Kalevala, 27. runo
Kahevõitlus Pohjolas
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 36 rahvalaulu 10 paigast. Ülejäänud 14 teksti ei ole kaardil: 13 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (19), Jyskyjärvi (4), Ilomantsi (3), Kontokki (3), Uhtua (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 10 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (19)
- Jyskyjärvi (4)
2–3 laulu
1 laul
- Nilsiä (1)
- Pistojärvi (1)
- Porajärvi (1)
- Rautavaara (1)
- Repola (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 109 rahvalaulul 28 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (29), Uhtua (9), Ilomantsi (8), Kontokki (8), Repola (8).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 28 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (29)
- Uhtua (9)
- Ilomantsi (8)
- Kontokki (8)
- Repola (8)
3–6 laulu
- Jyskyjärvi (6)
- Kiimaisjärvi (6)
- Pistojärvi (5)
- Porajärvi (5)
- Suistamo (3)
- Suomussalmi (3)
- Viena (3) (täpsem koht teadmata)
1–2 laulu
- Savonranta (2)
- Hyrynsalmi (1)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kinnula (1)
- Kitee (1)
- Kivijärvi (1)
- Nilsiä (1)
- Paanajärvi (1)
- Paatene (1)
- Parikkala (1)
- Rautavaara (1)
- Rukajärvi (1)
- Soanlahti (1)
- Sotkamo (1)
- Spankkova (1)
- Suojärvi (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–204 Lemminkäinen jõuab Pohjolasse ja käitub mitmel moel ülbelt.
- Värsid 205–282 Pohjola peremees vihastab ja kui ta ei suuda Lemminkäist loitsuoskuses võita, kutsub ta Lemminkäise mõõgavõitlusele.
- Värsid 283–420 Mõõgavõitluses raiub Lemminkäinen Pohjola peremehel pea maha; selle kättemaksuks kogub Pohjola perenaine tema vastu sõjaväe.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Pohjola, Manala, Pimentola, Sariola, Tuonela
Värsid 1–204
Lemminkäinen jõuab Pohjolasse ja käitub mitmel moel ülbelt.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 36 rahvalaulu 10 paigast. Ülejäänud 14 teksti ei ole kaardil: 13 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (19), Jyskyjärvi (4), Ilomantsi (3), Kontokki (3), Uhtua (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 10 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (19)
- Jyskyjärvi (4)
2–3 laulu
1 laul
- Nilsiä (1)
- Pistojärvi (1)
- Porajärvi (1)
- Rautavaara (1)
- Repola (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 109 rahvalaulul 28 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (29), Uhtua (9), Ilomantsi (8), Kontokki (8), Repola (8).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 28 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (29)
- Uhtua (9)
- Ilomantsi (8)
- Kontokki (8)
- Repola (8)
3–6 laulu
- Jyskyjärvi (6)
- Kiimaisjärvi (6)
- Pistojärvi (5)
- Porajärvi (5)
- Suistamo (3)
- Suomussalmi (3)
- Viena (3) (täpsem koht teadmata)
1–2 laulu
- Savonranta (2)
- Hyrynsalmi (1)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kinnula (1)
- Kitee (1)
- Kivijärvi (1)
- Nilsiä (1)
- Paanajärvi (1)
- Paatene (1)
- Parikkala (1)
- Rautavaara (1)
- Rukajärvi (1)
- Soanlahti (1)
- Sotkamo (1)
- Spankkova (1)
- Suojärvi (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 774. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 38 oven suussa, orren alla, Oven suussa, alla orren, 87 "Jop' on täällä syömät syöty, "Jok' on täällä syömät syöty?" 92 tuopit roukkoihin rovittu! Tuopit roukkohon rovittu." 101 kutsuit kurjat, kutsuit köyhät, "Kutsu kurjat; kutsu köyhät, Veel ühiseid värsse (10)
Kalevala See laul 107 "Mintähen tämä minulle "Mintäpä tämä minulle 108 omistani ohristani? Omistani ohristani, 109 Muut ne kantoi kauhasilla, Muut ne kanto kauhasilla 110 muut ne tiiskinä tiputti, Muut ne tiiskinä tiputti, 113 omiani ohriani, Omiani ohriani 153 "Tuopin tuojat Tuonelahan, "Tuopin tuoja Tuonelalle, 154 kannun kantajat Manalle Kaunun kantaja Manallen! 167 Otti ongen taskustansa, Otti ongen huotrastansa 168 väkärauan väskystänsä, Väkä-rauvan väskystänsä. 182 me'en mustan mieliksensä. Me-en mustan mieleksehen. SKVR I2 758. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 9 miten lieto Lemminkäinen, Oli lieto Lemminkäinen, 69 kun ei tuotane olutta Kun ei tuotane olutta 70 tulevalle vierahalle." Tulovalle vieralle, 75 Tulit pääni polkemahan, Tulit pääni polkomahe, Veel ühiseid värsse (10)
Kalevala See laul 81 Oisit yötä ennen tullut "Etkä ennen yötä tullut, 91 kannut kannettu kokohon, Kannut kannettu kokoon." 130 pahin astian pesijä, Pahin astian pesiä, 131 lusikkojen luutustaja, Lusikkain luutustaja, 165 Tapasip' on taskuhunsa, Tapasi on taskuunsa, 181 joi oluen onneksensa, Joi olosen onneksensa, 182 me'en mustan mieliksensä. Meen mustan mieleksensä. 184 "En mä liene lempivieras, "Enmä liene lempi vieras, 187 varavammalla käellä, Varavammalla käellä, 188 suuremmalla astialla, Suuremalla astiella, SKVR VII1 835. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 23 "Terve tänne tultuani, "Terve tänne tultuani!" 24 terve tervehyttäjälle! "Terve tervehyttäjälle! 28 olutta urohon juoa?" Olutta urohon juoa?" 36 jos olet siivolla tuvassa, Jos olet siivolla tuvassa." Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 38 oven suussa, orren alla, Oven suuss on alla orren 40 kolmen koukun koskevilla." Kolmen koukun koskemilla, 49 Eip' ennen minun isoni "Ei ennen miun isoni 50 eikä valtavanhempani Eikä valtavanhempani 58 seinät miekkoja laella. Seinät miekkoja mitellä, 60 kuin ennen minun isolle?" Kuin ennen minun isolla?" 70 tulevalle vierahalle." Tulevalle vierahalle, SKVR VII1 841. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 34 tannerta orosen olla. tallia orosen olla?" 38 oven suussa, orren alla, oven suussa, alla orren, 39 kahen kattilan välissä, kahen kattilan välissä, 40 kolmen koukun koskevilla." koukun kolmen koskevilla." Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 50 eikä valtavanhempani eikä valtavanhempani 56 sopet luoa sormikasta, sopet luoa sormikasta, 58 seinät miekkoja laella. seinät miekkoja mitellä, 70 tulevalle vierahalle." tullehelle vierahalle!" 104 kaitakauhtanat kasakat; kaita kauhtanat kasakat; 181 joi oluen onneksensa, "Joi olosen onneksensa, 182 me'en mustan mieliksensä. meen mustan mieleksehen." SKVR I2 816. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 46 oven suuhun seisomahan, Oven suuhun seisottih, 81 Oisit yötä ennen tullut "Kun et tullut yötä ennen, 82 taikka päiveä jälestä." Eli päiveä jälestä, 89 oluet osin jaeltu, Oluet osin jaeltu,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR I2 774. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 38 oven suussa, orren alla, Oven suussa, alla orren, 87 "Jop' on täällä syömät syöty, "Jok' on täällä syömät syöty?" 92 tuopit roukkoihin rovittu! Tuopit roukkohon rovittu." 101 kutsuit kurjat, kutsuit köyhät, "Kutsu kurjat; kutsu köyhät, Veel ühiseid värsse (10)
Kalevala See laul 107 "Mintähen tämä minulle "Mintäpä tämä minulle 108 omistani ohristani? Omistani ohristani, 109 Muut ne kantoi kauhasilla, Muut ne kanto kauhasilla 110 muut ne tiiskinä tiputti, Muut ne tiiskinä tiputti, 113 omiani ohriani, Omiani ohriani 153 "Tuopin tuojat Tuonelahan, "Tuopin tuoja Tuonelalle, 154 kannun kantajat Manalle Kaunun kantaja Manallen! 167 Otti ongen taskustansa, Otti ongen huotrastansa 168 väkärauan väskystänsä, Väkä-rauvan väskystänsä. 182 me'en mustan mieliksensä. Me-en mustan mieleksehen. SKVR I2 758. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 9 miten lieto Lemminkäinen, Oli lieto Lemminkäinen, 69 kun ei tuotane olutta Kun ei tuotane olutta 70 tulevalle vierahalle." Tulovalle vieralle, 75 Tulit pääni polkemahan, Tulit pääni polkomahe, Veel ühiseid värsse (10)
Kalevala See laul 81 Oisit yötä ennen tullut "Etkä ennen yötä tullut, 91 kannut kannettu kokohon, Kannut kannettu kokoon." 130 pahin astian pesijä, Pahin astian pesiä, 131 lusikkojen luutustaja, Lusikkain luutustaja, 165 Tapasip' on taskuhunsa, Tapasi on taskuunsa, 181 joi oluen onneksensa, Joi olosen onneksensa, 182 me'en mustan mieliksensä. Meen mustan mieleksensä. 184 "En mä liene lempivieras, "Enmä liene lempi vieras, 187 varavammalla käellä, Varavammalla käellä, 188 suuremmalla astialla, Suuremalla astiella, SKVR VII1 835. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 23 "Terve tänne tultuani, "Terve tänne tultuani!" 24 terve tervehyttäjälle! "Terve tervehyttäjälle! 28 olutta urohon juoa?" Olutta urohon juoa?" 36 jos olet siivolla tuvassa, Jos olet siivolla tuvassa." Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 38 oven suussa, orren alla, Oven suuss on alla orren 40 kolmen koukun koskevilla." Kolmen koukun koskemilla, 49 Eip' ennen minun isoni "Ei ennen miun isoni 50 eikä valtavanhempani Eikä valtavanhempani 58 seinät miekkoja laella. Seinät miekkoja mitellä, 60 kuin ennen minun isolle?" Kuin ennen minun isolla?" 70 tulevalle vierahalle." Tulevalle vierahalle, SKVR VII1 841. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 34 tannerta orosen olla. tallia orosen olla?" 38 oven suussa, orren alla, oven suussa, alla orren, 39 kahen kattilan välissä, kahen kattilan välissä, 40 kolmen koukun koskevilla." koukun kolmen koskevilla." Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 50 eikä valtavanhempani eikä valtavanhempani 56 sopet luoa sormikasta, sopet luoa sormikasta, 58 seinät miekkoja laella. seinät miekkoja mitellä, 70 tulevalle vierahalle." tullehelle vierahalle!" 104 kaitakauhtanat kasakat; kaita kauhtanat kasakat; 181 joi oluen onneksensa, "Joi olosen onneksensa, 182 me'en mustan mieliksensä. meen mustan mieleksehen." SKVR I2 816. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 46 oven suuhun seisomahan, Oven suuhun seisottih, 81 Oisit yötä ennen tullut "Kun et tullut yötä ennen, 82 taikka päiveä jälestä." Eli päiveä jälestä, 89 oluet osin jaeltu, Oluet osin jaeltu,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 205–282
Pohjola peremees vihastab ja kui ta ei suuda Lemminkäist loitsuoskuses võita, kutsub ta Lemminkäise mõõgavõitlusele.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 774. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 242 lauloi nää'än kultarinnan: Hiero nää-än kulta-rinnan. 278 tahi kaunis Kaukomieli! Siitä kaunis Kauko-mieli 279 Mitelkämme miekkojamme, Mitelkäämme miekkojamme! 280 katselkamme kalpojamme, Katselkaamme kalpojamme, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 281 minunko parempi miekka "Minun miekkani parempi, SKVR I2 749. — Kontokki · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 208 Lauloi lammin lattialle Laulo lamin lattialle: 211 "Tuoss' on joki juoaksesi, "Tuoss' on joki juoaksesi, 212 lampi laikutellaksesi." Lampi laikutellaksesi. 242 lauloi nää'än kultarinnan: Laulo nää'än kultarinnan Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 282 vainko Ahti Saarelaisen!" Laulo Ahti saarelaisen SKVR I2 750. — Kontokki · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 208 Lauloi lammin lattialle Laulo lamin lattialle 209 Lemminkäisellen etehen. Leminkäiselle etehen. 242 lauloi nää'än kultarinnan: Laulo nää'än kultarinnan 277 "Oi sie Ahti Saarelainen Nousi Ahti saarelainen Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 279 Mitelkämme miekkojamme, "Mitelkäme miekkojame!" SKVR II 194. — Porajärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 226 suen suustansa sukesi; Haukan suustansa sukesi, 250 kanan suustansa sukesi Kanan suustasi sukesit, 254 haukan suustansa sukesi, Karhun suustansa sukesi. 279 Mitelkämme miekkojamme, Mitelkamme miekkojamme, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 280 katselkamme kalpojamme, Katselkamme kalpojamme! SKVR VII1 839. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 208 Lauloi lammin lattialle Laulo lammin lattialle. 223 sepä lammin laikkaeli, *Härki lammin laikkaeli*. 238 lauloi orrellen oravan, Laulo orrelle oravan, 242 lauloi nää'än kultarinnan: Laulo näätän kultarinnan, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 243 näätä näppäsi oravan Näätä oravan näppäeli,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 774. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 242 lauloi nää'än kultarinnan: Hiero nää-än kulta-rinnan. 278 tahi kaunis Kaukomieli! Siitä kaunis Kauko-mieli 279 Mitelkämme miekkojamme, Mitelkäämme miekkojamme! 280 katselkamme kalpojamme, Katselkaamme kalpojamme, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 281 minunko parempi miekka "Minun miekkani parempi, SKVR I2 749. — Kontokki · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 208 Lauloi lammin lattialle Laulo lamin lattialle: 211 "Tuoss' on joki juoaksesi, "Tuoss' on joki juoaksesi, 212 lampi laikutellaksesi." Lampi laikutellaksesi. 242 lauloi nää'än kultarinnan: Laulo nää'än kultarinnan Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 282 vainko Ahti Saarelaisen!" Laulo Ahti saarelaisen SKVR I2 750. — Kontokki · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 208 Lauloi lammin lattialle Laulo lamin lattialle 209 Lemminkäisellen etehen. Leminkäiselle etehen. 242 lauloi nää'än kultarinnan: Laulo nää'än kultarinnan 277 "Oi sie Ahti Saarelainen Nousi Ahti saarelainen Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 279 Mitelkämme miekkojamme, "Mitelkäme miekkojame!" SKVR II 194. — Porajärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 226 suen suustansa sukesi; Haukan suustansa sukesi, 250 kanan suustansa sukesi Kanan suustasi sukesit, 254 haukan suustansa sukesi, Karhun suustansa sukesi. 279 Mitelkämme miekkojamme, Mitelkamme miekkojamme, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 280 katselkamme kalpojamme, Katselkamme kalpojamme! SKVR VII1 839. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 208 Lauloi lammin lattialle Laulo lammin lattialle. 223 sepä lammin laikkaeli, *Härki lammin laikkaeli*. 238 lauloi orrellen oravan, Laulo orrelle oravan, 242 lauloi nää'än kultarinnan: Laulo näätän kultarinnan, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 243 näätä näppäsi oravan Näätä oravan näppäeli,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 283–420
Mõõgavõitluses raiub Lemminkäinen Pohjola peremehel pea maha; selle kättemaksuks kogub Pohjola perenaine tema vastu sõjaväe.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 759. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 285 kun on luissa lohkiellut, Minun on luissa lohkiellut, 286 pääkasuissa katkiellut! Pää kasuissa katkiellut, 306 virkkoi kaunis Kaukomieli: Tuo kaunis Kaukomieli 327 tuvan uuen turmelemme, Tuvan uuen turmelemme." Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 329 Käykämme ulos pihalle, "Läkkämme ulos pihalle, 335 Mentihin ulos pihalle. Mentih ulos pihalle, 342 sinun kalpa kauheampi Sinun kalpa kaunehempi, 348 Iski kerran, iski toisen, Iski kerran, iski toisen, 377 iski miestä miekallansa, Iski miestä miekallaan, 380 laski pään on päältä olka, Laski pään päältä olkan, 384 evän kaikesta kalasta. Evän kaikesta kalasta. 392 Yks' on seiväs ilman päättä: Yks' on seiväs ilman jäänyt, 396 senki seipähän nenähän. Senki seipähän nenähän." 412 Kaukomielen kaulan päälle. Päälle kaglan Kaukomielen." 419 noissa Pohjolan pioissa, Noissa Päivölän pioissa?" SKVR I2 744 b). — Suomussalmi · 1904 · Sakari Jouhki · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 285 kun on luissa lohkiellut, "Kaikki on luissa lohkiellut, 286 pääkasuissa katkiellut! Pääkalloissa katkiellut." 327 tuvan uuen turmelemme, Niin tuvan uu'en turmelemme, 329 Käykämme ulos pihalle, "Lähtekäämme ulos pihalle! SKVR I2 816. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 290 kumman miekka mieluhumpi! Kumman miekka mieluhumpi, 306 virkkoi kaunis Kaukomieli: Sano kaunis Kaukomieli: 327 tuvan uuen turmelemme, Tuvan uuen turmelem̄a, 335 Mentihin ulos pihalle. Mentih ulos pihalle. SKVR I2 850. — Pistojärvi · 1894 · I. K. Inha · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 284 "Mitä minun on miekastani, "Mitäs mun on miekastani, 285 kun on luissa lohkiellut, Kuin on luissa lohkiellu, 286 pääkasuissa katkiellut! Peäkasuissa katkiellu. 327 tuvan uuen turmelemme, Tuvan uuen turmelemma, SKVR I2 774. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 290 kumman miekka mieluhumpi! Kumman miekka miehusampi, 306 virkkoi kaunis Kaukomieli: Siitä kaunis Kauko-mieli 347 Iski päältä Pohjan poika. Iski päältä Päivän poika, 382 vei kuin naatin naurihista Vei kuin naatin naurihista, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 384 evän kaikesta kalasta. Evän kaikesta kalasta.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 759. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 285 kun on luissa lohkiellut, Minun on luissa lohkiellut, 286 pääkasuissa katkiellut! Pää kasuissa katkiellut, 306 virkkoi kaunis Kaukomieli: Tuo kaunis Kaukomieli 327 tuvan uuen turmelemme, Tuvan uuen turmelemme." Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 329 Käykämme ulos pihalle, "Läkkämme ulos pihalle, 335 Mentihin ulos pihalle. Mentih ulos pihalle, 342 sinun kalpa kauheampi Sinun kalpa kaunehempi, 348 Iski kerran, iski toisen, Iski kerran, iski toisen, 377 iski miestä miekallansa, Iski miestä miekallaan, 380 laski pään on päältä olka, Laski pään päältä olkan, 384 evän kaikesta kalasta. Evän kaikesta kalasta. 392 Yks' on seiväs ilman päättä: Yks' on seiväs ilman jäänyt, 396 senki seipähän nenähän. Senki seipähän nenähän." 412 Kaukomielen kaulan päälle. Päälle kaglan Kaukomielen." 419 noissa Pohjolan pioissa, Noissa Päivölän pioissa?" SKVR I2 816. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 290 kumman miekka mieluhumpi! Kumman miekka mieluhumpi, 306 virkkoi kaunis Kaukomieli: Sano kaunis Kaukomieli: 327 tuvan uuen turmelemme, Tuvan uuen turmelem̄a, 335 Mentihin ulos pihalle. Mentih ulos pihalle. SKVR I2 774. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 290 kumman miekka mieluhumpi! Kumman miekka miehusampi, 306 virkkoi kaunis Kaukomieli: Siitä kaunis Kauko-mieli 347 Iski päältä Pohjan poika. Iski päältä Päivän poika, 382 vei kuin naatin naurihista Vei kuin naatin naurihista, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 384 evän kaikesta kalasta. Evän kaikesta kalasta. SKVR I2 828. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 290 kumman miekka mieluhumpi! Kumman miekka mielusempi, 306 virkkoi kaunis Kaukomieli: Tuo kaunis Kaukomieli 329 Käykämme ulos pihalle, "Läkkämen ulos pihalle, 332 Pihalla veret paremmat, Ulkona veret paremmat, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 382 vei kuin naatin naurihista Otti kun naatin naurihista, SKVR I2 831. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 303 yhtä kynnen mustukaista, Yhtä kynnen mustukaista. 327 tuvan uuen turmelemme, Tuvan uuen turmelemma, 329 Käykämme ulos pihalle, "Läkkääme ulos pihalle, 332 Pihalla veret paremmat, Ulkona veret paremmat, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 333 kaunihimmat kartanolla, Kartanolla kaunihimmat,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 12 rahvalaulust on 2 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 2 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Runo tervikuna · 1 laul
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 1–4 — "Monen surman suun ohitse, · 4 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 5–20 — Lemminkäinen on saapunut kutsutta pitoihin · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 21–66 — Vuoropuhelu talon isännän kanssa · 3 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 67–70 — Lemminkäinen vaatii olutta · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 71–82 — Emännän vastaus · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 83–85 — "Murti suuta, väänti päätä, murti mustoa haventa" · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 86–106 — Lemminkäinen syyttää emäntää kutsumatta jättämisestä · 7 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 107–114 — Omat ohrat · 12 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 115–122 — Oluen ja ruuan pyyntö · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 123–132 — Emäntä käskee piikatyttöä · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 134–136 — "Luut lihoista, päät kaloista, / · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 141–144 — Ei miestä juomaan tätä olutta · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 151–156 — "Kannun kantajat · 1 laul
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 157–166 — "Olut suuhun juotanehe, ruhkat maahan luotanehe" · 10 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 165–180 — Käärmeiden onginta · 4 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 181–182 — "Joi oluen onneksensa, me’en mustan mieliksensä" · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 183–192 — Tärkeälle vieraalle parempaa olutta ja härän tappo · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 193–200 — "Korea kutsuttu vieras, koreampi kutsumatoin" · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 205–207 — "Tuosta suuttui ja syäntyi" · 7 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 208–256 — Loitsutaistelu · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
234. värss · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 257–272 — Pohjolan isännän yritys häätää · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 273–308 — Miekkojen mittaaminen · 12 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 309–322 — Pohjolan isännän miekka osuu kattoon · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 323–338 — Siirtyminen tuvasta pihalle taistelemaan · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 339–346 — Kehotus iskeä · 1 laul
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 347–360 — Pohjan poika ei osu · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 375–388 — Lemminkäinen katkaisee vastustajan kaulan · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 389–396 — Seiväs ilman päätä · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
394. värss — Pätöinen poika · 1 laul
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 397–404 — Käsien pesu verestä · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 405–412 — Pohjan akka kokoaa miekkamiehiä · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 413–420 — Lönnrotin loppukommentti · 7 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud