← RunoVerse

Kalevala, 28. runo

Lemminkäise põgenemine Pohjolast

RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 23 rahvalaulu 12 paigast. Ülejäänud 27 teksti ei ole kaardil: 27 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (6), Kiimaisjärvi (3), Kontokki (2), Pistojärvi (2), Suistamo (2), Uhtua (2).

  • 4 või rohkem laulu
  • 2–3 laulu
  • 1 laul
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 12 paika

4 või rohkem laulu

2–3 laulu

1 laul

50 teksti loend

Selle runoga ühiseid värsse on 50 rahvalaulul 13 paigast.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (18), Uhtua (7), Kontokki (5), Kiimaisjärvi (4), Suomussalmi (4).

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 13 paika

7 või rohkem laulu

3–6 laulu

1–2 laulu

Mis selles runos juhtub

  1. Värsid 1–164 Lemminkäinen põgeneb kiiresti Pohjolast, jõuab koju ja küsib emalt, kuhu ta võiks Pohjola rahva eest peitu minna, sest tema sõnul tuleb Pohjola varsti kogu väega üksiku mehe vastu sõdima.
  2. Värsid 165–294 Ema noomib teda Pohjolasse mineku pärast, pakub esmalt välja üht ja teist ohtlikku peidupaika ning soovitab viimaks minna saarele mitme mere taha, kus ka tema isa elas kunagi suurtel sõja-aastatel rahus.

Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.

Paigad selles runos: Pohjola, Sara

Värsid 1–164

Lemminkäinen põgeneb kiiresti Pohjolast, jõuab koju ja küsib emalt, kuhu ta võiks Pohjola rahva eest peitu minna, sest tema sõnul tuleb Pohjola varsti kogu väega üksiku mehe vastu sõdima.

Soomekeelne tekst, 1849Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907
1Jo nyt Ahti Saarelainen,Then did Ahti Saarelainen,
2itse lieto Lemminkäinen,He the lively Lemminkainen,
3pistäiksen on piilemähän,Haste to reach a place for hiding,
4painaikse pakenemahanHasten quickly to remove him
5pimeästä Pohjolasta,From the gloomy land of Pohja,
6sangasta Saran talosta.From the gloomy house of Sara.
7Läksi tuiskuna tuvasta,From the room he rushed like snowfall,
8savuna pihalle saapiTo the yard like snake he hurried,
9pakohon pahoja töitä,That he might escape the evil,
10pillojansa piilemähän.From the crime he had committed.
11Niin pihalle tultuansaWhen he came into the courtyard,
12katseleikse, käänteleikse,Then he gazed around and pondered,
13etsi entistä oritta.Seeking for the horse he left there,
14Näe ei entistä oroa:But he nowhere saw him standing;
15näki paaen pellon päässä,In the field a stone was standing,
16pajupehkon pientarella.On the waste a clump of willows.
17Mikäs neuvoksi tulevi,Who will come to give him counsel,
18mikä neuvon antajaksi,Who will now advise and help him,
19ettei pää pahoin menisi,That his head come not in danger,
20tukka turhi'in tulisi,And his hair remain uninjured,
21hivus hieno lankeaisiNor his handsome hair be draggled
22näillä Pohjolan pihoilla?In the courtyard foul of Pohja?
23Jo kumu kylästä kuului,In the village heard he shouting,
24tomu toisista taloista,Uproar too from other homesteads,
25välkytys kylän väliltä,Lights were shining in the village,
26silmän isku ikkunoilta.Eyes were at the open windows.
27Tuossa lieto Lemminkäisen,Then must lively Lemminkainen,
28tuon on Ahti Saarelaisen,Then must Ahti Saarelainen,
29täytyi toisiksi ruveta,Alter now his shape completely,
30piti muiksi muutellaita.And transform without delaying,
31Kokkona ylös kohosi,And must soar aloft as eagle,
32tahtoi nousta taivahalle:Up to heaven to soar attempting;
33päivä poltti poskipäitä,But the sun his face was scorching,
34kuuhut kulmia valaisi.And the moon shone on his temples.
35Siinä lieto LemminkäinenThen the lively Lemminkainen,
36Ukkoa rukoelevi:Sent aloft a prayer to Ukko:
37"Oi Ukko, hyvä Jumala,"Ukko, Jumala most gracious,
38mies on tarkka taivahinen,Thou the wisest in the heavens,
39jymypilvien pitäjä,Of the thunderclouds the leader,
40hattarojen hallitsija!Of the scattered clouds the ruler!
41Laaipa utuinen ilma,Let it now be gloomy weather,
42luopa pilvi pikkarainen,And a little cloudlet give me,
43jonka suojassa menisin,So that under its protection
44kotihini koitteleisinI may hasten homeward quickly,
45luoksi ehtoisen emoni,Homeward to my dearest mother,
46tykö valtavanhempani!"Unto the revered old woman."
47Lenteä lekuttelevi,As he flew upon his journey,
48katsoi kerran jälkehensä:As he chanced to look behind him,
49keksi harmoan havukanThere he saw a hawk, a grey one,
50sen silmät paloi tulenaAnd its eyes were fiery-glowing,
51kuni pojan pohjolaisen,As it were the son of Pohja,
52Pohjan entisen isännän.Like the former lord of Pohja.
53Sanoi harmoa havukka:And the grey hawk called unto him,
54"Ohoh Ahti veikkoseni!"Ahti, O my dearest brother,
55Muistatko muinaista sotoa,Think you on our former combat,
56tasapäätä tappeloa?"Head to head in equal contest?"
57Sanoi Ahti Saarelainen,Then said Ahti Saarelainen,
58virkkoi kaunis Kaukomieli:Said the handsome Kaukomieli,
59"Havukkani, lintuseni!"O my hawk, my bird so charming,
60Käännäite kohin kotia!Turn thyself and hasten homeward,
61Sano tuonne tultuasiTo the place from which you started,
62pimeähän Pohjolahan:To the gloomy land of Pohja.
63'Kova on kokko kourin saa'a,Hard it is to catch the eagle,
64kynälintu kynsin syöä.'"Clutch the strong-winged bird with talons."
65Jo kohta kotihin joutuiThen he hurried quickly homeward,
66luoksi ehtoisen emonsaHomeward to his dearest mother,
67suulla surkeannäöllä,And his face was full of trouble,
68syämellä synkeällä.And his heart with care o'erladen.
69Emo vastahan tuleviThen his mother came to meet him,
70kulkiessansa kujoa,As along the path he hurried,
71aitoviertä astuessa.As he past the fence was walking,
72Ennätti emo kysyä:And his mother first bespoke him.
73"Poikueni, nuorempani,"O my son, my son, my youngest,
74lapseni, vakavampani!Thou the strongest of my children!
75Mit' olet pahoilla mielinWhy returnest thou so sadly,
76Pohjolasta tullessasi?Home from Pohjola's dark regions?
77Onko sarkoin vaarrettunaHast thou harmed thyself by drinking
78noissa Pohjolan pioissa?At the drinking-bout of Pohja?
79Jos on sarkoin vaarrettuna,If the goblet made thee suffer,
80saat sinä paremman sarkan,Here a better one awaits thee,
81taattosi soasta saaman,Which thy father won in battle,
82tavoittaman tappelosta."Which he fought for in the contest."
83Sanoi lieto Lemminkäinen:Said the lively Lemminkainen,
84"Oi emoni, kantajani!"O my mother who hast borne me,
85Ken mun sarkoin vaarteleisi!If the goblet made me suffer,
86Itse vaartaisin isännät,I would overcome the masters,
87vaartaisin sata urosta,Overcome a hundred heroes,
88tuhat miestä tunnustaisin."And would face a thousand heroes."
89Sanoi äiti Lemminkäisen:Then said Lemminkainen's mother,
90"Mit' olet pahoilla mielin?"Wherefore art thou then in trouble?
91Oletko voitettu orihin,If the horse has overcome you,
92herjattu hevosen varsoin?Wherefore let the horse annoy you?
93Jos olet voitettu orihin,If the horse has overcome you,
94ostaos ori parempiYou should buy yourself a better,
95ison saamilla eloilla,With your father's lifelong savings,
96vanhemman varustamilla!"Which the aged man provided."
97Sanoi lieto Lemminkäinen:Said the lively Lemminkainen,
98"Oi emoni, kantajani!"O my mother who hast borne me,
99Ken mun herjaisi hevosinIf I quarrelled with the courser,
100eli varsoin voitteleisi!Or the foal had over-reached me,
101Itse herjaisin isännät,I myself have shamed the masters,
102voittaisin oron ajajat,Overcome the horses' drivers,
103miehet vankat varsoinensa,Foals and drivers I have vanquished,
104urohot orihinensa."And the heroes with their coursers."
105Sanoi äiti Lemminkäisen:Then said Lemminkainen's mother,
106"Mit' olet pahoilla mielin,"Wherefore art thou then in trouble,
107kuta synke'in syäminWherefore is thy heart so troubled,
108Pohjolasta tultuasi?As from Pohjola thou comest?
109Oletko naisin naurettunaHave the women laughed about you,
110eli piioin pilkattuna?Or the maidens ridiculed you?
111Jos olet naisin naurettunaIf the women laughed about you,
112eli piioin pilkattuna,Or the maidens ridiculed you,
113toiset toiste pilkatahan,There are maidens to be jeered at,
114naiset vasta nauretahan."Other women to be laughed at."
115Sanoi lieto Lemminkäinen:Said the lively Lemminkainen,
116"Oi emoni, kantajani!"O my mother who hast borne me,
117Ken mun naisin naurattaisiIf the women laughed about me,
118eli piioin pilkkoaisi!Or the maidens ridiculed me,
119Itse nauraisin isännät,I would laugh at all their menfolk,
120kaikki piiat pilkkoaisin,And would wink at all the maidens,
121nauraisin sataki naista,I would shame a hundred women,
122tuhat muuta morsianta."And a thousand brides would make them."
123Sanoi äiti Lemminkäisen:Then said Lemminkainen's mother,
124"Mi sinulla, poikueni?"What has chanced, my son, my darling,
125On sulle satunen saanutHast thou perhaps encountered something
126Pohjolassa käyessäsi,As to Pohjola thou wentest?
127vainko liioin syötyäsi,Have you eaten perhaps too freely,
128syötyäsi, juotuasiEaten much, too much have drunken,
129olet öisillä sijoillaOr at night perchance when resting
130nähnyt outoja unia?"Have you seen a dream of evil?"
131Silloin lieto LemminkäinenThen the lively Lemminkainen,
132sai tuossa sanoneheksi:Answered in the words which follow:
133"Akat noita arvelkohot"Perhaps old women may remember,
134öisiä unennäköjä!What in sleep they saw in vision!
135Muistan yölliset uneni,Though my nightly dreams I think on,
136sen paremmin päivälliset.Yet are those of daytime better.
137Oi emoni, vanha vaimo!O my mother, aged woman,
138Sääli säkkihin evästä,Fill my bag with fresh provisions,
139pane jauhot palttinahan,With a good supply of flour,
140suolat riepuhun sovita!And a lump of salt add likewise,
141Pois tuli pojalle lähtö,For thy son must travel further,
142matka maasta ottaminen,Journey to another country,
143tästä kullasta ko'ista,Journey from this house beloved,
144kaunihista kartanosta:Journey from this lovely dwelling,
145miehet miekkoja hiovat,For the men their swords are whetting,
146kärestävät keihä'itä."And the lance-tips they are sharpening."
147Emo ennätti kysyä,Then his mother interrupted,
148vaivan nähnyt vaaitella:Asking him his cause of trouble.
149"Miksi miekkoja hiovat,"Wherefore whet the men their sword-blades,
150kärestävät keihä'itä?"Wherefore sharpen they the lance-tips?"
151Virkkoi lieto Lemminkäinen,Answered lively Lemminkainen,
152sanoi kaunis Kaukomieli:Said the handsome Kaukomieli,
153"Siksi miekkoja hiovat,"Therefore do they whet their sword-blades,
154kärestävät keihä'itä:Therefore they the lance-tips sharpen:
155mun poloisen pään varalle,On the head of me unhappy,
156vasten kauloa katalan.On my neck to bring destruction.
157Tuli työ, tapahtui seikkaFrom a quarrel rose a duel,
158noilla Pohjolan pihoilla:There in Pohjola's enclosure;
159tapoin pojan pohjolaisen,I have slain the son of Pohja,
160itsen Pohjolan isännän.Slain the very lord of Pohja,
161Nousi Pohjola sotahan,Then rose Pohjola to battle,
162takaturma tappelohonClose behind me comes the tumult,
163vasten vaivaista minua,Raging all for my destruction,
164yksinäisen ympärille."To surround a single warrior."

RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 23 rahvalaulu 12 paigast. Ülejäänud 27 teksti ei ole kaardil: 27 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (6), Kiimaisjärvi (3), Kontokki (2), Pistojärvi (2), Suistamo (2), Uhtua (2).

  • 4 või rohkem laulu
  • 2–3 laulu
  • 1 laul
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 12 paika

4 või rohkem laulu

2–3 laulu

1 laul

50 teksti loend

Selle runoga ühiseid värsse on 50 rahvalaulul 13 paigast.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (18), Uhtua (7), Kontokki (5), Kiimaisjärvi (4), Suomussalmi (4).

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 13 paika

7 või rohkem laulu

3–6 laulu

1–2 laulu

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I2 759. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    58 virkkoi kaunis Kaukomieli:Tuo kaunis Kaukomieli
    73 "Poikueni, nuorempani,"Poikuoni nuorempani,
    78 noissa Pohjolan pioissa?Noissa Päivölän pioissa?"
    85 Ken mun sarkoin vaarteleisi!Ken mun sarkoin vaarteleisi,
    Veel ühiseid värsse (5)
    KalevalaSee laul
    87 vaartaisin sata urosta,Vaartaisin urosta,
    95 ison saamilla eloilla,Isän saamilla eloilla,
    96 vanhemman varustamilla!"Vanhemman varustamoilla."
    109 Oletko naisin naurettuna"Oletko naisin nakrettuna?"
    117 Ken mun naisin naurattaisiKen mun naisin nakraneisi,
  2. SKVR I2 816. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    10 pillojansa piilemähän.Pillojansa piilemäh.
    58 virkkoi kaunis Kaukomieli:Sano kaunis Kaukomieli:
    72 Ennätti emo kysyä:Emo ennätti kysyä:
    73 "Poikueni, nuorempani,"Poikuoni nuorempani,
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    74 lapseni, vakavampani!Lapseni vakavampani,
    137 Oi emoni, vanha vaimo!"O emoni, vanha vaimo,
    145 miehet miekkoja hiovat,*Miehet miekkoa hiovat,*
  3. SKVR I2 774. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    46 tykö valtavanhempani!"Tykö valto-vanhempansa.
    58 virkkoi kaunis Kaukomieli:Siitä kaunis Kauko-mieli
    73 "Poikueni, nuorempani,"Poikuoni nuorempani!
    137 Oi emoni, vanha vaimo!"Oi Emoni, vaimo vanha!
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    138 Sääli säkkihin evästä,"Säästä säkkihin evästä,
    139 pane jauhot palttinahan,Pane jauhot palttinahan,
  4. SKVR I4 824. — Kontokki · 1871 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    19 ettei pää pahoin menisi,Jott'ei pää pahoin mänisi,
    20 tukka turhi'in tulisi,Tukat turhiin tulisi,
    21 hivus hieno lankeaisiHivus hiuki lankeaisi,
    40 hattarojen hallitsija!Hattarojen hallitsija,
  5. SKVR I1 95. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    54 "Ohoh Ahti veikkoseni!"Ohoh seppo veikkoseni,
    61 Sano tuonne tultuasiSano tuonne saatuon:
    137 Oi emoni, vanha vaimo!"Oi emoni vanha vaimo,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.

  1. SKVR I2 759. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    58 virkkoi kaunis Kaukomieli:Tuo kaunis Kaukomieli
    73 "Poikueni, nuorempani,"Poikuoni nuorempani,
    78 noissa Pohjolan pioissa?Noissa Päivölän pioissa?"
    85 Ken mun sarkoin vaarteleisi!Ken mun sarkoin vaarteleisi,
    Veel ühiseid värsse (5)
    KalevalaSee laul
    87 vaartaisin sata urosta,Vaartaisin urosta,
    95 ison saamilla eloilla,Isän saamilla eloilla,
    96 vanhemman varustamilla!"Vanhemman varustamoilla."
    109 Oletko naisin naurettuna"Oletko naisin nakrettuna?"
    117 Ken mun naisin naurattaisiKen mun naisin nakraneisi,
  2. SKVR I2 816. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    10 pillojansa piilemähän.Pillojansa piilemäh.
    58 virkkoi kaunis Kaukomieli:Sano kaunis Kaukomieli:
    72 Ennätti emo kysyä:Emo ennätti kysyä:
    73 "Poikueni, nuorempani,"Poikuoni nuorempani,
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    74 lapseni, vakavampani!Lapseni vakavampani,
    137 Oi emoni, vanha vaimo!"O emoni, vanha vaimo,
    145 miehet miekkoja hiovat,*Miehet miekkoa hiovat,*
  3. SKVR I2 774. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    46 tykö valtavanhempani!"Tykö valto-vanhempansa.
    58 virkkoi kaunis Kaukomieli:Siitä kaunis Kauko-mieli
    73 "Poikueni, nuorempani,"Poikuoni nuorempani!
    137 Oi emoni, vanha vaimo!"Oi Emoni, vaimo vanha!
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    138 Sääli säkkihin evästä,"Säästä säkkihin evästä,
    139 pane jauhot palttinahan,Pane jauhot palttinahan,
  4. SKVR I1 95. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    54 "Ohoh Ahti veikkoseni!"Ohoh seppo veikkoseni,
    61 Sano tuonne tultuasiSano tuonne saatuon:
    137 Oi emoni, vanha vaimo!"Oi emoni vanha vaimo,
  5. SKVR I2 758. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    29 täytyi toisiksi ruveta,Tohti toisiksi ruveta,
    69 Emo vastahan tuleviEmo vastahan tulevi:
    73 "Poikueni, nuorempani,"Poikuoni nuorempani,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.

Värsid 165–294

Ema noomib teda Pohjolasse mineku pärast, pakub esmalt välja üht ja teist ohtlikku peidupaika ning soovitab viimaks minna saarele mitme mere taha, kus ka tema isa elas kunagi suurtel sõja-aastatel rahus.

165Emo tuon sanoiksi virkki,Then his mother gave him answer,
166lausui vanhin lapsellensa:To her child the old crone answered:
167"Jo sanoin minä sinulle,"I myself already told you,
168jo vainen varoittelinki,And I had already warned you,
169yhä kielteä käkesinAnd forbidden you most strictly
170lähtemästä Pohjolahan.Not to Pohjola to venture.
171Mahoit olla oikeassa,Had you stayed at home in quiet,
172eleä emon tuvilla,Living in your mother's dwelling,
173oman vanhemman varassa,Safely in your parent's homestead,
174kantajasi kartanossa,In the home of her who bore thee,
175ei oisi sotoa saanut,Then no war had ever risen,
176tapahtunut tappeloa.Nor appeared a cause of contest.
177"Kunne nyt, poikani poloinen,"Whither now, my son unhappy,
178kunne, kannettu katala,Canst thou flee, unhappy creature,
179lähet pillan piilentähän,Go to hide thee from destruction,
180työn pahan pakenentahan,Flying from thy wicked action,
181ettei pää pahoin menisi,Lest thy wretched head be captured,
182kaula kaunis katkeaisi,And thy handsome neck be severed,
183tukka turhi'in tulisi,That thy hair remain uninjured,
184hivus hieno lankeaisi?"Nor thy glossy hair downtrodden?"
185Sanoi lieto Lemminkäinen:Said the lively Lemminkainen,
186"En tieä sitä sijoa,"No such refuge do I know of,
187kunne painuisin pakohonWhere a safe retreat awaits me,
188pillojani piilemähän.Where I from my crime can hide me.
189Oi emoni, kantajani!O my mother who hast borne me,
190Kunne käsket piilemähän?"Where do you advise my hiding?"
191Sanoi äiti Lemminkäisen,Answered Lemminkainen's mother,
192itse lausui, noin nimesi:And she spoke the words which follow:
193"En mä tieä, kunne käsken,"No, I know not where to hide you,
194kunne käsken ja kehoitan.Where to hide you or to send you.
195Menet männyksi mäelle,As a pine upon the mountain,
196katajaksi kankahalle,Juniper in distant places,
197tuho sielläki tulevi,There might still misfortune find thee,
198kova onni kohtoavi:Evil fate might rise against thee.
199use'in mäkinen mäntyOften is the mountain pine-tree
200pärepuiksi leikatahan,Cut to pieces into torches,
201usei'in kataja kangasAnd the juniper on heathland,
202seipähiksi karsitahan.Into posts is often cloven.
203"Nouset koivuksi norolle"As a birch-tree in the valley,
204tahikka lehtohon lepäksi,Or an alder in the greenwood,
205tuho sielläki tulisi,There might still misfortune find thee,
206kova onni kohti saisi:Evil fate might rise against thee.
207use'in noroinen koivuOften is the valley birch-tree
208pinopuiksi pilkotahan,Chopped to pieces into faggots,
209use'in lepikkölehtoOften is the alder-thicket
210hakatahan halmeheksi.Cut away to make a clearing.
211"Menet marjaksi mäelle,"As a berry on the mountain,
212puolukaksi kankahalle,Or upon the heath a cranberry,
213näille maille mansikoiksi,Or upon the plain a strawberry,
214mustikoiksi muille maille,Or in other spots a bilberry,
215tuho sielläki tulisi,There might still misfortune find thee,
216kova onni kohtoaisi:Evil fate might rise against thee,
217noppisivat nuoret neiet,For the girls might come to pluck thee,
218tinarinnat riipisivät.Tin-adorned ones might uproot thee.
219"Mene hauiksi merehen,"In the lake as pike when hiding,
220siiaksi silajokehen,Powan in slow-flowing river,
221tuho sielläki tulisi,There misfortune still might find thee,
222kova loppu loukahtaisi:And at last destruction reach thee.
223mies nuori, noentolainen,If there came a youthful fisher,
224veisi verkkonsa vesille,He might cast his net in water,
225nuoret nuotalla vetäisi,And the young in net might take thee,
226vanhat saisi verkollansa.And the old with net might capture.
227"Menet metsähän sueksi,"Didst thou roam as wolf in forest,
228korpimaille kontioksi,Or a bear in rugged country,
229tuho sielläki tulisi,There might still misfortune find thee,
230kova onni kohtoaisi:Evil fate might rise against thee;
231mies nuori, noen näköinen,If a sooty tramp was passing,
232kärestäisi keihä'änsäHe perchance might spear the growler,
233surmataksensa sutoset,Or the wolves bring to destruction,
234metsän karhut kaataksensa."And the forest bears might slaughter."
235Silloin lieto LemminkäinenThen the lively Lemminkainen
236sanan virkkoi, noin nimesi:Answered in the words which follow:
237"Itse tieän ilke'immät,"I myself know evil places,
238paikat arvoan pahimmat,Worst of all do I esteem them,
239kussa surma suin pitäisi,There where any death might seize me,
240kova loppu loukahtaisi.And at last destruction reach me.
241Oi emo, elättäjäni,O my mother who hast reared me,
242maammo, maion-antajani!Mother who thy milk hast given,
243Kunne käsket piilemähän,Whither would'st thou bid me hide me,
244kunne käsket ja kehoitat?Whither should I now conceal me?
245Aivan on surma suun e'essä,Death's wide jaws are just before me,
246paha päivä parran päällä,At my beard destruction's standing,
247yksi päivä miehen päätä,Every day for me it waiteth,
248tuskin täytehen sitänä."Till my ruin is accomplished."
249Silloin äiti LemminkäisenThen said Lemminkainen's mother,
250itse virkki, noin nimesi:And she spoke the words which follow:
251"Sanon ma hyvänki paikan,"I can tell the best of places,
252ani armahan nimitän,Tell you one the best of any,
253missä piillä pillomuksen,Where to hide yourself completely,
254paeta pahan-alaisen:And your crime conceal for ever,
255muistan maata pikkuruisen,For I know a little country,
256tieän paikkoa palasen,Know a very little refuge,
257syömätöintä, lyömätöintä,Wasted not, and safe from battle,
258miekan miehen käymätöintä.And untrodden by the swordsmen.
259Sie vanno valat ikuiset,Swear me now by oaths eternal,
260valehettomat, vakaiset,Binding, free from all deception,
261kuunna, kymmennä kesänäIn the course of sixty summers,
262et sotia käyäksesiNevermore to go to battle,
263hopeankana halullaNeither for the love of silver,
264tahi kullan tarpehella!"Nor perchance if gold was needed."
265Sanoi lieto Lemminkäinen:Then said lively Lemminkainen,
266"Vannon mie valat vakaiset,"Now I swear by oaths the strongest,
267en kesänä ensimäisnä,Never in the first of summers,
268tok' en vielä toisnakanaNor in any other summer,
269saa'a suurihin sotihin,Mix myself in mighty battles,
270noihin miekan melskehisin.In the clashing of the sword-blades.
271Viel' on haavat hartioissa,Wounds are still upon my shoulders,
272syvät reiät ryntähissäIn my breast deep wounds still rankle,
273entisistäkin iloista,From my former battle-pleasures,
274mennehistä melskehistäIn the midst of all the tumult,
275suurilla sotamä'illä,In the midst of mighty battles,
276miesten tappotanterilla."Where the heroes all contended."
277Silloin äiti LemminkäisenThen did Lemminkainen's mother
278sanan virkkoi, noin nimesi:Answer in the words which follow:
279"Otapa isosi pursi,"Take the boat your father left you,
280lähe tuonne piilemähänAnd betake yourself to hiding.
281ylitse meren yheksän,Traverse nine lakes in succession,
282meri-puolen kymmenettä,Half the tenth one must thou traverse,
283saarehen selällisehen,To an island on its surface,
284luotohon merellisehen!Where the cliffs arise from water.
285Siell' ennen isosi piili,There in former times your father
286sekä piili jotta säilyiHid, and kept himself in safety,
287suurina sotakesinä,In the furious fights of summer,
288vainovuosina kovina;In the hardest years of battle.
289hyvä oli siellä ollaksensa,There you'll find a pleasant dwelling,
290armas aikaellaksensa.And a charming place to linger.
291Siellä piile vuosi, toinen,Hide thyself a year, a second,
292käy kotihin kolmannellaIn the third year come thou homeward,
293tutuille ison tuville,To your father's well-known homestead,
294vanhempasi valkamoille!"To the dwelling of your parents."

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I2 960. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    188 pillojani piilemähän.Pillojani piilemähä,
    196 katajaksi kankahalle,Katajaksi kankahalla."
    201 usei'in kataja kangasUsein katajakangas
    207 use'in noroinen koivuUsein oronen koivu
    Veel ühiseid värsse (4)
    KalevalaSee laul
    208 pinopuiksi pilkotahan,Pinopuiksi pilkotaha,
    219 "Mene hauiksi merehen,Mene hau'iksi merehen,
    231 mies nuori, noen näköinen,Mies musta no'en näköinen
    285 Siell' ennen isosi piili,Siell' ennen isäsi piili,
  2. SKVR I2 962. — Jyskyjärvi · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    188 pillojani piilemähän.Pillojani piilemähän."
    190 Kunne käsket piilemähän?"Kunne käsket piilemähän,
    195 Menet männyksi mäelle,Mene männyksi mäelle,
    196 katajaksi kankahalle,Katajaksi kankahalle,
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    207 use'in noroinen koivuUsein oronen koivu
    219 "Mene hauiksi merehen,Mene hauiksi merehen,
    285 Siell' ennen isosi piili,Siell' ennen isosi piili,
  3. SKVR I2 744 b). — Suomussalmi · 1904 · Sakari Jouhki · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    190 Kunne käsket piilemähän?"Kunne käsket piilemähän?"
    193 "En mä tieä, kunne käsken,"En mä tieä, kunne käsken,
    195 Menet männyksi mäelle,Menet männyksi mäelle,
    199 use'in mäkinen mäntyKohta mäkinen mänty,
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    203 "Nouset koivuksi norolleNouse koivuksi norolle,
    244 kunne käsket ja kehoitat?Kunne käsken ja kehoitan!
    249 Silloin äiti LemminkäisenSanoi äiti Lemminkäisen:
  4. SKVR I2 954. — Jyskyjärvi · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    188 pillojani piilemähän.Pillojani piilemähän."
    199 use'in mäkinen mäntyUsein mäkinen mänty
    203 "Nouset koivuksi norolleNouse koivuksi norolle!"
    207 use'in noroinen koivu"Usein noronen koivu
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    253 missä piillä pillomuksen,Missä piillä pillomuksen,
    280 lähe tuonne piilemähänMene tuonne piilemähän
  5. SKVR I2 968. — Kiimaisjärvi · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    195 Menet männyksi mäelle,Männös männyksi mäelle."
    196 katajaksi kankahalle,Katajiksi kankahalle."
    199 use'in mäkinen mänty"Useiksi mäkinen mänty
    201 usei'in kataja kangas"Useitsi kataja kangas
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    285 Siell' ennen isosi piili,Siinä ennen isosi piili."
    286 sekä piili jotta säilyiSekä piili, jotta säily."

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I2 960. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    188 pillojani piilemähän.Pillojani piilemähä,
    196 katajaksi kankahalle,Katajaksi kankahalla."
    201 usei'in kataja kangasUsein katajakangas
    207 use'in noroinen koivuUsein oronen koivu
    Veel ühiseid värsse (4)
    KalevalaSee laul
    208 pinopuiksi pilkotahan,Pinopuiksi pilkotaha,
    219 "Mene hauiksi merehen,Mene hau'iksi merehen,
    231 mies nuori, noen näköinen,Mies musta no'en näköinen
    285 Siell' ennen isosi piili,Siell' ennen isäsi piili,
  2. SKVR I2 962. — Jyskyjärvi · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    188 pillojani piilemähän.Pillojani piilemähän."
    190 Kunne käsket piilemähän?"Kunne käsket piilemähän,
    195 Menet männyksi mäelle,Mene männyksi mäelle,
    196 katajaksi kankahalle,Katajaksi kankahalle,
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    207 use'in noroinen koivuUsein oronen koivu
    219 "Mene hauiksi merehen,Mene hauiksi merehen,
    285 Siell' ennen isosi piili,Siell' ennen isosi piili,
  3. SKVR I2 954. — Jyskyjärvi · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    188 pillojani piilemähän.Pillojani piilemähän."
    199 use'in mäkinen mäntyUsein mäkinen mänty
    203 "Nouset koivuksi norolleNouse koivuksi norolle!"
    207 use'in noroinen koivu"Usein noronen koivu
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    253 missä piillä pillomuksen,Missä piillä pillomuksen,
    280 lähe tuonne piilemähänMene tuonne piilemähän
  4. SKVR I2 968. — Kiimaisjärvi · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    195 Menet männyksi mäelle,Männös männyksi mäelle."
    196 katajaksi kankahalle,Katajiksi kankahalle."
    199 use'in mäkinen mänty"Useiksi mäkinen mänty
    201 usei'in kataja kangas"Useitsi kataja kangas
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    285 Siell' ennen isosi piili,Siinä ennen isosi piili."
    286 sekä piili jotta säilyiSekä piili, jotta säily."
  5. SKVR I2 774. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    201 usei'in kataja kangasUsein kataja-kangas
    207 use'in noroinen koivuUsein oronen koivu
    208 pinopuiksi pilkotahan,Pino-puiksi pilkutahan,
    210 hakatahan halmeheksi.Hakatahan halmehmaaksi.
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    223 mies nuori, noentolainen,Mies nuori Noventolainen

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.

„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud

„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.

Kuidas laulud on rühmitatud

Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.

Värsid 5–6 — "Pimeästä · 1 laul

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 7–8 — "Läksi tuiskuna tuvasta, · 3 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 19–21 — "Ettei pää pahoin menisi, · 2 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 23–26 — "Jo kumu kylästä kuului, · 4 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 27–64 · 1 laul

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 65–122 — Äidin kysely · 1 laul

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Värsid 123–136 — Oudot unet · 2 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 137–144 — Lemminkäinen pyytää evästä pakomatkaa varten · 2 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 145–164 — Lemminkäinen paljastaa miestapon äidilleen · 6 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 165–184 — Äidin muistutus siitä, että hän varoitti lähtemästä matkalle · 8 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 185–234 — Piilopaikkojen listaus · 11 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 235–248 — Lemminkäinen kiirehtii vastausta · 1 laul

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 249–276 — Äiti vannottaa · 1 laul

Muud märkuses nimetatud laulud

252. värss · 1 laul

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 277–288 — Äidin neuvo mennä · 2 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Tekstist ja rahvalauludest

Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.

Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.

Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.

Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.

Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.

Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.

Sellel lehel lõikude all loetletud 10 rahvalaulust on 2 kirja pandud pärast 1849. aastat.

Kalevala soomekeelne tekst pärineb korpusest Kirjalliset runot (KR), mille koostas Sakari Korpikallio Soome Kirjanduse Seltsis (SKS) projektides FILTER ja REFOP, CC BY 4.0. Lönnroti kokkuvõtted on RunoVerse’i jaoks tõlgitud väljaande „Avoin Kalevala“ (SKS) transkriptsiooni järgi, CC BY 4.0. Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907. Rahvalaulud pärinevad SKVR-i veebiteenusest (korpused SKVR ja JR, toim. Saarinen, Alén, Niku, Kallio ja Stark, SKS 2024–, CC BY 4.0) ja iga laulu juures on selle SKVR- või JR-number; Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi laulude juures on arhiiviviide.