← RunoVerse

Kalevala, 37. runo

Kuldne mõrsja

RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 20 rahvalaulu 11 paigast. Ülejäänud 30 teksti ei ole kaardil: 23 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 6 teiste ülestähenduste duplikaati; 1 rahvalaul, mille kogumiskohta arhiiv ei märgi.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (6), Ilomantsi (4), Kiestinki (2).

  • 4 või rohkem laulu
  • 2–3 laulu
  • 1 laul
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 11 paika

4 või rohkem laulu

2–3 laulu

1 laul

50 teksti loend

Selle runoga ühiseid värsse on 57 rahvalaulul 29 paigast.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (11), Ilomantsi (7), Kiimaisjärvi (4), Uhtua (4), Serepetta (3).

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 29 paika

7 või rohkem laulu

3–6 laulu

1–2 laulu

Mis selles runos juhtub

  1. Värsid 1–162 Ilmarinen nutab kaua oma surnud naist, sepistab siis endale kullast ja hõbedast uue naise ning saab selle suure töö ja vaevaga valmis, kuid hingeta.
  2. Värsid 163–196 Ta puhkab öö oma kuldse mõrsja kõrval ja tunneb hommikul ärgates, et külg, mis oli vastu kuju, on väga külm.
  3. Värsid 197–250 Ta pakub oma kuldset mõrsjat Väinämöisele, kes aga ei hooli sellest ja käsib Ilmarisel teha sellest muid tarbeasju või viia see nii, nagu on, võõrsile kosilastele, kes kulda himustavad.

Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.

Paigad selles runos: Saksa (Saksamaa), Venäjä (Venemaa), Väinölä

Värsid 1–162

Ilmarinen nutab kaua oma surnud naist, sepistab siis endale kullast ja hõbedast uue naise ning saab selle suure töö ja vaevaga valmis, kuid hingeta.

Soomekeelne tekst, 1849Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907
1Se on seppo IlmarinenAfterwards smith Ilmarinen
2naista itki illat kaiket,Mourned his wife throughout the evenings,
3yöt itki unettomana,And through sleepless nights was weeping,
4päivät einehettömänä;All the days bewailed her fasting,
5aamut aikaisin valitti,And he mourned her all the mornings,
6huomeniset huokaeli,In the morning hours lamented,
7kun oli kuollut nuori nainen,Since the time his young wife perished,
8kaunis kalmahan katettu.Death the fair one had o'ertaken.
9Eipä kääntynyt käessäIn his hand he swung no longer,
10vaskinen vasaran varsi,Copper handle of his hammer,
11kuulunut pajasta kalkeNor his hammer's clang resounded,
12yhen kuuhuen kululla.While a month its course was running.
13Sanoi seppo Ilmarinen:Said the smith, said Ilmarinen,
14"En tieä, poloinen poika,"Hapless youth, I know no longer,
15miten olla, kuin eleä.How to pass my sad existence,
16Istun yön eli makoan,For at night I sit and sleep not,
17äijä on yötä, tunti tuhma,Always in the night comes sorrow,
18vaivoja, matala mahti.And my strength grows weak from trouble.
19"Ikävät on iltaseni,"All my evenings now are weary,
20apeat on aamuseni,Sorrowful are all my mornings,
21äsken yöllä äitelämpi,And the nights indeed are dismal,
22havatessa haikeampi.Worst of all when I am waking.
23Ei ole iltoja ikävä,Grieve I not because 'tis evening,
24ei apea aamujani,Sorrow not because 'tis morning,
25mure muita aikojani:Trouble not for other seasons;
26ihanaistani ikävä,But I sorrow for my fair one,
27apeainen armastani,And I sorrow for my dear one,
28mure mustakulmaistani.Grieve for her, the dark-browed beauty.
29"Jo vainen iällä tällä"Sometimes in these times so dismal,
30use'in minun utuisenOften in my time of trouble,
31keskiöisissä unissaOften in my dreams at midnight,
32koura tyhjeä kokevi,Has my hand felt out at nothing,
33käsi vaalivi valettaAnd my hand seized only trouble,
34kupehelta kummaltaki."As it strayed about in strangeness."
35Seppo naisetta elävi,Thus the smith awhile lived wifeless,
36puolisotta vanhenevi.And without his wife grew older,
37Itki kuuta kaksi, kolme.Wept for two months and for three months,
38Niinpä kuulla neljännelläBut upon the fourth month after,
39poimi kultia mereltä,Gold from out the lake he gathered,
40hope'ita lainehilta;Gathered silver from the billows,
41keräsi kekosen puita,And a pile of wood collected,
42kolmekymmentä rekoista;Nothing short of thirty sledgeloads,
43puunsa poltti hiililöiksi,Then he burned the wood to charcoal,
44hiilet ahjohon ajeli.Took the charcoal to the smithy.
45Otti noita kultiansa,Of the gold he took a portion,
46valitsi hope'itansaAnd he chose him out some silver,
47sykysyisen uuhen verran,Even like a ewe of autumn,
48verran talvisen jäniksen.Even like a hare of winter,
49Työnti kullat kuumentohon,And the gold to redness heated,
50ajoi ahjohon hopeat,Cast the silver in the furnace,
51pani orjat lietsomahan,Set his slaves to work the bellows,
52palkkalaiset painamahan.And his labourers pressed the bellows.
53Orjat lietsoi löyhytteli,Toiled the slaves, and worked the bellows,
54palkkalaiset painatteliAnd the labourers pressed the bellows,
55kintahattomin kätösin,With their ungloved hands they pressed them,
56hatuttoman hartioisen.Worked them with their naked shoulders,
57Itse seppo IlmarinenWhile himself, smith Ilmarinen,
58ahjoa kohentelevi,Carefully the fire was tending,
59pyyti kullaista kuvaista,As he strove a bride to fashion
60hope'ista morsianta.Out of gold and out of silver.
61Ei orjat hyvästi lietsoBadly worked the slaves the bellows,
62eikä paina palkkalaiset.And the labourers did not press them,
63Se on seppo IlmarinenAnd on this smith Ilmarinen
64itse löihe lietsomahan.Went himself to work the bellows.
65Lietsahutti kerran, kaksi,Once and twice he worked the bellows,
66niin kerralla kolmannellaFor a third time worked the bellows,
67katsoi ahjonsa alusta,Then looked down into the furnace,
68lietsehensä liepehiä,Looking closely to the bellows,
69mitä ahjosta ajaikse,What rose up from out the furnace,
70tungeikse tulisijasta.What from out the flames ascended.
71Uuhi ahjosta ajaikse,Then a ewe rose from the furnace,
72lähetäikse lietsehestä,And it rose from out the bellows.
73karva kulta, toinen vaski,One hair gold, another copper,
74kolmas on hopeakarva.And the third was all of silver;
75Muut tuota ihastelevi,Others might therein feel pleasure,
76ei ihastu Ilmarinen.Ilmarinen felt no pleasure.
77Sanoi seppo Ilmarinen:Said the smith, said Ilmarinen,
78"Se susi sinuista toivoi!"Such as you a wolf may wish for,
79Toivon kullaista sopua,But I want a golden consort,
80hope'ista puolisoa."One of silver half constructed."
81Siitä seppo IlmarinenThereupon smith Ilmarinen
82uuhen työntävi tulehen.Thrust the ewe into the furnace,
83Liitti kultia lisäksi,Gold unto the mass he added,
84hope'ita täytteheksi,And he added silver to it,
85pani orjat lietsomahan,Set his slaves to work the bellows,
86palkkalaiset painamahan.And his labourers pressed the bellows.
87Orjat lietsoi löyhytteli,Toiled the slaves and worked the bellows,
88palkkalaiset painatteliAnd the labourers pressed the bellows,
89kintahattomin kätösin,With their ungloved hands they pressed them
90hatuttoman hartioisen.Worked them with their naked shoulders,
91Itse seppo IlmarinenWhile himself, smith Ilmarinen,
92ahjoa kohentelevi,Carefully the fire was tending,
93pyyti kullaista kuvoa,As he strove a bride to fashion
94hope'ista morsianta.Out of gold and out of silver.
95Ei orjat hyvästi lietsoBadly worked the slaves the bellows,
96eikä paina palkkalaiset.And the labourers did not press them,
97Se on seppo IlmarinenAnd on this smith Ilmarinen
98itse loihe lietsomahan.Went himself to work the bellows.
99Lietsahutti kerran, kaksi,Once and twice he worked the bellows,
100niin kerralla kolmannellaFor the third time worked the bellows,
101katsoi ahjonsa alusta,Then looked down into the furnace,
102lietsehensä liepehiä,Looking closely to the bellows,
103mitä ahjosta ajaikse,What rose up from out the furnace,
104lähetäikse lietsehestä.What from out the flames ascended.
105Varsa ahjosta ajaikse,Then a foal rose from the furnace,
106lähetäikse lietsehestä,And it rose from out the bellows,
107harja kulta, pää hopea,Mane of gold, and head of silver,
108kaikki vaskesta kaviot.And his hoofs were all of copper;
109Muut tuota hyvin ihastui,But though others it delighted,
110ei ihastu Ilmarinen.Ilmarinen felt no pleasure.
111Sanoi seppo Ilmarinen:Said the smith, said Ilmarinen,
112"Se susi sinuista toivoi!"Such as you a wolf may wish for,
113Toivon kullaista sopua,But I want a golden consort,
114hope'ista puolisoa."One of silver half constructed."
115Siitä seppo IlmarinenThereupon smith Ilmarinen
116varsan työntävi tulehen.Thrust the foal into the furnace,
117Liitti kultia lisäksi,Gold unto the mass he added,
118hope'ita täytteheksi,And he added silver to it,
119pani orjat lietsomahan,Set his slaves to work the bellows,
120palkkalaiset painamahan.And his labourers pressed the bellows.
121Orjat lietsoi löyhytteli,Toiled the slaves and worked the bellows,
122palkkalaiset painatteliAnd the labourers pressed the bellows,
123kintahattomin kätösin,With their ungloved hands they pressed them,
124hatuttoman hartioisen.Worked them with their naked shoulders,
125Itse seppo IlmarinenWhile himself, smith Ilmarinen,
126ahjoa kohentelevi,Carefully the fire was tending,
127pyyti kullaista kuvoa,As he strove a bride to fashion,
128hope'ista morsianta.Out of gold and out of silver.
129Ei orjat hyvästi lietsoBadly worked the slaves the bellows,
130eikä paina palkkalaiset.And the labourers did not press them,
131Se on seppo IlmarinenAnd on this, smith Ilmarinen
132itse loihe lietsomahan.Went himself to work the bellows,
133Lietsahutti kerran, kaksi,Once and twice he worked the bellows,
134niin kerralla kolmannellaFor a third time worked the bellows,
135katsoi ahjonsa alusta,Then looked down into the furnace,
136lietsehensä liepehiä,Looking closely to the bellows,
137mitä ahjosta ajaikse,What rose up from out the furnace,
138lähetäikse lietsehestä.What from out the flames ascended.
139Neiti ahjosta ajaikse,Then a maid rose from the furnace,
140kultaletti lietsehestä,Golden-locked, from out the bellows,
141pää hopea, kassa kulta,Head of silver, hair all golden,
142varsi kaikki kaunokainen.And her figure all was lovely.
143Muut tuota pahoin pelästyi,Others might have shuddered at her,
144ei pelästy Ilmarinen.Ilmarinen was not frightened.
145Siitä seppo IlmarinenThereupon smith Ilmarinen
146takoi kullaista kuvoa,Set to work to shape the image,
147takoi yön levähtämättä,Worked at night without cessation,
148päivän pouahuttamatta.And by day he worked unresting.
149Jalat laati neitoselle,Feet he fashioned for the maiden,
150jalat laati, käet kuvasi:Fashioned feet; and hands he made her,
151eipä jalka nousekana,But the feet would not support her,
152käänny käet syleilemähän.Neither would the arms embrace him.
153Takoi korvat neiollensa:Ears he fashioned for the maiden,
154eipä korvat kuulekana.But the ears served not for hearing,
155Niin sovitti suun sorean,And a dainty mouth he made her,
156suun sorean, sirkut silmät.Tender mouth and shining eyeballs,
157Saanut ei sanoa suuhunBut the mouth served not for speaking,
158eikä silmähän suloa.And the eyes served not for smiling.
159Sanoi seppo Ilmarinen:Said the smith, said Ilmarinen
160"Oisi tuo sorea neito,"She would be a pretty maiden,
161kun oisi sanallisena,If she had the art of speaking,
162mielellisnä, kielellisnä."And had sense, and spoke discreetly."

RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 20 rahvalaulu 11 paigast. Ülejäänud 30 teksti ei ole kaardil: 23 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 6 teiste ülestähenduste duplikaati; 1 rahvalaul, mille kogumiskohta arhiiv ei märgi.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (6), Ilomantsi (4), Kiestinki (2).

  • 4 või rohkem laulu
  • 2–3 laulu
  • 1 laul
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 11 paika

4 või rohkem laulu

2–3 laulu

1 laul

50 teksti loend

Selle runoga ühiseid värsse on 57 rahvalaulul 29 paigast.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (11), Ilomantsi (7), Kiimaisjärvi (4), Uhtua (4), Serepetta (3).

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 29 paika

7 või rohkem laulu

3–6 laulu

1–2 laulu

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    41 keräsi kekosen puita,Keräsi kekosen puita,
    43 puunsa poltti hiililöiksi,Siitä poltti hiililöiksi.
    51 pani orjat lietsomahan,Pani orjat lietsomah,
    52 palkkalaiset painamahan.Palkkalaiset painamahan,
    Veel ühiseid värsse (8)
    KalevalaSee laul
    54 palkkalaiset painatteliPalkkalaiset painamah.
    56 hatuttoman hartioisen.Hatuttoman hartiesen;
    61 Ei orjat hyvästi lietsoEi orjat hyvästi lietso,
    62 eikä paina palkkalaiset.Eikä paina palkkalaiset.
    64 itse löihe lietsomahan.Itse löihen lietsomahe,
    66 niin kerralla kolmannella*Niin kerralla :lla*
    80 hope'ista puolisoa."Hopeesta puolisoa,
    98 itse loihe lietsomahan.Itse löihe lietsomahe,
  2. SKVR VII1 933 α. — Kaavi · 1885 · Kaarle Krohn · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    47 sykysyisen uuhen verran,Syksyisen uuhin! verran,
    48 verran talvisen jäniksen.Verran talvisen jäniksen.
    51 pani orjat lietsomahan,Pani orjat liehtomaan,
    52 palkkalaiset painamahan.Palkkalaiset painamaan:
    Veel ühiseid värsse (4)
    KalevalaSee laul
    62 eikä paina palkkalaiset.Eikä paina palkkalainen,
    67 katsoi ahjonsa alusta,Kahto ahjonsa alusta,
    76 ei ihastu Ilmarinen.Ei ihastu Ilmarinen.
    83 Liitti kultia lisäksi,Liitti kultia lisäksi,
  3. SKVR I1 272. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    14 "En tieä, poloinen poika,Ei tieä polonen poika,
    17 äijä on yötä, tunti tuhma,Äiä on työtä, tunti tuhma,
    18 vaivoja, matala mahti.Vaivoja matala mahti.
    39 poimi kultia mereltä,Poimi kultia merestä,
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    40 hope'ita lainehilta;Hopehia lainehilta,
    47 sykysyisen uuhen verran,Sykysyisen uuhen verta.
    67 katsoi ahjonsa alusta,Katso ahjonsa alusta:
  4. SKVR I1 538. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    39 poimi kultia mereltä,Poimi kultia mereltä,
    40 hope'ita lainehilta;Hopehia lainehilta.
    52 palkkalaiset painamahan.Palkkalaisen painamahan.
    54 palkkalaiset painatteliPalkkalainen painatteli.
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    64 itse löihe lietsomahan.Itse löihen lietsomaan.
    67 katsoi ahjonsa alusta,Katso ahjonsa alusta:
    108 kaikki vaskesta kaviot.*Kaiket vaskesta kaviot.*
  5. SKVR I1 473 b). — Vuokkiniemi · 1886 · Matti Varonen · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    51 pani orjat lietsomahan,Pani orjat lietsomaha,
    52 palkkalaiset painamahan.Palkkalaiset painamahe;
    61 Ei orjat hyvästi lietsoEi orjat hyvästi lietso,
    62 eikä paina palkkalaiset.Eikä paina palkkalaiset.
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    64 itse löihe lietsomahan.Rupie itse lietsomahan.
    66 niin kerralla kolmannellaJo kerralla kolmannella

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.

  1. SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    41 keräsi kekosen puita,Keräsi kekosen puita,
    43 puunsa poltti hiililöiksi,Siitä poltti hiililöiksi.
    51 pani orjat lietsomahan,Pani orjat lietsomah,
    52 palkkalaiset painamahan.Palkkalaiset painamahan,
    Veel ühiseid värsse (8)
    KalevalaSee laul
    54 palkkalaiset painatteliPalkkalaiset painamah.
    56 hatuttoman hartioisen.Hatuttoman hartiesen;
    61 Ei orjat hyvästi lietsoEi orjat hyvästi lietso,
    62 eikä paina palkkalaiset.Eikä paina palkkalaiset.
    64 itse löihe lietsomahan.Itse löihen lietsomahe,
    66 niin kerralla kolmannella*Niin kerralla :lla*
    80 hope'ista puolisoa."Hopeesta puolisoa,
    98 itse loihe lietsomahan.Itse löihe lietsomahe,
  2. SKVR I1 272. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    14 "En tieä, poloinen poika,Ei tieä polonen poika,
    17 äijä on yötä, tunti tuhma,Äiä on työtä, tunti tuhma,
    18 vaivoja, matala mahti.Vaivoja matala mahti.
    39 poimi kultia mereltä,Poimi kultia merestä,
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    40 hope'ita lainehilta;Hopehia lainehilta,
    47 sykysyisen uuhen verran,Sykysyisen uuhen verta.
    67 katsoi ahjonsa alusta,Katso ahjonsa alusta:
  3. SKVR I1 538. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    39 poimi kultia mereltä,Poimi kultia mereltä,
    40 hope'ita lainehilta;Hopehia lainehilta.
    52 palkkalaiset painamahan.Palkkalaisen painamahan.
    54 palkkalaiset painatteliPalkkalainen painatteli.
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    64 itse löihe lietsomahan.Itse löihen lietsomaan.
    67 katsoi ahjonsa alusta,Katso ahjonsa alusta:
    108 kaikki vaskesta kaviot.*Kaiket vaskesta kaviot.*
  4. SKVR I1 21. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    47 sykysyisen uuhen verran,Sykysyisen uuhen verran,
    48 verran talvisen jäniksen.Verran talvisen jänösen,
    51 pani orjat lietsomahan,Pani orjat lietsomahan.
    109 Muut tuota hyvin ihastui,Muut tuota hyvin ihastu,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    143 Muut tuota pahoin pelästyi,Muut tuota pahoin pelästy,
  5. SKVR VII1 505. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    51 pani orjat lietsomahan,Laitto orjat lietsomahan,
    52 palkkalaiset painamahan.Palkkalaiset painamahan,
    60 hope'ista morsianta.Hopiasta morsianta:
    67 katsoi ahjonsa alusta,Katso ahjonsa alusta,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    76 ei ihastu Ilmarinen.Ei ihastu Ilmarinen;

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.

Värsid 163–196

Ta puhkab öö oma kuldse mõrsja kõrval ja tunneb hommikul ärgates, et külg, mis oli vastu kuju, on väga külm.

163Saattoi siitä neitosensaAfter this he laid the maiden
164utuisehen uutimehen,On the softest of the blankets,
165pehme'ille pääaloille,Smoothed for her the softest pillows,
166sulkkuisille vuotehille.On the silken bed he laid her.
167Siitä seppo IlmarinenAfter this smith Ilmarinen,
168lämmitti kylyn utuisen,Quickly warmed the steaming bath-room,
169laati saunan saipuaisen;Took the soap into the bath-room,
170vastat varpaiset varusti,And provided twigs for bath-whisks,
171vettä kolme korvollista,And of water took three tubs full,
172jolla peiponen peseikse,That the little finch should wash her,
173pulmunen puhasteleikseAnd the little goldfinch cleanse her,
174noista kullan kuonasista.Cleanse her beauty from the ashes.
175Kylpi seppo kyllitellen,When the smith had also bathed him,
176valelihe vallotellen.Washed him to his satisfaction,
177Neien vierehen venähtiAt the maiden's side he stretched him,
178utuisehen uutimehen,On the softest of the blankets,
179teltahan teräksisehen,'Neath the steel-supported hangings,
180rankisehen rautaisehen.'Neath the over-arching iron.
181Siinä seppo IlmarinenAfter this smith Ilmarinen,
182heti yönä ensimäisnäEven on the very first night,
183kyllä peitettä kysyvi,Asked for coverlets in plenty,
184vaippoja varustelevi,And for blankets to protect him,
185kahet, kolmet karhuntaljat,Also two and three of bearskins,
186viiet, kuuet villavaipat,Five or six of woollen mantles,
187maata kera puolisonsa,All upon one side to lay him,
188tuon on kultaisen kuvansa.That towards the golden image.
189Se oli kylki kyllä lämmin,And one side had warmth sufficient
190ku oli vasten vaippojansa;Which was covered by the bedclothes;
191ku oli nuorta neittä vasten,That beside the youthful damsel,
192vasten kullaista kuvoa,Turned towards the golden image,
193se oli kylki kylmimässä,All that side was fully frozen,
194oli hyyksi hyytymässä,And with frost was quite contracted,
195meren jääksi jäätymässä,Like the ice on lake when frozen,
196kiveksi kovoamassa.Frozen into stony hardness.

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    189 Se oli kylki kyllä lämmin,Se kylki kyllä kylmä,
    190 ku oli vasten vaippojansa;Ku oli vasten vaippoansa,
    191 ku oli nuorta neittä vasten,Ku oli kylki neittä vasten,
    193 se oli kylki kylmimässä,Oli kylki kylmäämässä,
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    194 oli hyyksi hyytymässä,Oli hyyksi hyytymässä,
    195 meren jääksi jäätymässä,Meren jääksi jähtymässä,
    196 kiveksi kovoamassa.Kiveksi kovoamassa.
  2. SKVR I1 272. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    189 Se oli kylki kyllä lämmin,Se kylki kyllä kylmä,
    191 ku oli nuorta neittä vasten,Ku oli nuorta neittä vastan,
    193 se oli kylki kylmimässä,Se oli kylki kyllä lämmin,
  3. SKVR I1 491 a). — Vuokkiniemi · 1877 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    189 Se oli kylki kyllä lämmin,Se oli kyllä kyllä kylmä,
    191 ku oli nuorta neittä vasten,Ku oli nuorta neittä vasšen.
    193 se oli kylki kylmimässä,Se oli kylki kyllä lämmin,

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    189 Se oli kylki kyllä lämmin,Se kylki kyllä kylmä,
    190 ku oli vasten vaippojansa;Ku oli vasten vaippoansa,
    191 ku oli nuorta neittä vasten,Ku oli kylki neittä vasten,
    193 se oli kylki kylmimässä,Oli kylki kylmäämässä,
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    194 oli hyyksi hyytymässä,Oli hyyksi hyytymässä,
    195 meren jääksi jäätymässä,Meren jääksi jähtymässä,
    196 kiveksi kovoamassa.Kiveksi kovoamassa.
  2. SKVR I1 272. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    189 Se oli kylki kyllä lämmin,Se kylki kyllä kylmä,
    191 ku oli nuorta neittä vasten,Ku oli nuorta neittä vastan,
    193 se oli kylki kylmimässä,Se oli kylki kyllä lämmin,

Värsid 197–250

Ta pakub oma kuldset mõrsjat Väinämöisele, kes aga ei hooli sellest ja käsib Ilmarisel teha sellest muid tarbeasju või viia see nii, nagu on, võõrsile kosilastele, kes kulda himustavad.

197Sanoi seppo Ilmarinen:Said the smith, said Ilmarinen,
198"Ei tämä hyvä minulle!"This is not so pleasant for me.
199Vienen neien VäinölähänI will take the maid to Väinö,
200Väinämöiselle varaksi,Pass her on to Väinämöinen,
201polviseksi puolisoksi,On his knee as wife to seat her,
202kainaloiseksi kanaksi."Dovelike in his arms to nestle."
203Viepi neien Väinölähän.So to Väinölä he took her,
204Sitte sinne tultuansaAnd he said upon his coming,
205sanan virkkoi, noin nimesi:In the very words which follow:
206"Oi sie vanha Väinämöinen!"O thou aged Väinämöinen,
207Tuossa on sinulle tyttö,Here I bring a damsel for you,
208neiti kaunis katsannolta,And a damsel fair to gaze on,
209eik' ole suuri suun piolta,And her mouth gapes not too widely,
210kovin leuoilta leveä."And her chin is not too broadened."
211Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
212katsahti kuvoa tuota,Looked upon the golden image,
213luopi silmät kullan päälle.Looked upon her head all golden,
214Sanan virkkoi, noin nimesi:And he spoke the words which follow:
215"Miksi toit minulle tuota,"Wherefore have you brought her to me,
216tuota kullan kummitusta?"Brought to me this golden spectre?"
217Sanoi seppo Ilmarinen:Said the smith, said Ilmarinen,
218"Miksi muuksi kuin hyväksi!"With the best intent I brought her,
219Polviseksi puolisoksi,On your knee as wife to rest her,
220kainaloiseksi kanaksi."Dovelike in your arms to nestle."
221Sanoi vanha Väinämöinen:Said the aged Väinämöinen,
222"Oi on seppo veikkoseni!"O thou smith, my dearest brother,
223Tunge neitosi tulehen,Thrust the damsel in the furnace,
224tao kaikiksi kaluiksi,Forge all sorts of objects from her,
225tahi vie Venäehelle,Or convey her hence to Russia,
226saata Saksahan kuvasiTake your image to the Saxons,
227rikkahien riian naia,Since they wed the spoils of battle,
228suurien soan kosia!And they woo in fiercest combat;
229Ei sovi minun su'ulle,But it suits not my position,
230ei minullen itselleniNor to me myself is suited,
231naista kullaista kosia,Thus to woo a bride all golden,
232hope'ista huolitella."Or distress myself for silver."
233Siitä kielti Väinämöinen,Then dissuaded Väinämöinen,
234epäsi suvannon sulho,And forbade the wave-sprung hero,
235kielti kansan kasvavaisen,All the rising generation,
236epäsi yleneväisenLikewise those upgrown already,
237kullalle kumartamasta,For the sake of gold to bow them,
238hopealle horjumasta.Or debase themselves for silver,
239Sanovi sanalla tuolla,And he spoke the words which follow,
240lausui tuolla lausehella:And in words like these expressed him:
241"Elkätte, pojat poloiset,"Never, youths, however wretched,
242vasta kasvavat urohot,Nor in future, upgrown heroes,
243ollette elonkeraisetWhether you have large possessions,
244elikkä elottomatki,Or are poor in your possessions,
245sinä ilmoisna ikänä,In the course of all your lifetime,
246kuuna kullan valkeanaWhile the golden moon is shining,
247naista kullaista kosiko,May you woo a golden woman,
248hope'ista huolitelko!Or distress yourselves for silver,
249Kylmän kulta kuumottavi,For the gleam of gold is freezing,
250vilun huohtavi hopea."Only frost is breathed by silver."

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 520. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    231 naista kullaista kosia,Naista kullaista kyhäsi,
    232 hope'ista huolitella."Hopiaista huolitella:
    247 naista kullaista kosiko,Naista kullaista kuhata,
    249 Kylmän kulta kuumottavi,Kylmän kulta kuumentaa."
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    250 vilun huohtavi hopea."Vilun huohtaavi hopea,
  2. SKVR I1 456. — Suomussalmi · 1877 · Lauri Hannikainen · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    222 "Oi on seppo veikkoseni!"Oi on seppo veikkoseni!
    231 naista kullaista kosia,Naista kullaista kuvatko,
    234 epäsi suvannon sulho,Urkenit suvannon sulho?"
    249 Kylmän kulta kuumottavi,Kylmän kulta kuumottavi,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    250 vilun huohtavi hopea."Vilun huohtavi hopije,
  3. JR 03099 — Ilomantsi · 1889 · Paavo Cajander · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    231 naista kullaista kosia,Naista kullaista kyhätkö,
    232 hope'ista huolitella."Hopeista huolitelko.
    249 Kylmän kulta kuumottavi,Kylmän kulta kuumottavi
    250 vilun huohtavi hopea."Vilun hohtavi hopea,
  4. SKVR I1 473 a). — Vuokkiniemi · 1877 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    222 "Oi on seppo veikkoseni!"Oi šie šeppo veikkoseni,
    249 Kylmän kulta kuumottavi,Kylmän kulta kuumottauve,
    250 vilun huohtavi hopea."Vilun huohtavi hopia."
  5. SKVR I1 473 b). — Vuokkiniemi · 1886 · Matti Varonen · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    222 "Oi on seppo veikkoseni!"Oi sie seppo veikkoseni,
    249 Kylmän kulta kuumottavi,Kylmän kulta kuumottoa."
    250 vilun huohtavi hopea."Vilun huohtavi hopea,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 520. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    231 naista kullaista kosia,Naista kullaista kyhäsi,
    232 hope'ista huolitella."Hopiaista huolitella:
    247 naista kullaista kosiko,Naista kullaista kuhata,
    249 Kylmän kulta kuumottavi,Kylmän kulta kuumentaa."
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    250 vilun huohtavi hopea."Vilun huohtaavi hopea,

„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud

„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.

Kuidas laulud on rühmitatud

Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.

Runo tervikuna · 7 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Runo tervikuna · 3 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 13–34 — Illan tullen on ikävä; · 7 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 35–166 — Kultaneito · 2 laulu

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 59–60 — ”Pyyti kullaista kuvaista, hopeista morsianta” · 1 laul

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Värsid 71–74 — Ahjosta nousee uuhi · 1 laul

Muud märkuses nimetatud laulud

77. värss — ”Se susi sinuista toivoi!” · 1 laul

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 149–162 — Kehon osien takominen · 6 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 167–176 — Ilmarinen kylpee · 1 laul

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 197–232 — Ilmarinen tarjoaa kultaneitoa · 8 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Tekstist ja rahvalauludest

Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.

Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.

Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.

Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.

Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.

Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.

Sellel lehel lõikude all loetletud 10 rahvalaulust on 6 kirja pandud pärast 1849. aastat.

Kalevala soomekeelne tekst pärineb korpusest Kirjalliset runot (KR), mille koostas Sakari Korpikallio Soome Kirjanduse Seltsis (SKS) projektides FILTER ja REFOP, CC BY 4.0. Lönnroti kokkuvõtted on RunoVerse’i jaoks tõlgitud väljaande „Avoin Kalevala“ (SKS) transkriptsiooni järgi, CC BY 4.0. Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907. Rahvalaulud pärinevad SKVR-i veebiteenusest (korpused SKVR ja JR, toim. Saarinen, Alén, Niku, Kallio ja Stark, SKS 2024–, CC BY 4.0) ja iga laulu juures on selle SKVR- või JR-number; Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi laulude juures on arhiiviviide.