Kalevala, 29. runo
Lemminkäinen saarel
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 16 rahvalaulu 11 paigast. Ülejäänud 34 teksti ei ole kaardil: 31 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 1 laul, mida võib olla mõjutanud trükitud Kalevala; 1 teise ülestähenduse duplikaat.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Ilomantsi (4), Vuokkiniemi (3).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 11 paika
4 või rohkem laulu
- Ilomantsi (4)
2–3 laulu
- Vuokkiniemi (3)
1 laul
- Joroinen (1)
- Juva (1)
- Jyskyjärvi (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kontokki (1)
- Liperi (1)
- Rautavaara (1)
- Repola (1)
- Varpaisjärvi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 162 rahvalaulul 60 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Ilomantsi (14), Vuokkiniemi (13), Lempaala (11), Vuole (11), Repola (6).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 60 paika
7 või rohkem laulu
- Ilomantsi (14)
- Vuokkiniemi (13)
- Lempaala (11)
- Vuole (11)
3–6 laulu
- Repola (6)
- Jyskyjärvi (5)
- Kontokki (5)
- Rautu (5)
- Liperi (4)
- Metsäpirtti (4)
- Rautavaara (4)
- Soikkola (4)
- Suomussalmi (4)
- Etelä-Savo (3) (täpsem koht teadmata)
- Joroinen (3)
- Juva (3)
- Pälkjärvi (3)
- Sakkola (3)
- Toksova (3)
- Uhtua (3)
1–2 laulu
- Kaavi (2)
- Keltto (2)
- Kupanitsa (2)
- Moloskovitsa (2)
- Narvusi (2)
- Nurmes (2)
- Pohjois-Pohjanmaa (2) (täpsem koht teadmata)
- Reisjärvi (2)
- Sonkajärvi (2)
- Tuupovaara (2)
- Virtasalmi (2)
- Etelä-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Jäppilä (1)
- Jääski (1)
- Karttula (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kiuruvesi (1)
- Kontiolahti (1)
- Korpiselkä (1)
- Kurkijoki (1)
- Liminka (1)
- Pielisjärvi (1)
- Porajärvi (1)
- Rantasalmi (1)
- Räisälä (1)
- Rääkkylä (1)
- Saarijärvi (1)
- Savitaipale (1)
- Savonranta (1)
- Soanlahti (1)
- Sotkamo (1)
- Sulkava (1)
- Suojärvi (1)
- Säräisniemi (1)
- Tuusniemi (1)
- Varkaus (1)
- Varpaisjärvi (1)
- Venjoki (1)
- Vihanti (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–180 Lemminkäinen purjetab üle mere ja jõuab õnnelikult saarele.
- Värsid 181–290 Ta elab saarel tütarlaste ja teiste naistega liigagi vabalt, mistõttu saare mehed otsustavad vihas ta tappa.
- Värsid 291–402 Lemminkäinen põgeneb kiiruga ja lahkub saarelt nii neidude kui ka enda suureks kurvastuseks.
- Värsid 403–452 Merel purustab suur torm Lemminkäise laeva; ta ise pääseb ujudes maale, saab uue paadi ja sõidab sellega kodurannale.
- Värsid 453–514 Ta näeb, et tema endised hooned on maha põletatud ja kogu paik on tühi; ta hakkab nutma ja kaebama, eriti kuna kardab, et ka ema on tapetud.
- Värsid 515–546 Ema on aga elus ja elab uues kohas sügaval laanes, kust Lemminkäinen ta oma suureks rõõmuks üles leiab.
- Värsid 547–602 Ema räägib, kuidas Pohjola rahvas tuli ja tegi hooned tuhaks. Lemminkäinen lubab ehitada uued, veel paremad hooned ja Pohjolale oma vaevade eest kätte maksta ning jutustab emale oma lõbusast elust saarel, kus ta peidus oli.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde. Lõigud on jaotatud W. F. Kirby tõlke (1907) järgi; Lönnroti enda kokkuvõttes on selle runo värsivahemikud osalt teistsugused.
Paigad selles runos: Pohjola, Pimentola
Värsid 1–180
Lemminkäinen purjetab üle mere ja jõuab õnnelikult saarele.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 16 rahvalaulu 11 paigast. Ülejäänud 34 teksti ei ole kaardil: 31 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 1 laul, mida võib olla mõjutanud trükitud Kalevala; 1 teise ülestähenduse duplikaat.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Ilomantsi (4), Vuokkiniemi (3).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 11 paika
4 või rohkem laulu
- Ilomantsi (4)
2–3 laulu
- Vuokkiniemi (3)
1 laul
- Joroinen (1)
- Juva (1)
- Jyskyjärvi (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kontokki (1)
- Liperi (1)
- Rautavaara (1)
- Repola (1)
- Varpaisjärvi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 162 rahvalaulul 60 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Ilomantsi (14), Vuokkiniemi (13), Lempaala (11), Vuole (11), Repola (6).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 60 paika
7 või rohkem laulu
- Ilomantsi (14)
- Vuokkiniemi (13)
- Lempaala (11)
- Vuole (11)
3–6 laulu
- Repola (6)
- Jyskyjärvi (5)
- Kontokki (5)
- Rautu (5)
- Liperi (4)
- Metsäpirtti (4)
- Rautavaara (4)
- Soikkola (4)
- Suomussalmi (4)
- Etelä-Savo (3) (täpsem koht teadmata)
- Joroinen (3)
- Juva (3)
- Pälkjärvi (3)
- Sakkola (3)
- Toksova (3)
- Uhtua (3)
1–2 laulu
- Kaavi (2)
- Keltto (2)
- Kupanitsa (2)
- Moloskovitsa (2)
- Narvusi (2)
- Nurmes (2)
- Pohjois-Pohjanmaa (2) (täpsem koht teadmata)
- Reisjärvi (2)
- Sonkajärvi (2)
- Tuupovaara (2)
- Virtasalmi (2)
- Etelä-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Jäppilä (1)
- Jääski (1)
- Karttula (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kiuruvesi (1)
- Kontiolahti (1)
- Korpiselkä (1)
- Kurkijoki (1)
- Liminka (1)
- Pielisjärvi (1)
- Porajärvi (1)
- Rantasalmi (1)
- Räisälä (1)
- Rääkkylä (1)
- Saarijärvi (1)
- Savitaipale (1)
- Savonranta (1)
- Soanlahti (1)
- Sotkamo (1)
- Sulkava (1)
- Suojärvi (1)
- Säräisniemi (1)
- Tuusniemi (1)
- Varkaus (1)
- Varpaisjärvi (1)
- Venjoki (1)
- Vihanti (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 960. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 25 Vetäisi venon vesille, Lykkäsi venon vesille, 26 laski laivan lainehille laian lainehille, 31 itse istuvi perähän, Itse istusi perähän, 33 kokan koivuisen nojahan, Kokan kultasen nojahan, SKVR IV1 135. — Venjoki · 1847 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 156 joka oksallen omenan, Joka oksalle omenan, 159 kun käki kukahtelevi, Kuin käki kukahelevi, 161 vaski leuoilta valuvi, Vaski leuvoilta valuu. 172 lauloi kaivon kartanolle, Laulan kaivon kartanolle, SKVR VII2 1628. — Rautavaara · 1885 · Kaarle Krohn · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 154 tammet keskitanhu'ille, Tammet keski-tanhuville, 155 tammelle tasaiset oksat, Tammille tasaset oksat, 156 joka oksallen omenan, Joka oksalle omenan, 157 omenalle kultapyörän, Omenalle kultapyörän, JR 61827 — Varkaus · 1936 · Otto Puustinen · Võrdle kõrvuti
Seda laulu võib olla mõjutanud trükitud Kalevala.
Kalevala See laul 154 tammet keskitanhu'ille, tammet keskitanhuvalle 155 tammelle tasaiset oksat, tammelle tasaset oksat 156 joka oksallen omenan, joka oksalle omenan 157 omenalle kultapyörän, omenalle kultapyörän SKVR I2 816. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 25 Vetäisi venon vesille, Lykkäsi venon vesille, 27 teräksisiltä teloilta, Teloilta teräksisiltä, 28 vaskisilta valkamoilta. Vaskisilta valkamoilta, 81 "Onko saarella sijoa, "Onko saarella sioa
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR I2 960. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 25 Vetäisi venon vesille, Lykkäsi venon vesille, 26 laski laivan lainehille laian lainehille, 31 itse istuvi perähän, Itse istusi perähän, 33 kokan koivuisen nojahan, Kokan kultasen nojahan, SKVR IV1 135. — Venjoki · 1847 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 156 joka oksallen omenan, Joka oksalle omenan, 159 kun käki kukahtelevi, Kuin käki kukahelevi, 161 vaski leuoilta valuvi, Vaski leuvoilta valuu. 172 lauloi kaivon kartanolle, Laulan kaivon kartanolle, SKVR I2 816. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 25 Vetäisi venon vesille, Lykkäsi venon vesille, 27 teräksisiltä teloilta, Teloilta teräksisiltä, 28 vaskisilta valkamoilta. Vaskisilta valkamoilta, 81 "Onko saarella sijoa, "Onko saarella sioa SKVR I3 1315. — Kontokki · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 154 tammet keskitanhu'ille, Tammet keskitanhuille, 155 tammelle tasaiset oksat, Tammellen tasaset oksat, 156 joka oksallen omenan, Joka oksalle omenan, 157 omenalle kultapyörän, Omenallen kultapyörän, SKVR VII1 625. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 25 Vetäisi venon vesille, Lykkäsi venon vesille, 26 laski laivan lainehille Laski purren lainehille 27 teräksisiltä teloilta, Teloilta teräksisiltä, 28 vaskisilta valkamoilta. Vaskisilta valkamilta.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 181–290
Ta elab saarel tütarlaste ja teiste naistega liigagi vabalt, mistõttu saare mehed otsustavad vihas ta tappa.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR II 220. — Repola · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 227 Kunnepäin on päätä käänti, Kunne päin on päätä käänti, 228 siinä suuta suihkatahan, Sinne suuta suihkatahan; 229 kunne kättänsä ojenti, Kunne kättänsä ojenti, 230 siinä kättä käpsätähän. Sinne kättä käpsätähän. SKVR I2 759. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 233 Ei ollut sitä kyleä, Ei ollut sitä kotoa, 283 ei nähnyt sitä taloa, Ei nähnyt sitä taloa, 284 kuss' ei kolmea kotoa, Kuss' ei kolmia kotoa, 286 kuss' ei kolmea urosta, Kuss' ei :ia urosta, SKVR V2 1129. — Lempaala · 1854 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 233 Ei ollut sitä kyleä, Ei ollut sitä kyläistä, 234 kuss' ei kymmenen taloa, Kuss' ei kymmentä taloa, 235 eik' ollut sitä taloa, Ei ollut sitä taloa, 236 kuss' ei kymmenen tytärtä, Kull' ei kymmenen tytärtä, SKVR XIII1 557. — Metsäpirtti · 1854 · Kaarlo Slöör · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 233 Ei ollut sitä kyleä, Ei ollut sitä kyleä, 234 kuss' ei kymmenen taloa, Kuss' ei kymmenen taloa, 235 eik' ollut sitä taloa, Ei ollut sitä taloa, 236 kuss' ei kymmenen tytärtä, Kuss' ei kymmenen kälystä, SKVR V2 1123. — Vuole · 1859 · Fr. A. Saxbäck · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 233 Ei ollut sitä kyleä, Ei ollut sitä kylää, 234 kuss' ei kymmenen taloa, Kuss ei kymmenen talloo, 235 eik' ollut sitä taloa, Ei ollut sitä talloo, 236 kuss' ei kymmenen tytärtä, Kuss ei kymmenen källystä,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR II 220. — Repola · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 227 Kunnepäin on päätä käänti, Kunne päin on päätä käänti, 228 siinä suuta suihkatahan, Sinne suuta suihkatahan; 229 kunne kättänsä ojenti, Kunne kättänsä ojenti, 230 siinä kättä käpsätähän. Sinne kättä käpsätähän. SKVR I2 759. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 233 Ei ollut sitä kyleä, Ei ollut sitä kotoa, 283 ei nähnyt sitä taloa, Ei nähnyt sitä taloa, 284 kuss' ei kolmea kotoa, Kuss' ei kolmia kotoa, 286 kuss' ei kolmea urosta, Kuss' ei :ia urosta, SKVR VII5 loitsut 4778. — Nurmes · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 235 eik' ollut sitä taloa, Ei ollut sitä taloa, 238 ei sitä emosen lasta, Ei sitä emoisen lasta, 240 käsivartta vaivutellut. Kesivartta vaivutellut. SKVR I2 834. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 222 joi olutta onneksensa. Joi oluen onneksensa, 233 Ei ollut sitä kyleä, Ei ollut sitä hyveä, 261 "Kauko rukka, miesi kaunis! "Kauko rukk' on miesi kaunis,
Värsid 291–402
Lemminkäinen põgeneb kiiruga ja lahkub saarelt nii neidude kui ka enda suureks kurvastuseks.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 759. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 293 "Voi, päivyinen päivä nousi, "Voi päivänen päivyt nousi, 294 armas aurinko kohosi Armas auringo kohosi, 309 Jo tunsi tuhon tulevan, Jo näki tuhon tulevan, 310 hätäpäivän päälle saavan. Hätä päivän päälle saavan. SKVR I2 960. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 328 laski laivan lainehille. laian lainehille, 387 Sini itki saaren immet, Sini itki saaren neiet, 389 kuni purjepuu näkyvi, Kuni purjepuut näky. 393 itki purjepuun alaista, Itki purjepuun alaista. SKVR I2 816. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 343 saaren impien iloissa, Saaren impien ilossa, 357 Jopa itki saaren immet, Siini itki saaren immet, 370 urkenin, urosten sulho, Suoriksen urosten sulho, 393 itki purjepuun alaista, Itki purjepuun alaista, SKVR VII1 899. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 361 Läksitkö piikojen pyhyyttä vaiko piikojen pyhyyttä?" 372 ikävä omia maita, ikävä tuli omia maita, 375 oman niemen neitosia, oman niemen neitosia, 376 oman kartanon kanoja." oman kaupunnin kanoja." SKVR I1 42. — Suomussalmi · 1877 · P. J. Hannikainen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 309 Jo tunsi tuhon tulevan, jo näki tuhon tulevan 310 hätäpäivän päälle saavan. hätäpäivän päälle käyvän 321 Teki tieolla venettä, teki tiijolla venettä 381 selälle meren sinisen, selvälle meren selälle
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 759. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 293 "Voi, päivyinen päivä nousi, "Voi päivänen päivyt nousi, 294 armas aurinko kohosi Armas auringo kohosi, 309 Jo tunsi tuhon tulevan, Jo näki tuhon tulevan, 310 hätäpäivän päälle saavan. Hätä päivän päälle saavan. SKVR I2 960. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 328 laski laivan lainehille. laian lainehille, 387 Sini itki saaren immet, Sini itki saaren neiet, 389 kuni purjepuu näkyvi, Kuni purjepuut näky. 393 itki purjepuun alaista, Itki purjepuun alaista. SKVR I2 816. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 343 saaren impien iloissa, Saaren impien ilossa, 357 Jopa itki saaren immet, Siini itki saaren immet, 370 urkenin, urosten sulho, Suoriksen urosten sulho, 393 itki purjepuun alaista, Itki purjepuun alaista, SKVR VII1 899. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 361 Läksitkö piikojen pyhyyttä vaiko piikojen pyhyyttä?" 372 ikävä omia maita, ikävä tuli omia maita, 375 oman niemen neitosia, oman niemen neitosia, 376 oman kartanon kanoja." oman kaupunnin kanoja." SKVR I2 729. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 325 iski kerran kolmannenki: Iski kerran kolmanenki. 328 laski laivan lainehille. laian lainehille.* 357 Jopa itki saaren immet, Siini itki saaren immet,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 403–452
Merel purustab suur torm Lemminkäise laeva; ta ise pääseb ujudes maale, saab uue paadi ja sõidab sellega kodurannale.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR II 173. — Repola · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 409 suuri tuuli luotehinen, Suuri tuuli luotehinen, 410 kova tuuli koillistuuli: Kova tuuli koillistuuli, 411 otti laian, otti toisen, Otti laian, otti toisen, 412 vikelti koko venehen. Vikelti koko venehen. SKVR II 175a). — Repola · 1920 · H. H. Sivén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 409 suuri tuuli luotehinen, Luja tuuli luotehinen 410 kova tuuli koillistuuli: Kova tuuli, koilistuuli, 411 otti laian, otti toisen, Otti laijan, otti toisen, 415 läksi sormin soutamahan, Lähtöö sormin soutamahan, SKVR II 173 a). — Repola · 1872 · A. Berner · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 409 suuri tuuli luotehinen, Suuri tuuli luodehine, 410 kova tuuli koillistuuli: Kova tuuli koilistuuli, 411 otti laian, otti toisen, Otti laijan, otti toisen, 412 vikelti koko venehen. Vikeldi koko venehen. SKVR VII2 2673. — Soanlahti · 1847 · R. Polén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 427 Kunpa nälkäni näkisit, Kun nälkäni näkisit, 428 asiani arvoaisit, Apiani arvoaisit, 429 juosten aittahan menisit, Juosten aittahan menisit, 433 sen panisit paistumahan, Sen panisit paistihiksi, SKVR II 173b). — Repola · 1877 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 409 suuri tuuli luotehinen, Suuri tuuli luodehińe, 410 kova tuuli koillistuuli: Kova tuuli koilistuuli, 411 otti laian, otti toisen, Otti laijan, otti toizen, 415 läksi sormin soutamahan, Läksi sormin soudamaha,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR II 173. — Repola · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 409 suuri tuuli luotehinen, Suuri tuuli luotehinen, 410 kova tuuli koillistuuli: Kova tuuli koillistuuli, 411 otti laian, otti toisen, Otti laian, otti toisen, 412 vikelti koko venehen. Vikelti koko venehen. SKVR VII2 2673. — Soanlahti · 1847 · R. Polén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 427 Kunpa nälkäni näkisit, Kun nälkäni näkisit, 428 asiani arvoaisit, Apiani arvoaisit, 429 juosten aittahan menisit, Juosten aittahan menisit, 433 sen panisit paistumahan, Sen panisit paistihiksi, SKVR XII1 403. — Pohjois-Pohjanmaa · 1700 · Henrik Gabriel Porthan · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 427 Kunpa nälkäni näkisit, Kuinsa nälkäni näkisit, 429 juosten aittahan menisit, Juostenpa aitaan menisit, 434 vuolaisisit voita päälle Sieltä voita vuolaisisit, SKVR I2 816. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 436 juoa uinehen urohon. Juoa juossehen urohon?" 446 syöä miehen nälkähisen, Syöä miehen nälkäisen, 447 tuopi tuopilla olutta Tuopi tuopilla olutta,
Värsid 453–514
Ta näeb, et tema endised hooned on maha põletatud ja kogu paik on tühi; ta hakkab nutma ja kaebama, eriti kuna kardab, et ka ema on tapetud.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII2 2024. — Liperi · 1909 · Juho Lukkarinen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 489 missä kaunis kantajani, Mahoit kaunis kantajani, 490 ihana imettäjäni?" Ihana imettäjäni 499 "Ohoh kaunis kantajani, Mahot kaunis kantajani,
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Ükski selle lõiguga ühiseid värsse sisaldav laul ei ole teadaolevalt kirja pandud 1849. aastaks.
Värsid 515–546
Ema on aga elus ja elab uues kohas sügaval laanes, kust Lemminkäinen ta oma suureks rõõmuks üles leiab.
Värsid 547–602
Ema räägib, kuidas Pohjola rahvas tuli ja tegi hooned tuhaks. Lemminkäinen lubab ehitada uued, veel paremad hooned ja Pohjolale oma vaevade eest kätte maksta ning jutustab emale oma lõbusast elust saarel, kus ta peidus oli.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII3 4549. — Ilomantsi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 599 Minä piilin piikasia, Miepä piilin piikasia, 601 kuin susi sikoja piili, Kuin suet sikoja piili, 602 havukat kylän kanoja." Havukat kylän kanoja.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII3 4549. — Ilomantsi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 599 Minä piilin piikasia, Miepä piilin piikasia, 601 kuin susi sikoja piili, Kuin suet sikoja piili, 602 havukat kylän kanoja." Havukat kylän kanoja.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 19 rahvalaulust on 10 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 14 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 1–24 — Lemminkäisen pakoonlähtö; · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 25–48 — Lähtö ja matka · 9 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 49–72 — Neitojen arveluita · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 73–114 — Dialogi · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 115–134 — Saaren maat saroin jaettu · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 151–164 — Kultapyörätammi · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 165–180 — Laulan meret mesiksi / · 3 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 181–200 — Tanssituvan pyyntö · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 201–222 — Olut ja syöminen · 7 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 223–240 — Sankari impien iloissa · 10 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
225. värss · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 241–246 — Pitämättömät piiat · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 247–278 — Yksi pitämätön impi · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 279–290 — Ei sitä taloa, jossa ei miehet hio miekkaa · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 291–304 — Sankari tekee lähtöä · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
294. värss · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 305–336 — Veneenveisto · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 337–356 — Pois tulee pojalle · 2 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 357–376 — Dialogi lähdön syystä / · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 377–402 — Molemminpuolinen suru lähdöstä · 4 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 403–452 — Haaksirikko ja välikohtaus emännän kanssa · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 453–482 — Kotiinpaluu · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 483–514 — Kysely kokko-linnulta / · 4 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 507–514 — Kostohon minäi koito kokosin tätä kokoa · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 515–566 — Äiti löytyy · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 567–602 — Äiti kysyy ja poika kertoo saarella olosta · 5 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 591–602 — Minä piilin piikasia · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud