penun alla pyörähellä."Underneath my boughs a puppy."
207Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
208tuossa tuon sanoiksi virkki:Answered in the words which follow:
209"Elä itke, puinen pursi,"Do not weep, O wooden vessel,
210vene hankava, havise!Fret thyself, O boat with rowlocks!
211Kohta saat sotia käyä,Soon shalt thou go forth to battle,
212tappeloita tallustella.There to mix in furious conflict.
213"Lienet pursi Luojan luoma,Boat, who wast by builder fashioned,
214Luojan luoma, tuojan tuoma,'Twas this gift the builder gave thee,
215syrjin syökseite vetehen,That thy prow should reach the water,
216laion aalloillen ajaite,And thy sides the billows traverse,
217ilman kouran koskematta,Even though no hand should touch thee,
218käen päälle käyttämättä,Neither arm be thrust against thee,
219olkapään ojentamatta,Though no shoulder should direct thee,
220käsivarren vaalimatta!"And although no arm should guide thee."
221Pursi puinen vastoavi,Then replied the wooden vessel,
222vene hankava sanovi:Answered thus the boat with rowlocks:
223"Eipä muu sukuni suuri"None of all my race so mighty,
224eikä veljeni, venoset,Neither will the boats, my brothers,
225lähe työnnyttä vesille,Move unpushed into the water,
226laskematta lainehille,Nor unrowed upon the billows,
227kun ei kourin koskettane,If no hand is laid upon us,
228käsivarsin käännettäne."And no arm should urge us forward."
229Sanoi vanha Väinämöinen:Said the aged Väinämöinen,
230"Jos ma sun vesille työnnän,"If I push you in the water,
231joko juokset soutamatta,Will you make, unrowed, your journey,
232airoilla avittamatta,Unassisted by the oars,
233huoparilla huopimatta,By the rudder undirected,
234puhumatta purjehesen?"When the sails no breeze is filling?"
235Pursi puinen vastoavi,Answer made the wooden vessel,
236vene hankava sanovi:Thus replied the boat with rowlocks:
237"Eipä muu sukuni suuri"None of all my race so noble,
238eikä toinen joukkioniNor the host of other vessels,
239juokse sormin soutamatta,Speed along unrowed by fingers,
240airoilla avittamatta,Unassisted by the oars,
241huoparilla huopimatta,By the rudder undirected,
242puhumatta purjehesen."When the sails no breeze is filling."
243Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
244tuosta tuon sanoiksi virkki:Answered in the words which follow:
245"Joko juokset soutamalla,"Can you speed if some one rows you,
246airoilla avittamalla,If assisted by the oars,
247huoparilla huopimalla,By the rudder if directed,
248puhumalla purjehesen?"When the sails the breeze is filling?"
249Pursi puinen vastoavi,Answered then the wooden vessel,
250vene hankava sanovi:Thus replied the boat with rowlocks:
251"Jo vainen sukuni muuki,"Yes, my race would hasten onward,
252kaikki veljeni, venoset,All the other boats my brothers,
253juoksi sormin soutamalla,Speed along if rowed by fingers,
254airoilla avittamalla,If assisted by the oars,
255huoparilla huopimalla,By the rudder if directed,
256puhumalla purjehesen."When the sails the breeze is filling."
257Siitä vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen
258heitti hiekalle hevosen,Left his horse upon the sandhills,
259painoi puuhun marhaminnan,On a tree he fixed the halter,
260ohjat oksalle ojenti,Tied the reins upon the branches,
261lykkäsi venon vesille,Pushed the boat into the water,
262lauloi purren lainehille.Sang the vessel in the billows,
263Kysytteli puista purtta,And he asked the wooden vessel,
264sanan virkkoi, noin nimesi:And he spoke the words which follow:
265"Oi sie kaareva venonen,"O thou boat, of shape so curving,
266pursi puinen, hankaniekka!O thou wooden boat with rowlocks,
267Ootko kaunis kannannalta,Art thou just as fit to bear us,
268kuin oot kaunis katsonnalta?"As thyself art fair to gaze on?"
269Pursi puinen vastoavi,Answered thus the wooden vessel,
270vene hankava sanovi:Thus replied the boat with rowlocks:
271"Oonpa kaunis kannannalta"I am fitted well to bear you,
272sekä pohjalta sijava:And my floor is very spacious,
273soutoa sa'an urohon,And a hundred men might row me,
274ilman istua tuhannen."And a thousand others stand there."
275Siitä vanha VäinämöinenSo the aged Väinämöinen
276lauloa hyrähtelevi.Softly then began to carol,
277Lauloi ensin laitapuolenSang on one side of the vessel
278sukapäitä sulhosia,Handsome youths, with hair brushed smoothly,
279sukapäitä, piipioja,Hair smoothed down and hands all hardened,
280saapasjalkoja jaloja.And their feet were finely booted;
281Lauloi toisen laitapuolenSang on other side of vessel
282tinapäitä tyttäriä,Girls with tin upon their head-dress,
283tinapäitä, vaskivöitä,Head-dress tin, and belts of copper,
284kultasormia somia.Golden rings upon their fingers;
285Lauloi vielä VäinämöinenAnd again sang Väinämöinen,
286teljot täytehen väkeä,Till the seats were full of people,
287ne on vanhoa väkeä,Some were very aged people,
288iän kaiken istunutta,Men whose lives were nearly over,
289kuss' oli vähän sijoaBut for these the space was scanty,
290nuorukaisilta esinnä.For the young folks came before them.
291Itse istuvi perähän,In the stern himself he seated,
292kokan koivuisen kuvulle,Sat behind the birchwood vessel,
293lasketteli laivoansa.And he steered the vessel onward,
294Sanan virkkoi, noin nimesi:And he spoke the words which follow:
295"Juokse, pursi, puittomia,"Speed thou on through treeless regions,
296vene, väljiä vesiä!O'er the wide expanse of water,
297Kule kuplina merellä,O'er the lake do thou float lightly,
298lumpehina lainehilla!"As on waves a water-lily."
299Pani sulhot soutamahan,Then he set the youths to rowing,
300neiet ilman istumahan.But he left the maidens resting;
301Sulhot souti, airot notkui:Rowed the youths, and bent the oars,
302eipä matka eistykänä.Yet the vessel moved not onward.
303Pani neiet soutamahan,Then he set the girls to rowing,
304sulhot ilman istumahan.But he left the youths reposing;
305Neiet souti, sormet notkui:Rowed the girls, and bent their fingers,
306eipä matka eistykänä.Yet the vessel moved not onward.
307Muutti vanhat soutamahan,Then the old folks set to rowing,
308nuoret päältä katsomahan.While the young folks gazed upon them;
309Vanhat souti, päät vapisi:Rowed they till their heads were shaking,
310eipä vielä matka eisty.Still the vessel moved not onward.
311Siitä seppo IlmarinenThereupon smith Ilmarinen
312itse istui soutamahan:Sat him down, and set to rowing;
313jopa juoksi puinen pursi,Now moved on the wooden vessel,
314pursi juoksi, matka joutui.Sped the boat and made good progress,
315Loitos kuului airon loiske,Far was heard the splash of oars,
316kauas hankojen hamina.Far the splashing of the rudder.
317Soutavi sorehtelevi:On he rowed, while splashed the water,
318teljot rytkyi, laiat notkui,Cracked the seats, and shook the planking,
319airot piukki pihlajaiset,Clashed the mountain-ashwood oars,
320airon pyörät pyinä vinkui,Creaked like hazel-grouse the rudders,
321terät teirinä kukerti,And their tips like cry of blackcock.
322nenä joikui joutsenena,Like a swan the prow clove onward,
323perä kaarskui kaarnehena,Croaked the stern as croaks a raven,
324hangat hanhina havisi.Hissed the rowlocks just as geese hiss.
325Itse vanha VäinämöinenAnd the aged Väinämöinen
326laskea karehteleviSteered the vessel quickly onward,
327perässä punaisen purren,From the stern of the red vessel,
328melan vartevan varassa.With the aid of the strong rudder,
329Niemi matkalla näkyvi,Till they saw a cliff before them,
330kylä kurja kuumottavi.And perceived a wretched village.

RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 20 rahvalaulu 9 paigast. Ülejäänud 30 teksti ei ole kaardil: 24 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 koguja koostatud või toimetatud tekst; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 3 teiste ülestähenduste duplikaati; 1 rahvalaul, mille kogumiskohta arhiiv ei märgi.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (8), Ilomantsi (4), Repola (2).

  • 4 või rohkem laulu
  • 2–3 laulu
  • 1 laul
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 9 paika

4 või rohkem laulu

2–3 laulu

1 laul

50 teksti loend

Selle runoga ühiseid värsse on 175 rahvalaulul 55 paigast.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (42), Ilomantsi (18), Repola (15), Kiimaisjärvi (8), Uhtua (8).

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 55 paika

7 või rohkem laulu

3–6 laulu

1–2 laulu

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. JR 27007 — Sotkamo · 1886 · A. V. Komulainen · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    163 "Mitä itket, puinen pursi,"Mitä itket puinen pursi
    173 Sitä itken, pursi raukka,"Sitä itken puinen pursi
    174 vene vaivainen, valitan:Wene vaivanen valitti
    187 tappeloita tallustavat;Tappeluita tallustavat
    Veel ühiseid värsse (17)
    KalevalaSee laul
    189 tuovat täytensä rahoja,Saavat täytensä rahoja
    195 Pahimmatki maan matosetPahimmatki maan matoset
    196 alla kaarien asuvat,Alla kaarteni asuvat."
    198 pesän pielessä pitävät,Pesän pielessä pitävät
    261 lykkäsi venon vesille,Lykkäsi venon vesille,
    278 sukapäitä sulhosia,Sukapäitä sulhasia
    280 saapasjalkoja jaloja.Kannusjalkoja jaloja.
    281 Lauloi toisen laitapuolenLato toisen laitapuolen
    283 tinapäitä, vaskivöitä,Tinapäitä vaskivöitä
    291 Itse istuvi perähän,Itse astuupi perähän.
    299 Pani sulhot soutamahan,Pani vanhat soutamahan
    303 Pani neiet soutamahan,Pani nuoret soutamahan
    305 Neiet souti, sormet notkui:Nuoret souti, sormet notku,
    309 Vanhat souti, päät vapisi:Wanhat souti, päät vapisi
    321 terät teirinä kukerti,Teljot teirinä kukerti
    323 perä kaarskui kaarnehena,Perä kaarku kaarnehena
    324 hangat hanhina havisi.Hangat hanhina pajatti
  2. SKVR I1 647. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    5 hyvän sammon saa'antahan,Hyvän sammon saatuoon,
    129 Yks' on vanha Väinämöinen,Siit' on vanha Väinämöinen
    133 suvikunnan suitset vyöllä,Suvikunnan suitet vyöllä,
    134 varsan valjahat olalla.Varsan valjahat olalla.
    Veel ühiseid värsse (14)
    KalevalaSee laul
    163 "Mitä itket, puinen pursi,"Mitä itket puinen pursi,
    189 tuovat täytensä rahoja,Tuotu täytensä rahoja,
    193 tässä lahon lastuillani,Tähän lahon lastuillani,
    194 venyn veistännäisilläni.Venyn veistämäisilläni."
    232 airoilla avittamatta,Airoilla avittamatta,
    233 huoparilla huopimatta,Huoparilla huopimatta;
    261 lykkäsi venon vesille,Lykkäsi venon vesille,
    278 sukapäitä sulhosia,Sukapäitä sulhasia,
    283 tinapäitä, vaskivöitä,Sukapäitä, vaskivöitä.
    295 "Juokse, pursi, puittomia,"Juokses pursi puittomia,
    296 vene, väljiä vesiä!Vene väljiä vesiä!"
    309 Vanhat souti, päät vapisi:Vanhat souti, pää vapisi.
    322 nenä joikui joutsenena,Nenä joiku joutsenena,
    324 hangat hanhina havisi.Hangat hanhina pajahti
  3. SKVR XII1 93. — Kemi · 1803 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    163 "Mitä itket, puinen pursi,mitäs itket puinen pursi
    173 Sitä itken, pursi raukka,sitä itken puinen pursi
    174 vene vaivainen, valitan:venet vaivanen valitti
    187 tappeloita tallustavat;tappeluita tallustavat
    Veel ühiseid värsse (12)
    KalevalaSee laul
    194 venyn veistännäisilläni.venyn veistämäisilläni
    195 Pahimmatki maan matosetpahimmatkin maan matoset
    196 alla kaarien asuvat,alla kaarteni asuvat
    197 linnut ilman ilke'immätilkeimmät ilman linnut
    261 lykkäsi venon vesille,lykkäsi venon vesille
    278 sukapäitä sulhosia,sukapäitä sulhasia
    281 Lauloi toisen laitapuolenlato toisen laitapuolen
    291 Itse istuvi perähän,itek istuvi perähän
    299 Pani sulhot soutamahan,pani vanhat soutamahan
    303 Pani neiet soutamahan,pani nuoret soutamahan
    321 terät teirinä kukerti,terät teirinä kukersit
    324 hangat hanhina havisi.hangat hanhina pajahit
  4. SKVR VII1 625. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    160 venonen valittamassa.Venosen valittamassa;
    163 "Mitä itket, puinen pursi,"Mitäs itket, pursi puinen,
    185 "Muut purret, pahatki purret,Muut purret pahemmat purret,
    189 tuovat täytensä rahoja,Tuovat täytensä eloa
    Veel ühiseid värsse (12)
    KalevalaSee laul
    193 tässä lahon lastuillani,Minä lahon lastuillani,
    194 venyn veistännäisilläni.Vetyn vestännäisilläni.
    195 Pahimmatki maan matosetPahemmatko! maan matoset
    196 alla kaarien asuvat,Alla kaarien asuvat,
    197 linnut ilman ilke'immätIlkiämmät ilman linnut
    219 olkapään ojentamatta,Olkapään ojentamatta?"
    261 lykkäsi venon vesille,Lykkäsi venon vesille,
    262 lauloi purren lainehille.Laski purren lainehille
    278 sukapäitä sulhosia,Sukapäitä sulhasia,
    280 saapasjalkoja jaloja.Kannusjalkoja jaloja;
    283 tinapäitä, vaskivöitä,Sukapäitä, vaskivöitä,
    291 Itse istuvi perähän,Itse istuutu perähän
  5. SKVR I1 589. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    163 "Mitä itket, puinen pursi,"Mitä itet puinen pursi?"
    193 tässä lahon lastuillani,Minä lahon lastuillani,
    195 Pahimmatki maan matosetMatalimmat maan matoset
    197 linnut ilman ilke'immätIlkeimmät ilman linnut
    Veel ühiseid värsse (11)
    KalevalaSee laul
    209 "Elä itke, puinen pursi,Siellä itki puinen pursi,
    276 lauloa hyrähtelevi.Lauloa hyrehtelevi,
    279 sukapäitä, piipioja,Sukapäitä, piipitoja.
    283 tinapäitä, vaskivöitä,Tinavöitä, vaskipäitä.
    293 lasketteli laivoansa.Las'etteli laivoansa
    299 Pani sulhot soutamahan,Pani vanhat soutamahan;
    303 Pani neiet soutamahan,Pani nuoret soutamahan;
    309 Vanhat souti, päät vapisi:Vanhat souti, päät vapisi.
    322 nenä joikui joutsenena,Nenä joiku jouzenena,
    324 hangat hanhina havisi.Hangat hanhina hatsatti.
    328 melan vartevan varassa.Melan vaskisen varassa,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.

  1. SKVR I1 647. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    5 hyvän sammon saa'antahan,Hyvän sammon saatuoon,
    129 Yks' on vanha Väinämöinen,Siit' on vanha Väinämöinen
    133 suvikunnan suitset vyöllä,Suvikunnan suitet vyöllä,
    134 varsan valjahat olalla.Varsan valjahat olalla.
    Veel ühiseid värsse (14)
    KalevalaSee laul
    163 "Mitä itket, puinen pursi,"Mitä itket puinen pursi,
    189 tuovat täytensä rahoja,Tuotu täytensä rahoja,
    193 tässä lahon lastuillani,Tähän lahon lastuillani,
    194 venyn veistännäisilläni.Venyn veistämäisilläni."
    232 airoilla avittamatta,Airoilla avittamatta,
    233 huoparilla huopimatta,Huoparilla huopimatta;
    261 lykkäsi venon vesille,Lykkäsi venon vesille,
    278 sukapäitä sulhosia,Sukapäitä sulhasia,
    283 tinapäitä, vaskivöitä,Sukapäitä, vaskivöitä.
    295 "Juokse, pursi, puittomia,"Juokses pursi puittomia,
    296 vene, väljiä vesiä!Vene väljiä vesiä!"
    309 Vanhat souti, päät vapisi:Vanhat souti, pää vapisi.
    322 nenä joikui joutsenena,Nenä joiku joutsenena,
    324 hangat hanhina havisi.Hangat hanhina pajahti
  2. SKVR XII1 93. — Kemi · 1803 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    163 "Mitä itket, puinen pursi,mitäs itket puinen pursi
    173 Sitä itken, pursi raukka,sitä itken puinen pursi
    174 vene vaivainen, valitan:venet vaivanen valitti
    187 tappeloita tallustavat;tappeluita tallustavat
    Veel ühiseid värsse (12)
    KalevalaSee laul
    194 venyn veistännäisilläni.venyn veistämäisilläni
    195 Pahimmatki maan matosetpahimmatkin maan matoset
    196 alla kaarien asuvat,alla kaarteni asuvat
    197 linnut ilman ilke'immätilkeimmät ilman linnut
    261 lykkäsi venon vesille,lykkäsi venon vesille
    278 sukapäitä sulhosia,sukapäitä sulhasia
    281 Lauloi toisen laitapuolenlato toisen laitapuolen
    291 Itse istuvi perähän,itek istuvi perähän
    299 Pani sulhot soutamahan,pani vanhat soutamahan
    303 Pani neiet soutamahan,pani nuoret soutamahan
    321 terät teirinä kukerti,terät teirinä kukersit
    324 hangat hanhina havisi.hangat hanhina pajahit
  3. SKVR VII1 625. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    160 venonen valittamassa.Venosen valittamassa;
    163 "Mitä itket, puinen pursi,"Mitäs itket, pursi puinen,
    185 "Muut purret, pahatki purret,Muut purret pahemmat purret,
    189 tuovat täytensä rahoja,Tuovat täytensä eloa
    Veel ühiseid värsse (12)
    KalevalaSee laul
    193 tässä lahon lastuillani,Minä lahon lastuillani,
    194 venyn veistännäisilläni.Vetyn vestännäisilläni.
    195 Pahimmatki maan matosetPahemmatko! maan matoset
    196 alla kaarien asuvat,Alla kaarien asuvat,
    197 linnut ilman ilke'immätIlkiämmät ilman linnut
    219 olkapään ojentamatta,Olkapään ojentamatta?"
    261 lykkäsi venon vesille,Lykkäsi venon vesille,
    262 lauloi purren lainehille.Laski purren lainehille
    278 sukapäitä sulhosia,Sukapäitä sulhasia,
    280 saapasjalkoja jaloja.Kannusjalkoja jaloja;
    283 tinapäitä, vaskivöitä,Sukapäitä, vaskivöitä,
    291 Itse istuvi perähän,Itse istuutu perähän
  4. SKVR I1 589. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    163 "Mitä itket, puinen pursi,"Mitä itet puinen pursi?"
    193 tässä lahon lastuillani,Minä lahon lastuillani,
    195 Pahimmatki maan matosetMatalimmat maan matoset
    197 linnut ilman ilke'immätIlkeimmät ilman linnut
    Veel ühiseid värsse (11)
    KalevalaSee laul
    209 "Elä itke, puinen pursi,Siellä itki puinen pursi,
    276 lauloa hyrähtelevi.Lauloa hyrehtelevi,
    279 sukapäitä, piipioja,Sukapäitä, piipitoja.
    283 tinapäitä, vaskivöitä,Tinavöitä, vaskipäitä.
    293 lasketteli laivoansa.Las'etteli laivoansa
    299 Pani sulhot soutamahan,Pani vanhat soutamahan;
    303 Pani neiet soutamahan,Pani nuoret soutamahan;
    309 Vanhat souti, päät vapisi:Vanhat souti, päät vapisi.
    322 nenä joikui joutsenena,Nenä joiku jouzenena,
    324 hangat hanhina havisi.Hangat hanhina hatsatti.
    328 melan vartevan varassa.Melan vaskisen varassa,
  5. SKVR XV 63. — 1786 · Christfrid Ganander · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    133 suvikunnan suitset vyöllä,suvikunnan suittet vyöllä,
    134 varsan valjahat olalla.varsan valjahat olalla.
    163 "Mitä itket, puinen pursi,Mitäs itket, puinen pursi,
    185 "Muut purret, pahatki purret,Muut purret, pahemmat purret,
    Veel ühiseid värsse (10)
    KalevalaSee laul
    196 alla kaarien asuvat,alla kareni asuvat,
    197 linnut ilman ilke'immätilkeimmät ilman linnut
    219 olkapään ojentamatta,olkapään ojjendamata
    261 lykkäsi venon vesille,lykkäisi venon vesille,
    262 lauloi purren lainehille.laski purren lainehille
    278 sukapäitä sulhosia,sukapäitä sulhaisia,
    280 saapasjalkoja jaloja.kannusjalkoja jaloja
    283 tinapäitä, vaskivöitä,tinapäitä, vaskivöitä.
    299 Pani sulhot soutamahan,Pani nuoret soutamahan,
    303 Pani neiet soutamahan,Pani neidot soutamahan,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.

Värsid 331–426

Lemminkäinen märkab neid teel ja pakub end kolmandaks meheks, kui kuuleb, kuhu nad lähevad; ta võetakse meeleldi kaasa.

331Ahti niemellä asuvi,On the cape was Ahti dwelling,
332Kauko niemen kainalossa.In its bend was Kauko living,
333Kalatuutta Kauko itki,Weeping that the fish had failed him,
334leivätyyttä Lemminkäinen,Weeping that the bread had failed him;
335Ahti aitan pieneyttä,For the smallness of his storehouse,
336veitikkä osan vähyyttä.Wept the scamp his wretched fortune.
337Veisti laitoja venehen,At a boat's planks he was working,
338uuen purren pohjapuutaAt a new boat's keel was working,
339päässä pitkän nälkäniemen,On this hungry promontory,
340paltalla kylän katalan.And beside the wretched village.
341Se oli korvalta korea,Very keen was Ahti's hearing,
342silmältä sitäi parempi.But his sight was even keener;
343Loi silmänsä luotehelle,As he gazed afar to north-west,
344käänti päätä päivän alle:And to south his head was turning,
345kaaren kaukoa näkevi,Suddenly he saw a rainbow,
346pilven longan loitompata.And a single cloud beyond it;
347Eipä kaari ollutkanaWhat he saw was not a rainbow,
348eikä pieni pilven lonka:Nor a little cloud beyond it;
349oli pursi kulkemassa,But a boat that speeded swiftly,
350venonen vaeltamassaAnd a vessel rushing onward
351selvällä meren selällä,O'er the broad lake's shining surface,
352ulapalla aukealla;Out upon the open water,
353mies puhas perässä purren,In the stern a noble hero,
354mies sorea soutimilla.And a handsome man was rowing.
355Sanoi lieto Lemminkäinen:Said the lively Lemminkainen,
356"En mä tunne tuota purtta,"What this boat may be I know not,
357keksi kelvoista venettä;Whose may be this handsome vessel,
358souten Suomesta tulevi,Which is hither rowed from Suomi,
359airon iske'in iästä,From the east, with strokes of oars,
360melan luoen luotehesen."And its rudder to the north-west."
361Jo huhuta huikahutti,Then with all his might he shouted,
362mäjellytti, mäikähytti,Shouted, and continued shouting,
363huuti mies nenästä niemen,From the cape the hero shouted,
364verevä vesien poikki:Shouted loudly o'er the water,
365"Kenen on veno vesillä,"Whose the boat that cleaves the water,
366kenen laiva lainehilla?"Whose the vessel on the billows?"
367Miehet purresta puhuvatFrom the boat the men made answer,
368sekä vaimot vastoavat:And the women answered likewise,
369"Mi olet mies metsän asuja,"Who art thou, O forest-dweller,
370uros korven kolkuttaja,Hero, breaking through the thicket,
371kun et tunne tuota purtta,That thou dost not know this vessel,
372keksi Väinölän venettä,Whose from Väinöla this vessel,
373et tunne peräurostaDost not even know the steersman,
374etkä miestä airollista?"Nor the hero at the oars?"
375Sanoi lieto Lemminkäinen:Said the lively Lemminkainen,
376"Jo tunnen peränpitäjän"Now do I perceive the steersman,
377ja älyän airollisen:And I recognize the oarsman.
378vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
379itse on perän piossa,In the vessel's stern is sitting,
380Ilmarinen airollisna.Ilmarinen at the oars.
381Minnekkä menette, miehet,Whither then away, O heroes,
382kunne läksitte, urohot?"Whither do you journey, heroes?"
383Sanoi vanha Väinämöinen:Said the aged Väinämöinen,
384"Kohti pohjaista kulemme,"To the northward do we journey,
385kohti kuohuja kovia,Journey through the foaming billows,
386lakkipäitä lainehia:And above the foam-flecked billows.
387sampoa tapoamahan,Forth we go to seize the Sampo,
388kirjokantta katsomahanGaze upon its pictured cover,
389Pohjolan kivimäestä,There in Pohjola's stone mountain,
390vaaran vaskisen sisästä."And within the hill of copper."
391Sanoi lieto Lemminkäinen:Said the lively Lemminkainen,
392"Ohoh vanha Väinämöinen!"O thou aged Väinämöinen,
393Otapa minua, miestä,Take me with you as your comrade,
394urohoksi kolmanneksi,As the third among the heroes,
395kun saat sammon nostantahan,When you go to seize the Sampo,
396kirjokannen kannantahan!Bear away the pictured cover.
397Vielä mieki miesnä maksan,Perhaps my manly sword may aid you,
398jos saisi tapella tarve:In the combat may be useful,
399annan käskyn kämmenille,As my hands may bear you witness,
400olkapäilleni opaston."And my shoulders witness to you."
401Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
402otti miehen matkoihinsa,Took the man upon his journey,
403veitikän venosehensa.In the boat he took the rascal,
404Se on lieto LemminkäinenAnd the lively Lemminkainen
405jo tulla tuhuttelevi,Hurried on to climb upon it,
406käyä luikerrehtelevi.And he hastened quick to board it,
407Tuopi laian tullessansaAnd his planks he carried with him
408venehesen Väinämöisen.To the boat of Väinämöinen.
409Sanoi vanha Väinämöinen:Said the aged Väinämöinen,
410"Oisi puuta purressani,"In my boat is wood in plenty,
411laitoa venehessäni,Planks sufficient for the vessel,
412parahiksi painoaki.And besides 'tis heavy laden.
413Miksi laitat laitoasi,Wherefore do you bring more planking,
414puuta purtehen liseät?"Bringing timber to the vessel?"
415Sanoi lieto Lemminkäinen:Said the lively Lemminkainen,
416"Ei vara venettä kaa'a,"Foresight will not sink the vessel,
417tuki suovoa tuhoa.Nor o'erturns a prop the haystack.
418Use'in merellä PohjanOften on the lake of Pohja,
419tuuli laitoa kysyvi,Does the wind destroy the planking,
420vastatuuli varppehia."When the sides are dashed together."
421Sanoi vanha Väinämöinen:Said the aged Väinämöinen,
422"Sentähen sotavenosen"Therefore in a ship for battle,
423rinta rautahan rakettuAre the sides composed of iron,
424ja tehty teräsnenähän,And the prow of steel constructed,
425jottei tuulen tuiki vieäLest the wind aside should turn it,
426eikä viskoa vihurin."Storms should shatter it to pieces."

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I2 814. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    353 mies puhas perässä purren,Mies puhas perässä purren.
    356 "En mä tunne tuota purtta,"Enmä tunne tuota purtta,
    357 keksi kelvoista venettä;Keksi kelvoista venettä."
    358 souten Suomesta tulevi,Souten Suomesta menevät,
    Veel ühiseid värsse (4)
    KalevalaSee laul
    359 airon iske'in iästä,*Airoin iskein iästä,*
    364 verevä vesien poikki:Verevä vesien poikki,
    371 kun et tunne tuota purtta,"Kun et tunne luojan purtta,
    392 "Ohoh vanha Väinämöinen!Vanha Väinämöinen,
  2. SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    392 "Ohoh vanha Väinämöinen!"Ohoh vanha Väinämöinen,
    395 kun saat sammon nostantahan,Kun saat sammon nossantaan,
    396 kirjokannen kannantahan!Kirjokannen kannantaan
    410 "Oisi puuta purressani,Oisi puuta purressani,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    416 "Ei vara venettä kaa'a,"Ei vara venettä kaa'a,
  3. SKVR I2 729. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    332 Kauko niemen kainalossa.Kaukoniemen kainalossa,
    333 Kalatuutta Kauko itki,Kalatuutta Kauko itki,
    335 Ahti aitan pieneyttä,Ahti aitan pieneyttä.
    336 veitikkä osan vähyyttä.Veitikki osan vähyyttä,
  4. SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    392 "Ohoh vanha Väinämöinen!"Oho vanha Väinämöinen,
    395 kun saat sammon nostantahan,Kuin saat sammon nossantah,
    396 kirjokannen kannantahan!Kirjokannen kannantah
  5. SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    352 ulapalla aukealla;Ulapalla aukialla.
    388 kirjokantta katsomahanKirjokantta kantamahan.
    396 kirjokannen kannantahan!Kirjokannen kantamahan,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I2 814. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    353 mies puhas perässä purren,Mies puhas perässä purren.
    356 "En mä tunne tuota purtta,"Enmä tunne tuota purtta,
    357 keksi kelvoista venettä;Keksi kelvoista venettä."
    358 souten Suomesta tulevi,Souten Suomesta menevät,
    Veel ühiseid värsse (4)
    KalevalaSee laul
    359 airon iske'in iästä,*Airoin iskein iästä,*
    364 verevä vesien poikki:Verevä vesien poikki,
    371 kun et tunne tuota purtta,"Kun et tunne luojan purtta,
    392 "Ohoh vanha Väinämöinen!Vanha Väinämöinen,
  2. SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    392 "Ohoh vanha Väinämöinen!"Ohoh vanha Väinämöinen,
    395 kun saat sammon nostantahan,Kun saat sammon nossantaan,
    396 kirjokannen kannantahan!Kirjokannen kannantaan
    410 "Oisi puuta purressani,Oisi puuta purressani,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    416 "Ei vara venettä kaa'a,"Ei vara venettä kaa'a,
  3. SKVR I2 729. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    332 Kauko niemen kainalossa.Kaukoniemen kainalossa,
    333 Kalatuutta Kauko itki,Kalatuutta Kauko itki,
    335 Ahti aitan pieneyttä,Ahti aitan pieneyttä.
    336 veitikkä osan vähyyttä.Veitikki osan vähyyttä,
  4. SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    392 "Ohoh vanha Väinämöinen!"Oho vanha Väinämöinen,
    395 kun saat sammon nostantahan,Kuin saat sammon nossantah,
    396 kirjokannen kannantahan!Kirjokannen kannantah
  5. SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    352 ulapalla aukealla;Ulapalla aukialla.
    388 kirjokantta katsomahanKirjokantta kantamahan.
    396 kirjokannen kannantahan!Kirjokannen kantamahan,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.

„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud

„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.

Kuidas laulud on rühmitatud

Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.

Runo tervikuna · 25 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 1–32 — Keskustelu sammon haentaan lähdöstä · 3 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 57–92 — Uuden miekan takominen · 8 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 93–114 — Miekan tai keihään kuvaus · 7 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 115–126 — Sotisopaan pukeutuminen · 7 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 127–160 — Hevosen etsintä ja itkun kuuleminen · 13 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

151. värss · 6 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 161–212 — Purren valitus · 5 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 213–256 — Dialogi veneen vesille lähdöstä ja soutamatta soudusta · 9 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 257–274 — Vesille lähtö · 3 laulu

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 275–328 — Väki laivaan ja soutu · 1 laul

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Värsid 329–380 — Lemminkäinen huomaa purren ja ihmettelee, kenen se on · 2 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 381–426 — Lemminkäinen otetaan matkaan ja tuo laidan mukanaan · 5 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Tekstist ja rahvalauludest

Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.

Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.

Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.

Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.

Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.

Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.

Sellel lehel lõikude all loetletud 10 rahvalaulust on 1 kirja pandud pärast 1849. aastat.

Kalevala soomekeelne tekst pärineb korpusest Kirjalliset runot (KR), mille koostas Sakari Korpikallio Soome Kirjanduse Seltsis (SKS) projektides FILTER ja REFOP, CC BY 4.0. Lönnroti kokkuvõtted on RunoVerse’i jaoks tõlgitud väljaande „Avoin Kalevala“ (SKS) transkriptsiooni järgi, CC BY 4.0. Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907. Rahvalaulud pärinevad SKVR-i veebiteenusest (korpused SKVR ja JR, toim. Saarinen, Alén, Niku, Kallio ja Stark, SKS 2024–, CC BY 4.0) ja iga laulu juures on selle SKVR- või JR-number; Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi laulude juures on arhiiviviide.