Kalevala, 39. runo
Sõit Pohjolasse Sampo järele
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 20 rahvalaulu 9 paigast. Ülejäänud 30 teksti ei ole kaardil: 24 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 koguja koostatud või toimetatud tekst; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 3 teiste ülestähenduste duplikaati; 1 rahvalaul, mille kogumiskohta arhiiv ei märgi.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (8), Ilomantsi (4), Repola (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 9 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (8)
- Ilomantsi (4)
2–3 laulu
- Repola (2)
1 laul
- Eno (1)
- Kemi (1)
- Pielisjärvi (1)
- Sotkamo (1)
- Suomussalmi (1)
- Uhtua (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 175 rahvalaulul 55 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (42), Ilomantsi (18), Repola (15), Kiimaisjärvi (8), Uhtua (8).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 55 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (42)
- Ilomantsi (18)
- Repola (15)
- Kiimaisjärvi (8)
- Uhtua (8)
- Suistamo (7)
3–6 laulu
- Suomussalmi (6)
- Kontokki (5)
- Sakkola (4)
- Tyrö (4)
- Impilahti (3)
- Nurmes (3)
- Pistojärvi (3)
1–2 laulu
- Jyskyjärvi (2)
- Kittilä (2)
- Kurkijoki (2)
- Liperi (2)
- Pyhäjärvi Vpl. (2)
- Soikkola (2)
- Suojärvi (2)
- Eno (1)
- Haapajärvi (1)
- Hiitola (1)
- Hyrynsalmi (1)
- Joroinen (1)
- Juva (1)
- Kaavi (1)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kemi (1)
- Kestilä (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kinnula (1)
- Kitee (1)
- Kiuruvesi (1)
- Korpiselkä (1)
- Lapinlahti (1)
- Lumivaara (1)
- Narvusi (1)
- Paltamo (1)
- Parikkala (1)
- Pielavesi (1)
- Pielisjärvi (1)
- Pohjois-Pohjanmaa (1) (täpsem koht teadmata)
- Pulkkila (1)
- Puumala (1)
- Rautalampi (1)
- Rovaniemi (1)
- Rukajärvi (1)
- Sotkamo (1)
- Terijoki (1)
- Tervo (1)
- Tulemajärvi (1)
- Tuupovaara (1)
- Töysä (1)
- Viena (1) (täpsem koht teadmata)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–330 Väinämöinen kutsub Ilmarist endaga Pohjolasse Sampot tooma; Ilmarinen nõustub ja kangelased asuvad paadiga teele.
- Värsid 331–426 Lemminkäinen märkab neid teel ja pakub end kolmandaks meheks, kui kuuleb, kuhu nad lähevad; ta võetakse meeleldi kaasa.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Suomi (Soome), Pohjola, Sariola, Väinölä
Värsid 1–330
Väinämöinen kutsub Ilmarist endaga Pohjolasse Sampot tooma; Ilmarinen nõustub ja kangelased asuvad paadiga teele.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 20 rahvalaulu 9 paigast. Ülejäänud 30 teksti ei ole kaardil: 24 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 koguja koostatud või toimetatud tekst; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 3 teiste ülestähenduste duplikaati; 1 rahvalaul, mille kogumiskohta arhiiv ei märgi.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (8), Ilomantsi (4), Repola (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 9 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (8)
- Ilomantsi (4)
2–3 laulu
- Repola (2)
1 laul
- Eno (1)
- Kemi (1)
- Pielisjärvi (1)
- Sotkamo (1)
- Suomussalmi (1)
- Uhtua (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 175 rahvalaulul 55 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (42), Ilomantsi (18), Repola (15), Kiimaisjärvi (8), Uhtua (8).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 55 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (42)
- Ilomantsi (18)
- Repola (15)
- Kiimaisjärvi (8)
- Uhtua (8)
- Suistamo (7)
3–6 laulu
- Suomussalmi (6)
- Kontokki (5)
- Sakkola (4)
- Tyrö (4)
- Impilahti (3)
- Nurmes (3)
- Pistojärvi (3)
1–2 laulu
- Jyskyjärvi (2)
- Kittilä (2)
- Kurkijoki (2)
- Liperi (2)
- Pyhäjärvi Vpl. (2)
- Soikkola (2)
- Suojärvi (2)
- Eno (1)
- Haapajärvi (1)
- Hiitola (1)
- Hyrynsalmi (1)
- Joroinen (1)
- Juva (1)
- Kaavi (1)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kemi (1)
- Kestilä (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kinnula (1)
- Kitee (1)
- Kiuruvesi (1)
- Korpiselkä (1)
- Lapinlahti (1)
- Lumivaara (1)
- Narvusi (1)
- Paltamo (1)
- Parikkala (1)
- Pielavesi (1)
- Pielisjärvi (1)
- Pohjois-Pohjanmaa (1) (täpsem koht teadmata)
- Pulkkila (1)
- Puumala (1)
- Rautalampi (1)
- Rovaniemi (1)
- Rukajärvi (1)
- Sotkamo (1)
- Terijoki (1)
- Tervo (1)
- Tulemajärvi (1)
- Tuupovaara (1)
- Töysä (1)
- Viena (1) (täpsem koht teadmata)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
JR 27007 — Sotkamo · 1886 · A. V. Komulainen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 163 "Mitä itket, puinen pursi, "Mitä itket puinen pursi 173 Sitä itken, pursi raukka, "Sitä itken puinen pursi 174 vene vaivainen, valitan: Wene vaivanen valitti 187 tappeloita tallustavat; Tappeluita tallustavat Veel ühiseid värsse (17)
Kalevala See laul 189 tuovat täytensä rahoja, Saavat täytensä rahoja 195 Pahimmatki maan matoset Pahimmatki maan matoset 196 alla kaarien asuvat, Alla kaarteni asuvat." 198 pesän pielessä pitävät, Pesän pielessä pitävät 261 lykkäsi venon vesille, Lykkäsi venon vesille, 278 sukapäitä sulhosia, Sukapäitä sulhasia 280 saapasjalkoja jaloja. Kannusjalkoja jaloja. 281 Lauloi toisen laitapuolen Lato toisen laitapuolen 283 tinapäitä, vaskivöitä, Tinapäitä vaskivöitä 291 Itse istuvi perähän, Itse astuupi perähän. 299 Pani sulhot soutamahan, Pani vanhat soutamahan 303 Pani neiet soutamahan, Pani nuoret soutamahan 305 Neiet souti, sormet notkui: Nuoret souti, sormet notku, 309 Vanhat souti, päät vapisi: Wanhat souti, päät vapisi 321 terät teirinä kukerti, Teljot teirinä kukerti 323 perä kaarskui kaarnehena, Perä kaarku kaarnehena 324 hangat hanhina havisi. Hangat hanhina pajatti SKVR I1 647. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 5 hyvän sammon saa'antahan, Hyvän sammon saatuoon, 129 Yks' on vanha Väinämöinen, Siit' on vanha Väinämöinen 133 suvikunnan suitset vyöllä, Suvikunnan suitet vyöllä, 134 varsan valjahat olalla. Varsan valjahat olalla. Veel ühiseid värsse (14)
Kalevala See laul 163 "Mitä itket, puinen pursi, "Mitä itket puinen pursi, 189 tuovat täytensä rahoja, Tuotu täytensä rahoja, 193 tässä lahon lastuillani, Tähän lahon lastuillani, 194 venyn veistännäisilläni. Venyn veistämäisilläni." 232 airoilla avittamatta, Airoilla avittamatta, 233 huoparilla huopimatta, Huoparilla huopimatta; 261 lykkäsi venon vesille, Lykkäsi venon vesille, 278 sukapäitä sulhosia, Sukapäitä sulhasia, 283 tinapäitä, vaskivöitä, Sukapäitä, vaskivöitä. 295 "Juokse, pursi, puittomia, "Juokses pursi puittomia, 296 vene, väljiä vesiä! Vene väljiä vesiä!" 309 Vanhat souti, päät vapisi: Vanhat souti, pää vapisi. 322 nenä joikui joutsenena, Nenä joiku joutsenena, 324 hangat hanhina havisi. Hangat hanhina pajahti SKVR XII1 93. — Kemi · 1803 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 163 "Mitä itket, puinen pursi, mitäs itket puinen pursi 173 Sitä itken, pursi raukka, sitä itken puinen pursi 174 vene vaivainen, valitan: venet vaivanen valitti 187 tappeloita tallustavat; tappeluita tallustavat Veel ühiseid värsse (12)
Kalevala See laul 194 venyn veistännäisilläni. venyn veistämäisilläni 195 Pahimmatki maan matoset pahimmatkin maan matoset 196 alla kaarien asuvat, alla kaarteni asuvat 197 linnut ilman ilke'immät ilkeimmät ilman linnut 261 lykkäsi venon vesille, lykkäsi venon vesille 278 sukapäitä sulhosia, sukapäitä sulhasia 281 Lauloi toisen laitapuolen lato toisen laitapuolen 291 Itse istuvi perähän, itek istuvi perähän 299 Pani sulhot soutamahan, pani vanhat soutamahan 303 Pani neiet soutamahan, pani nuoret soutamahan 321 terät teirinä kukerti, terät teirinä kukersit 324 hangat hanhina havisi. hangat hanhina pajahit SKVR VII1 625. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 160 venonen valittamassa. Venosen valittamassa; 163 "Mitä itket, puinen pursi, "Mitäs itket, pursi puinen, 185 "Muut purret, pahatki purret, Muut purret pahemmat purret, 189 tuovat täytensä rahoja, Tuovat täytensä eloa Veel ühiseid värsse (12)
Kalevala See laul 193 tässä lahon lastuillani, Minä lahon lastuillani, 194 venyn veistännäisilläni. Vetyn vestännäisilläni. 195 Pahimmatki maan matoset Pahemmatko! maan matoset 196 alla kaarien asuvat, Alla kaarien asuvat, 197 linnut ilman ilke'immät Ilkiämmät ilman linnut 219 olkapään ojentamatta, Olkapään ojentamatta?" 261 lykkäsi venon vesille, Lykkäsi venon vesille, 262 lauloi purren lainehille. Laski purren lainehille 278 sukapäitä sulhosia, Sukapäitä sulhasia, 280 saapasjalkoja jaloja. Kannusjalkoja jaloja; 283 tinapäitä, vaskivöitä, Sukapäitä, vaskivöitä, 291 Itse istuvi perähän, Itse istuutu perähän SKVR I1 589. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 163 "Mitä itket, puinen pursi, "Mitä itet puinen pursi?" 193 tässä lahon lastuillani, Minä lahon lastuillani, 195 Pahimmatki maan matoset Matalimmat maan matoset 197 linnut ilman ilke'immät Ilkeimmät ilman linnut Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 209 "Elä itke, puinen pursi, Siellä itki puinen pursi, 276 lauloa hyrähtelevi. Lauloa hyrehtelevi, 279 sukapäitä, piipioja, Sukapäitä, piipitoja. 283 tinapäitä, vaskivöitä, Tinavöitä, vaskipäitä. 293 lasketteli laivoansa. Las'etteli laivoansa 299 Pani sulhot soutamahan, Pani vanhat soutamahan; 303 Pani neiet soutamahan, Pani nuoret soutamahan; 309 Vanhat souti, päät vapisi: Vanhat souti, päät vapisi. 322 nenä joikui joutsenena, Nenä joiku jouzenena, 324 hangat hanhina havisi. Hangat hanhina hatsatti. 328 melan vartevan varassa. Melan vaskisen varassa,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR I1 647. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 5 hyvän sammon saa'antahan, Hyvän sammon saatuoon, 129 Yks' on vanha Väinämöinen, Siit' on vanha Väinämöinen 133 suvikunnan suitset vyöllä, Suvikunnan suitet vyöllä, 134 varsan valjahat olalla. Varsan valjahat olalla. Veel ühiseid värsse (14)
Kalevala See laul 163 "Mitä itket, puinen pursi, "Mitä itket puinen pursi, 189 tuovat täytensä rahoja, Tuotu täytensä rahoja, 193 tässä lahon lastuillani, Tähän lahon lastuillani, 194 venyn veistännäisilläni. Venyn veistämäisilläni." 232 airoilla avittamatta, Airoilla avittamatta, 233 huoparilla huopimatta, Huoparilla huopimatta; 261 lykkäsi venon vesille, Lykkäsi venon vesille, 278 sukapäitä sulhosia, Sukapäitä sulhasia, 283 tinapäitä, vaskivöitä, Sukapäitä, vaskivöitä. 295 "Juokse, pursi, puittomia, "Juokses pursi puittomia, 296 vene, väljiä vesiä! Vene väljiä vesiä!" 309 Vanhat souti, päät vapisi: Vanhat souti, pää vapisi. 322 nenä joikui joutsenena, Nenä joiku joutsenena, 324 hangat hanhina havisi. Hangat hanhina pajahti SKVR XII1 93. — Kemi · 1803 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 163 "Mitä itket, puinen pursi, mitäs itket puinen pursi 173 Sitä itken, pursi raukka, sitä itken puinen pursi 174 vene vaivainen, valitan: venet vaivanen valitti 187 tappeloita tallustavat; tappeluita tallustavat Veel ühiseid värsse (12)
Kalevala See laul 194 venyn veistännäisilläni. venyn veistämäisilläni 195 Pahimmatki maan matoset pahimmatkin maan matoset 196 alla kaarien asuvat, alla kaarteni asuvat 197 linnut ilman ilke'immät ilkeimmät ilman linnut 261 lykkäsi venon vesille, lykkäsi venon vesille 278 sukapäitä sulhosia, sukapäitä sulhasia 281 Lauloi toisen laitapuolen lato toisen laitapuolen 291 Itse istuvi perähän, itek istuvi perähän 299 Pani sulhot soutamahan, pani vanhat soutamahan 303 Pani neiet soutamahan, pani nuoret soutamahan 321 terät teirinä kukerti, terät teirinä kukersit 324 hangat hanhina havisi. hangat hanhina pajahit SKVR VII1 625. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 160 venonen valittamassa. Venosen valittamassa; 163 "Mitä itket, puinen pursi, "Mitäs itket, pursi puinen, 185 "Muut purret, pahatki purret, Muut purret pahemmat purret, 189 tuovat täytensä rahoja, Tuovat täytensä eloa Veel ühiseid värsse (12)
Kalevala See laul 193 tässä lahon lastuillani, Minä lahon lastuillani, 194 venyn veistännäisilläni. Vetyn vestännäisilläni. 195 Pahimmatki maan matoset Pahemmatko! maan matoset 196 alla kaarien asuvat, Alla kaarien asuvat, 197 linnut ilman ilke'immät Ilkiämmät ilman linnut 219 olkapään ojentamatta, Olkapään ojentamatta?" 261 lykkäsi venon vesille, Lykkäsi venon vesille, 262 lauloi purren lainehille. Laski purren lainehille 278 sukapäitä sulhosia, Sukapäitä sulhasia, 280 saapasjalkoja jaloja. Kannusjalkoja jaloja; 283 tinapäitä, vaskivöitä, Sukapäitä, vaskivöitä, 291 Itse istuvi perähän, Itse istuutu perähän SKVR I1 589. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 163 "Mitä itket, puinen pursi, "Mitä itet puinen pursi?" 193 tässä lahon lastuillani, Minä lahon lastuillani, 195 Pahimmatki maan matoset Matalimmat maan matoset 197 linnut ilman ilke'immät Ilkeimmät ilman linnut Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 209 "Elä itke, puinen pursi, Siellä itki puinen pursi, 276 lauloa hyrähtelevi. Lauloa hyrehtelevi, 279 sukapäitä, piipioja, Sukapäitä, piipitoja. 283 tinapäitä, vaskivöitä, Tinavöitä, vaskipäitä. 293 lasketteli laivoansa. Las'etteli laivoansa 299 Pani sulhot soutamahan, Pani vanhat soutamahan; 303 Pani neiet soutamahan, Pani nuoret soutamahan; 309 Vanhat souti, päät vapisi: Vanhat souti, päät vapisi. 322 nenä joikui joutsenena, Nenä joiku jouzenena, 324 hangat hanhina havisi. Hangat hanhina hatsatti. 328 melan vartevan varassa. Melan vaskisen varassa, SKVR XV 63. — 1786 · Christfrid Ganander · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 133 suvikunnan suitset vyöllä, suvikunnan suittet vyöllä, 134 varsan valjahat olalla. varsan valjahat olalla. 163 "Mitä itket, puinen pursi, Mitäs itket, puinen pursi, 185 "Muut purret, pahatki purret, Muut purret, pahemmat purret, Veel ühiseid värsse (10)
Kalevala See laul 196 alla kaarien asuvat, alla kareni asuvat, 197 linnut ilman ilke'immät ilkeimmät ilman linnut 219 olkapään ojentamatta, olkapään ojjendamata 261 lykkäsi venon vesille, lykkäisi venon vesille, 262 lauloi purren lainehille. laski purren lainehille 278 sukapäitä sulhosia, sukapäitä sulhaisia, 280 saapasjalkoja jaloja. kannusjalkoja jaloja 283 tinapäitä, vaskivöitä, tinapäitä, vaskivöitä. 299 Pani sulhot soutamahan, Pani nuoret soutamahan, 303 Pani neiet soutamahan, Pani neidot soutamahan,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 331–426
Lemminkäinen märkab neid teel ja pakub end kolmandaks meheks, kui kuuleb, kuhu nad lähevad; ta võetakse meeleldi kaasa.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 814. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 353 mies puhas perässä purren, Mies puhas perässä purren. 356 "En mä tunne tuota purtta, "Enmä tunne tuota purtta, 357 keksi kelvoista venettä; Keksi kelvoista venettä." 358 souten Suomesta tulevi, Souten Suomesta menevät, SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 392 "Ohoh vanha Väinämöinen! "Ohoh vanha Väinämöinen, 395 kun saat sammon nostantahan, Kun saat sammon nossantaan, 396 kirjokannen kannantahan! Kirjokannen kannantaan 410 "Oisi puuta purressani, Oisi puuta purressani, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 416 "Ei vara venettä kaa'a, "Ei vara venettä kaa'a, SKVR I2 729. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 332 Kauko niemen kainalossa. Kaukoniemen kainalossa, 333 Kalatuutta Kauko itki, Kalatuutta Kauko itki, 335 Ahti aitan pieneyttä, Ahti aitan pieneyttä. 336 veitikkä osan vähyyttä. Veitikki osan vähyyttä, SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 392 "Ohoh vanha Väinämöinen! "Oho vanha Väinämöinen, 395 kun saat sammon nostantahan, Kuin saat sammon nossantah, 396 kirjokannen kannantahan! Kirjokannen kannantah SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 352 ulapalla aukealla; Ulapalla aukialla. 388 kirjokantta katsomahan Kirjokantta kantamahan. 396 kirjokannen kannantahan! Kirjokannen kantamahan,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 814. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 353 mies puhas perässä purren, Mies puhas perässä purren. 356 "En mä tunne tuota purtta, "Enmä tunne tuota purtta, 357 keksi kelvoista venettä; Keksi kelvoista venettä." 358 souten Suomesta tulevi, Souten Suomesta menevät, SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 392 "Ohoh vanha Väinämöinen! "Ohoh vanha Väinämöinen, 395 kun saat sammon nostantahan, Kun saat sammon nossantaan, 396 kirjokannen kannantahan! Kirjokannen kannantaan 410 "Oisi puuta purressani, Oisi puuta purressani, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 416 "Ei vara venettä kaa'a, "Ei vara venettä kaa'a, SKVR I2 729. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 332 Kauko niemen kainalossa. Kaukoniemen kainalossa, 333 Kalatuutta Kauko itki, Kalatuutta Kauko itki, 335 Ahti aitan pieneyttä, Ahti aitan pieneyttä. 336 veitikkä osan vähyyttä. Veitikki osan vähyyttä, SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 392 "Ohoh vanha Väinämöinen! "Oho vanha Väinämöinen, 395 kun saat sammon nostantahan, Kuin saat sammon nossantah, 396 kirjokannen kannantahan! Kirjokannen kannantah SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 352 ulapalla aukealla; Ulapalla aukialla. 388 kirjokantta katsomahan Kirjokantta kantamahan. 396 kirjokannen kannantahan! Kirjokannen kantamahan,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 10 rahvalaulust on 1 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 25 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 1–32 — Keskustelu sammon haentaan lähdöstä · 3 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 57–92 — Uuden miekan takominen · 8 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 93–114 — Miekan tai keihään kuvaus · 7 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 115–126 — Sotisopaan pukeutuminen · 7 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 127–160 — Hevosen etsintä ja itkun kuuleminen · 13 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
151. värss · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 161–212 — Purren valitus · 5 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 213–256 — Dialogi veneen vesille lähdöstä ja soutamatta soudusta · 9 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 257–274 — Vesille lähtö · 3 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 275–328 — Väki laivaan ja soutu · 1 laul
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 329–380 — Lemminkäinen huomaa purren ja ihmettelee, kenen se on · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 381–426 — Lemminkäinen otetaan matkaan ja tuo laidan mukanaan · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud