Kalevala, 30. runo
Lemminkäinen ja Pakane
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 14 rahvalaulu 13 paigast. Ülejäänud 36 teksti ei ole kaardil: 34 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Uhtua (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 13 paika
2–3 laulu
- Uhtua (2)
1 laul
- Etelä-Savo (1) (täpsem koht teadmata)
- Ilomantsi (1)
- Jyskyjärvi (1)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kontokki (1)
- Parikkala (1)
- Pihtipudas (1)
- Saarijärvi (1)
- Soanlahti (1)
- Suonenjoki (1)
- Tohmajärvi (1)
- Varkaus (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 372 rahvalaulul 122 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (20), Suistamo (18), Kivijärvi (14), Kontokki (13), Ilomantsi (12), Pihtipudas (12).
Kaardilt jäävad välja: Norra Finnskoga (1), Östmark (1).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 122 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (20)
- Suistamo (18)
- Kivijärvi (14)
- Kontokki (13)
- Ilomantsi (12)
- Pihtipudas (12)
- Suomussalmi (11)
- Repola (10)
- Impilahti (9)
- Lempaala (9)
- Uhtua (9)
- Sotkamo (8)
- Kiuruvesi (7)
3–6 laulu
- Kesälahti (6)
- Suojärvi (6)
- Etelä-Savo (5) (täpsem koht teadmata)
- Kaavi (5)
- Korpilahti (5)
- Pyhäjärvi Ol. (5)
- Kainuu (4) (täpsem koht teadmata)
- Kiimaisjärvi (4)
- Kitee (4)
- Kurkijoki (4)
- Nurmes (4)
- Porajärvi (4)
- Pyhäntä (4)
- Rovaniemi (4)
- Vuole (4)
- Askola (3)
- Eräjärvi (3)
- Hiitola (3)
- Hyrynsalmi (3)
- Iisalmi (3)
- Korpiselkä (3)
- Kuusamo (3)
- Metsäpirtti (3)
- Pistojärvi (3)
- Rautu (3)
- Reisjärvi (3)
- Säräisniemi (3)
- Viena (3) (täpsem koht teadmata)
- Viitasaari (3)
1–2 laulu
- Etelä-Karjala (2) (täpsem koht teadmata)
- Haapajärvi (2)
- Ilmajoki (2)
- Joroinen (2)
- Juva (2)
- Kajaani mlk (2)
- Karstula (2)
- Karttula (2)
- Kempele (2)
- Konginkangas (2)
- Kontiolahti (2)
- Kuhmo (2)
- Leppävirta (2)
- Liperi (2)
- Nilsiä (2)
- Paltamo (2)
- Parikkala (2)
- Pielavesi (2)
- Pielisjärvi (2)
- Pulkkila (2)
- Puolanka (2)
- Rautalampi (2)
- Rautavaara (2)
- Saarijärvi (2)
- Salmi (2)
- Sievi (2)
- Säämäjärvi (2)
- Tohmajärvi (2)
- Valtimo (2)
- Varkaus (2)
- Veteli (2)
- Anjala (1)
- Haapavesi (1)
- Iisalmi mlk (1)
- Juuka (1)
- Jyskyjärvi (1)
- Kajaani (1)
- Kannus (1)
- Keltto (1)
- Kerimäki (1)
- Kestilä (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kiiminki (1)
- Kittilä (1)
- Kuopio (1)
- Kärsämäki (1)
- Laatokan Karjala (Raja-Karjala) (1) (täpsem koht teadmata)
- Lapinlahti (1)
- Lemi (1)
- Luhanka (1)
- Moloskovitsa (1)
- Norra Finnskoga (1)
- Oulainen (1)
- Oulu (1)
- Paavola (1)
- Pieksämäki (1)
- Pohjois-Pohjanmaa (1) (täpsem koht teadmata)
- Pori mlk (1)
- Porvoo (1)
- Pudasjärvi (1)
- Pyhäjärvi Vpl. (1)
- Rantasalmi (1)
- Ristiina (1)
- Ristijärvi (1)
- Ruskeala (1)
- Rääkkylä (1)
- Sakkola (1)
- Savitaipale (1)
- Sodankylä (1)
- Soini (1)
- Sonkajärvi (1)
- Sortavala (1)
- Suonenjoki (1)
- Säyneinen (1)
- Tunkua (1)
- Tyrnävä (1)
- Töysä (1)
- Valkeasaari (1)
- Ylikiiminki (1)
- Östmark (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–122 Lemminkäinen läheb koos oma endise sõjakaaslase Tieraga Pohjola vastu sõtta.
- Värsid 123–316 Pohjola perenaine saadab nende vastu käreda Pakase, kes külmutab nende laeva merre kinni ja oleks peaaegu külmutanud ka laevas olevad mehed, kui Lemminkäinen poleks teda vägevate loitsude ja manamistega taganema sundinud.
- Värsid 317–500 Lemminkäinen ja tema kaaslane lähevad mööda jääd randa, eksivad kaua vaevaliselt metsades ja jõuavad viimaks koju.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Imatra, Vuoksi, Pohjola, Kalma, Nälkäniemi, Pimentola, Tuonela
Värsid 1–122
Lemminkäinen läheb koos oma endise sõjakaaslase Tieraga Pohjola vastu sõtta.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 14 rahvalaulu 13 paigast. Ülejäänud 36 teksti ei ole kaardil: 34 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Uhtua (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 13 paika
2–3 laulu
- Uhtua (2)
1 laul
- Etelä-Savo (1) (täpsem koht teadmata)
- Ilomantsi (1)
- Jyskyjärvi (1)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kontokki (1)
- Parikkala (1)
- Pihtipudas (1)
- Saarijärvi (1)
- Soanlahti (1)
- Suonenjoki (1)
- Tohmajärvi (1)
- Varkaus (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 372 rahvalaulul 122 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (20), Suistamo (18), Kivijärvi (14), Kontokki (13), Ilomantsi (12), Pihtipudas (12).
Kaardilt jäävad välja: Norra Finnskoga (1), Östmark (1).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 122 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (20)
- Suistamo (18)
- Kivijärvi (14)
- Kontokki (13)
- Ilomantsi (12)
- Pihtipudas (12)
- Suomussalmi (11)
- Repola (10)
- Impilahti (9)
- Lempaala (9)
- Uhtua (9)
- Sotkamo (8)
- Kiuruvesi (7)
3–6 laulu
- Kesälahti (6)
- Suojärvi (6)
- Etelä-Savo (5) (täpsem koht teadmata)
- Kaavi (5)
- Korpilahti (5)
- Pyhäjärvi Ol. (5)
- Kainuu (4) (täpsem koht teadmata)
- Kiimaisjärvi (4)
- Kitee (4)
- Kurkijoki (4)
- Nurmes (4)
- Porajärvi (4)
- Pyhäntä (4)
- Rovaniemi (4)
- Vuole (4)
- Askola (3)
- Eräjärvi (3)
- Hiitola (3)
- Hyrynsalmi (3)
- Iisalmi (3)
- Korpiselkä (3)
- Kuusamo (3)
- Metsäpirtti (3)
- Pistojärvi (3)
- Rautu (3)
- Reisjärvi (3)
- Säräisniemi (3)
- Viena (3) (täpsem koht teadmata)
- Viitasaari (3)
1–2 laulu
- Etelä-Karjala (2) (täpsem koht teadmata)
- Haapajärvi (2)
- Ilmajoki (2)
- Joroinen (2)
- Juva (2)
- Kajaani mlk (2)
- Karstula (2)
- Karttula (2)
- Kempele (2)
- Konginkangas (2)
- Kontiolahti (2)
- Kuhmo (2)
- Leppävirta (2)
- Liperi (2)
- Nilsiä (2)
- Paltamo (2)
- Parikkala (2)
- Pielavesi (2)
- Pielisjärvi (2)
- Pulkkila (2)
- Puolanka (2)
- Rautalampi (2)
- Rautavaara (2)
- Saarijärvi (2)
- Salmi (2)
- Sievi (2)
- Säämäjärvi (2)
- Tohmajärvi (2)
- Valtimo (2)
- Varkaus (2)
- Veteli (2)
- Anjala (1)
- Haapavesi (1)
- Iisalmi mlk (1)
- Juuka (1)
- Jyskyjärvi (1)
- Kajaani (1)
- Kannus (1)
- Keltto (1)
- Kerimäki (1)
- Kestilä (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kiiminki (1)
- Kittilä (1)
- Kuopio (1)
- Kärsämäki (1)
- Laatokan Karjala (Raja-Karjala) (1) (täpsem koht teadmata)
- Lapinlahti (1)
- Lemi (1)
- Luhanka (1)
- Moloskovitsa (1)
- Norra Finnskoga (1)
- Oulainen (1)
- Oulu (1)
- Paavola (1)
- Pieksämäki (1)
- Pohjois-Pohjanmaa (1) (täpsem koht teadmata)
- Pori mlk (1)
- Porvoo (1)
- Pudasjärvi (1)
- Pyhäjärvi Vpl. (1)
- Rantasalmi (1)
- Ristiina (1)
- Ristijärvi (1)
- Ruskeala (1)
- Rääkkylä (1)
- Sakkola (1)
- Savitaipale (1)
- Sodankylä (1)
- Soini (1)
- Sonkajärvi (1)
- Sortavala (1)
- Suonenjoki (1)
- Säyneinen (1)
- Tunkua (1)
- Tyrnävä (1)
- Töysä (1)
- Valkeasaari (1)
- Ylikiiminki (1)
- Östmark (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 906. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 1 Ahti poika, aino poika, Ahti poika, auvo poika 11 Ei Ahti sotia soua "Ei Ahti sotia soua 14 kullankana tarpehella." Kullanka⌈an⌉ ei tarpehella. 47 Ahille soan avuksi, Ahilla soan avuksi." Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 89 vast' on nainut naisen nuoren, Vast' on nainut nuoren naisen, 90 ottanut oman emännän; Ottant oman emän̄än, 91 viel' on nännit näppimättä, Viel' on näunit näppimättä, 95 jalan kenki kiukahalla, Jalan kenki kiukaalla, 98 ulkona kävysteleikse. Ulkona kävysteleksen. 100 ei ole keiho suuren suuri Ei ole keiho suuren suuri, 101 eikä keiho pienen pieni, Eikä keiho pienen pieni, 102 keiho keskikertahinen: Keiho keskikertainen: SKVR I2 907. — Uhtua · 1872 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 1 Ahti poika, aino poika, Ahti poika, auvo poika 12 kuunna, kymmennä kesänä Kuunna kümmennä kesänä 14 kullankana tarpehella." Kullankana ei tarpehella, 48 liioin voivalle lisäksi? Liijoin voivalla lisäkši." Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 89 vast' on nainut naisen nuoren, Vast' on nainun naisen nuoren, 90 ottanut oman emännän; Ottanut oman emännän; 91 viel' on nännit näppimättä, Viel' on näńńi ńäppümättä, 95 jalan kenki kiukahalla, Jalañ kenki kiukovalla, 100 ei ole keiho suuren suuri Ei ole keiho suureñ suuri, 102 keiho keskikertahinen: Keiho keski-kertahińi. SKVR I2 757. — Vuokkiniemi · 1893 · Iivana Marttini · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 57 Sanoi sinne saatuansa, Sanoi sinne tultuansa: 65 Ei ollut sitä kyleä, Ei ollut sitä kyleä, 66 kuss' ei kymmenen taloa; Kuss' ei kymmentä taloa, 67 ei ollut sitä taloa, Ei ollut sitä taloa, SKVR II 220. — Repola · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 65 Ei ollut sitä kyleä, Ei ollut sitä kyleä, 67 ei ollut sitä taloa, Ei ollut sitä taloa, 69 ei ollut sitä urosta Ei ollut sitä urosta, 117 Siitä Ahti Saarelainen Tuopa Ahti saarelainen SKVR XIII1 557. — Metsäpirtti · 1854 · Kaarlo Slöör · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 65 Ei ollut sitä kyleä, Ei ollut sitä kyleä, 66 kuss' ei kymmenen taloa; Kuss' ei kymmenen taloa, 67 ei ollut sitä taloa, Ei ollut sitä taloa, 68 kuss' ei kymmenen urosta; Kuss' ei kymmenen kälystä,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR I2 906. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 1 Ahti poika, aino poika, Ahti poika, auvo poika 11 Ei Ahti sotia soua "Ei Ahti sotia soua 14 kullankana tarpehella." Kullanka⌈an⌉ ei tarpehella. 47 Ahille soan avuksi, Ahilla soan avuksi." Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 89 vast' on nainut naisen nuoren, Vast' on nainut nuoren naisen, 90 ottanut oman emännän; Ottant oman emän̄än, 91 viel' on nännit näppimättä, Viel' on näunit näppimättä, 95 jalan kenki kiukahalla, Jalan kenki kiukaalla, 98 ulkona kävysteleikse. Ulkona kävysteleksen. 100 ei ole keiho suuren suuri Ei ole keiho suuren suuri, 101 eikä keiho pienen pieni, Eikä keiho pienen pieni, 102 keiho keskikertahinen: Keiho keskikertainen: SKVR II 220. — Repola · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 65 Ei ollut sitä kyleä, Ei ollut sitä kyleä, 67 ei ollut sitä taloa, Ei ollut sitä taloa, 69 ei ollut sitä urosta Ei ollut sitä urosta, 117 Siitä Ahti Saarelainen Tuopa Ahti saarelainen SKVR I1 233. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 75 emo aitan kynnyksellä Emo aitan kynnyksellä 77 veljekset veräjän suussa Veljekset veräjän suussa 79 sisarekset sillan päässä Sisarekset sillan päässä SKVR I1 234. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 75 emo aitan kynnyksellä Aitan kynnyksellä: 77 veljekset veräjän suussa Veljet on veräjän su⌈u⌉ssa, 79 sisarekset sillan päässä Sisarekset sillan päässä SKVR I2 834. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 65 Ei ollut sitä kyleä, Ei ollut sitä hyveä, 67 ei ollut sitä taloa, Ei ollut sitä pahoa, 118 lykkäsi venon vesille Lykkäsi venon vesillä,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 123–316
Pohjola perenaine saadab nende vastu käreda Pakase, kes külmutab nende laeva merre kinni ja oleks peaaegu külmutanud ka laevas olevad mehed, kui Lemminkäinen poleks teda vägevate loitsude ja manamistega taganema sundinud.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VI1 3590. — Varkaus · 1892 · Iivari Savolainen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 143 Pakkanen pahansukuinen Ja pakkanen pahan sukunen 161 senki on kynnet kylmämättä, Seni on kynnet kylmämätä, 162 pää pieni palelematta. Pää pieni paleltamata. 185 "Pakkanen, Puhurin poika, Pakkanen puiurin! poika, Veel ühiseid värsse (18)
Kalevala See laul 187 Elä kylmä kynsiäni, Elä kylmä kynsiän, 195 kylmä soita, kylmä maita, Kylmä soita, kylmä maita, 196 kylmä kylmiä kiviä, Kylmä kylmiä kiviä, 198 pane haavan pahkuroita, Pane huavan pahkuroita, 199 koivun kuoria kolota, Koivun kuoria kolota! 213 "Joko nyt sanon sukusi, Joko nyt sanon sukus, 214 kuuluttelen kunniasi? Kuuluttelen kunnias: 218 kova ilma koivikolla Kova jlma koivukolla, 236 tuli turmion-alainen. Tuli turmion alanen, 243 kesät heilui hettehissä, Kesät heilu hetteissä 244 suurimmilla suon selillä; Surilla suon selillä, 245 talvet mäiski männiköissä, Talvet mäiski mänyköissä, 265 hienot hiilet helmoihini, Hienot hiilet helmoin, 294 kielesi kesän kotihin, Kieles kesän kotiin, 307 "Jos mun kuulet kylmäväksi, Jos mun kuulet kylväväksi!, 308 toiste tuhmin liikkuvaksi, Toiste tuhmin liikuvaksi, 311 sepän hiilien sekahan, Sepän hiilin sekaan, 314 kieleni kesän kotihin, Kielen kesän kotiin, SKVR XII1 3913. — Kainuu · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 167 Kylmi silloin täyen kylmän, Sillon kylmit täyen kylmän, 195 kylmä soita, kylmä maita, Kylmää soita, kylmää maita, 196 kylmä kylmiä kiviä, Kylmää kylmiä kiviä, 197 palele vesipajuja, Palele vesipajuja, Veel ühiseid värsse (9)
Kalevala See laul 199 koivun kuoria kolota, Koivun juuria kolota! 211 kurimuksen kulkun suuta, Kurimuksen kulkun suuta, 223 "Kukas Pakkasen imetti, Käärme pakkasen imetti 229 nännillä nenättömillä, Nännillä nisittömillä, 263 Tulen tungen sukkahani, Tulen tungen sukkiini, 266 panun alle paulojeni, Panun alle paulainen, 273 kylmä kattilat tulelle, Kylmä kattila tulella 275 käet naisen taikinahan, Käet naisen taikinaan, 278 vatsahan hevosen varsa! Vahtaan hevosen varsa! SKVR I4 62. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 167 Kylmi silloin täyen kylmän, Silloin kylmi suuren kylmän, 168 väki pakkasen paleli: Ison pakkasen paleli, 185 "Pakkanen, Puhurin poika, Pakkainen puhurin poika, 187 Elä kylmä kynsiäni, Elä kylmä kynsiäni, Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 195 kylmä soita, kylmä maita, Kylmä soita, kylmä maita, 196 kylmä kylmiä kiviä, Kylmä kylmiä kiviä, 197 palele vesipajuja, Palele vesipajuja! 204 kylmä muita kummempia! Kylmä muita kummempia: 228 kyy imetti, käärme syötti Kyy imetti, käärmis syötti 243 kesät heilui hettehissä, Kesät heilu hettehissä, 276 poika neitosen povehen, Poika neitosen poveh, 278 vatsahan hevosen varsa! Vatsahan hevoisen varsan, SKVR XII1 3903. — Pyhäjärvi Ol. · 1884 · Kaarle Krohn · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 159 Pieni on peiponen selällä, Siellä on peipponen selällä, 160 västäräkki lainehilla: Västäräkki lainehilla; 161 senki on kynnet kylmämättä, Senni on kynnet kylmämätä, 162 pää pieni palelematta. Pää pieni palelemata. Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 185 "Pakkanen, Puhurin poika, Pakkanen, Puhurin poika, 187 Elä kylmä kynsiäni, Älä kylmä kynsiäni, 190 elä päätäni palele! Älä päätäni palele, 195 kylmä soita, kylmä maita, Kylmä soita, kylmä maita! 217 Pakkanen pajuilla syntyi, Pakkanen pajulla synty, 221 ikiturmasta isosta, Ikiturmasta isosta, 240 pantihinpa Pakkaseksi. Pantiin paha pakkaseksi, 270 Pohjan pitkähän perähän. Pohjan pitkähän perähän. SKVR XII1 3895. — Pohjois-Pohjanmaa · 1800 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 185 "Pakkanen, Puhurin poika, Pakkanen puhurin poika 187 Elä kylmä kynsiäni, Älä kylmä kynsiäni 190 elä päätäni palele! Älä päätäni palele 191 "Kyll' on sulla kylmämistä, Kyllä sull' on kylmäämistä Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 195 kylmä soita, kylmä maita, Kylmää soita, kylmää maita 196 kylmä kylmiä kiviä, Kylmää kylmiä kiviä. 224 kovan ilman kostutteli, Kovan ilman koskemata 249 Kylmi puita ja pehuja, Kylmää puita ja pehuja 263 Tulen tungen sukkahani, Tultas tungen sukkahani 264 kekälehet kenkähäni, Kekälettä kenkähäni 267 Pakkasen palelematta, Pakkasen palelemata
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR XII1 3913. — Kainuu · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 167 Kylmi silloin täyen kylmän, Sillon kylmit täyen kylmän, 195 kylmä soita, kylmä maita, Kylmää soita, kylmää maita, 196 kylmä kylmiä kiviä, Kylmää kylmiä kiviä, 197 palele vesipajuja, Palele vesipajuja, Veel ühiseid värsse (9)
Kalevala See laul 199 koivun kuoria kolota, Koivun juuria kolota! 211 kurimuksen kulkun suuta, Kurimuksen kulkun suuta, 223 "Kukas Pakkasen imetti, Käärme pakkasen imetti 229 nännillä nenättömillä, Nännillä nisittömillä, 263 Tulen tungen sukkahani, Tulen tungen sukkiini, 266 panun alle paulojeni, Panun alle paulainen, 273 kylmä kattilat tulelle, Kylmä kattila tulella 275 käet naisen taikinahan, Käet naisen taikinaan, 278 vatsahan hevosen varsa! Vahtaan hevosen varsa! SKVR I4 62. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 167 Kylmi silloin täyen kylmän, Silloin kylmi suuren kylmän, 168 väki pakkasen paleli: Ison pakkasen paleli, 185 "Pakkanen, Puhurin poika, Pakkainen puhurin poika, 187 Elä kylmä kynsiäni, Elä kylmä kynsiäni, Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 195 kylmä soita, kylmä maita, Kylmä soita, kylmä maita, 196 kylmä kylmiä kiviä, Kylmä kylmiä kiviä, 197 palele vesipajuja, Palele vesipajuja! 204 kylmä muita kummempia! Kylmä muita kummempia: 228 kyy imetti, käärme syötti Kyy imetti, käärmis syötti 243 kesät heilui hettehissä, Kesät heilu hettehissä, 276 poika neitosen povehen, Poika neitosen poveh, 278 vatsahan hevosen varsa! Vatsahan hevoisen varsan, SKVR XII1 3895. — Pohjois-Pohjanmaa · 1800 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 185 "Pakkanen, Puhurin poika, Pakkanen puhurin poika 187 Elä kylmä kynsiäni, Älä kylmä kynsiäni 190 elä päätäni palele! Älä päätäni palele 191 "Kyll' on sulla kylmämistä, Kyllä sull' on kylmäämistä Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 195 kylmä soita, kylmä maita, Kylmää soita, kylmää maita 196 kylmä kylmiä kiviä, Kylmää kylmiä kiviä. 224 kovan ilman kostutteli, Kovan ilman koskemata 249 Kylmi puita ja pehuja, Kylmää puita ja pehuja 263 Tulen tungen sukkahani, Tultas tungen sukkahani 264 kekälehet kenkähäni, Kekälettä kenkähäni 267 Pakkasen palelematta, Pakkasen palelemata SKVR I4 66. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 179 tunki Pakkasen tulehen, Tunki pakkasen tuleen, 181 Käsin Pakkasen piteli, Käsin pakkasen piteli, 182 kovan ilman kouristeli. Kovan ilman koprisaan, 195 kylmä soita, kylmä maita, Kylmään soita, kylmään maita, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 196 kylmä kylmiä kiviä, Kylmään kylmiä kiviä, 217 Pakkanen pajuilla syntyi, Pakkanen pajuilla synty, 218 kova ilma koivikolla Kova ilma koivikolla. 223 "Kukas Pakkasen imetti, Mato pakkasen imetti, 228 kyy imetti, käärme syötti Mato syötti, kyy imetti 269 "Tuonne ma sinun manoan Tuonnema sinun manoan: 278 vatsahan hevosen varsa! Vatsahan heposen varsan, SKVR I4 61. — Jyskyjärvi · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 168 väki pakkasen paleli: Väki pakkasen paleli. 185 "Pakkanen, Puhurin poika, Pakkanen Pusurvan poika 195 kylmä soita, kylmä maita, Kylmä soita, kylmä maita, 196 kylmä kylmiä kiviä, Kylmä kuumia kiviä, Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 205 Kylmä kuumia kiviä, Kylmi kuumia kiviä, 206 palavoita paateroita, Palavoita paateroita, 217 Pakkanen pajuilla syntyi, Pakkanen pajuilla synty, 218 kova ilma koivikolla Kova ilma koivikolla; 278 vatsahan hevosen varsa! Vatsahan hevosen varsan. 279 "Et sinä sitä totelle, Jott' et sitä totelle.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 317–500
Lemminkäinen ja tema kaaslane lähevad mööda jääd randa, eksivad kaua vaevaliselt metsades ja jõuavad viimaks koju.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR XIII1 1037. — Hiitola · 1855 · A. Merón · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 331 "Onko linnassa lihoa "Onko linnassa lihaista 332 ja kalaista kartanossa Ja kalaista kaupungissa 333 urohille uupuneille, Urohille uupuneille, 335 Ollut ei linnassa lihoa, "Ei ole linnassa lihoa, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 336 ei kalaista kartanossa. Ei kalaista kaupungissa SKVR I2 834. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 363 Tiera tuon sanoiksi virkki, Tuon sanoiksi virkki: 483 laati huolista hevoset, Loati huolista hevosen, 487 Hyppäsi hyvän selälle, Hyppäsi hyvän selälle, 488 hyvän laukin lautasille; Hyvän laukin lantehille. SKVR XIII2 3204. — Etelä-Karjala · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 387 luumme luovat rauniolle, Luut luovat rauniolle. 390 eikä kantaja katala, Eikä kantaja katala, 391 missä liikkuvi lihansa, Missä liikkuu lihansa, 395 vaiko suurella selällä, Vaiko selvällä selällä, SKVR XIII1 1350. — Pyhäjärvi Vpl. · 1847 · Z. Sirelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 332 ja kalaista kartanossa Ja kalaista kaupungissa 333 urohille uupuneille, Urohoille uupunneillo. 334 miehille väsynehille?" Miehille väsynnehille, 335 Ollut ei linnassa lihoa, Ei ole Linnassa lihoa SKVR XIII1 1017. — Rautu · 1854 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 332 ja kalaista kartanossa ja kalaista kaupungista 333 urohille uupuneille, urohille uupuneille. 335 Ollut ei linnassa lihoa, "Ei ole linnassa lihoa, 336 ei kalaista kartanossa. ei kalaista kaupungissa
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 834. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 363 Tiera tuon sanoiksi virkki, Tuon sanoiksi virkki: 483 laati huolista hevoset, Loati huolista hevosen, 487 Hyppäsi hyvän selälle, Hyppäsi hyvän selälle, 488 hyvän laukin lautasille; Hyvän laukin lantehille. SKVR XIII2 3204. — Etelä-Karjala · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 387 luumme luovat rauniolle, Luut luovat rauniolle. 390 eikä kantaja katala, Eikä kantaja katala, 391 missä liikkuvi lihansa, Missä liikkuu lihansa, 395 vaiko suurella selällä, Vaiko selvällä selällä, SKVR XIII1 1350. — Pyhäjärvi Vpl. · 1847 · Z. Sirelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 332 ja kalaista kartanossa Ja kalaista kaupungissa 333 urohille uupuneille, Urohoille uupunneillo. 334 miehille väsynehille?" Miehille väsynnehille, 335 Ollut ei linnassa lihoa, Ei ole Linnassa lihoa SKVR XII2 7358. — Paltamo · 1820 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 477 ettei poika pois tulisi, Etä ej poika pois tulisi, 479 Luojan luomalta la'ulta, Luojan luomalta laulta, 480 Jumalan sukeamalta!" Jumalan sukiemalta! SKVR VI2 liite II 4. — Etelä-Savo · 1821 · K. A. Gottlund · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 419 "Niin on, niin, emo poloinen, Niin on niin minun Emoini, 423 tuli tuuli, niin hajotti, Tuli haukka niin hajotti, 424 tuli lempo, niin levitti, Tuli lempo niin lewitti
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 15 rahvalaulust on 7 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 15 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 1–24 — Ahdin pursi valittaa ja · 4 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 25–43 — Lemminkäisen dialogi äidin kanssa · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 44–54 — Tiera avuksi sotaan · 3 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 56–72 — Tieran puhuttelu · 2 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 73–92 — Tieran isän puheenvuoro · 2 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 93–116 — Tiera on heti valmis lähtemään · 3 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 117–122 — Ahti lähtee veneellä · 5 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 123–142 — Pohjolan emäntä lähettää pakkasen · 3 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 143–162 — Pakkanen lähtee merta kylmäämään · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 163–182 — Pakkanen kylmii täydellä teholla ja · 3 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 183–212 — Pakkasen sanat · 3 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 213–254 — Pakkasen synty · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 255–268 — Pakkasen sanat · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 269–298 — Manaus · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 299–316 — Pakkanen ehdottaa sovintoa · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 317–344 — Lemminkäinen ja · 4 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 345–352 — Lemminkäinen lämmittelee · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 373–388 — Kun kuolisin kotiin, en korpeen · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 389–416 — Ei tiedä emo kussa lapsi lauleleepi; · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
390. värss · 12 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 417–426 — Kasvatti emo kanoja; · 2 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 427–438 — Moni katsoi muotoani · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 439–464 — Kateita ja noitia vastaan · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
441. värss · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 465–480 — Lemminkäinen vetoaa luojaan · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 481–500 — Huolihevonen; · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud