Kalevala, 15. runo
Lemminkäise ema äratab poja ellu
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 13 rahvalaulu 6 paigast. Ülejäänud 37 teksti ei ole kaardil: 34 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 koguja koostatud või toimetatud tekst; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 1 rahvalaul, mille kogumiskohta arhiiv ei märgi.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (5), Ilomantsi (2), Kontokki (2), Varkaus (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Selle runoga ühiseid värsse on 590 rahvalaulul 110 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (78), Ilomantsi (47), Kontokki (39), Repola (29), Suistamo (29).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 110 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (78)
- Ilomantsi (47)
- Kontokki (39)
- Repola (29)
- Suistamo (29)
- Suomussalmi (28)
- Uhtua (21)
- Kitee (17)
- Porajärvi (15)
- Pielisjärvi (13)
- Pistojärvi (13)
- Kesälahti (12)
- Impilahti (10)
- Suojärvi (10)
- Nurmes (9)
- Pohjois-Pohjanmaa (9) (täpsem koht teadmata)
- Rautavaara (9)
- Sotkamo (8)
- Tohmajärvi (8)
- Kiimaisjärvi (7)
3–6 laulu
- Kaavi (6)
- Soanlahti (6)
- Säräisniemi (6)
- Etelä-Savo (5) (täpsem koht teadmata)
- Jyskyjärvi (5)
- Kainuu (5) (täpsem koht teadmata)
- Kuusamo (5)
- Liperi (5)
- Nilsiä (5)
- Pulkkila (5)
- Korpiselkä (4)
- Kurkijoki (4)
- Rääkkylä (4)
- Kiihtelysvaara (3)
- Lempaala (3)
- Leppävirta (3)
- Metsäpirtti (3)
- Pohjois-Savo (3) (täpsem koht teadmata)
- Puolanka (3)
- Pälkjärvi (3)
- Soikkola (3)
- Varkaus (3)
1–2 laulu
- Alajärvi (2)
- Hyrynsalmi (2)
- Iisalmi (2)
- Joroinen (2)
- Juuka (2)
- Kajaani (2)
- Kestilä (2)
- Kiuruvesi (2)
- Kivijärvi (2)
- Kontiolahti (2)
- Kuhmoinen (2)
- Kärsämäki (2)
- Paavola (2)
- Parikkala (2)
- Piippola (2)
- Rautu (2)
- Salmi (2)
- Sonkajärvi (2)
- Tulemajärvi (2)
- Valtimo (2)
- Eno (1)
- Etelä-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Harjavalta (1)
- Haukipudas (1)
- Hiitola (1)
- Häme (1) (täpsem koht teadmata)
- Juva (1)
- Kajaani mlk (1)
- Kemi (1)
- Kiestinki (1)
- Kuhmo (1)
- Lapinlahti (1)
- Liissilä (1)
- Muhos (1)
- Narvusi (1)
- Oulu (1)
- Paatene (1)
- Paltamo (1)
- Parkano (1)
- Pieksämäki (1)
- Pielavesi (1)
- Pohjois-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Pyhäjärvi Ol. (1)
- Pyhäntä (1)
- Rantsila (1)
- Rautalampi (1)
- Rautjärvi (1)
- Riistavesi (1)
- Ristijärvi (1)
- Räisälä (1)
- Rääpyvä (1)
- Sakkola (1)
- Savitaipale (1)
- Savonranta (1)
- Simo (1)
- Sortavala mlk (1)
- Sulkava (1)
- Sysmä (1)
- Säyneinen (1)
- Taivalkoski (1)
- Tammela (1)
- Toksova (1)
- Tuupovaara (1)
- Utajärvi (1)
- Vesanto (1)
- Viena (1) (täpsem koht teadmata)
- Viitasaari (1)
- Vähäkyrö (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–100 Ühel päeval hakkab Lemminkäise kodus harjast verd tilkuma. Ema saab sellest kohe aru, et poega on tabanud surm, ruttab Pohjolasse ja küsib Pohjola perenaiselt, kuhu too on Lemminkäise saatnud.
- Värsid 101–194 Pohjola perenaine ütleb viimaks siiski, milliseid ülesandeid ta Lemminkäisele andis, ja päike räägib täpselt, kuidas Lemminkäinen suri.
- Värsid 195–554 Lemminkäise ema läheb pika rehaga Tuoni kose alla ja riisub vett, kuni saab kõik poja keha tükid kätte; ta liidab need kokku ning teeb loitsude ja salvide abil Lemminkäise taas endiseks.
- Värsid 555–650 Ellu ärganud Lemminkäinen räägib, kuidas ta Tuonela jõel tapeti, ja läheb koos emaga koju.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde. Lõigud on jaotatud W. F. Kirby tõlke (1907) järgi; Lönnroti enda kokkuvõttes on selle runo värsivahemikud osalt teistsugused.
Paigad selles runos: Tuonela, Manala, Pohjola, Metsola, Tapiola, Untamola
Värsid 1–100
Ühel päeval hakkab Lemminkäise kodus harjast verd tilkuma. Ema saab sellest kohe aru, et poega on tabanud surm, ruttab Pohjolasse ja küsib Pohjola perenaiselt, kuhu too on Lemminkäise saatnud.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 13 rahvalaulu 6 paigast. Ülejäänud 37 teksti ei ole kaardil: 34 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 koguja koostatud või toimetatud tekst; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 1 rahvalaul, mille kogumiskohta arhiiv ei märgi.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (5), Ilomantsi (2), Kontokki (2), Varkaus (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Selle runoga ühiseid värsse on 590 rahvalaulul 110 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (78), Ilomantsi (47), Kontokki (39), Repola (29), Suistamo (29).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 110 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (78)
- Ilomantsi (47)
- Kontokki (39)
- Repola (29)
- Suistamo (29)
- Suomussalmi (28)
- Uhtua (21)
- Kitee (17)
- Porajärvi (15)
- Pielisjärvi (13)
- Pistojärvi (13)
- Kesälahti (12)
- Impilahti (10)
- Suojärvi (10)
- Nurmes (9)
- Pohjois-Pohjanmaa (9) (täpsem koht teadmata)
- Rautavaara (9)
- Sotkamo (8)
- Tohmajärvi (8)
- Kiimaisjärvi (7)
3–6 laulu
- Kaavi (6)
- Soanlahti (6)
- Säräisniemi (6)
- Etelä-Savo (5) (täpsem koht teadmata)
- Jyskyjärvi (5)
- Kainuu (5) (täpsem koht teadmata)
- Kuusamo (5)
- Liperi (5)
- Nilsiä (5)
- Pulkkila (5)
- Korpiselkä (4)
- Kurkijoki (4)
- Rääkkylä (4)
- Kiihtelysvaara (3)
- Lempaala (3)
- Leppävirta (3)
- Metsäpirtti (3)
- Pohjois-Savo (3) (täpsem koht teadmata)
- Puolanka (3)
- Pälkjärvi (3)
- Soikkola (3)
- Varkaus (3)
1–2 laulu
- Alajärvi (2)
- Hyrynsalmi (2)
- Iisalmi (2)
- Joroinen (2)
- Juuka (2)
- Kajaani (2)
- Kestilä (2)
- Kiuruvesi (2)
- Kivijärvi (2)
- Kontiolahti (2)
- Kuhmoinen (2)
- Kärsämäki (2)
- Paavola (2)
- Parikkala (2)
- Piippola (2)
- Rautu (2)
- Salmi (2)
- Sonkajärvi (2)
- Tulemajärvi (2)
- Valtimo (2)
- Eno (1)
- Etelä-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Harjavalta (1)
- Haukipudas (1)
- Hiitola (1)
- Häme (1) (täpsem koht teadmata)
- Juva (1)
- Kajaani mlk (1)
- Kemi (1)
- Kiestinki (1)
- Kuhmo (1)
- Lapinlahti (1)
- Liissilä (1)
- Muhos (1)
- Narvusi (1)
- Oulu (1)
- Paatene (1)
- Paltamo (1)
- Parkano (1)
- Pieksämäki (1)
- Pielavesi (1)
- Pohjois-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Pyhäjärvi Ol. (1)
- Pyhäntä (1)
- Rantsila (1)
- Rautalampi (1)
- Rautjärvi (1)
- Riistavesi (1)
- Ristijärvi (1)
- Räisälä (1)
- Rääpyvä (1)
- Sakkola (1)
- Savitaipale (1)
- Savonranta (1)
- Simo (1)
- Sortavala mlk (1)
- Sulkava (1)
- Sysmä (1)
- Säyneinen (1)
- Taivalkoski (1)
- Tammela (1)
- Toksova (1)
- Tuupovaara (1)
- Utajärvi (1)
- Vesanto (1)
- Viena (1) (täpsem koht teadmata)
- Viitasaari (1)
- Vähäkyrö (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 815. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 1 Äiti lieto Lemminkäisen löysi lieto lemminkäisen 23 Katsoi illalla sukoa, kahto illalla sukoa 45 Tuho on poikoa pätöistä, tuho poikoa pätöstä 48 harja hurmehin noruvi!" harja hurmehin loruupi SKVR I2 1103 a). — Vuokkiniemi · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 49 Kourin helmansa kokosi, Koprin helmansa kokosi, 52 sekä juoksi jotta joutui: Sekä juoksi, jotta joutu, 55 ylähäiset maat aleni, Ylähäiset moat aleni, 56 alahaiset maat yleni. Alahaiset moat yleni, SKVR VII1 836. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 47 jo suka verin valuvi, Jo suka verin valuvi, 49 Kourin helmansa kokosi, Kobrin helmansa kokosi, 50 käsivarsin vaattehensa. Käsivarsin vaattehensa. 81 rikon uksen uuen riihen, Rikonpa uksen uu'en riihen, SKVR VII1 836 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 47 jo suka verin valuvi, kun suka verin valuvi, 49 Kourin helmansa kokosi, koprin helmansa kokosi, 50 käsivarsin vaattehensa. käsivarsin vaattehensa, 81 rikon uksen uuen riihen, rikon uksen uuen riihen, SKVR VII1 841. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 58 Kysytteli poikoansa, Kysytteli poikoansa, 61 Kunne saatoit Lemminkäisen, kunne lauloit Lemminkäisen, 65 "Enpä tieä poikoasi, "Empä tieä poikoasi, 81 rikon uksen uuen riihen, rikon uuen riihen uksen,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR I2 815. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 1 Äiti lieto Lemminkäisen löysi lieto lemminkäisen 23 Katsoi illalla sukoa, kahto illalla sukoa 45 Tuho on poikoa pätöistä, tuho poikoa pätöstä 48 harja hurmehin noruvi!" harja hurmehin loruupi SKVR I2 1103 a). — Vuokkiniemi · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 49 Kourin helmansa kokosi, Koprin helmansa kokosi, 52 sekä juoksi jotta joutui: Sekä juoksi, jotta joutu, 55 ylähäiset maat aleni, Ylähäiset moat aleni, 56 alahaiset maat yleni. Alahaiset moat yleni, SKVR VII1 836. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 47 jo suka verin valuvi, Jo suka verin valuvi, 49 Kourin helmansa kokosi, Kobrin helmansa kokosi, 50 käsivarsin vaattehensa. Käsivarsin vaattehensa. 81 rikon uksen uuen riihen, Rikonpa uksen uu'en riihen, SKVR VII1 836 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 47 jo suka verin valuvi, kun suka verin valuvi, 49 Kourin helmansa kokosi, koprin helmansa kokosi, 50 käsivarsin vaattehensa. käsivarsin vaattehensa, 81 rikon uksen uuen riihen, rikon uksen uuen riihen, SKVR VII1 841. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 58 Kysytteli poikoansa, Kysytteli poikoansa, 61 Kunne saatoit Lemminkäisen, kunne lauloit Lemminkäisen, 65 "Enpä tieä poikoasi, "Empä tieä poikoasi, 81 rikon uksen uuen riihen, rikon uuen riihen uksen,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 101–194
Pohjola perenaine ütleb viimaks siiski, milliseid ülesandeid ta Lemminkäisele andis, ja päike räägib täpselt, kuidas Lemminkäinen suri.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 1103 c). — Vuokkiniemi · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 143 Tiehyt vastahan tulevi; Tiehyt vastahan tulovi. 144 niin tielle kumarteleikse: Niin tielle kumartelekse: 145 "Oi tiehyt, Jumalan luoma! "Sie tiehyt, Jumalan luoma, 147 kullaista omenatani, Kullaista omenoani, Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 161 Kuuhut vastahan tulevi; Kuuhut vastahan tulovi; 162 niin kuulle kumarteleikse: Hän kuulle kumartelekse: 163 "Kuu kulta, Jumalan luoma! "Sie kuu, Jumalan luoma, 173 yksin öitä kulkemahan, Yksin yöllä kulkemahan, 180 päivälle kumarteleikse: Päivälle kumartelekse: 181 "Oi päivyt, Jumalan luoma! "Sie päivyt, Jumalan luoma, SKVR I2 1103. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 143 Tiehyt vastahan tulevi; Tiehyt vastaan tulevi, 144 niin tielle kumarteleikse: Niin tielle kumarteleksen, 145 "Oi tiehyt, Jumalan luoma! "Tiehyöt, Jumalan luoma, 147 kullaista omenatani, Kullaista omenoani?" Veel ühiseid värsse (5)
Kalevala See laul 161 Kuuhut vastahan tulevi; Kuuhut vastaan tulevi, 162 niin kuulle kumarteleikse: Niin kuulle kumarteleksen, 167 Tuo kuuhut, Jumalan luoma, "Sie kuuhut, Jumalan luoma! 179 Päivyt vastahan tulevi; Päivyt vastaan tulevi, 180 päivälle kumarteleikse: Päivälle kumarteleksen: SKVR I2 1113. — Vuokkiniemi · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 143 Tiehyt vastahan tulevi; Tiehyt vastahan tuloo. 145 "Oi tiehyt, Jumalan luoma! "Oi tiehyt, Jumalan luoma, 146 Etkö nähnyt poikoani, Etkö nähnyt poiuttani, 147 kullaista omenatani, Kullaista omenoani, JR 24179 — Vuokkiniemi · 1943 · Väinö Kaukonen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 145 "Oi tiehyt, Jumalan luoma! "Oi tiehyt, Jumalan luoma, 147 kullaista omenatani, Kullaista omenoani, 148 hope'ista sauvoani?" Hopeaista sauvoani?" 155 joka koiran juostavaksi, Joka koirain juostavaks'. JR 44814 — Vuokkiniemi · 1943 · Olga Naukkarinen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 143 Tiehyt vastahan tulevi; Tiepä vastahan tulevi. 145 "Oi tiehyt, Jumalan luoma! Oi tiehyt, Jumalan luoma, 146 Etkö nähnyt poikoani, etkö nähnyt poijuttani, 147 kullaista omenatani, kullaista omenattani,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 1103 c). — Vuokkiniemi · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 143 Tiehyt vastahan tulevi; Tiehyt vastahan tulovi. 144 niin tielle kumarteleikse: Niin tielle kumartelekse: 145 "Oi tiehyt, Jumalan luoma! "Sie tiehyt, Jumalan luoma, 147 kullaista omenatani, Kullaista omenoani, Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 161 Kuuhut vastahan tulevi; Kuuhut vastahan tulovi; 162 niin kuulle kumarteleikse: Hän kuulle kumartelekse: 163 "Kuu kulta, Jumalan luoma! "Sie kuu, Jumalan luoma, 173 yksin öitä kulkemahan, Yksin yöllä kulkemahan, 180 päivälle kumarteleikse: Päivälle kumartelekse: 181 "Oi päivyt, Jumalan luoma! "Sie päivyt, Jumalan luoma, SKVR I2 1103. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 143 Tiehyt vastahan tulevi; Tiehyt vastaan tulevi, 144 niin tielle kumarteleikse: Niin tielle kumarteleksen, 145 "Oi tiehyt, Jumalan luoma! "Tiehyöt, Jumalan luoma, 147 kullaista omenatani, Kullaista omenoani?" Veel ühiseid värsse (5)
Kalevala See laul 161 Kuuhut vastahan tulevi; Kuuhut vastaan tulevi, 162 niin kuulle kumarteleikse: Niin kuulle kumarteleksen, 167 Tuo kuuhut, Jumalan luoma, "Sie kuuhut, Jumalan luoma! 179 Päivyt vastahan tulevi; Päivyt vastaan tulevi, 180 päivälle kumarteleikse: Päivälle kumarteleksen: SKVR I2 1113. — Vuokkiniemi · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 143 Tiehyt vastahan tulevi; Tiehyt vastahan tuloo. 145 "Oi tiehyt, Jumalan luoma! "Oi tiehyt, Jumalan luoma, 146 Etkö nähnyt poikoani, Etkö nähnyt poiuttani, 147 kullaista omenatani, Kullaista omenoani, SKVR I2 1119. — Vuokkiniemi · 1829 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 145 "Oi tiehyt, Jumalan luoma! "Sie tiehyt, Jumalan luoma, 147 kullaista omenatani, Kullaista omenoani, 148 hope'ista sauvoani?" Hopeaista sauvoani?" 156 ratsahan ajeltavaksi, Ratsahin ajeltavaksi, SKVR I2 1106. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 145 "Oi tiehyt, Jumalan luoma! "Oi päivyt Jumalan luoma, 147 kullaista omenatani, "Kullaista omenoani, 155 joka koiran juostavaksi, Joka koiran juostavaksi, 167 Tuo kuuhut, Jumalan luoma, "Kuuhut Jumalan luoma."
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 195–554
Lemminkäise ema läheb pika rehaga Tuoni kose alla ja riisub vett, kuni saab kõik poja keha tükid kätte; ta liidab need kokku ning teeb loitsude ja salvide abil Lemminkäise taas endiseks.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII4 loitsut 2110. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 324 kalvokääri kainalossa kalvokääry kainalossa; 338 jäsenten rakoja myöten! jäsenet rakoja myöten! 347 Ompele utuisin neuloin, Ompele utusin neuloin, 348 tinaneuloin tikkaele, tinaneuoloin tikkaele Veel ühiseid värsse (18)
Kalevala See laul 363 "Mist' on kalvo katkennunna, kust' on kalvo katkennunna, 364 siihen kalvo kasvattele, siihen kalvo kasvattele, 393 "Mehiläinen, meiän lintu, Mehiläinen ilman lintu, 403 Mehiläinen, liukas lintu, Mehiläinen, meiän lintu, 411 Niin tulla tuhuttelevi, Jo tulla tuhuttelevi, 412 käyä käärämöittelevi, käyä käärämöittelevi, 424 ylitse meren yheksän ylitse meren yheksän, 433 Tuop' on niitä voitehia, Näm' on niitä voitehia, 462 seitsemän selän takana, seitsemen selän takana, 474 Lennä tuonne kolmas kerta lennä tuonne toinen kerta, 479 joilla ennen Luoja loitsi, joilla ennen Luoja voittu 482 pahan vallan vammaksissa. pahan vallan vaivattua! 483 Kasta siipesi simassa, kasta' siipesi simahan, 511 Lenti kuun keheä myöten, juokse kuun keheä myöten, 512 päivän päärmettä samosi, päivän päärmettä samoa, 517 Siellä voietta tehä'än, missä voietta tehään, 531 sata sarvea sylissä, sata sarvea otsassa, 548 kerran keskeä sivalti. keskeä kerran sivalla, SKVR VII4 loitsut 2561. — Liperi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 304 monta muuta muskulata. sata muuta muskuloa, 335 Soua suonista venettä, souti suonista venettä, 336 jäsenistä järkyttele, jäsenistä järkytteli. 337 soua luun lomia myöten, Sou'a luu lomia myöten, Veel ühiseid värsse (15)
Kalevala See laul 338 jäsenten rakoja myöten! jäsenten rakoja myöten! 363 "Mist' on kalvo katkennunna, mist' on kalvo katkennunna, 364 siihen kalvo kasvattele, siihen kalvo kasvattele, 366 siihen suonta solmiele, siihen suonet solmiele, 372 siihen liittele lihoa, siihen liittele lihoa, 393 "Mehiläinen, meiän lintu, Mehiläinen, ilman lintu, 401 kipehille voitehiksi, kipehille voitehiksi, 411 Niin tulla tuhuttelevi, jo tulla tuhuttelevi, 424 ylitse meren yheksän ylitse meren yheksän, 440 meri-puolen kymmenettä. meripuolen kymmenettä! 461 kuusi kuppia sylissä, kuus' on kuppia sylissä, 463 ne on täynnä voitehia, jotk' on täynnä voitehia 488 vammoille valantehiksi!" vammoille valentehiksi. 491 "Mitenkä mä sinne pääsen, Miten minä sinne pääsen, 492 minä mies vähäväkinen!" minä mies vähäväkinen? SKVR VII3 loitsut 462. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 337 soua luun lomia myöten, Voia luun lomia myöten, 338 jäsenten rakoja myöten! Jäsenten rakoja myöten. 348 tinaneuloin tikkaele, Tinaneuloin tikkaele, 350 silkkinauhoilla sitele! Silkkinauhalla sitele, Veel ühiseid värsse (14)
Kalevala See laul 364 siihen kalvo kasvattele, Yöllä kalvo kasvattele. 390 pahoin-tullutta parannan, Pahoin tullutta parannat. 393 "Mehiläinen, meiän lintu, Mehiläinen, hiien lintu, 403 Mehiläinen, liukas lintu, Mehiläinen, meiän lintu, 411 Niin tulla tuhuttelevi, Jo tulla tuhuttelevi, 412 käyä käärämöittelevi, Käyä kääkäröittelevi 424 ylitse meren yheksän Yheksän meren ylitse. 433 Tuop' on niitä voitehia, Näm' on niitä voitehia, 461 kuusi kuppia sylissä, Kuusi kuppia sylissä, 462 seitsemän selän takana, selän takana, 474 Lennä tuonne kolmas kerta Lennä tuonne toinen kerta, 482 pahan vallan vammaksissa. Pahan vallan vaivattua. 483 Kasta siipesi simassa, Kasta siipesi simahan, 533 missä mettä, kussa vettä, Kussa mettä, kussa vettä, SKVR VII3 loitsut 1125. — Kontiolahti · 1870 · A. Puhakka · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 338 jäsenten rakoja myöten! Jäsenen ratoja myöten. 356 läpi luun, läpi jäsenen, Läpi luun, läpi jäsenen, 359 Liitä luu lihoa myöten, Luu liitä lihoa myöten, 360 suoni suonen päätä myöten, Suonet suonten päitä myöten, Veel ühiseid värsse (14)
Kalevala See laul 363 "Mist' on kalvo katkennunna, Mistä kalvo katkennunna, 364 siihen kalvo kasvattele, Siihen kalvo kasvattele, 365 mistä suonta sortununna, Mistä suonet sortununna, 366 siihen suonta solmiele, Siihen suonet solmiele. 372 siihen liittele lihoa, Siihen liittäös lihoa, 393 "Mehiläinen, meiän lintu, Mehiläinen, ilman lintu, 411 Niin tulla tuhuttelevi, Tuo tulla tuhuttelevi, 424 ylitse meren yheksän Yhdeksän meren ylitse, 440 meri-puolen kymmenettä. Meren puolen kymmenettä. 461 kuusi kuppia sylissä, Kuus on kuppia sylissä, 462 seitsemän selän takana, Seitsemän seläntakana, 483 Kasta siipesi simassa, Kasta siipesi simahan 507 Mehiläinen maasta nousi, Mehiläinen maasta nousi. 537 noita koitti kielellänsä, Joita koitin kielelläni, SKVR VII3 loitsut 751. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 366 siihen suonta solmiele, Siihen suonet solmielen. 371 kusta liikkunna lihoa, Kusta liikahti lihoa, 372 siihen liittele lihoa, Siihen liitteli lihoa, 389 jolla voian voipunutta, Jolla voian voipunutta, Veel ühiseid värsse (13)
Kalevala See laul 390 pahoin-tullutta parannan, Pahoin tullutta parannan! 424 ylitse meren yheksän Ylitse yheksän meren, 431 joka suonihin sopivi, Joka suonihin sopivi, 432 jäsenihin kelpoavi. Jäsenihin kelpoavi. 433 Tuop' on niitä voitehia, Nep on niitä voitehia, 440 meri-puolen kymmenettä. *Mertapuolen kymmenettä*, 451 pikkuisissa pottiloissa, Pikkusissa pottiloissa, 453 peukalon mahuttavissa, Peukalon mahuttavissa, 454 sormenpään sovittavissa. Sormen pään sovittavissa. 463 ne on täynnä voitehia, Ne on täynnä voitehia: 473 "Mehiläinen, ilman lintu! Meholanen, lintu ilman, 531 sata sarvea sylissä, Sata sarvia sylissä, 533 missä mettä, kussa vettä, Kussa vettä, kussa mettä,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII4 loitsut 2110. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 324 kalvokääri kainalossa kalvokääry kainalossa; 338 jäsenten rakoja myöten! jäsenet rakoja myöten! 347 Ompele utuisin neuloin, Ompele utusin neuloin, 348 tinaneuloin tikkaele, tinaneuoloin tikkaele Veel ühiseid värsse (18)
Kalevala See laul 363 "Mist' on kalvo katkennunna, kust' on kalvo katkennunna, 364 siihen kalvo kasvattele, siihen kalvo kasvattele, 393 "Mehiläinen, meiän lintu, Mehiläinen ilman lintu, 403 Mehiläinen, liukas lintu, Mehiläinen, meiän lintu, 411 Niin tulla tuhuttelevi, Jo tulla tuhuttelevi, 412 käyä käärämöittelevi, käyä käärämöittelevi, 424 ylitse meren yheksän ylitse meren yheksän, 433 Tuop' on niitä voitehia, Näm' on niitä voitehia, 462 seitsemän selän takana, seitsemen selän takana, 474 Lennä tuonne kolmas kerta lennä tuonne toinen kerta, 479 joilla ennen Luoja loitsi, joilla ennen Luoja voittu 482 pahan vallan vammaksissa. pahan vallan vaivattua! 483 Kasta siipesi simassa, kasta' siipesi simahan, 511 Lenti kuun keheä myöten, juokse kuun keheä myöten, 512 päivän päärmettä samosi, päivän päärmettä samoa, 517 Siellä voietta tehä'än, missä voietta tehään, 531 sata sarvea sylissä, sata sarvea otsassa, 548 kerran keskeä sivalti. keskeä kerran sivalla, SKVR VII4 loitsut 2561. — Liperi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 304 monta muuta muskulata. sata muuta muskuloa, 335 Soua suonista venettä, souti suonista venettä, 336 jäsenistä järkyttele, jäsenistä järkytteli. 337 soua luun lomia myöten, Sou'a luu lomia myöten, Veel ühiseid värsse (15)
Kalevala See laul 338 jäsenten rakoja myöten! jäsenten rakoja myöten! 363 "Mist' on kalvo katkennunna, mist' on kalvo katkennunna, 364 siihen kalvo kasvattele, siihen kalvo kasvattele, 366 siihen suonta solmiele, siihen suonet solmiele, 372 siihen liittele lihoa, siihen liittele lihoa, 393 "Mehiläinen, meiän lintu, Mehiläinen, ilman lintu, 401 kipehille voitehiksi, kipehille voitehiksi, 411 Niin tulla tuhuttelevi, jo tulla tuhuttelevi, 424 ylitse meren yheksän ylitse meren yheksän, 440 meri-puolen kymmenettä. meripuolen kymmenettä! 461 kuusi kuppia sylissä, kuus' on kuppia sylissä, 463 ne on täynnä voitehia, jotk' on täynnä voitehia 488 vammoille valantehiksi!" vammoille valentehiksi. 491 "Mitenkä mä sinne pääsen, Miten minä sinne pääsen, 492 minä mies vähäväkinen!" minä mies vähäväkinen? SKVR VII3 loitsut 462. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 337 soua luun lomia myöten, Voia luun lomia myöten, 338 jäsenten rakoja myöten! Jäsenten rakoja myöten. 348 tinaneuloin tikkaele, Tinaneuloin tikkaele, 350 silkkinauhoilla sitele! Silkkinauhalla sitele, Veel ühiseid värsse (14)
Kalevala See laul 364 siihen kalvo kasvattele, Yöllä kalvo kasvattele. 390 pahoin-tullutta parannan, Pahoin tullutta parannat. 393 "Mehiläinen, meiän lintu, Mehiläinen, hiien lintu, 403 Mehiläinen, liukas lintu, Mehiläinen, meiän lintu, 411 Niin tulla tuhuttelevi, Jo tulla tuhuttelevi, 412 käyä käärämöittelevi, Käyä kääkäröittelevi 424 ylitse meren yheksän Yheksän meren ylitse. 433 Tuop' on niitä voitehia, Näm' on niitä voitehia, 461 kuusi kuppia sylissä, Kuusi kuppia sylissä, 462 seitsemän selän takana, selän takana, 474 Lennä tuonne kolmas kerta Lennä tuonne toinen kerta, 482 pahan vallan vammaksissa. Pahan vallan vaivattua. 483 Kasta siipesi simassa, Kasta siipesi simahan, 533 missä mettä, kussa vettä, Kussa mettä, kussa vettä, SKVR VII3 loitsut 751. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 366 siihen suonta solmiele, Siihen suonet solmielen. 371 kusta liikkunna lihoa, Kusta liikahti lihoa, 372 siihen liittele lihoa, Siihen liitteli lihoa, 389 jolla voian voipunutta, Jolla voian voipunutta, Veel ühiseid värsse (13)
Kalevala See laul 390 pahoin-tullutta parannan, Pahoin tullutta parannan! 424 ylitse meren yheksän Ylitse yheksän meren, 431 joka suonihin sopivi, Joka suonihin sopivi, 432 jäsenihin kelpoavi. Jäsenihin kelpoavi. 433 Tuop' on niitä voitehia, Nep on niitä voitehia, 440 meri-puolen kymmenettä. *Mertapuolen kymmenettä*, 451 pikkuisissa pottiloissa, Pikkusissa pottiloissa, 453 peukalon mahuttavissa, Peukalon mahuttavissa, 454 sormenpään sovittavissa. Sormen pään sovittavissa. 463 ne on täynnä voitehia, Ne on täynnä voitehia: 473 "Mehiläinen, ilman lintu! Meholanen, lintu ilman, 531 sata sarvea sylissä, Sata sarvia sylissä, 533 missä mettä, kussa vettä, Kussa vettä, kussa mettä, SKVR VII3 loitsut 745 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 338 jäsenten rakoja myöten! jäsenten rakoja myöten, 364 siihen kalvo kasvattele, yöllä kalvo kasvattele, 389 jolla voian voipunutta, jolla voian voimatonta, 393 "Mehiläinen, meiän lintu, Mehiläinen ilman lintu, Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 411 Niin tulla tuhuttelevi, Jo tulla tuhuttelevi, 412 käyä käärämöittelevi, käyä käärämöittelevi, 424 ylitse meren yheksän yheksän meren ylitse, 433 Tuop' on niitä voitehia, Näm' on niitä voitehia. 462 seitsemän selän takana, seitsemän selän takana, 476 päälle taivosen yheksän! päällä taivosen yheksän, 482 pahan vallan vammaksissa. pahan vallan vaivattua? 483 Kasta siipesi simassa, kasta siipesi simahan, 511 Lenti kuun keheä myöten, juokse kuun keheä myöten, 512 päivän päärmettä samosi, päivän päärmettä samoa, 548 kerran keskeä sivalti. keskeä kerran sivele,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 555–650
Ellu ärganud Lemminkäinen räägib, kuidas ta Tuonela jõel tapeti, ja läheb koos emaga koju.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I4 383. — Kontokki · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 595 Sylki Syöjätär vesille, Syöjätär vesillä sylki, 596 laski laatan lainehille; Laatan laski lainehilla; 597 vesi sen pitkäksi venytti, Vesi pitkäksi venytti. 599 Siitä tuuli tuuitteli, Sitä tuuli tuuvitteli, SKVR VII3 loitsut 1178. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 595 Sylki Syöjätär vesille, Sylki Syöjätär vesille, 597 vesi sen pitkäksi venytti, Vesi pitkäksi venytti. 598 päivä paistoi pehmeäksi. Paisto päivä pehmiäksi, 599 Siitä tuuli tuuitteli, Tuota tuuli tuuitteli Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 600 ve'en henki heilutteli, Ve'en henki heilutteli SKVR I4 387. — Kontokki · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 595 Sylki Syöjätär vesille, Sylki Syöjätär vesille, 596 laski laatan lainehille; Lavan laski lainehille, 599 Siitä tuuli tuuitteli, Sitä tuuli tuuvitteli, 600 ve'en henki heilutteli, Veen henki heilutteli, SKVR VII3 loitsut 1191. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 595 Sylki Syöjätär vesille, Sylki Syöjätär vesille, 596 laski laatan lainehille; Laski kuplan lainehille, 599 Siitä tuuli tuuitteli, Tuota tuuli tuuitteli, 600 ve'en henki heilutteli, Veen henki heilutteli SKVR I4 838. — Vuokkiniemi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 599 Siitä tuuli tuuitteli, Sitä tuuli tuuvitteli, 600 ve'en henki heilutteli, Veen henki heilutteli, 601 aallot rannalle ajeli, Alto rannalle ajeli 622 pyhän virran pyörtehestä." Pyhän virran pyörtehestä,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I4 383. — Kontokki · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 595 Sylki Syöjätär vesille, Syöjätär vesillä sylki, 596 laski laatan lainehille; Laatan laski lainehilla; 597 vesi sen pitkäksi venytti, Vesi pitkäksi venytti. 599 Siitä tuuli tuuitteli, Sitä tuuli tuuvitteli, SKVR VII3 loitsut 1178. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 595 Sylki Syöjätär vesille, Sylki Syöjätär vesille, 597 vesi sen pitkäksi venytti, Vesi pitkäksi venytti. 598 päivä paistoi pehmeäksi. Paisto päivä pehmiäksi, 599 Siitä tuuli tuuitteli, Tuota tuuli tuuitteli Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 600 ve'en henki heilutteli, Ve'en henki heilutteli SKVR I4 387. — Kontokki · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 595 Sylki Syöjätär vesille, Sylki Syöjätär vesille, 596 laski laatan lainehille; Lavan laski lainehille, 599 Siitä tuuli tuuitteli, Sitä tuuli tuuvitteli, 600 ve'en henki heilutteli, Veen henki heilutteli, SKVR VII3 loitsut 1191. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 595 Sylki Syöjätär vesille, Sylki Syöjätär vesille, 596 laski laatan lainehille; Laski kuplan lainehille, 599 Siitä tuuli tuuitteli, Tuota tuuli tuuitteli, 600 ve'en henki heilutteli, Veen henki heilutteli SKVR I4 838. — Vuokkiniemi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 599 Siitä tuuli tuuitteli, Sitä tuuli tuuvitteli, 600 ve'en henki heilutteli, Veen henki heilutteli, 601 aallot rannalle ajeli, Alto rannalle ajeli 622 pyhän virran pyörtehestä." Pyhän virran pyörtehestä,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 20 rahvalaulust on 3 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Värsid 1–6 — Lemminkäisen äiti ihmettelee poikansa viipymistä · 1 laul
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 7–18 — "Ei tiedä emo poloinen, missä liikkuvi lihansa" · 5 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 19–48 — Kyllikki ja · 2 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 40–44 — Äidin valitus · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 49–56 — Lemminkäisen äiti lähtee matkaan · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 57–114 — Äiti kyselee · 2 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 103–114 — Pohjolan emäntä antaa vastauksen · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 115–122 — Emo etsii poikaansa kulkien eläinten tavoin · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 123–126 — "Kivet syrjähän sytäsi" · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 127–188 · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 189–194 — Äiti saa tietää · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 195–213 — Lemminkäisen äiti teettää seppo · 8 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 215–238 — Päivyt nukuttaa · 4 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 239–272 — Lemminkäisen äiti haravoi · 7 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 253–258 — Haravaan tarttuu paita, sukat ja hattu · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 273–306 — Äiti kokoaa · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
304. värss — "Monta muuta muskulata" · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 307–376 — Lemminkäisen ruumiinosien kokoaminen · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 315–338 — Feminiinisten voimien kutsu apuun · 7 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 339–350 — Suonten asettelu ja neulominen · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 351–376 — Luu luuhun, liha lihaan · 5 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 377–392 — Äiti saa · 4 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 393–548 — Parantaminen · 7 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 449–454 — Meden keiton kuvaus · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 489–514 — Mehiläisen matka taivaankappaleiden välitse · 3 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 545–548 — "Voiti alta, voiti päältä, · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 549–568 — Lemminkäinen herää henkiin · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 569–590 — Äiti kysyy ja saa tietää syyn · 1 laul
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
575. värss · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 591–602 — "Veestä on vesusen synty" · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 603–608 — Äiti saa · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 609–622 — Lemminkäinen haikailee edelleen · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 623–650 · 2 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud