Kalevala, 36. runo
Kullervo, Kalervon poika
Kullervo lugu jutustatakse runodes 31–36.
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–154 Kullervo valmistub sõtta ja jätab kodustega hüvasti. Ainult ema ütleb, et hoolib temast; teistel on ükskõik, kuhu ta läheb ja kas ta sureb või jääb ellu.
- Värsid 155–250 Ta jõuab Untamolasse, lööb kõik maha ja paneb hooned põlema.
- Värsid 251–296 Koju naastes leiab ta talu tühjana; ainus elusolend on vana must koer, kellega ta läheb metsa jahile, et endale toitu hankida.
- Värsid 297–360 Metsas rännates jõuab ta paika, kus ta oli oma õe ära meelitanud, ja teeb süümepiinades mõõgaga oma elule lõpu.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse'i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Värsid 1–154
Kullervo valmistub sõtta ja jätab kodustega hüvasti. Ainult ema ütleb, et hoolib temast; teistel on ükskõik, kuhu ta läheb ja kas ta sureb või jääb ellu.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
SKVR XIII1 457. — Rautu · 1892 · A. Leino
Kalevala See laul 25 "En mä silloin suohon sorru Suohon en mie silloin sorru, 28 variksien vainioille, Vainioille variksien, 31 Somap' on sotahan kuolla, Soma on sotahan kuolla, 32 kaunis miekan kalskehesen! Kaunis miekan kalskehesen; SKVR VII1 933 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist
Kalevala See laul 17 "Lähet vuohella sotahan, suottasi lähet sotahan, 61 Itketkö sinä minua, "Itketkö, iso, minua, 66 "En minä sinua itke, "En itke minä sinua: 137 Itkenpä minä sinua, "Itkenpä minä sinua, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 138 kun sun kuulen kuolleheksi, kun on kuulen kuolleheksi etc., SKVR VII1 932. — Liperi · 1846 · A. E. Ahlqvist
Kalevala See laul 61 Itketkö sinä minua, "Itketkö sinä minua" etc. 66 "En minä sinua itke, "En itke minä sinua: 88 "En itke minä sinua, "En itke minä sinua" etc. 137 Itkenpä minä sinua, "Itkempä minä sinua, SKVR VI1 30. — Juva · 1871 · K. A. Gottlund
Kalevala See laul 60 "Hyvästi, hyvä isoni! Hyvästi hyvä isäni, 61 Itketkö sinä minua, Itkeskös sinä minua, 66 "En minä sinua itke, En minä sinua itke, 127 minun kaunis kantajani, *Minun kaunis kantajani, SKVR VII1 933. — Ilomantsi · 1838 · Elias Lönnrot
Kalevala See laul 61 Itketkö sinä minua, "Itketkö ⌈sinä⌉ minua, 66 "En minä sinua itke, "En itke minä sinua: 138 kun sun kuulen kuolleheksi, Kun sun kuulen" etc.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel; lugemisvaates näeb iga värsi lähimaid vasteid.
Värsid 155–250
Ta jõuab Untamolasse, lööb kõik maha ja paneb hooned põlema.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
SKVR VII1 904. — Suistamo · 1847 · R. Polén
Kalevala See laul 157 läksi soitellen sotahan, Läksi soitellen sotahan, 159 Soitti suolla, soitti maalla, Soitti suolla mennessänsä, 160 kajahutti kankahalla, Kajahutti kankahalla 165 "Jo iso kotona kuoli, "Jo siskos kotona kuoli!" Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 179 "Jo veli kotona kuoli, "Jo vaimos kotona kuoli!" SKVR I2 1000. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot
Kalevala See laul 157 läksi soitellen sotahan, Läksi soitellen sotaan, 159 Soitti suolla, soitti maalla, Soitti suolla mennessään, 170 hänpä varsin vastaeli: Varsin vastaeli: 235 Meni soitellen sotahan, Meni soitellen sotaan, SKVR I2 1002. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot
Kalevala See laul 157 läksi soitellen sotahan, Läksi soitellen sotaan, 172 On meillä kotona ruuna, "On hän kotona ruuna, 173 millä maahan vietäkähän, Millä maahan vietäöhö, 186 On siellä ori kotona, "On ori kotona ollut, SKVR VII1 654 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist
Kalevala See laul 157 läksi soitellen sotahan, läksi taitellen sotahan, 159 Soitti suolla, soitti maalla, soitti suolla mennessänsä, 160 kajahutti kankahalla, kajahutti kankahalla; 244 kalvan kaikkien parahan, kilven kaikkien parahan SKVR V1 686. — Lempaala · 1854 · Kaarlo Slöör
Kalevala See laul 165 "Jo iso kotona kuoli, Jo emo kotona kuoli, 220 läsnä hengen lähtiessä! Läsnä hengen lähtehessä, 221 Lie kuollut kovin viluhun Vain lie kuollut kovin viluun 231 En vielä kotihin joua: En minä kotihin joua,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel; lugemisvaates näeb iga värsi lähimaid vasteid.
Värsid 251–296
Koju naastes leiab ta talu tühjana; ainus elusolend on vana must koer, kellega ta läheb metsa jahile, et endale toitu hankida.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
SKVR VII2 1003. — Suistamo · 1846 · A. E. Ahlqvist
Kalevala See laul 257 ei tulla likistämähän, ei tultu likistämähän, 259 Antoi kättä hiilokselle: annoin kättä hiilokselle, 260 hiilet kylmät hiiloksessa. hiilet kylmät hiiloksessa; 262 ei ole emo elossa. ei ole äitini elossa, SKVR VII2 1004. — Suistamo · 1846 · A. E. Ahlqvist
Kalevala See laul 259 Antoi kättä hiilokselle: annan kättä hiilokselle, 260 hiilet kylmät hiiloksessa. vilut hiilet hiiloksessa; 262 ei ole emo elossa. ei ole emo elossa, 264 kivet kylmät kiukahassa. kivet kylmät kiukoassa; SKVR VII2 1016. — Suojärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus
Kalevala See laul 259 Antoi kättä hiilokselle: Annoin kättä hiilokselle: 260 hiilet kylmät hiiloksessa. Vilut hiilet hiiloksessa; 264 kivet kylmät kiukahassa. Kivet kylmät kiukovassa.
Värsid 297–360
Metsas rännates jõuab ta paika, kus ta oli oma õe ära meelitanud, ja teeb süümepiinades mõõgaga oma elule lõpu.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
SKVR I2 1015. — Pistojärvi · 1894 · I. K. Inha
Kalevala See laul 301 Kävi matkoa vähäisen, Siirty matkoa vähäisen, 302 astui tietä pikkaraisen; Kulki tietä pikkaraisen, 316 tuolla paikalla pahalla, Tuolla mielellä pahalla, SKVR I4 2138. — Uhtua · 1918 · Eino Kemppainen
Kalevala See laul 302 astui tietä pikkaraisen; 'Mäni tietä pikkaraisen:' 329 Vastasi sanalla tuolla: Sanoipa sanalla tuolla: 343 Se oli surma nuoren miehen, 'Se oli surma lapsen surma'
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on lõigu all loetletud siis, kui lõigu vähemalt kolm värssi, mis jäävad vähemalt nelja värsi ulatusse, saab paari panna laulu värssidega. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Paari kahel värsil on vähemalt kaks ühist sõna ja need on vähemalt pool kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on. Sõnu võrreldakse kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“, ning paarid, mille ühised sõnad kuuluvad kõik Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka. Eespool on laulud, millel on kõige rohkem paare, ja võrdse arvu korral varem üles kirjutatud laulud. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud teksti järgivateks; kahtlastel juhtudel on laulu juures märkus.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Selle kohta, millele Lönnrot toetus, vaata Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ kommentaare; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse'i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Sellel lehel loetletud 15 rahvalaulust on 5 kirja pandud pärast 1849. aastat.