Kalevala, 38. runo
Ilmarise teine kosjaskäik
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 18 rahvalaulu 12 paigast. Ülejäänud 32 teksti ei ole kaardil: 29 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti; 1 teise ülestähenduse duplikaat.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (5), Suojärvi (2), Uhtua (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 12 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (5)
2–3 laulu
1 laul
- Ilomantsi (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kontokki (1)
- Korpiselkä (1)
- Pistojärvi (1)
- Repola (1)
- Soanlahti (1)
- Suomussalmi (1)
- Vuole (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 25 rahvalaulul 13 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (5), Ilomantsi (4), Suistamo (3), Uhtua (3), Repola (2).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–124 Ilmarinen läheb Pohjolasse oma endise naise nooremat õde kosima, saab seal vastuseks vaid pilkesõnu, vihastab selle peale, röövib neiu ja asub koduteele.
- Värsid 125–286 Ka teel pilkab neiu Ilmarist ja solvab teda nii, et Ilmarinen viimaks vihastades laulab ta kajakaks.
- Värsid 287–328 Seejärel jõuab ta koju ja räägib Väinämöisele, kuidas Pohjolas elatakse Sampo toel muretult, ja ka sellest, kuidas tal kosjakäik läks.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Pohjola, Manala
Värsid 1–124
Ilmarinen läheb Pohjolasse oma endise naise nooremat õde kosima, saab seal vastuseks vaid pilkesõnu, vihastab selle peale, röövib neiu ja asub koduteele.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 18 rahvalaulu 12 paigast. Ülejäänud 32 teksti ei ole kaardil: 29 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti; 1 teise ülestähenduse duplikaat.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (5), Suojärvi (2), Uhtua (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 12 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (5)
2–3 laulu
1 laul
- Ilomantsi (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kontokki (1)
- Korpiselkä (1)
- Pistojärvi (1)
- Repola (1)
- Soanlahti (1)
- Suomussalmi (1)
- Vuole (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 25 rahvalaulul 13 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (5), Ilomantsi (4), Suistamo (3), Uhtua (3), Repola (2).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII3 4414. — Suistamo · 1847 · Z. Sirelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 86 Elä sulho'on ihastu, Elä sulhohon ihastu, 87 elä sulhon suun pitohon Elä sulhon suun pitohon, 88 eläkä jalkoihin jaloihin! Eläkä jalkoin jaloihin: 89 Sulholl' on suen ikenet, Sulhol' on suven ikenet, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 91 karhun kynnet kainalossa, Karhun sappi kainalossa, SKVR XIII2 3887. — Jaakkima · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 85 "Neitonen, sinä sisari! Neitonen sinä sisärueni, 86 Elä sulho'on ihastu, Elä sulhoon ihastu etc. 90 revon koukut kormanossa, *Revon kuokot kormanossa,* 91 karhun kynnet kainalossa, Karhun maksat kainalossa, SKVR I3 1498. — Kontokki · 1839 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 79 "Pois on, liika, linnastamme, Pois on, liika, linnastani, 81 Tukon linnoa tuhosit, Tukun linnoa tuhosit, 82 palan linnoa pahensit Palan linnoa pahensit. SKVR II 512. — Repola · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 79 "Pois on, liika, linnastamme, Pois on liika linnastani, 89 Sulholl' on suen ikenet, Sulholl on suen ikenet, 91 karhun kynnet kainalossa, Karhun villat kainalossa! SKVR VII1 435 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 1 Tuop' on seppo Ilmarinen, Tuopa seppo Ilmarinen 121 Läksi kohta kulkemahan, läksi kohta kulkemahan, 122 valmistui vaeltamahan, valmistui vaeltamahan.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR VII3 4414. — Suistamo · 1847 · Z. Sirelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 86 Elä sulho'on ihastu, Elä sulhohon ihastu, 87 elä sulhon suun pitohon Elä sulhon suun pitohon, 88 eläkä jalkoihin jaloihin! Eläkä jalkoin jaloihin: 89 Sulholl' on suen ikenet, Sulhol' on suven ikenet, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 91 karhun kynnet kainalossa, Karhun sappi kainalossa, SKVR XIII2 3887. — Jaakkima · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 85 "Neitonen, sinä sisari! Neitonen sinä sisärueni, 86 Elä sulho'on ihastu, Elä sulhoon ihastu etc. 90 revon koukut kormanossa, *Revon kuokot kormanossa,* 91 karhun kynnet kainalossa, Karhun maksat kainalossa, SKVR I3 1498. — Kontokki · 1839 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 79 "Pois on, liika, linnastamme, Pois on, liika, linnastani, 81 Tukon linnoa tuhosit, Tukun linnoa tuhosit, 82 palan linnoa pahensit Palan linnoa pahensit. SKVR II 512. — Repola · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 79 "Pois on, liika, linnastamme, Pois on liika linnastani, 89 Sulholl' on suen ikenet, Sulholl on suen ikenet, 91 karhun kynnet kainalossa, Karhun villat kainalossa! SKVR VII1 435 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 1 Tuop' on seppo Ilmarinen, Tuopa seppo Ilmarinen 121 Läksi kohta kulkemahan, läksi kohta kulkemahan, 122 valmistui vaeltamahan, valmistui vaeltamahan.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 125–286
Ka teel pilkab neiu Ilmarist ja solvab teda nii, et Ilmarinen viimaks vihastades laulab ta kajakaks.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII1 380. — Suistamo · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 135 potkin poikki polvillani, Potkin korjan polvillani, 153 "Etpä sinä sinne pääse: "Et sinä sinne pääse, 154 minä haukina jälessä." Minä haukina jäl'essä." 178 minä kokkona jälessä." Minä kotkana jäl'essä." Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 283 luo'olle lokottamahan, Laulan luoolle lokottamahan, SKVR VII1 382. — Suistamo · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 135 potkin poikki polvillani, Potkin korjan polvillani, 153 "Etpä sinä sinne pääse: "Et sinä minusta sinne pääse, 154 minä haukina jälessä." Minä haukina jäl'essä." 166 minä saukkona jälessä." "Minä haukkana jäl'essä." Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 283 luo'olle lokottamahan, "Luoolle lokottamahan," SKVR II 136. — Repola · 1877 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 195 jänön juoksevan jälillä, juoksijan jänön jälillä, 196 koukkupolven polkemilla, koukkupolven polgimilla, 224 revon suumalo somempi." "Revon suumalo on somembi 243 hukan hurskavan jälillä, juoksijan hukan jälillä, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 248 hukan suumalo somempi." "Hukan suumalo somembi, SKVR I1 567. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 193 Parempi minun olisi, Parempi minun olisi 195 jänön juoksevan jälillä, "Jänön jäätäjän jälillä, 219 revon reyhkävän re'essä, Revon reuhkajan reessä." 243 hukan hurskavan jälillä, Hukan huutajan jälillä, SKVR I1 439. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 193 Parempi minun olisi, "Parempi minun olisi, 194 parempi oletteleisi Parempi olettelisi 196 koukkupolven polkemilla, Koukkupolven polkumailla, 243 hukan hurskavan jälillä, Hukan huiskavan jälillä,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII1 380. — Suistamo · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 135 potkin poikki polvillani, Potkin korjan polvillani, 153 "Etpä sinä sinne pääse: "Et sinä sinne pääse, 154 minä haukina jälessä." Minä haukina jäl'essä." 178 minä kokkona jälessä." Minä kotkana jäl'essä." Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 283 luo'olle lokottamahan, Laulan luoolle lokottamahan, SKVR VII1 382. — Suistamo · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 135 potkin poikki polvillani, Potkin korjan polvillani, 153 "Etpä sinä sinne pääse: "Et sinä minusta sinne pääse, 154 minä haukina jälessä." Minä haukina jäl'essä." 166 minä saukkona jälessä." "Minä haukkana jäl'essä." Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 283 luo'olle lokottamahan, "Luoolle lokottamahan," SKVR I1 567. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 193 Parempi minun olisi, Parempi minun olisi 195 jänön juoksevan jälillä, "Jänön jäätäjän jälillä, 219 revon reyhkävän re'essä, Revon reuhkajan reessä." 243 hukan hurskavan jälillä, Hukan huutajan jälillä, SKVR I1 439. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 193 Parempi minun olisi, "Parempi minun olisi, 194 parempi oletteleisi Parempi olettelisi 196 koukkupolven polkemilla, Koukkupolven polkumailla, 243 hukan hurskavan jälillä, Hukan huiskavan jälillä, SKVR VII1 528. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 182 luppakorva luonteleikse. luonteleksen luppakorva. 200 jänön suumalo somempi." "Suen suumalo somempi, 223 Revon on karvat kaunihimmat, revon karvat kaunihimmat etc." 224 revon suumalo somempi." "Revon suumalo somempi,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 287–328
Seejärel jõuab ta koju ja räägib Väinämöisele, kuidas Pohjolas elatakse Sampo toel muretult, ja ka sellest, kuidas tal kosjakäik läks.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 291 matkasi omille maille, Työnsipä omille maille. 311 kun on sampo Pohjolassa! Kun on neito Pohjolassa, 312 Siin' on kyntö, siinä kylvö, Siin' ois kyntö, siinä kylvö, 313 siinä kasvo kaikenlainen, Siinä kasvo kaikenlainen; SKVR I1 80. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 291 matkasi omille maille, Työnsipä omille maille. 300 Miten Pohjola elävi?" "Miten Pohjola elää?" 302 "Mi on Pohjolan eleä! "Mi on Pohjolan elää? 304 kirjokansi kallumassa: Kirjokansi kallumaan; SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 291 matkasi omille maille, Saatteli omille maille 312 Siin' on kyntö, siinä kylvö, Siin' ois kyntö, siinä kylvö, 313 siinä kasvo kaikenlainen, Siinä vilja kaikenlainen. SKVR I1 73. — Vuokkiniemi · 1872 · A. Genetz · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 302 "Mi on Pohjolan eleä! Hyv' on Pohjolan eleä, 303 Siell' on sampo jauhamassa, Siel' on Sampo jauhomassa. 307 kolmannen kotipitoja. Kolmannet kotipitoja.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 291 matkasi omille maille, Työnsipä omille maille. 311 kun on sampo Pohjolassa! Kun on neito Pohjolassa, 312 Siin' on kyntö, siinä kylvö, Siin' ois kyntö, siinä kylvö, 313 siinä kasvo kaikenlainen, Siinä kasvo kaikenlainen; SKVR I1 80. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 291 matkasi omille maille, Työnsipä omille maille. 300 Miten Pohjola elävi?" "Miten Pohjola elää?" 302 "Mi on Pohjolan eleä! "Mi on Pohjolan elää? 304 kirjokansi kallumassa: Kirjokansi kallumaan; SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 291 matkasi omille maille, Saatteli omille maille 312 Siin' on kyntö, siinä kylvö, Siin' ois kyntö, siinä kylvö, 313 siinä kasvo kaikenlainen, Siinä vilja kaikenlainen.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 14 rahvalaulust on 2 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 7 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 1–76 — Ilmarinen lähtee pyytämään · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 77–94 — Kokkovirsi; · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 95–102 — Ennen naidun naisen tappo · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 103–110 — Oispa neito ollut paremman arvoinen · 1 laul
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 111–120 — Ilmarinen ryöstää neidon rekeensä · 10 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 121–124 — Ilmarisen ja neidon ajomatka alkaa · 4 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 125–130 — Neito alkaa valittaa · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 131–178 — Muuntautuvan neidon takaa-ajo · 4 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
142. värss · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 153–256 — Toinen naista naurattavi · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
179. värss — Rekidialogi jänön, revon ja suden jäljistä lumessa · 7 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 257–278 — Ilmarisen mietteitä, miten reagoida morsiamen syrjähyppyyn · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 279–286 — Ilmarinen laulaa morsiamen lokiksi · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 287–314 — Miten · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud