← RunoVerse

Kalevala, 49. runo

Päikese ja kuu vabastamine

RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 9 rahvalaulu 6 paigast. Ülejäänud 41 teksti ei ole kaardil: 36 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 3 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 2 teiste ülestähenduste duplikaati.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Kiimaisjärvi (3), Vuokkiniemi (2).

  • 4 või rohkem laulu
  • 2–3 laulu
  • 1 laul
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 6 paika

2–3 laulu

1 laul

50 teksti loend

Selle runoga ühiseid värsse on 32 rahvalaulul 18 paigast.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Ilomantsi (6), Vuokkiniemi (6), Paltamo (2), Repola (2), Sotkamo (2), Suistamo (2), Suomussalmi (2).

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 18 paika

3–6 laulu

1–2 laulu

Mis selles runos juhtub

  1. Värsid 1–74 Ilmarinen sepistab uue kuu ja päikese, kuid ei saa neid paistma.
  2. Värsid 75–230 Väinämöinen saab liisku heites teada, et kuu ja päike on Pohjolas mäe sees; ta läheb Pohjolasse, võitleb Pohjola rahvaga ja võidab.
  3. Värsid 231–278 Ta läheb mäe juurde kuud ja päikest vaatama, kuid ei pääse sisse.
  4. Värsid 279–362 Ta naaseb koju, et lasta sepistada riistu, millega mägi lahti murda. Kui Ilmarinen neid sepistab, kardab Pohjola perenaine, et ka temal võib halvasti minna, ja laseb kuu ja päikese mäest välja.
  5. Värsid 363–422 Kui Väinämöinen näeb kuud ja päikest taevas, tervitab ta neid ja soovib, et need alati kaunilt käiksid ja maadele õnne tooksid.

Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.

Paigad selles runos: Pohjola, Kalevala, Väinölä

Värsid 1–74

Ilmarinen sepistab uue kuu ja päikese, kuid ei saa neid paistma.

Soomekeelne tekst, 1849Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907
1Ain' on päivä paistamatta,Still the sun was never shining,
2kuu kulta kumottamattaNeither gleamed the golden moonlight,
3noilla Väinölän tuvilla,Not in Väinölä's dark dwellings,
4Kalevalan kankahilla.Not on Kalevala's broad heathlands.
5Vilu viljalle tulevi,Frost upon the crops descended,
6karjoille olo kamala,And the cattle suffered greatly,
7outo ilman lintusille,And the birds of air felt strangely,
8ikävä imehnoisille,All mankind felt ever mournful,
9kun ei konsa päivyt paistaFor the sunlight shone no longer,
10eikä kuuhuet kumota.Neither did there shine the moonlight.
11Hauki tiesi hauan pohjat,Though the pike knew well the pike-deeps,
12kokko lintujen kulennan,And the bird-paths knew the eagle,
13tuuli haahen päiväyksen;And the wind the vessel's journey,
14ei tieä imehnon lapset,Yet mankind were all unknowing
15milloin aamu alkanevi,If the time was really morning,
16milloin yö yrittäneviOr if perhaps it still was night-time,
17nenässä utuisen niemen,Out upon the cloudy headland,
18päässä saaren terhenisen.And upon the shady island.
19Nuoret neuvoa pitävät,And the young men then took counsel,
20ikäpuolet arvelevat,And the older men considered
21kuinka kuutta lietänehe,How to live without the moonlight,
22päivättä elettäneheAnd exist without the sunlight,
23noilla raukoilla rajoilla,In that miserable country,
24poloisilla Pohjan mailla.In the wretched land of Pohja.
25Neiet neuvoa pitävät,And the girls took likewise counsel,
26orpanat osaelevat.And their cousins too considered;
27Päätyvät sepon pajahan.And they hastened to the smithy,
28Sanovat sanalla tuolla:And they spoke the words which follow:
29"Nouse, seppo, seinän alta,"Smith, from 'neath the wall arise thou,
30takoja, kiven takoaFrom the hearthstone rise, O craftsman,
31takomahan uutta kuuta,That a new moon thou may'st forge us,
32uutta auringon keheä!And a new sun thou may'st make us.
33Pah' on kuun kumottamatta,Ill it is without the moonlight,
34outo päivän paistamatta."Strange it is without the sunlight."
35Nousi seppo seinän alta,From the hearth arose the craftsman,
36takoja kiven takoaFrom beneath the wall the craftsman,
37takomahan uutta kuuta,That a new moon he might forge them,
38uutta auringon kehäistä.And a new sun he might make them,
39Kuun on kullasta kuvasi,And a moon of gold constructed,
40hopeasta päivän laati.And a sun he made of silver.
41Tuli vanha Väinämöinen,Came the aged Väinämöinen,
42ovelle asetteleikse.And beside the door he sat him,
43Sanan virkkoi, noin nimesi:And he spoke the words which follow:
44"Oi on seppo veikkoseni!"O thou smith, my dearest brother,
45Mitä paukutat pajassa,What art thou in smithy forging,
46ajan kaiken kalkuttelet?"Hammering thus without cessation?"
47Se on seppo IlmarinenThereupon smith Ilmarinen
48sanan virkkoi, noin nimesi:Answered in the words that follow:
49"Kuuta kullaista kuvoan,"Out of gold a moon I'm shaping,
50hope'ista aurinkoaAnd a sun of silver making,
51tuonne taivahan laelle,In the sky I then will place them,
52päälle kuuen kirjokannen."Over six of starry heavens."
53Silloin vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen
54itse tuon sanoiksi virkki:Answered in the words that follow:
55"Ohoh seppo Ilmarinen!"O thou smith, O Ilmarinen,
56Jo nyt laait joutavia!What you make is wholly useless.
57Ei kumota kulta kuuna,Gold will never shine like moonlight,
58paista päivänä hopea."Silver will not shine like sunlight."
59Seppo kuuhuen kuvasi,Thus the smith a moon constructed,
60takoi päivän valmihiksi.And a sun completely finished,
61Noita nosteli halulla,Eagerly he raised them upward,
62kaunihisti kannatteli,Raised them to the best position,
63kuun on kuusen latvasehen,Raised the moon to fir-tree's summit,
64päivän pitkän männyn päähän.Set the sun upon a pine-tree.
65Hiki vieri viejän päästä,From his head the sweat was streaming,
66kaste kantajan otsastaFrom his forehead sweat was falling,
67työssä tuiki työlähässä,With the greatness of his efforts,
68nostannassa vaikeassa.And the weight that he was lifting.
69Saipa kuun kohotetuksi,Thus the moon was now uplifted,
70auringon asetetuksi,In his place the sun was stationed,
71kuun on kuusen kukkuralle,Moon amid the crown of fir-tree,
72päivyen petäjän päähän:Sun upon a pine-tree's summit,
73eipä kuu kumotakanaBut the moon shed forth no lustre,
74eikä päivyt paistakana.And the sun was likewise rayless.

RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 9 rahvalaulu 6 paigast. Ülejäänud 41 teksti ei ole kaardil: 36 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 3 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 2 teiste ülestähenduste duplikaati.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Kiimaisjärvi (3), Vuokkiniemi (2).

  • 4 või rohkem laulu
  • 2–3 laulu
  • 1 laul
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 6 paika

2–3 laulu

1 laul

50 teksti loend

Selle runoga ühiseid värsse on 32 rahvalaulul 18 paigast.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Ilomantsi (6), Vuokkiniemi (6), Paltamo (2), Repola (2), Sotkamo (2), Suistamo (2), Suomussalmi (2).

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 18 paika

3–6 laulu

1–2 laulu

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR VII4 loitsut 2757. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    22 päivättä elettänehepäivättä elettänehen,
    23 noilla raukoilla rajoilla,näillä raukoilla rajoilla,
    24 poloisilla Pohjan mailla.poloisilla Pohjan mailla.
    25 Neiet neuvoa pitävät,Neiet neuvoa pitävi,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    26 orpanat osaelevat.orpanat osaelevi:
  2. JR 02316 — Rovaniemi · 1815 · A. I. Arwidsson · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    19 Nuoret neuvoa pitävät,Nuoret neuvoa pitäävät,
    25 Neiet neuvoa pitävät,Neiot neuvoa pitäävät,
    52 päälle kuuen kirjokannen."Läpi kuuen kirjokannen,
  3. SKVR XII2 6067. — Suomussalmi · 1823 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    21 kuinka kuutta lietänehe,Kuinkas kuuta lietänehen,
    22 päivättä elettänehePäivätä elettäneehen:
    25 Neiet neuvoa pitävät,Neijet nyt neuvoa pitävät,

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.

  1. SKVR VII4 loitsut 2757. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    22 päivättä elettänehepäivättä elettänehen,
    23 noilla raukoilla rajoilla,näillä raukoilla rajoilla,
    24 poloisilla Pohjan mailla.poloisilla Pohjan mailla.
    25 Neiet neuvoa pitävät,Neiet neuvoa pitävi,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    26 orpanat osaelevat.orpanat osaelevi:
  2. JR 02316 — Rovaniemi · 1815 · A. I. Arwidsson · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    19 Nuoret neuvoa pitävät,Nuoret neuvoa pitäävät,
    25 Neiet neuvoa pitävät,Neiot neuvoa pitäävät,
    52 päälle kuuen kirjokannen."Läpi kuuen kirjokannen,
  3. SKVR XII2 6067. — Suomussalmi · 1823 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    21 kuinka kuutta lietänehe,Kuinkas kuuta lietänehen,
    22 päivättä elettänehePäivätä elettäneehen:
    25 Neiet neuvoa pitävät,Neijet nyt neuvoa pitävät,

Värsid 75–230

Väinämöinen saab liisku heites teada, et kuu ja päike on Pohjolas mäe sees; ta läheb Pohjolasse, võitleb Pohjola rahvaga ja võidab.

75Silloin vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen
76itse tuon sanoiksi virkki:Spoke aloud the words which follow:
77"Nyt on aika arvan käyä,"Time it is the lots to shuffle,
78miehen merkkiä kysyä,And the signs with care to question
79minne meiltä päivä päätyi,Where the sun is hidden from us,
80kunne meiltä kuu katosi."And the moon has vanished from us."
81Itse vanha Väinämöinen,Then the aged Väinämöinen,
82tietäjä iän-ikuinen,He the great primeval sorcerer,
83leikkasi lepästä lastut,Hastened alder-sticks to cut him,
84laittoi lastut laaullensa,And arranged the sticks in order,
85kävi arvat kääntämähän,And began the lots to shuffle,
86sormin arvat suortamahan.With his fingers to arrange them,
87Sanovi sanalla tuolla,And he spoke the words which follow,
88lausui tuolla lausehella:And in words like these expressed him:
89"Kysyn Luojalta lupoa,"Leave I ask of the Creator,
90vaain varsin vastinetta.Seek an answer that misleads not.
91Sano totta, Luojan merkki,Tell me, signs of the Creator,
92juttele, Jumalan arpa:Lots of Jumala, instruct me,
93minne meiltä päivä päätyi,Where the sun is hidden from us,
94kunne meiltä kuu katosi,And the moon has vanished from us,
95kun ei ilmoisna ikänäSince no more as time elapses,
96nähä noita taivahalla?In the sky do we behold them?
97"Sano, arpa, syytä myöten,"Speak, O lot, and tell me truly
98elä miehen mieltä myöten,With man's reason speak unto me,
99tuo tänne toet sanomat,Speak thou faithful words unto us,
100varmat liitot liikahuta!Make thou faithful compacts with us!
101Jos arpa valehteleisi,If the lot should lie unto me,
102niin arvo alennetahan:Then its worth I hold as nothing,
103arpa luoahan tulehen,And upon the fire will cast it,
104merkki miesten poltetahan."And will burn the signs upon it."
105Toi arpa toet sanomat,And the lot spoke words most faithful,
106merkki miesten vastoavi:And the signs made answer truly,
107sanoi päivän saaneheksi,For they said the sun was hidden,
108kuun tuonne kaonneheksiAnd the moon was also sunken,
109Pohjolan kivimäkehen,Deep in Pohjola's stone mountain,
110vaaran vaskisen sisähän.And within the hill of copper.
111Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
112siitä tuon sanoiksi virkki:Uttered then the words which follow:
113"Jos ma nyt lähen Pohjolahan,"I to Pohjola must journey,
114Pohjan poikien poluille,On the path of Pohja's children,
115saan ma kuun kumottamahan,And will bring the moon to shining,
116päivä kullan paistamahan."And the golden sun to shining."
117Jopa läksi jotta joutuiForth he journeyed, and he hastened
118pimeähän Pohjolahan.Unto Pohjola's dark regions,
119Astui päivän, astui toisen:And he walked one day, a second,
120päivänäpä kolmantenaAnd at length upon the third day
121jo näkyvi Pohjan portti,Came in view the gate of Pohja,
122kivikummut kuumottavi.And appeared the rocky mountains.
123Ensin huuti huikahuttiThen with all his strength he shouted,
124tuolla Pohjolan joella:As he came to Pohja's river,
125"Tuokatte venettä tänne"Bring me here a boat directly
126joen poikki päästäkseni!"Which shall take me o'er the river."
127Kun ei huuto kuulununnaAs his shouting was not heeded,
128eikä tuotuna venettä,And no boat for him provided,
129keräsi kekosen puita,Wood into a heap he gathered,
130kuivan kuusen lehväsiä;And the dead twigs of a fir-tree.
131teki tulen rantaselle,On the shore he made a fire,
132saavutti savun sakean.And thick clouds of smoke rose upward;
133Tuli nousi taivahalle,To the sky the flame rose upward,
134savu ilmahan sakeni.In the air the smoke ascended.
135Louhi, Pohjolan emäntä,Louhi, Pohjola's old Mistress
136itse päätyi ikkunahan.Came herself unto the window,
137Katsoi tuonne salmen suuhun,And, at the sound's opening gazing,
138sanan virkkoi, noin nimesi:Then she spoke the words which follow:
139"Mi tuolla tuli palavi,"What's the flame that's burning yonder,
140tuolla saaren salmen suulla?Where the Sound of Saari opens?
141Pieni on sotatuliksi,For a camp too small I think it,
142suuri nuottavalke'iksi."But 'tis larger than a fisher's."
143Itse poika pohjolaisenThen the son of Pohja's country
144pian pistihe pihalleHurried out into the open,
145katsomahan, kuulemahan,And he looked about and listened,
146tarkasti tähyämähän:Seeking thus for information.
147"On tuolla joen takana"On the river's other margin,
148mies kempi kävelemässä."Is a stately hero marching."
149Siinä vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen
150jo huhusi toisen kerran:Once again commenced his shouting.
151"Tuo venettä, Pohjan poika,"Bring a boat, O son of Pohja,
152Väinämöiselle venettä!"Bring a boat for Väinämöinen."
153Niin sanovi Pohjan poika,Answer made the son of Pohja,
154itse lausui, vastaeli:And in words like these responded:
155"Ei täältä venehet joua."Here the boats are never ready;
156Tule sormin soutimina,You to row must use your fingers,
157kämmenin käsimeloinaAnd must use your hands for rudder,
158poikki Pohjolan joesta!"Crossing Pohjola's deep river."
159Siinä vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen
160arvelee, ajattelevi:Pondered deeply and reflected,
161"Sep' ei miesi lienekänä,"Not as man should he be reckoned
162ku on tieltä myösteleikse."Who retreats upon his pathway."
163Meni haukina merehen,Like a pike in lake then plunging,
164siikana silajoelle,Powan-like in sluggish river,
165pian uipi salmen poikki,Through the sound he swam right quickly,
166välehen välin samosi.Speedily the strait he traversed,
167Astui jalan, astui toisen,And he moved one foot, a second,
168Pohjan rannalle rapasi.And he reached the shore of Pohja.
169Niin sanovi Pohjan poiat,Then spoke out the sons of Pohja,
170paha parvi pauhoavi:And the evil army shouted:
171"Käypä Pohjolan pihalle!""Go into the yard of Pohja,"
172Meni Pohjolan pihalle.And on this the yard he entered.
173Pohjan poikaset sanovat,Then exclaimed the sons of Pohja,
174paha parvi pauhoavi:And the evil army shouted:
175"Tules Pohjolan tupahan!""Enter now the house of Pohja."
176Meni Pohjolan tupahan;And on this the house he entered,
177jalan polki porstuahan,On the floor his foot he planted,
178laski kääkähän kätensä,Grasped he the door-handle firmly,
179siitä tunkihe tupahan,Forced his way into the dwelling,
180ajoihe katoksen alle.And beneath the roof he entered,
181Siellä miehet mettä juovat,There the men the mead were drinking,
182simoa sirettelevät,And the honey-drink imbibing.
183miehet kaikki miekka vyöllä,All the men with swords were girded,
184urohot sota-aseissaAnd the heroes aimed their weapons
185pään varalle Väinämöisen,At the head of Väinämöinen,
186surmaksi suvantolaisen.Thus to slay Suvantolainen.
187Nuo kysyivät tullehelta,Then they questioned the intruder
188sanoivat sanalla tuolla:In the very words that follow:
189"Ku sanoma kurjan miehen,"What's your news, you wretched fellow,
190tuuma uinehen urohon?"What's your need, O swimming hero?"
191Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
192sanan virkkoi, noin nimesi:Answered in the words which follow:
193"Kuusta on sanomat kummat,"Of the moon are curious tidings,
194päivästä iki-imehet.Of the sun are wondrous tidings.
195Minnes meiltä päivä päätyi,Where is now the sun imprisoned,
196kunnes meiltä kuu katosi?"Whither has the moon been taken?"
197Pohjan poikaset sanovi,Answered then the sons of Pohja,
198paha parvi lausueli:And the evil army answered:
199"Tuonne teiltä päivä päätyi,"Thus it is the sun is hidden,
200päivä päätyi, kuu katosiSun is hidden, moon imprisoned,
201kirjarintahan kivehen,In the stones of many colours,
202rautaisehen kalliohon.In the rocks as hard as iron,
203Sielt' ei pääse päästämättä,And from this, escape they cannot,
204selviä selittämättä."And release shall never reach them."
205Silloin vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen
206itse tuon sanoiksi virkki:Answered in the words that follow:
207"Kun ei kuu kivestä pääsne,"If the sun from rock ascends not,
208pääsne päivä kalliosta,Nor the moon from rocky mountain,
209käykämme käsirysyhyn,Let us join in closest conflict,
210ruvetkamme miekkasille!"Let us grasp our trusty sword-blades."
211Veti miekan, riisti rauan,Sword they drew, and tried their sword-blades,
212tempasi tupesta tuiman,Drew from out the sheaths their weapons;
213jonka kuu kärestä paistoi,At the point the moon was shining,
214päivä västistä välähyi,On the hilt the sun was shining,
215hepo seisovi selällä,On the back a horse was standing,
216kasi naukui naulan tiessä.At the knob a cat was mewing.
217Mittelivät miekkojansa,After this the swords they measured,
218koittelivat korttiansa:And they thus compared their weapons,
219olipa pikkuista pitempiAnd the sword of aged Väinö
220miekka vanhan Väinämöisen,Was a little trifle longer,
221yhtä ohrasen jyveä,Longer, as a grain of barley,
222olen kortta korkeampi.As the width of straw-stalk longer.
223Mentihin ulos pihalle,Out into the yard they hastened,
224tasarinnan tanterelle.On the grass to meet in conflict,
225Siitä vanha VäinämöinenAnd the aged Väinämöinen
226löip' on kerran leimahutti,Struck a blow with lightning swiftness,
227löipä kerran, löipä toisen:Struck a blow, and struck a second,
228listi kuin naurihin napoja,And he sheared, like roots of turnips,
229lippasi kuin liinan päitäOff he shore, like heads of flax-plant,
230päitä Pohjan poikasien.Heads of all the sons of Pohja.

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR XII1 81. — Sotkamo · 1931 · H. R. Aspelin · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    151 "Tuo venettä, Pohjan poika,Tuo venettä pohjon poika
    158 poikki Pohjolan joesta!"Poikki Pohjolan jovesta
    171 "Käypä Pohjolan pihalle!"Meni pohjolan pihalle
    175 "Tules Pohjolan tupahan!"Tule pohjolan tupaan.
    Veel ühiseid värsse (5)
    KalevalaSee laul
    208 pääsne päivä kalliosta,Päivä pääsi kalliosta.
    214 päivä västistä välähyi,Päivä västistä välytti;
    219 olipa pikkuista pitempiOli pikkusta pitempi
    220 miekka vanhan Väinämöisen,Mieka vanha Väinämöisen
    228 listi kuin naurihin napoja,Listi kuin naurin napoja.
  2. SKVR XII1 99. — Paltamo · 1819 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    79 minne meiltä päivä päätyi,Minne, sano, meiltä päivä päty,
    80 kunne meiltä kuu katosi."Kunnas meiltä ku katosi?
    113 "Jos ma nyt lähen Pohjolahan,"Jos ma nyt lähen Pohjolan,
    123 Ensin huuti huikahuttiKuin huti hujahutti,
    Veel ühiseid värsse (4)
    KalevalaSee laul
    156 Tule sormin soutimina,"Tule sormin soutamata,
    158 poikki Pohjolan joesta!"Poiki pohjolan joesta."
    171 "Käypä Pohjolan pihalle!""Tules pohjolan pihalle!"
    208 pääsne päivä kalliosta,Päivä peäsi kalliosta,
  3. SKVR VII4 loitsut 1605. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    77 "Nyt on aika arvan käyä,Nyt on aika arvan käy'ä,
    78 miehen merkkiä kysyä,Miesten merkkiä kysyä
    85 kävi arvat kääntämähän,Käsin arvat kääntämähän,
    86 sormin arvat suortamahan.Sormin arvat suortamahan!
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    97 "Sano, arpa, syytä myöten,Sano, arpa, syytä myöten,
    98 elä miehen mieltä myöten,Elä miehen mieltä myöten,
    100 varmat liitot liikahuta!To'et liitot liikahuta,
  4. SKVR VII4 loitsut 1604. — Ilomantsi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    77 "Nyt on aika arvan käyä,Nyt on aika arvan käyä,
    78 miehen merkkiä kysyä,Miehen merkillä kysyä;
    89 "Kysyn Luojalta lupoa,Kysyn luojalta lupoa,
    97 "Sano, arpa, syytä myöten,Sano, arpa, syitä myöten,
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    98 elä miehen mieltä myöten,Elä miesten mieltä myöten!
    101 Jos arpa valehteleisi,Jos arpa valehtelevi,
    104 merkki miesten poltetahan."Merkki miesten poltetah.
  5. SKVR XV 643. — Ilomantsi · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    91 Sano totta, Luojan merkki,Sano totta, luojan merkki,
    92 juttele, Jumalan arpa:juttele, Jumalan armo!
    99 tuo tänne toet sanomat,tuo mulle toet sanomat,
    100 varmat liitot liikahuta!varmat liitot liikauta.
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    101 Jos arpa valehteleisi,Jos arpa valehteloo,
    104 merkki miesten poltetahan."miesten merkki poltetaan.

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR XII1 99. — Paltamo · 1819 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    79 minne meiltä päivä päätyi,Minne, sano, meiltä päivä päty,
    80 kunne meiltä kuu katosi."Kunnas meiltä ku katosi?
    113 "Jos ma nyt lähen Pohjolahan,"Jos ma nyt lähen Pohjolan,
    123 Ensin huuti huikahuttiKuin huti hujahutti,
    Veel ühiseid värsse (4)
    KalevalaSee laul
    156 Tule sormin soutimina,"Tule sormin soutamata,
    158 poikki Pohjolan joesta!"Poiki pohjolan joesta."
    171 "Käypä Pohjolan pihalle!""Tules pohjolan pihalle!"
    208 pääsne päivä kalliosta,Päivä peäsi kalliosta,
  2. SKVR VII4 loitsut 1605. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    77 "Nyt on aika arvan käyä,Nyt on aika arvan käy'ä,
    78 miehen merkkiä kysyä,Miesten merkkiä kysyä
    85 kävi arvat kääntämähän,Käsin arvat kääntämähän,
    86 sormin arvat suortamahan.Sormin arvat suortamahan!
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    97 "Sano, arpa, syytä myöten,Sano, arpa, syytä myöten,
    98 elä miehen mieltä myöten,Elä miehen mieltä myöten,
    100 varmat liitot liikahuta!To'et liitot liikahuta,
  3. SKVR VII4 loitsut 1604. — Ilomantsi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    77 "Nyt on aika arvan käyä,Nyt on aika arvan käyä,
    78 miehen merkkiä kysyä,Miehen merkillä kysyä;
    89 "Kysyn Luojalta lupoa,Kysyn luojalta lupoa,
    97 "Sano, arpa, syytä myöten,Sano, arpa, syitä myöten,
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    98 elä miehen mieltä myöten,Elä miesten mieltä myöten!
    101 Jos arpa valehteleisi,Jos arpa valehtelevi,
    104 merkki miesten poltetahan."Merkki miesten poltetah.
  4. SKVR XV 643. — Ilomantsi · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    91 Sano totta, Luojan merkki,Sano totta, luojan merkki,
    92 juttele, Jumalan arpa:juttele, Jumalan armo!
    99 tuo tänne toet sanomat,tuo mulle toet sanomat,
    100 varmat liitot liikahuta!varmat liitot liikauta.
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    101 Jos arpa valehteleisi,Jos arpa valehteloo,
    104 merkki miesten poltetahan."miesten merkki poltetaan.
  5. JR 85423 — Kainuu, Viena · 1836 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    151 "Tuo venettä, Pohjan poika,Tuo venettä Pohjan poika
    158 poikki Pohjolan joesta!"Poikki P. joesta
    214 päivä västistä välähyi,Päivä västistä välätti

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.

Värsid 231–278

Ta läheb mäe juurde kuud ja päikest vaatama, kuid ei pääse sisse.

231Siitä vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen
232kävi kuuta katsomahan,Sought for where the moon was hidden,
233päiveä kerittämähänLikewise would release the sunlight
234kirjarinnasta kivestä,From the rocks of varied colour,
235vuoresta teräksisestä,From the depths of steely mountain,
236rautaisesta kalliosta.From the rocks as hard as iron.
237Astui tietä pikkuruisen,Then he walked a little distance,
238kulki matkoa vähäisen,But a very little distance,
239niin näki vihannan saaren.When he saw a copse all verdant,
240Saarell' on komea koivu,In the copse a lovely birch-tree,
241koivun alla paasi paksu,And a large stone block beneath it,
242alla paaen kallioinen,And a rock beneath the stone block,
243yheksin ovia eessä,And there were nine doors before it,
244saoin salpoja ovilla.In the doors were bolts a hundred.
245Keksi piirtämän kivessä,In the stone a crack perceiving,
246valeviivan kalliossa.In the rock some lines engraven,
247Veti miekkansa tupesta,Then he drew his sword from scabbard,
248kirjoitti kivehen kirjanOn the coloured stone he scraped it,
249miekalla tuliterällä,With the sharp point of his sword-blade,
250säilällä säkenevällä:With his gleaming blade he scraped it,
251katkesi kivi kaheksi,Till the stone in two divided,
252paasi kolmeksi pakahtui.And in three he quickly split it.
253Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
254katsovi kiven rakohon:Looked into the stone all pictured;
255siellä kyyt olutta juovat,Many serpents ale were drinking,
256maot vierrettä vetävätIn the wort the snakes were writhing,
257kirjavan kiven sisässä,In the coloured stone were hiding,
258maksankarvaisen malossa.In the cracks of liver-colour.
259Sanoi vanha Väinämöinen,Väinämöinen, old and steadfast,
260itse lausui, noin nimesi:Uttered then the words that follow:
261"Sentähen emäntä raukat"Thus it is the hapless Mistress
262vähemmin olutta saavat,Has so little ale acquired,
263kunp' on kyyt oluen juovat,For the snakes the ale are drinking,
264maot viertehen vetävät."In the wort the snakes are writhing."
265Leikkasip' on pään maolta,Off he cut the heads of serpents,
266katkoi kaulan käärmeheltä.Broke the necks of all the serpents,
267Sanovi sanalla tuolla,And he spoke the words which follow,
268lausui tuolla lausehella:And in words like these expressed him:
269"Elköhön sinä ikänä,"Never while the world existeth,
270tämän päivyen perästäFrom this very day henceforward,
271kyyt juoko olosiamme,Let our ale by snakes be drunken,
272maot mallasjuomiamme!"And our malt-drink by the serpents."
273Siitä vanha Väinämöinen,Then the aged Väinämöinen,
274tietäjä iän-ikuinen,He the great primeval sorcerer,
275kourin koitteli ovia,Sought with hands the doors to open,
276salpoja sanan väellä:And the bolts by spells to loosen,
277ei ovet käsin avau,But to hands the doors would yield not,
278salvat ei sanoista huoli.By his spells the bolts were moved not.

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 47. — Kontokki · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    248 kirjoitti kivehen kirjanKirjotti kivehen kirjan
    251 katkesi kivi kaheksi,Kivi katkesi :ksi
    255 siellä kyyt olutta juovat,Siellä kyyt olutta juo,
    256 maot vierrettä vetävätMaot vierettä vetää.
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    265 Leikkasip' on pään maolta,Leikkasi pään maolta,
  2. SKVR VII2 1347. — Eno · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    255 siellä kyyt olutta juovat,kussa kyyt olutta juovat,
    256 maot vierrettä vetävätmaot vierettä vetää!
    261 "Sentähen emäntä raukatSen tähen emäntä rukka
    262 vähemmin olutta saavat,vähem̄än olutta saavat,
  3. SKVR VII2 1348. — Ilomantsi · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    256 maot vierrettä vetävätmaot vierrettä vetää
    261 "Sentähen emäntä raukatsentähen emäntä raukka
    264 maot viertehen vetävät."maot viertehen vetää
  4. SKVR VII1 790. — Suistamo · 1916 · Eino Kemppainen · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    238 kulki matkoa vähäisen,Ajoi matkoa vähäisen,
    256 maot vierrettä vetävätmaot viertehen vetävät.
    263 kunp' on kyyt oluen juovat,jossa kyyt oluen juovat,

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 47. — Kontokki · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    248 kirjoitti kivehen kirjanKirjotti kivehen kirjan
    251 katkesi kivi kaheksi,Kivi katkesi :ksi
    255 siellä kyyt olutta juovat,Siellä kyyt olutta juo,
    256 maot vierrettä vetävätMaot vierettä vetää.
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    265 Leikkasip' on pään maolta,Leikkasi pään maolta,
  2. SKVR VII2 1347. — Eno · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    255 siellä kyyt olutta juovat,kussa kyyt olutta juovat,
    256 maot vierrettä vetävätmaot vierettä vetää!
    261 "Sentähen emäntä raukatSen tähen emäntä rukka
    262 vähemmin olutta saavat,vähem̄än olutta saavat,
  3. SKVR VII2 1348. — Ilomantsi · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    256 maot vierrettä vetävätmaot vierrettä vetää
    261 "Sentähen emäntä raukatsentähen emäntä raukka
    264 maot viertehen vetävät."maot viertehen vetää

Värsid 279–362

Ta naaseb koju, et lasta sepistada riistu, millega mägi lahti murda. Kui Ilmarinen neid sepistab, kardab Pohjola perenaine, et ka temal võib halvasti minna, ja laseb kuu ja päikese mäest välja.

279Silloin vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen
280itse tuon sanoiksi virkki:Spoke his thoughts in words that follow:
281"Akka mies asehitoinna,"Man unarmed is weak as woman;
282konna kirves-kuokatoinna."Weak as frog, without a hatchet."
283Kohta lähtevi kotia,And at once he wended homeward,
284alla päin, pahoilla mielin,Head bowed down, in great vexation,
285kun ei vielä kuuta saanutFor the moon was not recovered,
286eikä päiveä tavannut.Neither had the sun been captured.
287Sanoi lieto Lemminkäinen:Said the lively Lemminkainen,
288"Ohoh vanha Väinämöinen!"O thou aged Väinämöinen,
289Miks'et ottanut minuaWherefore didst forget to take me,
290kanssasi karehtijaksi?As your very trusty comrade?
291Oisi lukot luikahtanna,I had brought the locks to creaking,
292takasalvat taittununna,And the bars asunder broken,
293pääsnyt kuu kumottamahan,And released the moon for shining,
294nousnut päivä paistamahan."And had raised the sun for shining."
295Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
296itse tuon sanoiksi virkki:Answered in the words that follow:
297"Ei salvat sanoilla taitu,"Unto spells the bolts will yield not,
298lukot loihulla mureneAnd the locks my magic breaks not;
299eikä kourin koskemalla,Strength of hands will never move them,
300käsivarsin vääntämällä."And no strength of arm will force them."
301Meni sepponsa pajahan.To the smith's forge then he wandered,
302Sanan virkkoi, noin nimesi:And he spoke the words which follow:
303"Ohoh seppo Ilmarinen!"O thou smith, O Ilmarinen,
304Taos kuokka kolmihaara,Forge me now a mighty trident,
305tao tuuria tusina,And a dozen hatchets forge me,
306avaimia aika kimppu,And a bunch of keys enormous,
307jolla kuun kivestä päästän,From the stone the moon to rescue,
308päivän päästän kalliosta!"From the rock the sun deliver."
309Se on seppo Ilmarinen,Thereupon smith Ilmarinen,
310takoja iän-ikuinen,He the great primeval craftsman,
311takoi miehen tarpehia;Forged the hero what he needed,
312takoi tuuria tusinan,And a dozen hatchets forged him,
313avaimia aika kimpun,Forged a bunch of keys enormous,
314kelpo kimpun keihä'itä,And of spears a mighty bundle,
315eikä suurta eikä pientä,Not too large and not too little,
316takoi kerran keskoisia.But of middle size he forged them.
317Louhi, Pohjolan emäntä,Louhi, Pohjola's old Mistress,
318Pohjan akka harvahammas,Old and gap-toothed dame of Pohja,
319siitti siivet sulkinensa,Then with wings herself provided,
320levahutti lentämähän.And extended them for flying,
321Lenteli liki kotia,Near the house at first was flying,
322tuosta loihe loitommaksi,Then her flight extended further,
323poikki Pohjolan merestäStraight across the lake of Pohja
324sepon Ilmarin pajalle.Unto Ilmarinen's smithy.
325Aukoi seppo ikkunansa,Then the smith his window opened,
326katsoi, kuin tulisi tuuli:Looking if the wind was blowing;
327ei ollut tulento tuulen,'Twas no wind that there was blowing,
328oli harmoa havukka.But a hawk, and grey in colour.
329Se on seppo IlmarinenThereupon smith Ilmarinen
330sanan virkkoi, noin nimesi:Spoke aloud the words that follow:
331"Mit' olet, otus, hakeva,"Bird of prey, what brings thee hither,
332istut alla ikkunani?"Sitting underneath my window?"
333Lintu kielelle paneikse,Hereupon the bird spoke language,
334havukkainen haastelevi:And the hawk at once made answer:
335"Ohoh seppo Ilmarinen,"O thou smith, O Ilmarinen,
336takoja alinomainen,Thou the most industrious craftsman,
337kuin olet kovin osaava,Truly art thou very skilful,
338varsin taitava takoja!"And a most accomplished craftsman."
339Sanoi seppo Ilmarinen,Thereupon smith Ilmarinen
340itse lausui, noin nimesi:Answered in the words that follow:
341"Ei tuo kumma ollekana,"But indeed 'tis not a wonder
342jos olen takoja tarkka,If I am a skilful craftsman,
343kun olen taivoa takonut,For 'twas I who forged the heavens,
344ilman kantta kalkutellut."And the arch of air who welded."
345Lintu kielelle paneikse,Hereupon the bird spoke language,
346havukkainen haastelevi:And the hawk at once responded:
347"Mitä, seppo, siitä laait,"What is this, O smith, thou makest,
348kuta, rautio, rakennat?"What, O blacksmith, art thou forging?"
349Se on seppo IlmarinenThereupon smith Ilmarinen
350sanan vastaten sanovi:Answered in the words that follow:
351"Taon kaularenkahaista"'Tis a neck-ring I am forging,
352tuolle Pohjolan akalle,For the aged crone of Pohja,
353jolla kiinni kytketähänThat she may be firmly fettered
354vaaran vankan liepehesen."To the side of a great mountain."
355Louhi, Pohjolan emäntä,Louhi, Pohjola's old Mistress,
356Pohjan akka harvahammas,Old and gap-toothed dame of Pohja,
357jo tunsi tuhon tulevan,Felt on this her doom was coming,
358hätäpäivän päälle saavan.On her head the days of evil,
359Heti loihe lentämähän,And at once to flight betook her,
360pääsi poies Pohjolahan.Swift to Pohjola escaping.
361Laski kuun kivestä irti,From the stone the moon released she,
362päästi päivän kalliosta.From the rock the sun released she,

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR XII2 6065. — Suomussalmi · 1820 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    305 tao tuuria tusina,Tako tuuria tusinan,
    312 takoi tuuria tusinan,Taon tuuria tusinan,
    315 eikä suurta eikä pientä,Eikä suurta, eikä pientä,
  2. SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    288 "Ohoh vanha Väinämöinen!"Oho vanha Väinämöinen,
    344 ilman kantta kalkutellut."Kantta ilman kalkutellut,
    357 jo tunsi tuhon tulevan,Jo tunsi tuhon tulevan
  3. SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    288 "Ohoh vanha Väinämöinen!"Ohoh vanha Väinämöinen,
    357 jo tunsi tuhon tulevan,Jo tunnen tuhon tulevan,
    358 hätäpäivän päälle saavan.Hätäpäivän päälle saavan.
  4. SKVR I4 424. — Vuokkiniemi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    305 tao tuuria tusina,Tako tuuria tusinan,
    315 eikä suurta eikä pientä,Eikä suurta, eikä pientä,
    316 takoi kerran keskoisia.Tako kerran keskosia;
  5. SKVR I4 838. — Vuokkiniemi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    305 tao tuuria tusina,Tako tuuria tusinan,
    314 kelpo kimpun keihä'itä,Kelpo kimpun keihäiä.
    315 eikä suurta eikä pientä,Ei oo suurta, eikä pientä,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR XII2 6065. — Suomussalmi · 1820 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    305 tao tuuria tusina,Tako tuuria tusinan,
    312 takoi tuuria tusinan,Taon tuuria tusinan,
    315 eikä suurta eikä pientä,Eikä suurta, eikä pientä,
  2. SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    288 "Ohoh vanha Väinämöinen!"Oho vanha Väinämöinen,
    344 ilman kantta kalkutellut."Kantta ilman kalkutellut,
    357 jo tunsi tuhon tulevan,Jo tunsi tuhon tulevan
  3. SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    288 "Ohoh vanha Väinämöinen!"Ohoh vanha Väinämöinen,
    357 jo tunsi tuhon tulevan,Jo tunnen tuhon tulevan,
    358 hätäpäivän päälle saavan.Hätäpäivän päälle saavan.
  4. SKVR I4 424. — Vuokkiniemi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    305 tao tuuria tusina,Tako tuuria tusinan,
    315 eikä suurta eikä pientä,Eikä suurta, eikä pientä,
    316 takoi kerran keskoisia.Tako kerran keskosia;
  5. SKVR I4 838. — Vuokkiniemi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    305 tao tuuria tusina,Tako tuuria tusinan,
    314 kelpo kimpun keihä'itä,Kelpo kimpun keihäiä.
    315 eikä suurta eikä pientä,Ei oo suurta, eikä pientä,

Värsid 363–422

Kui Väinämöinen näeb kuud ja päikest taevas, tervitab ta neid ja soovib, et need alati kaunilt käiksid ja maadele õnne tooksid.

363Itse muuksi muutaltihe,Then again her form she altered,
364kyhäisihe kyyhkyseksi;And to dove herself converted,
365lenteä lekutteleviAnd her flight again directed
366sepon Ilmarin pajahan.Unto Ilmarinen's smithy,
367Lenti lintuna ovelle,To the door in bird-form flying,
368kyyhkysenä kynnykselle.Lit as dove upon the threshold.
369Se on seppo IlmarinenThereupon smith Ilmarinen
370sanan virkkoi, noin nimesi:Asked her in the words which follow:
371"Mitä, lintu, tänne lennit,"Why, O bird, hast thou flown hither?
372tulit, kyyhky, kynnykselle?"Dove, why sit'st thou on the threshold?"
373Vastasi otus ovelta,From the door the wild bird answered,
374virkkoi kyyhky kynnykseltä:And the dove spoke from the threshold:
375"Tuota lienen kynnyksellä"Here I sit upon the threshold,
376sanomata saattamassa:That the news I now may bring thee.
377jopa kuu kivestä nousi,From the stone the moon has risen,
378päivä pääsi kalliosta."From the rock the sun is loosened."
379Se on seppo IlmarinenThereupon smith Ilmarinen
380kävi itse katsomahan.Hastened forth to gaze around him,
381Astuvi pajan ovelle,And he stood at door of smithy,
382katsoi tarkan taivahalle:Gazing anxiously to heaven,
383katsoi kuun kumottavaksi,And he saw the moon was gleaming,
384näki päivän paistavaksi.And he saw the sun was shining.
385Meni luoksi Väinämöisen,Then he went to Väinämöinen,
386sanan virkkoi, noin nimesi:And he spoke the words which follow:
387"Ohoh vanha Väinämöinen,"O thou aged Väinämöinen,
388laulaja iän-ikuinen!Thou the great primeval minstrel,
389Käypä kuuta katsomahan,Come to gaze upon the moonlight,
390päiveä tähyämähän!Come to gaze upon the sunlight.
391Jo ovat tarkoin taivahalla,Now they stand in midst of heaven,
392sijoillansa muinaisilla."In their old accustomed places."
393Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
394itse pistihe pihalle,Hurried out into the open,
395varsin päätänsä kohotti,And at once his head uplifted,
396katsahtavi taivahalle:And he gazed aloft to heaven.
397kuu oli nousnut, päivä pääsnyt,Moon was risen, sun was loosened,
398taivon aurinko tavannut.In the sky the sun was beaming.
399Silloin vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen
400sai itse sanelemahan.Made a speech without delaying,
401Sanovi sanalla tuolla,And he spoke the words which follow,
402lausui tuolla lausehella:And in words like these expressed him:
403"Terve, kuu, kumottamasta,"Hail, O Moon, who beamest yonder,
404kaunis, kasvot näyttämästä,Thus thy fair cheeks well displaying,
405päivä kulta, koittamasta,Golden sun who risest yonder,
406aurinko, ylenemästä!Sun who once again arisest!
407"Kuu kulta, kivestä pääsit,"Golden Moon from stone delivered,
408päivä kaunis, kalliosta,Fairest Sun from rock arisen,
409nousit kullaisna käkenä,Like the golden cuckoo rise you,
410hope'isna kyyhkyläisnäLike the silver dove arise you,
411elollesi entiselle,Lead the life ye led aforetime,
412matkoillesi muinaisille.And resume your former journeys.
413"Nouse aina aamusilla"Rise for ever in the morning,
414tämän päivänki perästä!From this present day hereafter.
415Teepä meille terveyttä,Bring us always happy greetings,
416siirrä saama saatavihin,That our wealth increases ever,
417pyytö päähän peukalomme,Game for ever in our fingers,
418onni onkemme nenähän!Fortune at the points of fish-hooks.
419"Käy nyt tiesi tervehenä,"Go ye on your path with blessings,
420matkasi imantehena,Go ye on your charming journey,
421päätä kaari kaunihisti,Let your crescent now be beauteous,
422pääse illalla ilohon!"Rest ye joyful in the evening."

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. JR 02443 — Paltamo · 1829 · R. von Becker · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    375 "Tuota lienen kynnykselläTuota minä lienen kynnyksellä.
    376 sanomata saattamassa:Sanomata saattamassa.
    377 jopa kuu kivestä nousi,Jopa nyt kuu kivestä nousi
    378 päivä pääsi kalliosta."Päivä pääsi kalliosta
  2. SKVR VII1 435 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    380 kävi itse katsomahan.kävi neiti katsomahan,
    409 nousit kullaisna käkenä,lenti kullaisna käkenä,
    410 hope'isna kyyhkyläisnähopiaisna kyyhkyläisnä,

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. JR 02443 — Paltamo · 1829 · R. von Becker · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    375 "Tuota lienen kynnykselläTuota minä lienen kynnyksellä.
    376 sanomata saattamassa:Sanomata saattamassa.
    377 jopa kuu kivestä nousi,Jopa nyt kuu kivestä nousi
    378 päivä pääsi kalliosta."Päivä pääsi kalliosta
  2. SKVR VII1 435 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    380 kävi itse katsomahan.kävi neiti katsomahan,
    409 nousit kullaisna käkenä,lenti kullaisna käkenä,
    410 hope'isna kyyhkyläisnähopiaisna kyyhkyläisnä,

„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud

„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.

Kuidas laulud on rühmitatud

Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.

Runo tervikuna · 6 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 1–34 — Aurinko ja kuu on poissa · 2 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 75–110 — Väinämöinen kysyy arvalta · 2 laulu

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 111–204 — Väinämöisen · 2 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 205–230 — Miekkailukohtaus · 8 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 231–286 — Väinämöinen koittaa avata vuoren · 3 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 287–316 — Avaimet lukkoihin · 1 laul

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 317–378 — Takoja ja lintu · 5 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Tekstist ja rahvalauludest

Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.

Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.

Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.

Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.

Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.

Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.

Sellel lehel lõikude all loetletud 19 rahvalaulust on 2 kirja pandud pärast 1849. aastat.

Kalevala soomekeelne tekst pärineb korpusest Kirjalliset runot (KR), mille koostas Sakari Korpikallio Soome Kirjanduse Seltsis (SKS) projektides FILTER ja REFOP, CC BY 4.0. Lönnroti kokkuvõtted on RunoVerse’i jaoks tõlgitud väljaande „Avoin Kalevala“ (SKS) transkriptsiooni järgi, CC BY 4.0. Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907. Rahvalaulud pärinevad SKVR-i veebiteenusest (korpused SKVR ja JR, toim. Saarinen, Alén, Niku, Kallio ja Stark, SKS 2024–, CC BY 4.0) ja iga laulu juures on selle SKVR- või JR-number; Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi laulude juures on arhiiviviide.