Kalevala, 28. runo
Lemminkäise põgenemine Pohjolast
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 23 rahvalaulu 12 paigast. Ülejäänud 27 teksti ei ole kaardil: 27 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (6), Kiimaisjärvi (3), Kontokki (2), Pistojärvi (2), Suistamo (2), Uhtua (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 12 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (6)
2–3 laulu
- Kiimaisjärvi (3)
- Kontokki (2)
- Pistojärvi (2)
- Suistamo (2)
- Uhtua (2)
1 laul
- Ilomantsi (1)
- Impilahti (1)
- Korpiselkä (1)
- Muonio (1)
- Rukajärvi (1)
- Suomussalmi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 50 rahvalaulul 13 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (18), Uhtua (7), Kontokki (5), Kiimaisjärvi (4), Suomussalmi (4).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 13 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (18)
- Uhtua (7)
3–6 laulu
- Kontokki (5)
- Kiimaisjärvi (4)
- Suomussalmi (4)
- Jyskyjärvi (3)
- Pistojärvi (3)
1–2 laulu
- Kainuu (2) (täpsem koht teadmata)
- Ilomantsi (1)
- Leppävirta (1)
- Pohjois-Pohjanmaa (1) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (1)
- Viena (1) (täpsem koht teadmata)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–164 Lemminkäinen põgeneb kiiresti Pohjolast, jõuab koju ja küsib emalt, kuhu ta võiks Pohjola rahva eest peitu minna, sest tema sõnul tuleb Pohjola varsti kogu väega üksiku mehe vastu sõdima.
- Värsid 165–294 Ema noomib teda Pohjolasse mineku pärast, pakub esmalt välja üht ja teist ohtlikku peidupaika ning soovitab viimaks minna saarele mitme mere taha, kus ka tema isa elas kunagi suurtel sõja-aastatel rahus.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Pohjola, Sara
Värsid 1–164
Lemminkäinen põgeneb kiiresti Pohjolast, jõuab koju ja küsib emalt, kuhu ta võiks Pohjola rahva eest peitu minna, sest tema sõnul tuleb Pohjola varsti kogu väega üksiku mehe vastu sõdima.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 23 rahvalaulu 12 paigast. Ülejäänud 27 teksti ei ole kaardil: 27 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (6), Kiimaisjärvi (3), Kontokki (2), Pistojärvi (2), Suistamo (2), Uhtua (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 12 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (6)
2–3 laulu
- Kiimaisjärvi (3)
- Kontokki (2)
- Pistojärvi (2)
- Suistamo (2)
- Uhtua (2)
1 laul
- Ilomantsi (1)
- Impilahti (1)
- Korpiselkä (1)
- Muonio (1)
- Rukajärvi (1)
- Suomussalmi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 50 rahvalaulul 13 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (18), Uhtua (7), Kontokki (5), Kiimaisjärvi (4), Suomussalmi (4).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 13 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (18)
- Uhtua (7)
3–6 laulu
- Kontokki (5)
- Kiimaisjärvi (4)
- Suomussalmi (4)
- Jyskyjärvi (3)
- Pistojärvi (3)
1–2 laulu
- Kainuu (2) (täpsem koht teadmata)
- Ilomantsi (1)
- Leppävirta (1)
- Pohjois-Pohjanmaa (1) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (1)
- Viena (1) (täpsem koht teadmata)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 759. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 58 virkkoi kaunis Kaukomieli: Tuo kaunis Kaukomieli 73 "Poikueni, nuorempani, "Poikuoni nuorempani, 78 noissa Pohjolan pioissa? Noissa Päivölän pioissa?" 85 Ken mun sarkoin vaarteleisi! Ken mun sarkoin vaarteleisi, SKVR I2 816. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 10 pillojansa piilemähän. Pillojansa piilemäh. 58 virkkoi kaunis Kaukomieli: Sano kaunis Kaukomieli: 72 Ennätti emo kysyä: Emo ennätti kysyä: 73 "Poikueni, nuorempani, "Poikuoni nuorempani, SKVR I2 774. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 46 tykö valtavanhempani!" Tykö valto-vanhempansa. 58 virkkoi kaunis Kaukomieli: Siitä kaunis Kauko-mieli 73 "Poikueni, nuorempani, "Poikuoni nuorempani! 137 Oi emoni, vanha vaimo! "Oi Emoni, vaimo vanha! SKVR I4 824. — Kontokki · 1871 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 19 ettei pää pahoin menisi, Jott'ei pää pahoin mänisi, 20 tukka turhi'in tulisi, Tukat turhiin tulisi, 21 hivus hieno lankeaisi Hivus hiuki lankeaisi, 40 hattarojen hallitsija! Hattarojen hallitsija, SKVR I1 95. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 54 "Ohoh Ahti veikkoseni! "Ohoh seppo veikkoseni, 61 Sano tuonne tultuasi Sano tuonne saatuon: 137 Oi emoni, vanha vaimo! "Oi emoni vanha vaimo,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR I2 759. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 58 virkkoi kaunis Kaukomieli: Tuo kaunis Kaukomieli 73 "Poikueni, nuorempani, "Poikuoni nuorempani, 78 noissa Pohjolan pioissa? Noissa Päivölän pioissa?" 85 Ken mun sarkoin vaarteleisi! Ken mun sarkoin vaarteleisi, SKVR I2 816. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 10 pillojansa piilemähän. Pillojansa piilemäh. 58 virkkoi kaunis Kaukomieli: Sano kaunis Kaukomieli: 72 Ennätti emo kysyä: Emo ennätti kysyä: 73 "Poikueni, nuorempani, "Poikuoni nuorempani, SKVR I2 774. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 46 tykö valtavanhempani!" Tykö valto-vanhempansa. 58 virkkoi kaunis Kaukomieli: Siitä kaunis Kauko-mieli 73 "Poikueni, nuorempani, "Poikuoni nuorempani! 137 Oi emoni, vanha vaimo! "Oi Emoni, vaimo vanha! SKVR I1 95. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 54 "Ohoh Ahti veikkoseni! "Ohoh seppo veikkoseni, 61 Sano tuonne tultuasi Sano tuonne saatuon: 137 Oi emoni, vanha vaimo! "Oi emoni vanha vaimo, SKVR I2 758. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 29 täytyi toisiksi ruveta, Tohti toisiksi ruveta, 69 Emo vastahan tulevi Emo vastahan tulevi: 73 "Poikueni, nuorempani, "Poikuoni nuorempani,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 165–294
Ema noomib teda Pohjolasse mineku pärast, pakub esmalt välja üht ja teist ohtlikku peidupaika ning soovitab viimaks minna saarele mitme mere taha, kus ka tema isa elas kunagi suurtel sõja-aastatel rahus.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 960. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 188 pillojani piilemähän. Pillojani piilemähä, 196 katajaksi kankahalle, Katajaksi kankahalla." 201 usei'in kataja kangas Usein katajakangas 207 use'in noroinen koivu Usein oronen koivu SKVR I2 962. — Jyskyjärvi · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 188 pillojani piilemähän. Pillojani piilemähän." 190 Kunne käsket piilemähän?" Kunne käsket piilemähän, 195 Menet männyksi mäelle, Mene männyksi mäelle, 196 katajaksi kankahalle, Katajaksi kankahalle, SKVR I2 744 b). — Suomussalmi · 1904 · Sakari Jouhki · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 190 Kunne käsket piilemähän?" Kunne käsket piilemähän?" 193 "En mä tieä, kunne käsken, "En mä tieä, kunne käsken, 195 Menet männyksi mäelle, Menet männyksi mäelle, 199 use'in mäkinen mänty Kohta mäkinen mänty, SKVR I2 954. — Jyskyjärvi · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 188 pillojani piilemähän. Pillojani piilemähän." 199 use'in mäkinen mänty Usein mäkinen mänty 203 "Nouset koivuksi norolle Nouse koivuksi norolle!" 207 use'in noroinen koivu "Usein noronen koivu SKVR I2 968. — Kiimaisjärvi · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 195 Menet männyksi mäelle, Männös männyksi mäelle." 196 katajaksi kankahalle, Katajiksi kankahalle." 199 use'in mäkinen mänty "Useiksi mäkinen mänty 201 usei'in kataja kangas "Useitsi kataja kangas
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 960. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 188 pillojani piilemähän. Pillojani piilemähä, 196 katajaksi kankahalle, Katajaksi kankahalla." 201 usei'in kataja kangas Usein katajakangas 207 use'in noroinen koivu Usein oronen koivu SKVR I2 962. — Jyskyjärvi · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 188 pillojani piilemähän. Pillojani piilemähän." 190 Kunne käsket piilemähän?" Kunne käsket piilemähän, 195 Menet männyksi mäelle, Mene männyksi mäelle, 196 katajaksi kankahalle, Katajaksi kankahalle, SKVR I2 954. — Jyskyjärvi · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 188 pillojani piilemähän. Pillojani piilemähän." 199 use'in mäkinen mänty Usein mäkinen mänty 203 "Nouset koivuksi norolle Nouse koivuksi norolle!" 207 use'in noroinen koivu "Usein noronen koivu SKVR I2 968. — Kiimaisjärvi · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 195 Menet männyksi mäelle, Männös männyksi mäelle." 196 katajaksi kankahalle, Katajiksi kankahalle." 199 use'in mäkinen mänty "Useiksi mäkinen mänty 201 usei'in kataja kangas "Useitsi kataja kangas SKVR I2 774. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 201 usei'in kataja kangas Usein kataja-kangas 207 use'in noroinen koivu Usein oronen koivu 208 pinopuiksi pilkotahan, Pino-puiksi pilkutahan, 210 hakatahan halmeheksi. Hakatahan halmehmaaksi. Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 223 mies nuori, noentolainen, Mies nuori Noventolainen
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 10 rahvalaulust on 2 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Värsid 5–6 — "Pimeästä · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 7–8 — "Läksi tuiskuna tuvasta, · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 19–21 — "Ettei pää pahoin menisi, · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 23–26 — "Jo kumu kylästä kuului, · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 27–64 · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 65–122 — Äidin kysely · 1 laul
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 123–136 — Oudot unet · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 137–144 — Lemminkäinen pyytää evästä pakomatkaa varten · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 145–164 — Lemminkäinen paljastaa miestapon äidilleen · 6 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 165–184 — Äidin muistutus siitä, että hän varoitti lähtemästä matkalle · 8 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 185–234 — Piilopaikkojen listaus · 11 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 235–248 — Lemminkäinen kiirehtii vastausta · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 249–276 — Äiti vannottaa · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
252. värss · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 277–288 — Äidin neuvo mennä · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud