Kalevala, 35. runo
Kullervo, Kalervon poika
Kullervo lugu jutustatakse runodes 31–36.
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–68 Kullervo proovib vanemate juures teha mitmesuguseid töid, kuid kuna temast pole neis abi, saadab isa ta makse viima.
- Värsid 69–188 Kui maksud on viidud, kohtab Kullervo kojuteel tundmatut neidu, oma marjul eksinud õde, ning meelitab ta kaasa ja võrgutab.
- Värsid 189–344 Kui hiljem selgub, kes nad on, jookseb õde jõkke. Kullervo kiirustab koju, räägib emale õe kohutavast saatusest ja mõtleb ka ise oma elule lõpu teha.
- Värsid 345–372 Ema keelab tal end tappa ja soovitab tal kuskil varjul oma ärevat meelt vaigistada, kuid Kullervol tuleb äkki mõte minna kõigepealt Untamole kätte maksma.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse'i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Värsid 1–68
Kullervo proovib vanemate juures teha mitmesuguseid töid, kuid kuna temast pole neis abi, saadab isa ta makse viima.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
SKVR I2 936. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot
Kalevala See laul 31 katajaiset kaaret katkoi, katajaiset kaaret katko 56 ve'en velliksi seotti, veen velliksi seotti 58 kalat liivaksi litsotti. kalat liivaksi litsotti SKVR I2 940. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot
Kalevala See laul 50 "Mi on siitä tarpojasta, "Mi on tuosta tarpojasta, 51 ku ei tarvo olan takoa, Kun ei tarvo olan takoa." 58 kalat liivaksi litsotti. Kalat liivaksi litsotti.
Värsid 69–188
Kui maksud on viidud, kohtab Kullervo kojuteel tundmatut neidu, oma marjul eksinud õde, ning meelitab ta kaasa ja võrgutab.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
SKVR I2 970. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot
Kalevala See laul 83 noilla Väinön kankahilla, Niillä Väinön kankahilla. 102 helähytti helmivyöllä. Helähytti helmivyöllä. 104 tie vieri, reki rasasi. Tie vieri, reki rotsasi; 121 "Tuoni sulle korjahasi, Tuoni tulkoon korjahasi, SKVR I2 962. — Jyskyjärvi · 1835 · Elias Lönnrot
Kalevala See laul 71 hivus keltainen, korea, Hivus keltainen koria, 72 kengän kauto kaunokainen, Kengän kauto kaunokainen, 83 noilla Väinön kankahilla, Noilla Väinön kankahilla, 153 koppoi neion korjahansa, Koppo neion korjahansa, SKVR I2 960. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus
Kalevala See laul 83 noilla Väinön kankahilla, Noilla Väinön kankahilla, 84 ammoin raatuilla ahoilla. Ammoin raatuilla ahoilla. 183 käsi orosen ohjaksissa, Käsi oron ohjaksissa, 184 toinen neitosen nisoissa. Toinen neitosen nisuissa. Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 185 Siinä neitosen kisasi, Siinä neitosen makasi, SKVR IV1 227. — Hietamäki · 1848 · D. E. D. Europaeus
Kalevala See laul 91 alkoi neittä haastatella, Alko neittä haastatella, 141 "Käy, neito, rekoseheni, Käy, neito, rekoseheni 143 syömähän omeniani, Syömähän omeniani, 144 puremahan päähkeniä!" Puremahan päähkeniä! Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 147 "Sylen, kehno, kelkkahasi, "Sylen, kelmi, kelkkahasi SKVR I1 80. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot
Kalevala See laul 80 matkata omille maille. Työnsipä omille maille. 149 Vilu on olla viltin alla, Vilu on olla viltin alla, 150 kolkko korjassa eleä." Kolkko korjassa eleä." 183 käsi orosen ohjaksissa, Käsi ohjassa orosen,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel; lugemisvaates näeb iga värsi lähimaid vasteid.
Värsid 189–344
Kui hiljem selgub, kes nad on, jookseb õde jõkke. Kullervo kiirustab koju, räägib emale õe kohutavast saatusest ja mõtleb ka ise oma elule lõpu teha.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
SKVR I2 954. — Jyskyjärvi · 1835 · Elias Lönnrot
Kalevala See laul 200 enkä suurta enkä pientä, "Enk' ole suurta, enkä pientä, 201 olen kerran keskimäistä: Olen kerran keskimäistä, 275 Voi isoni, voi emoni, "Voi emoni kantajani, 287 Veitsin länkensä levitti, Veitsen länkensä levitti, SKVR I2 970. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot
Kalevala See laul 200 enkä suurta enkä pientä, "Enkä suurta, enkä pientä, 207 jos olet sukua suurta, "Mit olet sukua suurta?" 289 hyppäsi hyvän selälle, Hyppäsi hyvän rekeen, 290 hyvän laukin lautasille. Hyvän laukon lautasille. SKVR I2 978. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot
Kalevala See laul 196 isoa isän aloa." Isoa ison aloa?" 200 enkä suurta enkä pientä, "Enkä suurta, enkä pientä, 287 Veitsin länkensä levitti, Veitsin längensä levitti, 288 rauoin rahnoi rahkehensa, Rauoin rahnoi rahkesa: SKVR I2 979 a). — Vuokkiniemi · 1877 · A. A. Borenius
Kalevala See laul 199 "En ole sukua suurta, "En ole šukuo šuurta, 209 Neiti varsin vastoavi, Neit'i varšin vastoauve: 289 hyppäsi hyvän selälle, Hyppäsi hyvän šelällä, 290 hyvän laukin lautasille. Hyvän laukin lautaśella: SKVR I2 962. — Jyskyjärvi · 1835 · Elias Lönnrot
Kalevala See laul 200 enkä suurta enkä pientä, "Enkä suurta, enkä pientä, 207 jos olet sukua suurta, "Mit olet sukua suurta?" 290 hyvän laukin lautasille. Nousi laukin lautasille,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel; lugemisvaates näeb iga värsi lähimaid vasteid.
Värsid 345–372
Ema keelab tal end tappa ja soovitab tal kuskil varjul oma ärevat meelt vaigistada, kuid Kullervol tuleb äkki mõte minna kõigepealt Untamole kätte maksma.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
SKVR XII2 6143. — Kittilä · 1886 · G. A. Andersson
Kalevala See laul 347 suuhun ulvovan sutosen, Juoksevan sutosen suuhun, 348 karhun kiljuvan kitahan Karhun kauhean kitahan! 366 miesten tappotanterille: Miesten tappotanterille,
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on lõigu all loetletud siis, kui lõigu vähemalt kolm värssi, mis jäävad vähemalt nelja värsi ulatusse, saab paari panna laulu värssidega. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Paari kahel värsil on vähemalt kaks ühist sõna ja need on vähemalt pool kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on. Sõnu võrreldakse kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“, ning paarid, mille ühised sõnad kuuluvad kõik Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka. Eespool on laulud, millel on kõige rohkem paare, ja võrdse arvu korral varem üles kirjutatud laulud. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud teksti järgivateks; kahtlastel juhtudel on laulu juures märkus.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Selle kohta, millele Lönnrot toetus, vaata Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ kommentaare; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse'i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Sellel lehel loetletud 11 rahvalaulust on 2 kirja pandud pärast 1849. aastat.