Kalevala, 26. runo
Lemminkäise ohtlik teekond Pohjolasse
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 19 rahvalaulu 9 paigast. Ülejäänud 31 teksti ei ole kaardil: 26 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 5 trükitud tekstist mõjutatud laulu.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Kontokki (6), Suistamo (3), Vuokkiniemi (3), Uhtua (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 9 paika
4 või rohkem laulu
- Kontokki (6)
2–3 laulu
- Suistamo (3)
- Vuokkiniemi (3)
- Uhtua (2)
1 laul
- Kiimaisjärvi (1)
- Korpiselkä (1)
- Pistojärvi (1)
- Rautavaara (1)
- Repola (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 899 rahvalaulul 150 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (125), Suistamo (95), Kontokki (54), Ilomantsi (41), Uhtua (37).
Kaardilt jäävad välja: Nyskoga (3), Lekvattnet (1), Svärdsjö (1).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 150 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (125)
- Suistamo (95)
- Kontokki (54)
- Ilomantsi (41)
- Uhtua (37)
- Suomussalmi (27)
- Kiimaisjärvi (23)
- Repola (19)
- Pistojärvi (18)
- Impilahti (17)
- Korpiselkä (17)
- Nurmes (15)
- Pielisjärvi (13)
- Suojärvi (13)
- Kitee (12)
- Kuhmo (12)
- Sotkamo (12)
- Kesälahti (11)
- Porajärvi (11)
- Valtimo (9)
- Kivijärvi (8)
- Pielavesi (8)
- Rautavaara (8)
- Rääkkylä (8)
- Soanlahti (8)
- Kaavi (7)
- Kainuu (7) (täpsem koht teadmata)
3–6 laulu
- Etelä-Savo (6) (täpsem koht teadmata)
- Kontiolahti (6)
- Nilsiä (6)
- Pohjois-Pohjanmaa (6) (täpsem koht teadmata)
- Viena (6) (täpsem koht teadmata)
- Eno (5)
- Hankasalmi (5)
- Juuka (5)
- Juva (5)
- Jyskyjärvi (5)
- Korpilahti (5)
- Paavola (5)
- Soikkola (5)
- Sonkajärvi (5)
- Uukuniemi (5)
- Hyrynsalmi (4)
- Kuusamo (4)
- Piippola (4)
- Pohjois-Savo (4) (täpsem koht teadmata)
- Pyhäjärvi Vpl. (4)
- Tohmajärvi (4)
- Hiitola (3)
- Ii (3)
- Iisalmi (3)
- Kaukola (3)
- Kiuruvesi (3)
- Kurkijoki (3)
- Nyskoga (3)
- Paanajärvi (3)
- Pudasjärvi (3)
- Puolanka (3)
- Pälkjärvi (3)
- Rautu (3)
- Salmi (3)
- Tulemajärvi (3)
- Tuusniemi (3)
1–2 laulu
- Eräjärvi (2)
- Etelä-Karjala (2) (täpsem koht teadmata)
- Kerimäki (2)
- Kiestinki (2)
- Kiihtelysvaara (2)
- Kärsämäki (2)
- Laukaa (2)
- Lempaala (2)
- Leppävirta (2)
- Liminka (2)
- Liperi (2)
- Lohtaja (2)
- Luhanka (2)
- Luumäki (2)
- Narvusi (2)
- Paatene (2)
- Paltamo (2)
- Parkano (2)
- Peräpohjola (2) (täpsem koht teadmata)
- Pihtipudas (2)
- Pohjois-Karjala (2) (täpsem koht teadmata)
- Pulkkila (2)
- Pyhäjärvi Ol. (2)
- Pyhäntä (2)
- Rukajärvi (2)
- Ruskeala (2)
- Sortavala (2)
- Tyrnävä (2)
- Uusikirkko Vpl. (2)
- Vihanti (2)
- Viitasaari (2)
- Vuole (2)
- Ylikiiminki (2)
- Askola (1)
- Evijärvi (1)
- Haapajärvi (1)
- Iitti (1)
- Jurva (1)
- Jääski (1)
- Kajaani (1)
- Kajaani mlk (1)
- Kaprio (1)
- Kattila (1)
- Keitele (1)
- Kempele (1)
- Kinnula (1)
- Kittilä (1)
- Kuhmoinen (1)
- Kuolemajärvi (1)
- Laihia (1)
- Lapinlahti (1)
- Lappajärvi (1)
- Lekvattnet (1)
- Maaninka (1)
- Metsäpirtti (1)
- Muuruvesi (1)
- Oulu (1)
- Parikkala (1)
- Pertteli (1)
- Petroskoi (1)
- Polvijärvi (1)
- Pori (1)
- Pori mlk (1)
- Puumala (1)
- Rantasalmi (1)
- Rautalampi (1)
- Rautjärvi (1)
- Reisjärvi (1)
- Ristiina (1)
- Ristijärvi (1)
- Rovaniemi (1)
- Sakkola (1)
- Seinäjoki (1)
- Sortavala mlk (1)
- Sulkava (1)
- Suomusjärvi (1)
- Svärdsjö (1)
- Säkkijärvi (1)
- Säräisniemi (1)
- Taivalkoski (1)
- Tunkua (1)
- Tuupovaara (1)
- Varkaus (1)
- Varpaisjärvi (1)
- Vehkalahti (1)
- Vesanto (1)
- Viipuri mlk (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–382 Lemminkäinen on pahane, et teda pulma ei kutsutud, ja otsustab ema keelust hoolimata Pohjolasse minna, kuigi ema sõnul ootavad teda teel paljud surmaohud.
- Värsid 383–776 Ta asub teele ja pääseb oma loitsutarkusega õnnelikult läbi kõigist surmapaikadest.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Pohjola, Sariola, Kaukoniemi, Manala, Tuonela
Värsid 1–382
Lemminkäinen on pahane, et teda pulma ei kutsutud, ja otsustab ema keelust hoolimata Pohjolasse minna, kuigi ema sõnul ootavad teda teel paljud surmaohud.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 19 rahvalaulu 9 paigast. Ülejäänud 31 teksti ei ole kaardil: 26 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 5 trükitud tekstist mõjutatud laulu.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Kontokki (6), Suistamo (3), Vuokkiniemi (3), Uhtua (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 9 paika
4 või rohkem laulu
- Kontokki (6)
2–3 laulu
- Suistamo (3)
- Vuokkiniemi (3)
- Uhtua (2)
1 laul
- Kiimaisjärvi (1)
- Korpiselkä (1)
- Pistojärvi (1)
- Rautavaara (1)
- Repola (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 899 rahvalaulul 150 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (125), Suistamo (95), Kontokki (54), Ilomantsi (41), Uhtua (37).
Kaardilt jäävad välja: Nyskoga (3), Lekvattnet (1), Svärdsjö (1).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 150 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (125)
- Suistamo (95)
- Kontokki (54)
- Ilomantsi (41)
- Uhtua (37)
- Suomussalmi (27)
- Kiimaisjärvi (23)
- Repola (19)
- Pistojärvi (18)
- Impilahti (17)
- Korpiselkä (17)
- Nurmes (15)
- Pielisjärvi (13)
- Suojärvi (13)
- Kitee (12)
- Kuhmo (12)
- Sotkamo (12)
- Kesälahti (11)
- Porajärvi (11)
- Valtimo (9)
- Kivijärvi (8)
- Pielavesi (8)
- Rautavaara (8)
- Rääkkylä (8)
- Soanlahti (8)
- Kaavi (7)
- Kainuu (7) (täpsem koht teadmata)
3–6 laulu
- Etelä-Savo (6) (täpsem koht teadmata)
- Kontiolahti (6)
- Nilsiä (6)
- Pohjois-Pohjanmaa (6) (täpsem koht teadmata)
- Viena (6) (täpsem koht teadmata)
- Eno (5)
- Hankasalmi (5)
- Juuka (5)
- Juva (5)
- Jyskyjärvi (5)
- Korpilahti (5)
- Paavola (5)
- Soikkola (5)
- Sonkajärvi (5)
- Uukuniemi (5)
- Hyrynsalmi (4)
- Kuusamo (4)
- Piippola (4)
- Pohjois-Savo (4) (täpsem koht teadmata)
- Pyhäjärvi Vpl. (4)
- Tohmajärvi (4)
- Hiitola (3)
- Ii (3)
- Iisalmi (3)
- Kaukola (3)
- Kiuruvesi (3)
- Kurkijoki (3)
- Nyskoga (3)
- Paanajärvi (3)
- Pudasjärvi (3)
- Puolanka (3)
- Pälkjärvi (3)
- Rautu (3)
- Salmi (3)
- Tulemajärvi (3)
- Tuusniemi (3)
1–2 laulu
- Eräjärvi (2)
- Etelä-Karjala (2) (täpsem koht teadmata)
- Kerimäki (2)
- Kiestinki (2)
- Kiihtelysvaara (2)
- Kärsämäki (2)
- Laukaa (2)
- Lempaala (2)
- Leppävirta (2)
- Liminka (2)
- Liperi (2)
- Lohtaja (2)
- Luhanka (2)
- Luumäki (2)
- Narvusi (2)
- Paatene (2)
- Paltamo (2)
- Parkano (2)
- Peräpohjola (2) (täpsem koht teadmata)
- Pihtipudas (2)
- Pohjois-Karjala (2) (täpsem koht teadmata)
- Pulkkila (2)
- Pyhäjärvi Ol. (2)
- Pyhäntä (2)
- Rukajärvi (2)
- Ruskeala (2)
- Sortavala (2)
- Tyrnävä (2)
- Uusikirkko Vpl. (2)
- Vihanti (2)
- Viitasaari (2)
- Vuole (2)
- Ylikiiminki (2)
- Askola (1)
- Evijärvi (1)
- Haapajärvi (1)
- Iitti (1)
- Jurva (1)
- Jääski (1)
- Kajaani (1)
- Kajaani mlk (1)
- Kaprio (1)
- Kattila (1)
- Keitele (1)
- Kempele (1)
- Kinnula (1)
- Kittilä (1)
- Kuhmoinen (1)
- Kuolemajärvi (1)
- Laihia (1)
- Lapinlahti (1)
- Lappajärvi (1)
- Lekvattnet (1)
- Maaninka (1)
- Metsäpirtti (1)
- Muuruvesi (1)
- Oulu (1)
- Parikkala (1)
- Pertteli (1)
- Petroskoi (1)
- Polvijärvi (1)
- Pori (1)
- Pori mlk (1)
- Puumala (1)
- Rantasalmi (1)
- Rautalampi (1)
- Rautjärvi (1)
- Reisjärvi (1)
- Ristiina (1)
- Ristijärvi (1)
- Rovaniemi (1)
- Sakkola (1)
- Seinäjoki (1)
- Sortavala mlk (1)
- Sulkava (1)
- Suomusjärvi (1)
- Svärdsjö (1)
- Säkkijärvi (1)
- Säräisniemi (1)
- Taivalkoski (1)
- Tunkua (1)
- Tuupovaara (1)
- Varkaus (1)
- Varpaisjärvi (1)
- Vehkalahti (1)
- Vesanto (1)
- Viipuri mlk (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 774. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 2 Kaukoniemen kainalossa. "Kauko-niemen kainalossa, 21 nousi maasta ratsahille, Nousi maasta ratsahille, 24 tykö valtavanhempansa. Tykö valto-vanhempansa. 27 "Oi emoni, vaimo vanha! "Oi Emoni, vaimo vanha! Veel ühiseid värsse (18)
Kalevala See laul 77 epäsi kavetta kaksi, Epäsi kavehta kaksi 78 kielti kolme luonnotarta Kielti kolme Luonnotarta. 86 suuren joukon juominkihin! Hyvän joukon juominkihin. 101 Monet on kummat matkallasi, Monet on kummat matkoillasi, 102 isot tielläsi imehet, Monet tielläsi imehet." 123 tulevi joki tulinen Tuloo joki tulinen, 125 Joessa tulinen koski, Joessa tulinen koski, 126 koskessa tulinen luoto, Koskessa on tulinen luoto, 128 korolla tulinen kokko: Koivussa tulinen kokko, 129 yöt se hammasta hiovi, Yöt se hammasta hivoovi 137 Kyllä mä siihen keinon keksin, Kyllä mä siihen keinon keksin, 140 laulan leppäisen urohon Laulan leppäsen urohon 165 "Ei ole siinä miehen surma "Ei ole siinä miehen surma 166 eikä kuolema urohon. Eikä kuolema urohon; 167 Kyllä mä siihen mutkan muistan, "Kyllä mä siihen mutkan muistan, 168 mutkan muistan, keinon keksin: Mutkan muistan, keinon keksin, 239 ylös kielin kiehumassa, Ylös kielin kietsahuvat, 331 Tuo mulle sotisopani, Tuo minulle soti-sopani, SKVR I2 759. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 14 salajoukko juominkia! Sala joukko juominkia, 77 epäsi kavetta kaksi, Epäsi kavetta 78 kielti kolme luonnotarta Kielti Luonnotarta: 101 Monet on kummat matkallasi, Monet on kumat matkallasi, Veel ühiseid värsse (14)
Kalevala See laul 102 isot tielläsi imehet, Monet tielläsi imehet!" 128 korolla tulinen kokko: Latvassa tulinen kokko, 129 yöt se hammasta hiovi, Yöt se hamasta hiopi, 130 päivät kynttä kitkuttavi Päivät kynttä kitkuttaapi 137 Kyllä mä siihen keinon keksin, "Kyllä sihen keinon keksin, 140 laulan leppäisen urohon Laulan leppäsen urohon 145 kouritse kokon kynimen, Koprihin kokon kynimen, 146 vaakalinnun varpahitse. Vaakalinnun varpahisin, 205 suuhun Untamon susien, Suuhun Untamon susien, 206 kitahan kirokavetten. Kitaan kirokavetten, 210 karhut rautakahlehisin, Karhut rautakahlehisin, 317 mäki on täynnä seipähiä, "Mäki on täynnä seipähiä, 319 ne on täynnä miehen päitä; Ne on täynnä miehen päitä, 321 senpä seipähän nenähän Senki seipähän nenähän." SKVR I2 713. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 8 järyn järvien takoa, Järyn järvien takaata. 73 häissä häilyteltäväni, Häissä häilyteltäväni." 75 Emo kielti poikoansa, Emo kielti poiuttansa, 76 nainen miestänsä epäsi; Nainen miestänsä epäsi: Veel ühiseid värsse (14)
Kalevala See laul 86 suuren joukon juominkihin! Hyvän joukon juominkihin. 121 menet matkoa vähäisen, Menet matkoa vähäisen, 123 tulevi joki tulinen Tulipa tulinen joki, 126 koskessa tulinen luoto, Kosessa tulinen luoto, 128 korolla tulinen kokko: Oxilla tulinen kokko, 148 Sano surma keskimäinen!" sano surma keskimmäinen 153 tulevi tulinen kuoppa, Tulevi tulinen koski, 165 "Ei ole siinä miehen surma "Eip' ole siinä miesten surma, 180 Sano surma jälkimäinen!" Sano surma jälkimmäinen." 191 Syönyt on sa'anki miestä, Se on syönyt miestä, 192 tuhonnut tuhat urosta, Tuhonnut urosta, 210 karhut rautakahlehisin, Karhut rautakahlehissa 223 Kulet tietä pikkaraisen, Kulet teitä pikkaraisen: 331 Tuo mulle sotisopani, Tuo tänne sotisopani, SKVR I2 744 b). — Suomussalmi · 1904 · Sakari Jouhki · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 3 Oli pellon kynnännässä, Sopi pellon kynnännässä, 52 Astu aittahan mäelle, Mene aittahan mäelle, 53 tuo sieltä somat sopani, Tuo sieltä soti somani, 57 Emo ennätti kysyä, Emo ennätti kysyä: Veel ühiseid värsse (13)
Kalevala See laul 59 "Kunne lähet, poikueni? "Kunne lähet poikueni, 73 häissä häilyteltäväni, Häissä häilytettäväni. 101 Monet on kummat matkallasi, Monet on kummat matkoillasi, 115 Virkkoi äiti Lemminkäisen, Sanoi äiti Lemminkäisen: 126 koskessa tulinen luoto, Koskessa tulinen koivu, 128 korolla tulinen kokko: Koivussa tulinen kokko, 129 yöt se hammasta hiovi, Yöt se hamasta hiovi, 130 päivät kynttä kitkuttavi Päivät kynttä kitkuttavi 137 Kyllä mä siihen keinon keksin, "Kyllä mä siihen keinon keksin, 168 mutkan muistan, keinon keksin: Keinon keksin, mutkan muistan: 210 karhut rautakahlehisin, Karhut rauta kahlehissa." 319 ne on täynnä miehen päitä; Ne on täynnä miehen päitä, 321 senpä seipähän nenähän Senkin seipähän nenähän; SKVR I2 834. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 2 Kaukoniemen kainalossa. Kauko niemen kainalossa, 70 salajoukon juominkihin. Salajoukon juominkihin. 73 häissä häilyteltäväni, Häissä häilyteltäväni, 120 Se on surma ensi surma: Se on surma suurin surma, Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 121 menet matkoa vähäisen, Menet matkoa vähäse, 129 yöt se hammasta hiovi, Yöt hammasta hioo, 130 päivät kynttä kitkuttavi Päivät kynttä kriskuttaa. 148 Sano surma keskimäinen!" Sano surma ensimäinen?" 165 "Ei ole siinä miehen surma "Ei ole siinä miesten surma. 210 karhut rautakahlehisin, Karhu rautakahlehissa, 225 aita on rautainen rakettu, Ait' on rautanen rakettu 230 maan maoilla aiastettu, Moan maoilla aiastettu, 253 Tunnen ma tulen lumoa, "Nyt tunnen tulen lumoa, 314 ilman äitittä pahatta. Ilman äitittäs pahatta." 331 Tuo mulle sotisopani, Tuo sotisopani,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR I2 774. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 2 Kaukoniemen kainalossa. "Kauko-niemen kainalossa, 21 nousi maasta ratsahille, Nousi maasta ratsahille, 24 tykö valtavanhempansa. Tykö valto-vanhempansa. 27 "Oi emoni, vaimo vanha! "Oi Emoni, vaimo vanha! Veel ühiseid värsse (18)
Kalevala See laul 77 epäsi kavetta kaksi, Epäsi kavehta kaksi 78 kielti kolme luonnotarta Kielti kolme Luonnotarta. 86 suuren joukon juominkihin! Hyvän joukon juominkihin. 101 Monet on kummat matkallasi, Monet on kummat matkoillasi, 102 isot tielläsi imehet, Monet tielläsi imehet." 123 tulevi joki tulinen Tuloo joki tulinen, 125 Joessa tulinen koski, Joessa tulinen koski, 126 koskessa tulinen luoto, Koskessa on tulinen luoto, 128 korolla tulinen kokko: Koivussa tulinen kokko, 129 yöt se hammasta hiovi, Yöt se hammasta hivoovi 137 Kyllä mä siihen keinon keksin, Kyllä mä siihen keinon keksin, 140 laulan leppäisen urohon Laulan leppäsen urohon 165 "Ei ole siinä miehen surma "Ei ole siinä miehen surma 166 eikä kuolema urohon. Eikä kuolema urohon; 167 Kyllä mä siihen mutkan muistan, "Kyllä mä siihen mutkan muistan, 168 mutkan muistan, keinon keksin: Mutkan muistan, keinon keksin, 239 ylös kielin kiehumassa, Ylös kielin kietsahuvat, 331 Tuo mulle sotisopani, Tuo minulle soti-sopani, SKVR I2 759. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 14 salajoukko juominkia! Sala joukko juominkia, 77 epäsi kavetta kaksi, Epäsi kavetta 78 kielti kolme luonnotarta Kielti Luonnotarta: 101 Monet on kummat matkallasi, Monet on kumat matkallasi, Veel ühiseid värsse (14)
Kalevala See laul 102 isot tielläsi imehet, Monet tielläsi imehet!" 128 korolla tulinen kokko: Latvassa tulinen kokko, 129 yöt se hammasta hiovi, Yöt se hamasta hiopi, 130 päivät kynttä kitkuttavi Päivät kynttä kitkuttaapi 137 Kyllä mä siihen keinon keksin, "Kyllä sihen keinon keksin, 140 laulan leppäisen urohon Laulan leppäsen urohon 145 kouritse kokon kynimen, Koprihin kokon kynimen, 146 vaakalinnun varpahitse. Vaakalinnun varpahisin, 205 suuhun Untamon susien, Suuhun Untamon susien, 206 kitahan kirokavetten. Kitaan kirokavetten, 210 karhut rautakahlehisin, Karhut rautakahlehisin, 317 mäki on täynnä seipähiä, "Mäki on täynnä seipähiä, 319 ne on täynnä miehen päitä; Ne on täynnä miehen päitä, 321 senpä seipähän nenähän Senki seipähän nenähän." SKVR I2 713. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 8 järyn järvien takoa, Järyn järvien takaata. 73 häissä häilyteltäväni, Häissä häilyteltäväni." 75 Emo kielti poikoansa, Emo kielti poiuttansa, 76 nainen miestänsä epäsi; Nainen miestänsä epäsi: Veel ühiseid värsse (14)
Kalevala See laul 86 suuren joukon juominkihin! Hyvän joukon juominkihin. 121 menet matkoa vähäisen, Menet matkoa vähäisen, 123 tulevi joki tulinen Tulipa tulinen joki, 126 koskessa tulinen luoto, Kosessa tulinen luoto, 128 korolla tulinen kokko: Oxilla tulinen kokko, 148 Sano surma keskimäinen!" sano surma keskimmäinen 153 tulevi tulinen kuoppa, Tulevi tulinen koski, 165 "Ei ole siinä miehen surma "Eip' ole siinä miesten surma, 180 Sano surma jälkimäinen!" Sano surma jälkimmäinen." 191 Syönyt on sa'anki miestä, Se on syönyt miestä, 192 tuhonnut tuhat urosta, Tuhonnut urosta, 210 karhut rautakahlehisin, Karhut rautakahlehissa 223 Kulet tietä pikkaraisen, Kulet teitä pikkaraisen: 331 Tuo mulle sotisopani, Tuo tänne sotisopani, SKVR I2 834. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 2 Kaukoniemen kainalossa. Kauko niemen kainalossa, 70 salajoukon juominkihin. Salajoukon juominkihin. 73 häissä häilyteltäväni, Häissä häilyteltäväni, 120 Se on surma ensi surma: Se on surma suurin surma, Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 121 menet matkoa vähäisen, Menet matkoa vähäse, 129 yöt se hammasta hiovi, Yöt hammasta hioo, 130 päivät kynttä kitkuttavi Päivät kynttä kriskuttaa. 148 Sano surma keskimäinen!" Sano surma ensimäinen?" 165 "Ei ole siinä miehen surma "Ei ole siinä miesten surma. 210 karhut rautakahlehisin, Karhu rautakahlehissa, 225 aita on rautainen rakettu, Ait' on rautanen rakettu 230 maan maoilla aiastettu, Moan maoilla aiastettu, 253 Tunnen ma tulen lumoa, "Nyt tunnen tulen lumoa, 314 ilman äitittä pahatta. Ilman äitittäs pahatta." 331 Tuo mulle sotisopani, Tuo sotisopani, SKVR I2 729. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 2 Kaukoniemen kainalossa. Kaukoniemen kainalossa, 70 salajoukon juominkihin. Salajoukon juominkiin. 73 häissä häilyteltäväni, Häissä häilyteltäväni, 74 pioissa pi'eltäväni!" Pioisa piettäväni." Veel ühiseid värsse (10)
Kalevala See laul 77 epäsi kavetta kaksi, Epäsi kavetta kaksi, 78 kielti kolme luonnotarta Kielti kolme Luon̄otarta. 86 suuren joukon juominkihin! Sala joukon juominkihin. 119 Sanon surman ensimäisen. Sanon surman ensimäisen: 150 "Se on surma toinen surma: Sitt' on surma, toinen surma: 191 Syönyt on sa'anki miestä, Se on syönyt miestä, 192 tuhonnut tuhat urosta, Tuhonut tuhan urosta." 210 karhut rautakahlehisin, Karhu rautakahlehissa, 332 vanhat vainovaatteheni! Vanhat vainovaatteheni, 374 lemmon joukon juominkihin!" Hyvän joukon juominkihin.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 383–776
Ta asub teele ja pääseb oma loitsutarkusega õnnelikult läbi kõigist surmapaikadest.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII3 loitsut 1198. — Rautavaara · 1885 · Kaarle Krohn · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 633 "Mato musta, maanalainen, Mato musta maan alanen, 634 toukka Tuonen-karvallinen, Toukka Tuonen karvanen, 695 "Sylki Syöjätär vesille, Syöjätär sylki vesille, 696 laski kuolan lainehille. Laski kuolon! laineille, Veel ühiseid värsse (28)
Kalevala See laul 702 lapovilla lainehilla. Lapuvilla laineilla. 703 Vesi sen pitkäksi venytti, Vesi sun pitkäksi venytti, 705 ve'en tyrsky maalle työnti, Meren tyrsky maalle työnti, 706 aalto rannallen ajeli. Aalto rannalle ajeli. 707 "Kulki kolme luonnotarta Kulki kolme Luonnotarta 709 meren pauhun partahalla. Meren pauhun parmailla. 713 kunpa Luoja hengen loisi, Kun tuolle hengen Luoja loisi 717 'Pahasta paha tulisi, "Pahasta paha tulee, 722 mies häjy tähyämähän. Mies häjy tähyämään, 724 antoi Hiisi hengen tuolle Antopa Hiisi hengen tuolle. 726 Syöjättären sylkemälle: Syöjättären sylkemästä." 727 siitä kääntyi käärmeheksi, Siitä käänty käärmeeksi, 728 muuttui mustaksi maoksi. Muuttu mustaksi maoksi. 730 Henki Hiien hiiloksesta. Hengen Hiien hiiloksesta. 735 Mistä tunto turmiolla? Mistä tunto turmiolla? 736 Kuohusta tulisen kosken. Koskesta tulisen kuohun. 737 Mist' on pää pahalle pantu? Mistä pää pahalle pantu? 738 Pää pahan pavun jyvästä. Pää pahan pavun jyvästä. 740 Lemmon liinan siemenistä. Silmät liinan siemenistä. 748 Okahista Tuonen ohran. Okahista Tuonen otran. 751 "Mist' on selkä seisotettu? Mistä selkä seisotettu? 752 Hiien hiiliseipähästä. Hiien hiiliseipäästä. 753 Mistä häntä häälättynä? Mistä häntä häilytetty? 754 Pahalaisen palmikosta. Pahulaisen palmikosta. 757 "Siin' oli sinun sukusi, Siitä on sinun sukusi, 758 siinä kuulu kunniasi! Siitä kuulu kunniasi. 761 maan karva, kanervan karva, Maan karva, kanervan karva, 762 kaiken ilmankaaren karva! Karva ilman kaaren karva, SKVR VI1 3843. — Varkaus · 1892 · Iivari Savolainen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 634 toukka Tuonen-karvallinen, Toukka tuomen karvallinen, 639 Kuka sun kulosta nosti, Kuka sun kulosta nosti, 640 heinän juuresta herätti Heinän juresta heräätti, 641 maan päälle matelemahan, Muan piälle matelemaan, Veel ühiseid värsse (16)
Kalevala See laul 642 tielle teukkalehtamahan? Tielle teukalehtamaan, 646 kaulan vartta kankeata? Kaula vartta kankiata. 650 vaiko muu sukusi suuri? Vai muu sukusi suri? 652 kätke kielesi käpeä, Kätke kieles käpeiä, 660 sala'aite sammalehen, Salaite sammaleen! 669 neuloilla teräsnenillä, Neulolla teräs nenillä. 670 rakehilla rautaisilla." Rakeilla rautasilla, 717 'Pahasta paha tulisi, Paha pahasta tulo, 718 konna konnan oksennosta, Konna konnan oksennost. 735 Mistä tunto turmiolla? Mistä tunto turmiolla? 736 Kuohusta tulisen kosken. Kuohusta tulisen kosken. 737 Mist' on pää pahalle pantu? Mistä on pää pahalle pantu? 751 "Mist' on selkä seisotettu? Mistä o selkä seisotettu? 752 Hiien hiiliseipähästä. Hiien hiili seipähääst. 761 maan karva, kanervan karva, Vaiko kanarvan karva, 762 kaiken ilmankaaren karva! Ja kaiken jlman kaaren karva. SKVR VII1 792. — Suistamo · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 423 Läksi virkku vieremähän, Läksi virkku vieremähän, 425 Ajoi aikoa vähäisen, Ajoi matkoa vähäisen, 441 jo hepo hörösteleikse, Jo hepo höröstelekse, 442 luppakorva luonteleikse. Luppakorva luottelekse. Veel ühiseid värsse (15)
Kalevala See laul 445 kuorustihe korjastansa, Kuorustihen korjastahan, 446 kaarastihe katsomahan: Kaarastihen katsomahan: 447 niin on, kuin sanoi emonsa, "Niin on kuin emoni sanoi, 448 oma vanhempi vakasi! Oma vanhempi valitti: 504 piirrätteli pikkuruisen; Pikkuruisen piirrätteli, 531 Tuo Ukko, ylijumala, Hoi Ukko, Ylijumala, 583 Aita oli rautainen rakettu, Aita on rautainen rakettu, 590 sisiliskoilla si'elty: Sisiliskoilla sivelty, 591 heitty hännät häilymähän, Pantu hännät häilymähän, 593 päät vankat vapajamahan, Päät vankat vapisemahan. 611 aian rautaisen avasi, Aian rautasen avasi, 621 Sata silmeä maolla, Sata silmeä maolla, 622 tuhat kieltä käärmehellä, Tuhat kieltä käärmehellä. 656 sivu mennä matkamiehen! Anna mennä matkamiehen, 766 Lemminkäisen leyhytellä Lemminkäisen leyhytellä!" SKVR VII3 loitsut 1191. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 634 toukka Tuonen-karvallinen, Toukka tuonen karvallinen, 637 läpi mättähän menijä, Läpi mättähän mäniä, 638 puun juuren pujottelija! Puun juuren pujottelia, 688 konna, kolmeksi muruksi, Konna kolmeksi muruksi! Veel ühiseid värsse (14)
Kalevala See laul 691 Tieän, sykkä, synnyntäsi, Tieän, sykkä, synnyntäsi, 692 maan kamala, kasvantasi: Maan kavala, kasvantasi, 695 "Sylki Syöjätär vesille, Sylki Syöjätär vesille, 696 laski kuolan lainehille. Laski kuplan lainehille, 697 Tuota tuuli tuuitteli, Tuota tuuli tuuitteli, 698 ve'en henki heilutteli, Veen henki heilutteli 717 'Pahasta paha tulisi, Pahasta paha tulevi, 718 konna konnan oksennosta, Konna konnan oksennosta." 734 Virran vankan vaaluvista. Virran vankan vaakahista. 735 Mistä tunto turmiolla? Mist on tunto turmiolla? 736 Kuohusta tulisen kosken. Kuohusta tulisen kosken. 737 Mist' on pää pahalle pantu? Mist on pää pahalle pantu? 740 Lemmon liinan siemenistä. Silmät liinan siemenistä. 761 maan karva, kanervan karva, Maan karva, kanervan karva, SKVR VII3 loitsut 1112. — Rääkkylä · 1896 · Matti Pennanen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 634 toukka Tuonen-karvallinen, Toukka tuonen karvallinen, 638 puun juuren pujottelija! Puun juuren pujottelija, 639 Kuka sun kulosta nosti, Kuka siun kulosta nosti, 640 heinän juuresta herätti Heinän juuresta herätti Veel ühiseid värsse (14)
Kalevala See laul 691 Tieän, sykkä, synnyntäsi, Tiijän, sykkä, synnyntäsi, 692 maan kamala, kasvantasi: Muan kamara, kasvantasi, 697 Tuota tuuli tuuitteli, Tuota tuuli tuuvitteli, 698 ve'en henki heilutteli, Vein henki heilutteli, 699 tuuitteli vuotta kuusi, Tuuvitteli vuotta kuusi, 703 Vesi sen pitkäksi venytti, Vesi pitkäksi venytti, 704 päivä paistoi pehmeäksi, Päivä paisto pehmiäksi. 706 aalto rannallen ajeli. Ualto rannalle ajeli, 717 'Pahasta paha tulisi, "Pahasta paha tuloo, 723 Itse luojaksi rupesi; Ihe luojaksi rupesi, 727 siitä kääntyi käärmeheksi, Siitä kiänty käärmeheksi, 728 muuttui mustaksi maoksi. Muuttu mustaksi mavoksi. 737 Mist' on pää pahalle pantu? Mistä on piä pahalle pantu? 740 Lemmon liinan siemenistä. Silmät liinan siemenistä,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII1 792. — Suistamo · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 423 Läksi virkku vieremähän, Läksi virkku vieremähän, 425 Ajoi aikoa vähäisen, Ajoi matkoa vähäisen, 441 jo hepo hörösteleikse, Jo hepo höröstelekse, 442 luppakorva luonteleikse. Luppakorva luottelekse. Veel ühiseid värsse (15)
Kalevala See laul 445 kuorustihe korjastansa, Kuorustihen korjastahan, 446 kaarastihe katsomahan: Kaarastihen katsomahan: 447 niin on, kuin sanoi emonsa, "Niin on kuin emoni sanoi, 448 oma vanhempi vakasi! Oma vanhempi valitti: 504 piirrätteli pikkuruisen; Pikkuruisen piirrätteli, 531 Tuo Ukko, ylijumala, Hoi Ukko, Ylijumala, 583 Aita oli rautainen rakettu, Aita on rautainen rakettu, 590 sisiliskoilla si'elty: Sisiliskoilla sivelty, 591 heitty hännät häilymähän, Pantu hännät häilymähän, 593 päät vankat vapajamahan, Päät vankat vapisemahan. 611 aian rautaisen avasi, Aian rautasen avasi, 621 Sata silmeä maolla, Sata silmeä maolla, 622 tuhat kieltä käärmehellä, Tuhat kieltä käärmehellä. 656 sivu mennä matkamiehen! Anna mennä matkamiehen, 766 Lemminkäisen leyhytellä Lemminkäisen leyhytellä!" SKVR VII3 loitsut 1191. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 634 toukka Tuonen-karvallinen, Toukka tuonen karvallinen, 637 läpi mättähän menijä, Läpi mättähän mäniä, 638 puun juuren pujottelija! Puun juuren pujottelia, 688 konna, kolmeksi muruksi, Konna kolmeksi muruksi! Veel ühiseid värsse (14)
Kalevala See laul 691 Tieän, sykkä, synnyntäsi, Tieän, sykkä, synnyntäsi, 692 maan kamala, kasvantasi: Maan kavala, kasvantasi, 695 "Sylki Syöjätär vesille, Sylki Syöjätär vesille, 696 laski kuolan lainehille. Laski kuplan lainehille, 697 Tuota tuuli tuuitteli, Tuota tuuli tuuitteli, 698 ve'en henki heilutteli, Veen henki heilutteli 717 'Pahasta paha tulisi, Pahasta paha tulevi, 718 konna konnan oksennosta, Konna konnan oksennosta." 734 Virran vankan vaaluvista. Virran vankan vaakahista. 735 Mistä tunto turmiolla? Mist on tunto turmiolla? 736 Kuohusta tulisen kosken. Kuohusta tulisen kosken. 737 Mist' on pää pahalle pantu? Mist on pää pahalle pantu? 740 Lemmon liinan siemenistä. Silmät liinan siemenistä. 761 maan karva, kanervan karva, Maan karva, kanervan karva, SKVR VII3 loitsut 1191 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 688 konna, kolmeksi muruksi, konna, kolmeksi muruksi. 691 Tieän, sykkä, synnyntäsi, tieän sykkä synnyttäsi!, 692 maan kamala, kasvantasi: kasvantasi, maan kavala, 695 "Sylki Syöjätär vesille, Sylki Syöjätär vetehen, Veel ühiseid värsse (12)
Kalevala See laul 697 Tuota tuuli tuuitteli, tuota tuuli tuuvitteli, 698 ve'en henki heilutteli, veen henki heilutteli 717 'Pahasta paha tulisi, pahasta paha tulevi, 718 konna konnan oksennosta, konna konnan oksennosta. 733 Mist' on aivot ankeloisen? Mist' on aivot ankeloisen? 734 Virran vankan vaaluvista. Virran vankan vaakahasta. 735 Mistä tunto turmiolla? Mist' on tunto turmiolla? 736 Kuohusta tulisen kosken. Kuohusta tulisen kosken. 737 Mist' on pää pahalle pantu? Mist' on pää pahalle pantu? 740 Lemmon liinan siemenistä. Silmät liinan siemenistä. 747 Mist' on hampahat häjyllä? Mist' on hampahat haettu? 761 maan karva, kanervan karva, maan karva, kanervan karva, SKVR VII1 812. — Korpiselkä · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 423 Läksi virkku vieremähän, Lähti virkku vieremähän, 442 luppakorva luonteleikse. Luppakorva luonteleksen. 447 niin on, kuin sanoi emonsa, Niin on kuin sano emoni, 448 oma vanhempi vakasi! Oma vanhempi vakasi. Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 504 piirrätteli pikkuruisen; Pikkuruisen piirrätteli, 531 Tuo Ukko, ylijumala, "Hoi Ukko, ylijumala, 590 sisiliskoilla si'elty: Sisiliskoilla siottu." 613 viieltä vitsasväliltä, Viieltä vitsasväliltä, 621 Sata silmeä maolla, Sata silmeä sivuilla, 622 tuhat kieltä käärmehellä, Tuhat kieltä käärmehellä, 624 kielet pitkät keihovartta, Kielet pitkät keihovartta. 656 sivu mennä matkamiehen! Anna mennä matkamiehen, 672 Ei sitä mato totellut; Ei sitä mato totellut. 766 Lemminkäisen leyhytellä Lemminkäisen leyhytellä 769 Jo mato kuvattelihe, Jo mato kuvattelekse. JR 85472 — 1845 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 633 "Mato musta, maanalainen, x Mato musta maanalanen 634 toukka Tuonen-karvallinen, Toukka Tuonen karvallinen 635 kulkija kulon-alainen, Kulkia kulonalanen 637 läpi mättähän menijä, Läpi mättähän menevi Veel ühiseid värsse (10)
Kalevala See laul 638 puun juuren pujottelija! Puujuuren pujottelia 639 Kuka sun kulosta nosti, Kuka sun kulosta nosti 640 heinän juuresta herätti Heinän juuresta herätti 641 maan päälle matelemahan, Maan päällä matelemahan 717 'Pahasta paha tulisi, Pahasta paha tuleepi 718 konna konnan oksennosta, Konna konnan siemenestä 737 Mist' on pää pahalle pantu? Mist' on pantu pää pahalle 740 Lemmon liinan siemenistä. Silmät liinan siemenistä 745 Mist' on kieli kehnon suussa? Mist' on kieli keion suussa 748 Okahista Tuonen ohran. Okahista tuonen otran
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 10 rahvalaulust on 4 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 6 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 1–2 — "Ahti oli saarella asuva, · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 3–24 — Lemminkäinen on kyntämässä peltoa, kun kuulee pidoista · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 25–48 — Lemminkäinen pyytää äidiltään ruokaa ja saunan lämmitystä · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 51–74 · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 75–80 — Äiti kieltää lähtemästä · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 87–92 — Kutsutta meneminen äidin kiellon syynä · 4 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 93–96 — Kutsut kuun ikuiset · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 97–119 — Varoitus matkalla kohdattavista vaaroista · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 120–146 — Ensimmäinen surma: tulinen kokko · 7 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 150–178 — Toinen surma: tulinen kuoppa täynnä kuumia kiviä · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 185–194 — Kolmas surma: susi ja karhu · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 195–214 — Lemminkäisen vastaus · 2 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 215–248 — Käärme-aita ja iso käärme · 4 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 253–255 — "Tunnen ma tulen lumoa, valkeaisen vaivutella" · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 256–274 — Lemminkäisen kerskaus käärmeiden käsittelytaidoista · 6 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 285–300 — Surma-aiheena loitsiminen omaan miekkaan · 7 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 301–314 — Äidin muistutus · 6 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 315–322 — Surma: seipäät täynnä miesten päitä, yksi tyhjä · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 325–330 — Lemminkäisen vaaraa vähättelevä vastaus · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 331–342 · 7 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 343–347 — Miekkataitojen esittely · 3 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 348–362 — Miekkataidoilla kerskailu · 7 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 369–382 — Orja valjastaa · 2 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 383–388 — Lemminkäisen lähtöhetki koittaa · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 389–418 — Lemminkäisen äidin neuvot, miten käyttäytyä pidoissa · 8 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 419–426 — Lemminkäinen lähtee matkaan · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 427–438 — Lemminkäinen kerää talteen teeren sulkia · 2 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 439–448 — Matkanteko jatkuu, kunnes vastaan tulee ensimmäinen surma · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 449–482 — Kohtaaminen tulisen kokon kanssa · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 485–486 — "Tapasip’ on taskuhunsa, · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 487–498 — Teeriparven loitsiminen sulista · 4 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 499–510 — Matkanteon kuvaus · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 511–550 — Tulisesta kuopasta luminen lampi · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 549–550 — "Sillä sen rovin vaelti, · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 551–560 — Matkanteon kuvaus · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 561–580 · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 583–594 — Käärmeaita · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 595–614 — Lemminkäinen avaa aidan veitsellään · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 615–630 — Iso käärme · 3 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 631–670 — Käärmeen puhuttelu ja käskeminen · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 671–690 — Käärme ei tottele ensimmäistä käskyä · 4 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 691–706 — Käärmeen synty · 8 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 707–728 — Hiisi hengen antajana · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 729–762 — Käärmeen osien alkuperä · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 761–776 — Loitsu tehoaa ja käärme antaa · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud