Kalevala, 49. runo
Päikese ja kuu vabastamine
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 9 rahvalaulu 6 paigast. Ülejäänud 41 teksti ei ole kaardil: 36 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 3 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 2 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Kiimaisjärvi (3), Vuokkiniemi (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 6 paika
2–3 laulu
- Kiimaisjärvi (3)
- Vuokkiniemi (2)
1 laul
- Kangasniemi (1)
- Kontokki (1)
- Sotkamo (1)
- Uhtua (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 32 rahvalaulul 18 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Ilomantsi (6), Vuokkiniemi (6), Paltamo (2), Repola (2), Sotkamo (2), Suistamo (2), Suomussalmi (2).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–74 Ilmarinen sepistab uue kuu ja päikese, kuid ei saa neid paistma.
- Värsid 75–230 Väinämöinen saab liisku heites teada, et kuu ja päike on Pohjolas mäe sees; ta läheb Pohjolasse, võitleb Pohjola rahvaga ja võidab.
- Värsid 231–278 Ta läheb mäe juurde kuud ja päikest vaatama, kuid ei pääse sisse.
- Värsid 279–362 Ta naaseb koju, et lasta sepistada riistu, millega mägi lahti murda. Kui Ilmarinen neid sepistab, kardab Pohjola perenaine, et ka temal võib halvasti minna, ja laseb kuu ja päikese mäest välja.
- Värsid 363–422 Kui Väinämöinen näeb kuud ja päikest taevas, tervitab ta neid ja soovib, et need alati kaunilt käiksid ja maadele õnne tooksid.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Pohjola, Kalevala, Väinölä
Värsid 1–74
Ilmarinen sepistab uue kuu ja päikese, kuid ei saa neid paistma.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 9 rahvalaulu 6 paigast. Ülejäänud 41 teksti ei ole kaardil: 36 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 3 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 2 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Kiimaisjärvi (3), Vuokkiniemi (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 6 paika
2–3 laulu
- Kiimaisjärvi (3)
- Vuokkiniemi (2)
1 laul
- Kangasniemi (1)
- Kontokki (1)
- Sotkamo (1)
- Uhtua (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 32 rahvalaulul 18 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Ilomantsi (6), Vuokkiniemi (6), Paltamo (2), Repola (2), Sotkamo (2), Suistamo (2), Suomussalmi (2).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII4 loitsut 2757. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 22 päivättä elettänehe päivättä elettänehen, 23 noilla raukoilla rajoilla, näillä raukoilla rajoilla, 24 poloisilla Pohjan mailla. poloisilla Pohjan mailla. 25 Neiet neuvoa pitävät, Neiet neuvoa pitävi, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 26 orpanat osaelevat. orpanat osaelevi: JR 02316 — Rovaniemi · 1815 · A. I. Arwidsson · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 19 Nuoret neuvoa pitävät, Nuoret neuvoa pitäävät, 25 Neiet neuvoa pitävät, Neiot neuvoa pitäävät, 52 päälle kuuen kirjokannen." Läpi kuuen kirjokannen, SKVR XII2 6067. — Suomussalmi · 1823 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 21 kuinka kuutta lietänehe, Kuinkas kuuta lietänehen, 22 päivättä elettänehe Päivätä elettäneehen: 25 Neiet neuvoa pitävät, Neijet nyt neuvoa pitävät,
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR VII4 loitsut 2757. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 22 päivättä elettänehe päivättä elettänehen, 23 noilla raukoilla rajoilla, näillä raukoilla rajoilla, 24 poloisilla Pohjan mailla. poloisilla Pohjan mailla. 25 Neiet neuvoa pitävät, Neiet neuvoa pitävi, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 26 orpanat osaelevat. orpanat osaelevi: JR 02316 — Rovaniemi · 1815 · A. I. Arwidsson · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 19 Nuoret neuvoa pitävät, Nuoret neuvoa pitäävät, 25 Neiet neuvoa pitävät, Neiot neuvoa pitäävät, 52 päälle kuuen kirjokannen." Läpi kuuen kirjokannen, SKVR XII2 6067. — Suomussalmi · 1823 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 21 kuinka kuutta lietänehe, Kuinkas kuuta lietänehen, 22 päivättä elettänehe Päivätä elettäneehen: 25 Neiet neuvoa pitävät, Neijet nyt neuvoa pitävät,
Värsid 75–230
Väinämöinen saab liisku heites teada, et kuu ja päike on Pohjolas mäe sees; ta läheb Pohjolasse, võitleb Pohjola rahvaga ja võidab.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR XII1 81. — Sotkamo · 1931 · H. R. Aspelin · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 151 "Tuo venettä, Pohjan poika, Tuo venettä pohjon poika 158 poikki Pohjolan joesta!" Poikki Pohjolan jovesta 171 "Käypä Pohjolan pihalle!" Meni pohjolan pihalle 175 "Tules Pohjolan tupahan!" Tule pohjolan tupaan. SKVR XII1 99. — Paltamo · 1819 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 79 minne meiltä päivä päätyi, Minne, sano, meiltä päivä päty, 80 kunne meiltä kuu katosi." Kunnas meiltä ku katosi? 113 "Jos ma nyt lähen Pohjolahan, "Jos ma nyt lähen Pohjolan, 123 Ensin huuti huikahutti Kuin huti hujahutti, SKVR VII4 loitsut 1605. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 77 "Nyt on aika arvan käyä, Nyt on aika arvan käy'ä, 78 miehen merkkiä kysyä, Miesten merkkiä kysyä 85 kävi arvat kääntämähän, Käsin arvat kääntämähän, 86 sormin arvat suortamahan. Sormin arvat suortamahan! SKVR VII4 loitsut 1604. — Ilomantsi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 77 "Nyt on aika arvan käyä, Nyt on aika arvan käyä, 78 miehen merkkiä kysyä, Miehen merkillä kysyä; 89 "Kysyn Luojalta lupoa, Kysyn luojalta lupoa, 97 "Sano, arpa, syytä myöten, Sano, arpa, syitä myöten, SKVR XV 643. — Ilomantsi · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 91 Sano totta, Luojan merkki, Sano totta, luojan merkki, 92 juttele, Jumalan arpa: juttele, Jumalan armo! 99 tuo tänne toet sanomat, tuo mulle toet sanomat, 100 varmat liitot liikahuta! varmat liitot liikauta.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR XII1 99. — Paltamo · 1819 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 79 minne meiltä päivä päätyi, Minne, sano, meiltä päivä päty, 80 kunne meiltä kuu katosi." Kunnas meiltä ku katosi? 113 "Jos ma nyt lähen Pohjolahan, "Jos ma nyt lähen Pohjolan, 123 Ensin huuti huikahutti Kuin huti hujahutti, SKVR VII4 loitsut 1605. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 77 "Nyt on aika arvan käyä, Nyt on aika arvan käy'ä, 78 miehen merkkiä kysyä, Miesten merkkiä kysyä 85 kävi arvat kääntämähän, Käsin arvat kääntämähän, 86 sormin arvat suortamahan. Sormin arvat suortamahan! SKVR VII4 loitsut 1604. — Ilomantsi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 77 "Nyt on aika arvan käyä, Nyt on aika arvan käyä, 78 miehen merkkiä kysyä, Miehen merkillä kysyä; 89 "Kysyn Luojalta lupoa, Kysyn luojalta lupoa, 97 "Sano, arpa, syytä myöten, Sano, arpa, syitä myöten, SKVR XV 643. — Ilomantsi · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 91 Sano totta, Luojan merkki, Sano totta, luojan merkki, 92 juttele, Jumalan arpa: juttele, Jumalan armo! 99 tuo tänne toet sanomat, tuo mulle toet sanomat, 100 varmat liitot liikahuta! varmat liitot liikauta. JR 85423 — Kainuu, Viena · 1836 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 151 "Tuo venettä, Pohjan poika, Tuo venettä Pohjan poika 158 poikki Pohjolan joesta!" Poikki P. joesta 214 päivä västistä välähyi, Päivä västistä välätti
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 231–278
Ta läheb mäe juurde kuud ja päikest vaatama, kuid ei pääse sisse.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 47. — Kontokki · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 248 kirjoitti kivehen kirjan Kirjotti kivehen kirjan 251 katkesi kivi kaheksi, Kivi katkesi :ksi 255 siellä kyyt olutta juovat, Siellä kyyt olutta juo, 256 maot vierrettä vetävät Maot vierettä vetää. Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 265 Leikkasip' on pään maolta, Leikkasi pään maolta, SKVR VII2 1347. — Eno · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 255 siellä kyyt olutta juovat, kussa kyyt olutta juovat, 256 maot vierrettä vetävät maot vierettä vetää! 261 "Sentähen emäntä raukat Sen tähen emäntä rukka 262 vähemmin olutta saavat, vähem̄än olutta saavat, SKVR VII2 1348. — Ilomantsi · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 256 maot vierrettä vetävät maot vierrettä vetää 261 "Sentähen emäntä raukat sentähen emäntä raukka 264 maot viertehen vetävät." maot viertehen vetää SKVR VII1 790. — Suistamo · 1916 · Eino Kemppainen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 238 kulki matkoa vähäisen, Ajoi matkoa vähäisen, 256 maot vierrettä vetävät maot viertehen vetävät. 263 kunp' on kyyt oluen juovat, jossa kyyt oluen juovat,
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 47. — Kontokki · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 248 kirjoitti kivehen kirjan Kirjotti kivehen kirjan 251 katkesi kivi kaheksi, Kivi katkesi :ksi 255 siellä kyyt olutta juovat, Siellä kyyt olutta juo, 256 maot vierrettä vetävät Maot vierettä vetää. Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 265 Leikkasip' on pään maolta, Leikkasi pään maolta, SKVR VII2 1347. — Eno · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 255 siellä kyyt olutta juovat, kussa kyyt olutta juovat, 256 maot vierrettä vetävät maot vierettä vetää! 261 "Sentähen emäntä raukat Sen tähen emäntä rukka 262 vähemmin olutta saavat, vähem̄än olutta saavat, SKVR VII2 1348. — Ilomantsi · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 256 maot vierrettä vetävät maot vierrettä vetää 261 "Sentähen emäntä raukat sentähen emäntä raukka 264 maot viertehen vetävät." maot viertehen vetää
Värsid 279–362
Ta naaseb koju, et lasta sepistada riistu, millega mägi lahti murda. Kui Ilmarinen neid sepistab, kardab Pohjola perenaine, et ka temal võib halvasti minna, ja laseb kuu ja päikese mäest välja.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR XII2 6065. — Suomussalmi · 1820 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 305 tao tuuria tusina, Tako tuuria tusinan, 312 takoi tuuria tusinan, Taon tuuria tusinan, 315 eikä suurta eikä pientä, Eikä suurta, eikä pientä, SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 288 "Ohoh vanha Väinämöinen! "Oho vanha Väinämöinen, 344 ilman kantta kalkutellut." Kantta ilman kalkutellut, 357 jo tunsi tuhon tulevan, Jo tunsi tuhon tulevan SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 288 "Ohoh vanha Väinämöinen! "Ohoh vanha Väinämöinen, 357 jo tunsi tuhon tulevan, Jo tunnen tuhon tulevan, 358 hätäpäivän päälle saavan. Hätäpäivän päälle saavan. SKVR I4 424. — Vuokkiniemi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 305 tao tuuria tusina, Tako tuuria tusinan, 315 eikä suurta eikä pientä, Eikä suurta, eikä pientä, 316 takoi kerran keskoisia. Tako kerran keskosia; SKVR I4 838. — Vuokkiniemi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 305 tao tuuria tusina, Tako tuuria tusinan, 314 kelpo kimpun keihä'itä, Kelpo kimpun keihäiä. 315 eikä suurta eikä pientä, Ei oo suurta, eikä pientä,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR XII2 6065. — Suomussalmi · 1820 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 305 tao tuuria tusina, Tako tuuria tusinan, 312 takoi tuuria tusinan, Taon tuuria tusinan, 315 eikä suurta eikä pientä, Eikä suurta, eikä pientä, SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 288 "Ohoh vanha Väinämöinen! "Oho vanha Väinämöinen, 344 ilman kantta kalkutellut." Kantta ilman kalkutellut, 357 jo tunsi tuhon tulevan, Jo tunsi tuhon tulevan SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 288 "Ohoh vanha Väinämöinen! "Ohoh vanha Väinämöinen, 357 jo tunsi tuhon tulevan, Jo tunnen tuhon tulevan, 358 hätäpäivän päälle saavan. Hätäpäivän päälle saavan. SKVR I4 424. — Vuokkiniemi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 305 tao tuuria tusina, Tako tuuria tusinan, 315 eikä suurta eikä pientä, Eikä suurta, eikä pientä, 316 takoi kerran keskoisia. Tako kerran keskosia; SKVR I4 838. — Vuokkiniemi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 305 tao tuuria tusina, Tako tuuria tusinan, 314 kelpo kimpun keihä'itä, Kelpo kimpun keihäiä. 315 eikä suurta eikä pientä, Ei oo suurta, eikä pientä,
Värsid 363–422
Kui Väinämöinen näeb kuud ja päikest taevas, tervitab ta neid ja soovib, et need alati kaunilt käiksid ja maadele õnne tooksid.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
JR 02443 — Paltamo · 1829 · R. von Becker · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 375 "Tuota lienen kynnyksellä Tuota minä lienen kynnyksellä. 376 sanomata saattamassa: Sanomata saattamassa. 377 jopa kuu kivestä nousi, Jopa nyt kuu kivestä nousi 378 päivä pääsi kalliosta." Päivä pääsi kalliosta SKVR VII1 435 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 380 kävi itse katsomahan. kävi neiti katsomahan, 409 nousit kullaisna käkenä, lenti kullaisna käkenä, 410 hope'isna kyyhkyläisnä hopiaisna kyyhkyläisnä,
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
JR 02443 — Paltamo · 1829 · R. von Becker · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 375 "Tuota lienen kynnyksellä Tuota minä lienen kynnyksellä. 376 sanomata saattamassa: Sanomata saattamassa. 377 jopa kuu kivestä nousi, Jopa nyt kuu kivestä nousi 378 päivä pääsi kalliosta." Päivä pääsi kalliosta SKVR VII1 435 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 380 kävi itse katsomahan. kävi neiti katsomahan, 409 nousit kullaisna käkenä, lenti kullaisna käkenä, 410 hope'isna kyyhkyläisnä hopiaisna kyyhkyläisnä,
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 19 rahvalaulust on 2 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 1–34 — Aurinko ja kuu on poissa · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 75–110 — Väinämöinen kysyy arvalta · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 111–204 — Väinämöisen · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 205–230 — Miekkailukohtaus · 8 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 231–286 — Väinämöinen koittaa avata vuoren · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 287–316 — Avaimet lukkoihin · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 317–378 — Takoja ja lintu · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud