Kalevala, 16. runo
Väinämöinen Tuonelas
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 25 rahvalaulu 6 paigast. Ülejäänud 25 teksti ei ole kaardil: 21 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 3 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (13), Uhtua (4), Kiimaisjärvi (3), Kontokki (3).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 6 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (13)
- Uhtua (4)
2–3 laulu
- Kiimaisjärvi (3)
- Kontokki (3)
1 laul
- Ilomantsi (1)
- Rautavaara (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 142 rahvalaulul 28 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (55), Kontokki (24), Ilomantsi (11), Kiimaisjärvi (9), Suomussalmi (7), Uhtua (7).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 28 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (55)
- Kontokki (24)
- Ilomantsi (11)
- Kiimaisjärvi (9)
- Suomussalmi (7)
- Uhtua (7)
3–6 laulu
- Pistojärvi (3)
1–2 laulu
- Kainuu (2) (täpsem koht teadmata)
- Pohjois-Pohjanmaa (2) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (2)
- Repola (2)
- Rovaniemi (2)
- Hietamäki (1)
- Juuka (1)
- Kesälahti (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kitee (1)
- Kivijärvi (1)
- Laatokan Karjala (Raja-Karjala) (1) (täpsem koht teadmata)
- Pielisjärvi (1)
- Rautavaara (1)
- Ristijärvi (1)
- Salmi (1)
- Soanlahti (1)
- Sonkajärvi (1)
- Suojärvi (1)
- Toksova (1)
- Viena (1) (täpsem koht teadmata)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–118 Väinämöinen saadab Sampsa Pellervoise laevapuid otsima ja teeb neist paati, kuid tal jääb kolm sõna puudu.
- Värsid 119–362 Kui ta mujalt sõnu ei saa, läheb ta Tuonelasse, kus teda tahetakse kinni pidada.
- Värsid 363–412 Väinämöinen pääseb oma võlujõuga siiski Tuonelast välja, hoiatab tagasi jõudes kõiki, et keegi sinna vabatahtlikult ei läheks, ja jutustab, kui viletsalt ja kohutavalt pahad inimesed seal elavad.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Manala, Tuonela
Värsid 1–118
Väinämöinen saadab Sampsa Pellervoise laevapuid otsima ja teeb neist paati, kuid tal jääb kolm sõna puudu.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 25 rahvalaulu 6 paigast. Ülejäänud 25 teksti ei ole kaardil: 21 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 3 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (13), Uhtua (4), Kiimaisjärvi (3), Kontokki (3).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 6 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (13)
- Uhtua (4)
2–3 laulu
- Kiimaisjärvi (3)
- Kontokki (3)
1 laul
- Ilomantsi (1)
- Rautavaara (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 142 rahvalaulul 28 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (55), Kontokki (24), Ilomantsi (11), Kiimaisjärvi (9), Suomussalmi (7), Uhtua (7).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 28 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (55)
- Kontokki (24)
- Ilomantsi (11)
- Kiimaisjärvi (9)
- Suomussalmi (7)
- Uhtua (7)
3–6 laulu
- Pistojärvi (3)
1–2 laulu
- Kainuu (2) (täpsem koht teadmata)
- Pohjois-Pohjanmaa (2) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (2)
- Repola (2)
- Rovaniemi (2)
- Hietamäki (1)
- Juuka (1)
- Kesälahti (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kitee (1)
- Kivijärvi (1)
- Laatokan Karjala (Raja-Karjala) (1) (täpsem koht teadmata)
- Pielisjärvi (1)
- Rautavaara (1)
- Ristijärvi (1)
- Salmi (1)
- Soanlahti (1)
- Sonkajärvi (1)
- Suojärvi (1)
- Toksova (1)
- Viena (1) (täpsem koht teadmata)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 339 a). — Vuokkiniemi · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 10 tammea tavoittamahan Tammia tavottamahan, 44 kolmasti tänä kesänä Kolmatse tänä kesänä 48 siitä eistyvi etemmä; Aina eistyvi etemmä, 68 aina eistyvi etemmä; Aina eistyvi etehen, Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 71 Tuli tammi vastahansa, Yhty tammi vastahansa; 74 "Tulisko sinusta, tammi, "Tulisko sinusta, tammi, 77 Tammi taiten vastaeli, Tammi taiten vastoapi: 85 päivyt kierti keskipuuta, Piru kierti keski-puuta, 93 pian taisi tammen kaata, Siitä taisi tammen kaata, 94 puun sorean sorrutella. Puun solien sorrutella, 105 yhen tammen taittumista, Yhen tammen taittumoista, 106 puun murskan murenemista. Puun murskan murenomista. SKVR I1 339. — Vuokkiniemi · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 9 Kenpä puuta etsimähän, Läksi puuta etsimähän, 10 tammea tavoittamahan Tammia tavottamahan, 14 Sampsa poika pikkarainen, Sampsa poika Pellervoinen 44 kolmasti tänä kesänä tänä kesänä Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 68 aina eistyvi etemmä; Aina eistyvi etem̄ä, 77 Tammi taiten vastaeli, Tammi taiten vastoaapi: 85 päivyt kierti keskipuuta, Piru kierti keskipuuta, 93 pian taisi tammen kaata, Siitä taisi tammen kaata, 94 puun sorean sorrutella. Puun sorian sorrutella, 105 yhen tammen taittumista, Yhen tammen taittumoista, 106 puun murskan murenemista. Puun murskan murenomista. SKVR XII2 6065. — Suomussalmi · 1820 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 23 kirves kultainen olalla, Kirves kultanen olalla, 24 vaskivarsi kirvehessä. Kirvehessä vaski varsi. 28 puia puuta kirvehellä. Lyöpi puuta kirvehellä, 92 tammea tasaterällä; Tammea tasa terällä, SKVR I1 403. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 103 teki tieolla venettä, Teki tiiolla venettä, 104 laati purtta laulamalla Laati purtta laulamalla. 115 uupui kolmea sanoa Uupu kolmea sanoa 116 panemilla parraspuien, Panemilla parras-puien. Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 117 kokkien kohentimilla, Kokkien kohentimilla, SKVR VII1 680. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 24 vaskivarsi kirvehessä. vaski varsi kirvehessä. 93 pian taisi tammen kaata, jopa taisi tammen kaata, 103 teki tieolla venettä, teki tieolla venettä, 104 laati purtta laulamalla laati purtta laulamalla; Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 115 uupui kolmea sanoa uupui kolmea sanoa
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR I1 339 a). — Vuokkiniemi · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 10 tammea tavoittamahan Tammia tavottamahan, 44 kolmasti tänä kesänä Kolmatse tänä kesänä 48 siitä eistyvi etemmä; Aina eistyvi etemmä, 68 aina eistyvi etemmä; Aina eistyvi etehen, Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 71 Tuli tammi vastahansa, Yhty tammi vastahansa; 74 "Tulisko sinusta, tammi, "Tulisko sinusta, tammi, 77 Tammi taiten vastaeli, Tammi taiten vastoapi: 85 päivyt kierti keskipuuta, Piru kierti keski-puuta, 93 pian taisi tammen kaata, Siitä taisi tammen kaata, 94 puun sorean sorrutella. Puun solien sorrutella, 105 yhen tammen taittumista, Yhen tammen taittumoista, 106 puun murskan murenemista. Puun murskan murenomista. SKVR I1 339. — Vuokkiniemi · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 9 Kenpä puuta etsimähän, Läksi puuta etsimähän, 10 tammea tavoittamahan Tammia tavottamahan, 14 Sampsa poika pikkarainen, Sampsa poika Pellervoinen 44 kolmasti tänä kesänä tänä kesänä Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 68 aina eistyvi etemmä; Aina eistyvi etem̄ä, 77 Tammi taiten vastaeli, Tammi taiten vastoaapi: 85 päivyt kierti keskipuuta, Piru kierti keskipuuta, 93 pian taisi tammen kaata, Siitä taisi tammen kaata, 94 puun sorean sorrutella. Puun sorian sorrutella, 105 yhen tammen taittumista, Yhen tammen taittumoista, 106 puun murskan murenemista. Puun murskan murenomista. SKVR XII2 6065. — Suomussalmi · 1820 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 23 kirves kultainen olalla, Kirves kultanen olalla, 24 vaskivarsi kirvehessä. Kirvehessä vaski varsi. 28 puia puuta kirvehellä. Lyöpi puuta kirvehellä, 92 tammea tasaterällä; Tammea tasa terällä, SKVR I1 403. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 103 teki tieolla venettä, Teki tiiolla venettä, 104 laati purtta laulamalla Laati purtta laulamalla. 115 uupui kolmea sanoa Uupu kolmea sanoa 116 panemilla parraspuien, Panemilla parras-puien. Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 117 kokkien kohentimilla, Kokkien kohentimilla, SKVR VII1 680. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 24 vaskivarsi kirvehessä. vaski varsi kirvehessä. 93 pian taisi tammen kaata, jopa taisi tammen kaata, 103 teki tieolla venettä, teki tieolla venettä, 104 laati purtta laulamalla laati purtta laulamalla; Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 115 uupui kolmea sanoa uupui kolmea sanoa
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 119–362
Kui ta mujalt sõnu ei saa, läheb ta Tuonelasse, kus teda tahetakse kinni pidada.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 362. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 149 tuolta Tuonelan ko'ista, Tuolta Tuonelan joesta, 150 Manalan ikimajasta." Manalan iki majasta. 160 jo huhuta huikahutti Niin huhuta huiahutti: 162 Manalan alantehessa: Manalan alantehesta, Veel ühiseid värsse (24)
Kalevala See laul 163 "Tuo venettä, Tuonen tytti, "Tuos venettä Tuonen tytti, 165 yli salmen saa'akseni, Yli salmen saahakseni, 166 joen poikki päästäkseni!" Joen poikki päästäkseni!" 195 Sano totta, Väinämöinen: Sano vanha Väinämöinen: 199 "Rauta mun Manalle saattoi, Rauta mun Manalle tuonut, 205 Kun rauta Manalle saisi, Kun rauta Manalle tuopi, 207 verin vaattehet valuisi, Vaattiet verin valuisi, 246 "Jos vähän valehtelinki, Jos vähän valehtelinki: 248 toki ma sanon toetki. "Toki mä sanon toetki, 251 Lauloin päivän, lauloin toisen, Laulon päivän, laulon toisen, 255 läksin Tuonelta oroa, Läksi Tuonelta oroa, 256 Manalalta vääntiätä Manalalta vääntiötä, 272 ei paljo palannehia." Ei paljo palannehia, 279 Vei venehen Tuonen tytti; Toi venehen Tuonen tyttö, 280 sillä vanhan Väinämöisen Alla vanhan Väinämöisen, 281 yli salmen saattelevi, Yli salmen saatteloo, 282 joen poikki päästelevi. Joen poikki päästelöö; 330 pani maata matkalaisen Pani maata matkamiehen; 345 rautaverkkojen kutoja, Rautaverkkojen kutoja, 354 poikki Tuonelan joesta, Poikki Tuonelan joesta, 355 sekä poikki jotta pitkin, *Sekä pitkin, jotta poikki, 356 jotta vieläkin vitahan, Jotta vieläi vitahan* 357 jottei päästä Väinämöisen, Jottei päässä Väinämöisen, 358 selvitä uvantolaisen Selvitä Umentolaisen SKVR I2 759 b). — Vuokkiniemi · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 149 tuolta Tuonelan ko'ista, Tuolta Tuonelan koista, 150 Manalan ikimajasta." Manalan ikimajassa. 162 Manalan alantehessa: Manalan alantehesta, 163 "Tuo venettä, Tuonen tytti, "Tuos venettä Tuonen tytti, Veel ühiseid värsse (20)
Kalevala See laul 166 joen poikki päästäkseni!" Joen poikki päässässeni!" 195 Sano totta, Väinämöinen: Sano vanha Väinämöinen: 205 Kun rauta Manalle saisi, "Kun rauta Manalle tuopi, 207 verin vaattehet valuisi, Vaattehet verin valuuvi, 246 "Jos vähän valehtelinki, Jos vähän valehtelinki. 248 toki ma sanon toetki. "Toki ma sanon toetki, 255 läksin Tuonelta oroa, Läksi Tuonelta oroa, 256 Manalalta vääntiätä Manalalta vääntietä, 279 Vei venehen Tuonen tytti; Toi venehen Tuonen tytti 280 sillä vanhan Väinämöisen Alla vanhan Väinämöisen. 281 yli salmen saattelevi, Yli salmen saattanovi; 282 joen poikki päästelevi. Joen poikki päästänövi, 292 "Juop' on, vanha Väinämöinen!" Tuol' on vanha Väinämöinen, 334 mies makasi, vaate valvoi. Mies makasi, vaatet valvo. 338 vaskilankojen valaja. Vaski-laukojen valaja. 345 rautaverkkojen kutoja, Rauta verkkojen kutoja, 354 poikki Tuonelan joesta, Poikki Tuonelan joesta, 355 sekä poikki jotta pitkin, Sekä pitkin, jotta poikki, 356 jotta vieläkin vitahan, Jotta vieläki vitahan, 362 Manalan ikimajoista. Manalan ikimajasta, SKVR I1 403. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 131 Läksi saamahan sanoja. Läksi saamaan sanoja 135 ei saanut sanoakana, Ei saanut sanoakaan, 138 "Tuoll' oisi sata sanoa "Tuoll' olis sata sanoa 139 kesäpeuran kielen alla, Kesä-petran kielen alla, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 140 suussa valkean oravan." Suussa valkian oravan; 143 Pellon peuroja levitti, Pellon peuroja levitän, 144 oravia suuren orren: Oravia suuren orren." 195 Sano totta, Väinämöinen: Sano vanha Väinämöinen: 250 laain purtta laulamalla. Laati purtta laulamalla. 292 "Juop' on, vanha Väinämöinen!" Se on vanha Väinämöinen, 312 uuvuin kolmea sanoa Uupu kolmea sanoa SKVR I2 774. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 161 tuossa Tuonelan joessa, Tuossa Tuonelan joessa, 163 "Tuo venettä, Tuonen tytti, "Tuo venettä Tuonen Tyttö 175 "Vene täältä tuotanehe, "Venet täältä tuotanehen 176 kuni syy sanottanehe, Kuin syy sanottanehen; Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 178 ilman tauin tappamatta, Ilman tauin tappamata, 180 muun surman musertamatta." Muun surman murentamata?" 207 verin vaattehet valuisi, Veri vaattehes valuisi 208 hurmehen hurahteleisi. Hurmehin hurahteleisi. 255 läksin Tuonelta oroa, Läksi Tuonelta oroa, 256 Manalalta vääntiätä Manalalta vääntiötä. 341 yönä yhtenä kesäisnä Yhtenä kesässä yönä, SKVR I1 30. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 162 Manalan alantehessa: Manalan alantehestä, 163 "Tuo venettä, Tuonen tytti, Tuo venettä Tuonen tytti, 164 lauttoa, Manalan lapsi, Laivoa Manalan lapsi!" 170 räpähien räimyttäjä Räpähien räiskyttäjä, Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 178 ilman tauin tappamatta, Ilman tauin tappamata, 180 muun surman musertamatta." Surman muun murottamata?" 255 läksin Tuonelta oroa, "Läksin Tuonelta oroa, 256 Manalalta vääntiätä Manalalta vääntiötä." 280 sillä vanhan Väinämöisen Päällä vanhan Väinämöisen; 354 poikki Tuonelan joesta, Tuosta Tuonelan joesta,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 362. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 149 tuolta Tuonelan ko'ista, Tuolta Tuonelan joesta, 150 Manalan ikimajasta." Manalan iki majasta. 160 jo huhuta huikahutti Niin huhuta huiahutti: 162 Manalan alantehessa: Manalan alantehesta, Veel ühiseid värsse (24)
Kalevala See laul 163 "Tuo venettä, Tuonen tytti, "Tuos venettä Tuonen tytti, 165 yli salmen saa'akseni, Yli salmen saahakseni, 166 joen poikki päästäkseni!" Joen poikki päästäkseni!" 195 Sano totta, Väinämöinen: Sano vanha Väinämöinen: 199 "Rauta mun Manalle saattoi, Rauta mun Manalle tuonut, 205 Kun rauta Manalle saisi, Kun rauta Manalle tuopi, 207 verin vaattehet valuisi, Vaattiet verin valuisi, 246 "Jos vähän valehtelinki, Jos vähän valehtelinki: 248 toki ma sanon toetki. "Toki mä sanon toetki, 251 Lauloin päivän, lauloin toisen, Laulon päivän, laulon toisen, 255 läksin Tuonelta oroa, Läksi Tuonelta oroa, 256 Manalalta vääntiätä Manalalta vääntiötä, 272 ei paljo palannehia." Ei paljo palannehia, 279 Vei venehen Tuonen tytti; Toi venehen Tuonen tyttö, 280 sillä vanhan Väinämöisen Alla vanhan Väinämöisen, 281 yli salmen saattelevi, Yli salmen saatteloo, 282 joen poikki päästelevi. Joen poikki päästelöö; 330 pani maata matkalaisen Pani maata matkamiehen; 345 rautaverkkojen kutoja, Rautaverkkojen kutoja, 354 poikki Tuonelan joesta, Poikki Tuonelan joesta, 355 sekä poikki jotta pitkin, *Sekä pitkin, jotta poikki, 356 jotta vieläkin vitahan, Jotta vieläi vitahan* 357 jottei päästä Väinämöisen, Jottei päässä Väinämöisen, 358 selvitä uvantolaisen Selvitä Umentolaisen SKVR I2 759 b). — Vuokkiniemi · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 149 tuolta Tuonelan ko'ista, Tuolta Tuonelan koista, 150 Manalan ikimajasta." Manalan ikimajassa. 162 Manalan alantehessa: Manalan alantehesta, 163 "Tuo venettä, Tuonen tytti, "Tuos venettä Tuonen tytti, Veel ühiseid värsse (20)
Kalevala See laul 166 joen poikki päästäkseni!" Joen poikki päässässeni!" 195 Sano totta, Väinämöinen: Sano vanha Väinämöinen: 205 Kun rauta Manalle saisi, "Kun rauta Manalle tuopi, 207 verin vaattehet valuisi, Vaattehet verin valuuvi, 246 "Jos vähän valehtelinki, Jos vähän valehtelinki. 248 toki ma sanon toetki. "Toki ma sanon toetki, 255 läksin Tuonelta oroa, Läksi Tuonelta oroa, 256 Manalalta vääntiätä Manalalta vääntietä, 279 Vei venehen Tuonen tytti; Toi venehen Tuonen tytti 280 sillä vanhan Väinämöisen Alla vanhan Väinämöisen. 281 yli salmen saattelevi, Yli salmen saattanovi; 282 joen poikki päästelevi. Joen poikki päästänövi, 292 "Juop' on, vanha Väinämöinen!" Tuol' on vanha Väinämöinen, 334 mies makasi, vaate valvoi. Mies makasi, vaatet valvo. 338 vaskilankojen valaja. Vaski-laukojen valaja. 345 rautaverkkojen kutoja, Rauta verkkojen kutoja, 354 poikki Tuonelan joesta, Poikki Tuonelan joesta, 355 sekä poikki jotta pitkin, Sekä pitkin, jotta poikki, 356 jotta vieläkin vitahan, Jotta vieläki vitahan, 362 Manalan ikimajoista. Manalan ikimajasta, SKVR I1 403. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 131 Läksi saamahan sanoja. Läksi saamaan sanoja 135 ei saanut sanoakana, Ei saanut sanoakaan, 138 "Tuoll' oisi sata sanoa "Tuoll' olis sata sanoa 139 kesäpeuran kielen alla, Kesä-petran kielen alla, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 140 suussa valkean oravan." Suussa valkian oravan; 143 Pellon peuroja levitti, Pellon peuroja levitän, 144 oravia suuren orren: Oravia suuren orren." 195 Sano totta, Väinämöinen: Sano vanha Väinämöinen: 250 laain purtta laulamalla. Laati purtta laulamalla. 292 "Juop' on, vanha Väinämöinen!" Se on vanha Väinämöinen, 312 uuvuin kolmea sanoa Uupu kolmea sanoa SKVR I2 774. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 161 tuossa Tuonelan joessa, Tuossa Tuonelan joessa, 163 "Tuo venettä, Tuonen tytti, "Tuo venettä Tuonen Tyttö 175 "Vene täältä tuotanehe, "Venet täältä tuotanehen 176 kuni syy sanottanehe, Kuin syy sanottanehen; Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 178 ilman tauin tappamatta, Ilman tauin tappamata, 180 muun surman musertamatta." Muun surman murentamata?" 207 verin vaattehet valuisi, Veri vaattehes valuisi 208 hurmehen hurahteleisi. Hurmehin hurahteleisi. 255 läksin Tuonelta oroa, Läksi Tuonelta oroa, 256 Manalalta vääntiätä Manalalta vääntiötä. 341 yönä yhtenä kesäisnä Yhtenä kesässä yönä, SKVR I1 30. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 162 Manalan alantehessa: Manalan alantehestä, 163 "Tuo venettä, Tuonen tytti, Tuo venettä Tuonen tytti, 164 lauttoa, Manalan lapsi, Laivoa Manalan lapsi!" 170 räpähien räimyttäjä Räpähien räiskyttäjä, Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 178 ilman tauin tappamatta, Ilman tauin tappamata, 180 muun surman musertamatta." Surman muun murottamata?" 255 läksin Tuonelta oroa, "Läksin Tuonelta oroa, 256 Manalalta vääntiätä Manalalta vääntiötä." 280 sillä vanhan Väinämöisen Päällä vanhan Väinämöisen; 354 poikki Tuonelan joesta, Tuosta Tuonelan joesta,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 363–412
Väinämöinen pääseb oma võlujõuga siiski Tuonelast välja, hoiatab tagasi jõudes kõiki, et keegi sinna vabatahtlikult ei läheks, ja jutustab, kui viletsalt ja kohutavalt pahad inimesed seal elavad.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 759 b). — Vuokkiniemi · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 373 matoi rautaisna matona, Mato rautasna matona, 374 kulki kyisnä käärmehenä Kulki kyissä kärmehenä 375 poikki Tuonelan joesta, Poikki Tuonelan joesta, 376 läpi Tuonen verkkoloista. Läpi Tuonen verkkoloista. SKVR I1 362. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 375 poikki Tuonelan joesta, Poikki Tuonelan joesta, 376 läpi Tuonen verkkoloista. Läpi Tuonen verkkoloista. 395 tuolta Tuonelan ko'ista, Tuolta Tuonelan joesta, 399 nuorisolle nousevalle, Nousevalle nuorisolle, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 400 kansalle ylenevälle: Kansalle ylenevälle: SKVR VII1 835. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 403 tehkö syytä syyttömälle, Tehko syytä syyttömälle, 404 vikoa viattomalle! Vikoa viattomalle. 405 Pahoin palkka maksetahan Pahoin palkka maksetahan 409 alus kuumista kivistä, Sänky kuumista kivistä, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 410 palavoista paateroista, Palavoista paateroista, JR 62010 — Repola · 1893 · L. V. Pääkkönen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 396 Manalan ikimajoista." Manalan ikimajoille, 406 tuolla Tuonelan ko'issa: Tuolla Tuonelan joessa 407 sija on siellä syyllisillä, Siellä on sija sinulla,
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 759 b). — Vuokkiniemi · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 373 matoi rautaisna matona, Mato rautasna matona, 374 kulki kyisnä käärmehenä Kulki kyissä kärmehenä 375 poikki Tuonelan joesta, Poikki Tuonelan joesta, 376 läpi Tuonen verkkoloista. Läpi Tuonen verkkoloista. SKVR I1 362. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 375 poikki Tuonelan joesta, Poikki Tuonelan joesta, 376 läpi Tuonen verkkoloista. Läpi Tuonen verkkoloista. 395 tuolta Tuonelan ko'ista, Tuolta Tuonelan joesta, 399 nuorisolle nousevalle, Nousevalle nuorisolle, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 400 kansalle ylenevälle: Kansalle ylenevälle: SKVR VII1 835. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 403 tehkö syytä syyttömälle, Tehko syytä syyttömälle, 404 vikoa viattomalle! Vikoa viattomalle. 405 Pahoin palkka maksetahan Pahoin palkka maksetahan 409 alus kuumista kivistä, Sänky kuumista kivistä, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 410 palavoista paateroista, Palavoista paateroista,
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 11 rahvalaulust on 1 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 49 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 13–76 — Sampsa · 2 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 73–100 — Sampsa · 21 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 101–150 — Väinämöinen lähtee noutamaan loitsusanoja · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 151–278 — Väinämöisen ja · 7 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 279–362 — Väinämöinen vangitaan · 13 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 363–384 — Väinämöisen pako · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 385–412 — Väinämöisen opetus · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud