Kalevala, 37. runo
Kuldne mõrsja
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 20 rahvalaulu 11 paigast. Ülejäänud 30 teksti ei ole kaardil: 23 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 6 teiste ülestähenduste duplikaati; 1 rahvalaul, mille kogumiskohta arhiiv ei märgi.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (6), Ilomantsi (4), Kiestinki (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Selle runoga ühiseid värsse on 57 rahvalaulul 29 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (11), Ilomantsi (7), Kiimaisjärvi (4), Uhtua (4), Serepetta (3).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 29 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (11)
- Ilomantsi (7)
3–6 laulu
- Kiimaisjärvi (4)
- Uhtua (4)
- Serepetta (3)
1–2 laulu
- Joroinen (2)
- Kiestinki (2)
- Sakkola (2)
- Tyrö (2)
- Hietamäki (1)
- Impilahti (1)
- Juva (1)
- Kaavi (1)
- Kerimäki (1)
- Kesälahti (1)
- Kiuruvesi (1)
- Kontokki (1)
- Lempaala (1)
- Metsäpirtti (1)
- Moloskovitsa (1)
- Nurmes (1)
- Piippola (1)
- Pohjois-Pohjanmaa (1) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (1)
- Rääkkylä (1)
- Sortavala (1)
- Suojärvi (1)
- Suomussalmi (1)
- Venjoki (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–162 Ilmarinen nutab kaua oma surnud naist, sepistab siis endale kullast ja hõbedast uue naise ning saab selle suure töö ja vaevaga valmis, kuid hingeta.
- Värsid 163–196 Ta puhkab öö oma kuldse mõrsja kõrval ja tunneb hommikul ärgates, et külg, mis oli vastu kuju, on väga külm.
- Värsid 197–250 Ta pakub oma kuldset mõrsjat Väinämöisele, kes aga ei hooli sellest ja käsib Ilmarisel teha sellest muid tarbeasju või viia see nii, nagu on, võõrsile kosilastele, kes kulda himustavad.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Saksa (Saksamaa), Venäjä (Venemaa), Väinölä
Värsid 1–162
Ilmarinen nutab kaua oma surnud naist, sepistab siis endale kullast ja hõbedast uue naise ning saab selle suure töö ja vaevaga valmis, kuid hingeta.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 20 rahvalaulu 11 paigast. Ülejäänud 30 teksti ei ole kaardil: 23 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 6 teiste ülestähenduste duplikaati; 1 rahvalaul, mille kogumiskohta arhiiv ei märgi.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (6), Ilomantsi (4), Kiestinki (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Selle runoga ühiseid värsse on 57 rahvalaulul 29 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (11), Ilomantsi (7), Kiimaisjärvi (4), Uhtua (4), Serepetta (3).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 29 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (11)
- Ilomantsi (7)
3–6 laulu
- Kiimaisjärvi (4)
- Uhtua (4)
- Serepetta (3)
1–2 laulu
- Joroinen (2)
- Kiestinki (2)
- Sakkola (2)
- Tyrö (2)
- Hietamäki (1)
- Impilahti (1)
- Juva (1)
- Kaavi (1)
- Kerimäki (1)
- Kesälahti (1)
- Kiuruvesi (1)
- Kontokki (1)
- Lempaala (1)
- Metsäpirtti (1)
- Moloskovitsa (1)
- Nurmes (1)
- Piippola (1)
- Pohjois-Pohjanmaa (1) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (1)
- Rääkkylä (1)
- Sortavala (1)
- Suojärvi (1)
- Suomussalmi (1)
- Venjoki (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 41 keräsi kekosen puita, Keräsi kekosen puita, 43 puunsa poltti hiililöiksi, Siitä poltti hiililöiksi. 51 pani orjat lietsomahan, Pani orjat lietsomah, 52 palkkalaiset painamahan. Palkkalaiset painamahan, Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 54 palkkalaiset painatteli Palkkalaiset painamah. 56 hatuttoman hartioisen. Hatuttoman hartiesen; 61 Ei orjat hyvästi lietso Ei orjat hyvästi lietso, 62 eikä paina palkkalaiset. Eikä paina palkkalaiset. 64 itse löihe lietsomahan. Itse löihen lietsomahe, 66 niin kerralla kolmannella *Niin kerralla :lla* 80 hope'ista puolisoa." Hopeesta puolisoa, 98 itse loihe lietsomahan. Itse löihe lietsomahe, SKVR VII1 933 α. — Kaavi · 1885 · Kaarle Krohn · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 47 sykysyisen uuhen verran, Syksyisen uuhin! verran, 48 verran talvisen jäniksen. Verran talvisen jäniksen. 51 pani orjat lietsomahan, Pani orjat liehtomaan, 52 palkkalaiset painamahan. Palkkalaiset painamaan: SKVR I1 272. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 14 "En tieä, poloinen poika, Ei tieä polonen poika, 17 äijä on yötä, tunti tuhma, Äiä on työtä, tunti tuhma, 18 vaivoja, matala mahti. Vaivoja matala mahti. 39 poimi kultia mereltä, Poimi kultia merestä, SKVR I1 538. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 39 poimi kultia mereltä, Poimi kultia mereltä, 40 hope'ita lainehilta; Hopehia lainehilta. 52 palkkalaiset painamahan. Palkkalaisen painamahan. 54 palkkalaiset painatteli Palkkalainen painatteli. SKVR I1 473 b). — Vuokkiniemi · 1886 · Matti Varonen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 51 pani orjat lietsomahan, Pani orjat lietsomaha, 52 palkkalaiset painamahan. Palkkalaiset painamahe; 61 Ei orjat hyvästi lietso Ei orjat hyvästi lietso, 62 eikä paina palkkalaiset. Eikä paina palkkalaiset.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 41 keräsi kekosen puita, Keräsi kekosen puita, 43 puunsa poltti hiililöiksi, Siitä poltti hiililöiksi. 51 pani orjat lietsomahan, Pani orjat lietsomah, 52 palkkalaiset painamahan. Palkkalaiset painamahan, Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 54 palkkalaiset painatteli Palkkalaiset painamah. 56 hatuttoman hartioisen. Hatuttoman hartiesen; 61 Ei orjat hyvästi lietso Ei orjat hyvästi lietso, 62 eikä paina palkkalaiset. Eikä paina palkkalaiset. 64 itse löihe lietsomahan. Itse löihen lietsomahe, 66 niin kerralla kolmannella *Niin kerralla :lla* 80 hope'ista puolisoa." Hopeesta puolisoa, 98 itse loihe lietsomahan. Itse löihe lietsomahe, SKVR I1 272. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 14 "En tieä, poloinen poika, Ei tieä polonen poika, 17 äijä on yötä, tunti tuhma, Äiä on työtä, tunti tuhma, 18 vaivoja, matala mahti. Vaivoja matala mahti. 39 poimi kultia mereltä, Poimi kultia merestä, SKVR I1 538. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 39 poimi kultia mereltä, Poimi kultia mereltä, 40 hope'ita lainehilta; Hopehia lainehilta. 52 palkkalaiset painamahan. Palkkalaisen painamahan. 54 palkkalaiset painatteli Palkkalainen painatteli. SKVR I1 21. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 47 sykysyisen uuhen verran, Sykysyisen uuhen verran, 48 verran talvisen jäniksen. Verran talvisen jänösen, 51 pani orjat lietsomahan, Pani orjat lietsomahan. 109 Muut tuota hyvin ihastui, Muut tuota hyvin ihastu, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 143 Muut tuota pahoin pelästyi, Muut tuota pahoin pelästy, SKVR VII1 505. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 51 pani orjat lietsomahan, Laitto orjat lietsomahan, 52 palkkalaiset painamahan. Palkkalaiset painamahan, 60 hope'ista morsianta. Hopiasta morsianta: 67 katsoi ahjonsa alusta, Katso ahjonsa alusta, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 76 ei ihastu Ilmarinen. Ei ihastu Ilmarinen;
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 163–196
Ta puhkab öö oma kuldse mõrsja kõrval ja tunneb hommikul ärgates, et külg, mis oli vastu kuju, on väga külm.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 189 Se oli kylki kyllä lämmin, Se kylki kyllä kylmä, 190 ku oli vasten vaippojansa; Ku oli vasten vaippoansa, 191 ku oli nuorta neittä vasten, Ku oli kylki neittä vasten, 193 se oli kylki kylmimässä, Oli kylki kylmäämässä, SKVR I1 272. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 189 Se oli kylki kyllä lämmin, Se kylki kyllä kylmä, 191 ku oli nuorta neittä vasten, Ku oli nuorta neittä vastan, 193 se oli kylki kylmimässä, Se oli kylki kyllä lämmin, SKVR I1 491 a). — Vuokkiniemi · 1877 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 189 Se oli kylki kyllä lämmin, Se oli kyllä kyllä kylmä, 191 ku oli nuorta neittä vasten, Ku oli nuorta neittä vasšen. 193 se oli kylki kylmimässä, Se oli kylki kyllä lämmin,
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 189 Se oli kylki kyllä lämmin, Se kylki kyllä kylmä, 190 ku oli vasten vaippojansa; Ku oli vasten vaippoansa, 191 ku oli nuorta neittä vasten, Ku oli kylki neittä vasten, 193 se oli kylki kylmimässä, Oli kylki kylmäämässä, SKVR I1 272. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 189 Se oli kylki kyllä lämmin, Se kylki kyllä kylmä, 191 ku oli nuorta neittä vasten, Ku oli nuorta neittä vastan, 193 se oli kylki kylmimässä, Se oli kylki kyllä lämmin,
Värsid 197–250
Ta pakub oma kuldset mõrsjat Väinämöisele, kes aga ei hooli sellest ja käsib Ilmarisel teha sellest muid tarbeasju või viia see nii, nagu on, võõrsile kosilastele, kes kulda himustavad.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 520. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 231 naista kullaista kosia, Naista kullaista kyhäsi, 232 hope'ista huolitella." Hopiaista huolitella: 247 naista kullaista kosiko, Naista kullaista kuhata, 249 Kylmän kulta kuumottavi, Kylmän kulta kuumentaa." Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 250 vilun huohtavi hopea." Vilun huohtaavi hopea, SKVR I1 456. — Suomussalmi · 1877 · Lauri Hannikainen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 222 "Oi on seppo veikkoseni! "Oi on seppo veikkoseni! 231 naista kullaista kosia, Naista kullaista kuvatko, 234 epäsi suvannon sulho, Urkenit suvannon sulho?" 249 Kylmän kulta kuumottavi, Kylmän kulta kuumottavi, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 250 vilun huohtavi hopea." Vilun huohtavi hopije, JR 03099 — Ilomantsi · 1889 · Paavo Cajander · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 231 naista kullaista kosia, Naista kullaista kyhätkö, 232 hope'ista huolitella." Hopeista huolitelko. 249 Kylmän kulta kuumottavi, Kylmän kulta kuumottavi 250 vilun huohtavi hopea." Vilun hohtavi hopea, SKVR I1 473 a). — Vuokkiniemi · 1877 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 222 "Oi on seppo veikkoseni! "Oi šie šeppo veikkoseni, 249 Kylmän kulta kuumottavi, Kylmän kulta kuumottauve, 250 vilun huohtavi hopea." Vilun huohtavi hopia." SKVR I1 473 b). — Vuokkiniemi · 1886 · Matti Varonen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 222 "Oi on seppo veikkoseni! "Oi sie seppo veikkoseni, 249 Kylmän kulta kuumottavi, Kylmän kulta kuumottoa." 250 vilun huohtavi hopea." Vilun huohtavi hopea,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 520. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 231 naista kullaista kosia, Naista kullaista kyhäsi, 232 hope'ista huolitella." Hopiaista huolitella: 247 naista kullaista kosiko, Naista kullaista kuhata, 249 Kylmän kulta kuumottavi, Kylmän kulta kuumentaa." Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 250 vilun huohtavi hopea." Vilun huohtaavi hopea,
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 10 rahvalaulust on 6 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 7 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Runo tervikuna · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 13–34 — Illan tullen on ikävä; · 7 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 35–166 — Kultaneito · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 59–60 — ”Pyyti kullaista kuvaista, hopeista morsianta” · 1 laul
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 71–74 — Ahjosta nousee uuhi · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
77. värss — ”Se susi sinuista toivoi!” · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 149–162 — Kehon osien takominen · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 167–176 — Ilmarinen kylpee · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 197–232 — Ilmarinen tarjoaa kultaneitoa · 8 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud