Kalevala, 14. runo
Lemminkäise ülesanded ja surm
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 6 rahvalaulu 5 paigast. Ülejäänud 44 teksti ei ole kaardil: 31 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti; 9 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 1 laul, mida võib olla mõjutanud trükitud Kalevala; 1 teise ülestähenduse duplikaat.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Ilomantsi (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Selle runoga ühiseid värsse on 200 rahvalaulul 61 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (38), Ilomantsi (23), Suistamo (12), Suomussalmi (11), Impilahti (6), Juva (6), Kitee (6), Uhtua (6).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 61 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (38)
- Ilomantsi (23)
- Suistamo (12)
- Suomussalmi (11)
3–6 laulu
- Impilahti (6)
- Juva (6)
- Kitee (6)
- Uhtua (6)
- Korpiselkä (5)
- Etelä-Savo (4) (täpsem koht teadmata)
- Kesälahti (4)
- Kontokki (4)
- Pistojärvi (4)
- Pohjois-Karjala (4) (täpsem koht teadmata)
- Pohjois-Savo (3) (täpsem koht teadmata)
- Rantasalmi (3)
1–2 laulu
- Hyrynsalmi (2)
- Kerimäki (2)
- Kestilä (2)
- Kiuruvesi (2)
- Laatokan Karjala (Raja-Karjala) (2) (täpsem koht teadmata)
- Lammi (2)
- Leppävirta (2)
- Nurmes (2)
- Parikkala (2)
- Pielavesi (2)
- Pielisjärvi (2)
- Rautavaara (2)
- Soanlahti (2)
- Sotkamo (2)
- Suojärvi (2)
- Tulemajärvi (2)
- Viena (2) (täpsem koht teadmata)
- Ahlainen (1)
- Haapajärvi (1)
- Hartola (1)
- Joroinen (1)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kieretti (1)
- Kiestinki (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Liperi (1)
- Moloskovitsa (1)
- Muhos (1)
- Mäntyharju (1)
- Piippola (1)
- Pohjois-Pohjanmaa (1) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (1)
- Puumala (1)
- Pyhäjärvi Vpl. (1)
- Pyhäntä (1)
- Rantsila (1)
- Repola (1)
- Rääkkylä (1)
- Sakkola (1)
- Säyneinen (1)
- Tuupovaara (1)
- Töysä (1)
- Venjoki (1)
- Viipuri (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–270 Lemminkäinen palub abi jahimeeste tavapäraste loitsude ja palvetega, saab viimaks põdra kätte ja viib selle Pohjolasse.
- Värsid 271–372 Teise ülesandena peab ta valjastama Hiie tulesuise ruuna; ta valjastab ruuna ja sõidab sellega Pohjolasse.
- Värsid 373–460 Kolmanda ülesandena peab ta laskma Tuonela jõelt luige. Lemminkäinen jõuab Tuonela jõe äärde; seal varitseb teda põlatud karjane, kes tapab ta ja viskab ta Tuoni koske. Tuoni poeg raiub surnukeha pealegi tükkideks.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Pohjola, Tuonela, Hiitola, Manala, Metsola, Tapiola
Värsid 1–270
Lemminkäinen palub abi jahimeeste tavapäraste loitsude ja palvetega, saab viimaks põdra kätte ja viib selle Pohjolasse.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 6 rahvalaulu 5 paigast. Ülejäänud 44 teksti ei ole kaardil: 31 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti; 9 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 1 laul, mida võib olla mõjutanud trükitud Kalevala; 1 teise ülestähenduse duplikaat.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Ilomantsi (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Selle runoga ühiseid värsse on 200 rahvalaulul 61 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (38), Ilomantsi (23), Suistamo (12), Suomussalmi (11), Impilahti (6), Juva (6), Kitee (6), Uhtua (6).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 61 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (38)
- Ilomantsi (23)
- Suistamo (12)
- Suomussalmi (11)
3–6 laulu
- Impilahti (6)
- Juva (6)
- Kitee (6)
- Uhtua (6)
- Korpiselkä (5)
- Etelä-Savo (4) (täpsem koht teadmata)
- Kesälahti (4)
- Kontokki (4)
- Pistojärvi (4)
- Pohjois-Karjala (4) (täpsem koht teadmata)
- Pohjois-Savo (3) (täpsem koht teadmata)
- Rantasalmi (3)
1–2 laulu
- Hyrynsalmi (2)
- Kerimäki (2)
- Kestilä (2)
- Kiuruvesi (2)
- Laatokan Karjala (Raja-Karjala) (2) (täpsem koht teadmata)
- Lammi (2)
- Leppävirta (2)
- Nurmes (2)
- Parikkala (2)
- Pielavesi (2)
- Pielisjärvi (2)
- Rautavaara (2)
- Soanlahti (2)
- Sotkamo (2)
- Suojärvi (2)
- Tulemajärvi (2)
- Viena (2) (täpsem koht teadmata)
- Ahlainen (1)
- Haapajärvi (1)
- Hartola (1)
- Joroinen (1)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kieretti (1)
- Kiestinki (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Liperi (1)
- Moloskovitsa (1)
- Muhos (1)
- Mäntyharju (1)
- Piippola (1)
- Pohjois-Pohjanmaa (1) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (1)
- Puumala (1)
- Pyhäjärvi Vpl. (1)
- Pyhäntä (1)
- Rantsila (1)
- Repola (1)
- Rääkkylä (1)
- Sakkola (1)
- Säyneinen (1)
- Tuupovaara (1)
- Töysä (1)
- Venjoki (1)
- Viipuri (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII5 loitsut 3307. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 27 Terve, vuoret, terve, vaarat, Terve, vuoret, terve, vaarta, 37 "Nyyrikki, Tapion poika, Nyyrikki, Tapion poika, 41 jotta tunnen, tuhma, käyä, jotta tunnen tuhma käyä, 42 äkkiouto, tien osoan äkki outo tien osoan, Veel ühiseid värsse (18)
Kalevala See laul 49 miehen etsivän etehen, miehen etsijän etehen, 54 metsän linna liikahuta metsän linna liikahuta 55 minun pyytöpäivinäni, minun pyytöpäivinäni, 82 hiihti korpia kovia, astun korpia kovia, 83 Jumalan sysimäkiä, Jumalan sysimäkiä, 84 Hiien hiilikankahia. Hiien hiilikankahia. 91 Tapion talot näkyivät, Tapion talot näkyvi, 92 ukset kulta kuumottivat ukset kulta kuumottavi, 93 poikki suosta, pohjosesta, poikki suosta Pohjolasta. 98 alle ikkunan Tapion. alta ikkunan Tapion, 121 Tapion talon isäntä, Tapion talon isäntä, 122 Tapion talon emäntä, tapion talon emäntä, 125 kaikki kullassa kuhisi, kaikki kullassa kupahui, 162 petäjät hopeavöille, petäjät hopiavöille 174 Tuulikki, tytär Tapion! Annikki, tytär Tapion, 186 aina käyvän askelille! aina käyvän askelille. 207 silkki sillaksi sivalla, silkki sillaksi rakenna, 211 poikki Pohjolan joesta, poikki Pohjolan joesta, SKVR VII5 loitsut 3308. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 33 Saata miestä saarekselle, Saata tuolle saarekselle, 34 sille kummulle kuleta, Tuolle kummulle kuleta, 36 erän toimi tuotavana! Erän toimi tuotasihin. 37 "Nyyrikki, Tapion poika, Nyyrikki, Tapion poika, Veel ühiseid värsse (14)
Kalevala See laul 53 aukaise Tapion aitta, Aukase Tapion aitta, 54 metsän linna liikahuta Metsän linnan liikahuta, 55 minun pyytöpäivinäni, Minun pyytöpäivinäni 82 hiihti korpia kovia, Astuin korpia kovia, 83 Jumalan sysimäkiä, Jumalan sysimäkiä. 84 Hiien hiilikankahia. Hiien hiilikankahia, 91 Tapion talot näkyivät, Tapion talot näkyvät, 92 ukset kulta kuumottivat Ukset kulta kuumottavat 93 poikki suosta, pohjosesta, Poikki suosta pohjolasta, 121 Tapion talon isäntä, Tapion talon isäntä, 122 Tapion talon emäntä, Tapion talon emäntä 125 kaikki kullassa kuhisi, Kaikki kullassa kuhahu, 126 hopeassa horjeksihe. Hopeissa horjeksihen. 174 Tuulikki, tytär Tapion! Annikki tytär Tapion SKVR VII5 loitsut 3359. — Kesälahti · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 61 Et emäntä lienekänä, Ett emäntä lienekkään, 62 jos et piikoa pitäne, jos et piikoo pitänne, 63 sata piikoa pitäne, sata piikoo pitänne, 67 "Metsän piika pikkarainen, Eva piika pikkarainen, Veel ühiseid värsse (12)
Kalevala See laul 69 Soitellos metinen pilli, soitelkos metinen pilli, 71 korvallen ehon emännän, korvalla ehon emännän. 174 Tuulikki, tytär Tapion! Lummiki!, tytär Tapion, 179 ota vitsa viiakosta, Ota vitsa viiakosta, 181 jolla kutkutat kuvetta sillä kutkuta kuvetta 182 sekä kaivat kainaloita! sekä kaiva kainaloita, 183 Anna juosta joutuisasti, Anna juosta joutusasti, 184 vikevästi viiletellä, vikevästi viiletellä. 216 metsän kultainen kuningas! *metsän kultainen kuningas*, 218 metsän armas antimuori, Metsän armias antin! muori, 223 Minun on kullat kuun-ikuiset, minull' on kullat kuun ikuset, 257 Tule nyt kullat ottamahan, tule nyt kullat ottamaan, JR 48421 — Suistamo · 1954 · Siiri Oulasmaa · Võrdle kõrvuti
Seda laulu võib olla mõjutanud trükitud Kalevala.
Kalevala See laul 24 urohista ulkotöille urohissa ulkotöille 25 Tapiolan tietä myöten, Tabiolan tietä myöten 26 Tapion talojen kautta. Tabion talojen kautta. 40 rastit vaaroihin rakenna, rastit vuaroilla rakenna, Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 49 miehen etsivän etehen, miehen etsivän edelle 154 havuhattu, naavaturkki! Havuhattu, nuavaturkki, 186 aina käyvän askelille! aina käyvän askelille. 207 silkki sillaksi sivalla, silkki sillaksi sivalla 212 yli kosken kuohuloista! yli kosken kuohuvaisen 219 siniviitta viian eukko, siniviitta viian eukko 243 miehen etsijän etehen, miehen etsivän edehen, 257 Tule nyt kullat ottamahan, Tule kullat ottamahe SKVR VII5 loitsut 3271. — Pohjois-Karjala · 1847 · R. Polén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 9 mieliksi metsän emännän, Mielytän metsän emännän, 53 aukaise Tapion aitta, Aukase Tapion aitta, 61 Et emäntä lienekänä, Et emäntä lienikkänä!, 62 jos et piikoa pitäne, Kun et piikoa pitäne. Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 106 "Mintähen, metsän emäntä, Mintähe, metsän emäntä, 107 asut arkivaattehissa, Asut arki vaattehissa, 108 riihiryysyissä rypeät, Riihi ryysyissä rypeät? 153 "Metsän ukko halliparta, Metsän hippa halliparta, 167 kuuna paistoi kuusen oksat, Kuuna paisto kuusen oksat, 216 metsän kultainen kuningas! Metsän kultanen kuningas, 234 kolmet korven kainalossa: Kaksi korven kainalossa,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR VII5 loitsut 3307. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 27 Terve, vuoret, terve, vaarat, Terve, vuoret, terve, vaarta, 37 "Nyyrikki, Tapion poika, Nyyrikki, Tapion poika, 41 jotta tunnen, tuhma, käyä, jotta tunnen tuhma käyä, 42 äkkiouto, tien osoan äkki outo tien osoan, Veel ühiseid värsse (18)
Kalevala See laul 49 miehen etsivän etehen, miehen etsijän etehen, 54 metsän linna liikahuta metsän linna liikahuta 55 minun pyytöpäivinäni, minun pyytöpäivinäni, 82 hiihti korpia kovia, astun korpia kovia, 83 Jumalan sysimäkiä, Jumalan sysimäkiä, 84 Hiien hiilikankahia. Hiien hiilikankahia. 91 Tapion talot näkyivät, Tapion talot näkyvi, 92 ukset kulta kuumottivat ukset kulta kuumottavi, 93 poikki suosta, pohjosesta, poikki suosta Pohjolasta. 98 alle ikkunan Tapion. alta ikkunan Tapion, 121 Tapion talon isäntä, Tapion talon isäntä, 122 Tapion talon emäntä, tapion talon emäntä, 125 kaikki kullassa kuhisi, kaikki kullassa kupahui, 162 petäjät hopeavöille, petäjät hopiavöille 174 Tuulikki, tytär Tapion! Annikki, tytär Tapion, 186 aina käyvän askelille! aina käyvän askelille. 207 silkki sillaksi sivalla, silkki sillaksi rakenna, 211 poikki Pohjolan joesta, poikki Pohjolan joesta, SKVR VII5 loitsut 3308. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 33 Saata miestä saarekselle, Saata tuolle saarekselle, 34 sille kummulle kuleta, Tuolle kummulle kuleta, 36 erän toimi tuotavana! Erän toimi tuotasihin. 37 "Nyyrikki, Tapion poika, Nyyrikki, Tapion poika, Veel ühiseid värsse (14)
Kalevala See laul 53 aukaise Tapion aitta, Aukase Tapion aitta, 54 metsän linna liikahuta Metsän linnan liikahuta, 55 minun pyytöpäivinäni, Minun pyytöpäivinäni 82 hiihti korpia kovia, Astuin korpia kovia, 83 Jumalan sysimäkiä, Jumalan sysimäkiä. 84 Hiien hiilikankahia. Hiien hiilikankahia, 91 Tapion talot näkyivät, Tapion talot näkyvät, 92 ukset kulta kuumottivat Ukset kulta kuumottavat 93 poikki suosta, pohjosesta, Poikki suosta pohjolasta, 121 Tapion talon isäntä, Tapion talon isäntä, 122 Tapion talon emäntä, Tapion talon emäntä 125 kaikki kullassa kuhisi, Kaikki kullassa kuhahu, 126 hopeassa horjeksihe. Hopeissa horjeksihen. 174 Tuulikki, tytär Tapion! Annikki tytär Tapion SKVR VII5 loitsut 3359. — Kesälahti · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 61 Et emäntä lienekänä, Ett emäntä lienekkään, 62 jos et piikoa pitäne, jos et piikoo pitänne, 63 sata piikoa pitäne, sata piikoo pitänne, 67 "Metsän piika pikkarainen, Eva piika pikkarainen, Veel ühiseid värsse (12)
Kalevala See laul 69 Soitellos metinen pilli, soitelkos metinen pilli, 71 korvallen ehon emännän, korvalla ehon emännän. 174 Tuulikki, tytär Tapion! Lummiki!, tytär Tapion, 179 ota vitsa viiakosta, Ota vitsa viiakosta, 181 jolla kutkutat kuvetta sillä kutkuta kuvetta 182 sekä kaivat kainaloita! sekä kaiva kainaloita, 183 Anna juosta joutuisasti, Anna juosta joutusasti, 184 vikevästi viiletellä, vikevästi viiletellä. 216 metsän kultainen kuningas! *metsän kultainen kuningas*, 218 metsän armas antimuori, Metsän armias antin! muori, 223 Minun on kullat kuun-ikuiset, minull' on kullat kuun ikuset, 257 Tule nyt kullat ottamahan, tule nyt kullat ottamaan, SKVR VII5 loitsut 3271. — Pohjois-Karjala · 1847 · R. Polén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 9 mieliksi metsän emännän, Mielytän metsän emännän, 53 aukaise Tapion aitta, Aukase Tapion aitta, 61 Et emäntä lienekänä, Et emäntä lienikkänä!, 62 jos et piikoa pitäne, Kun et piikoa pitäne. Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 106 "Mintähen, metsän emäntä, Mintähe, metsän emäntä, 107 asut arkivaattehissa, Asut arki vaattehissa, 108 riihiryysyissä rypeät, Riihi ryysyissä rypeät? 153 "Metsän ukko halliparta, Metsän hippa halliparta, 167 kuuna paistoi kuusen oksat, Kuuna paisto kuusen oksat, 216 metsän kultainen kuningas! Metsän kultanen kuningas, 234 kolmet korven kainalossa: Kaksi korven kainalossa, SKVR VII5 loitsut 3472. — Pohjois-Karjala · 1847 · R. Polén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 49 miehen etsivän etehen, Miehen etsiän etehen, 55 minun pyytöpäivinäni, Minun pyyntö päivinäni, 57 "Kunp' on et kehanne itse, Kun et itse kehanne, 67 "Metsän piika pikkarainen, Metsän piika pikkarainen, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 167 kuuna paistoi kuusen oksat, Kuuna paisto kuusen oksat, 174 Tuulikki, tytär Tapion! Annikki, tytär Tapion 211 poikki Pohjolan joesta, Poikki Pohjolan joesta, 216 metsän kultainen kuningas! Metsän kultanen kuningas, 219 siniviitta viian eukko, Siniviitta viian eukko, 220 punasukka suon emäntä! Puna sukka suon emäntä, 254 kaunis kankahan eläjä! Kaunis kankahan eläjä,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 271–372
Teise ülesandena peab ta valjastama Hiie tulesuise ruuna; ta valjastab ruuna ja sõidab sellega Pohjolasse.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII1 823. — Kesälahti · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 275 kun sa suistat suuren ruunan, ennen kuin suistat suuren ruunan 280 otti kultaohjaksensa, Otti kulta ohjaksensa, 294 niin päivänä kolmantena päivänä jo kolmantena 312 Hiien laukin lautasille!" pyhän laukin lautasille!" SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 287 vihannalle vainiolle, Vihan̄alle vainiolle, 288 pyhän pellon pientarelle. Pyhän pellon pientarelle." 297 iski silmänsä itähän, Iski silmänsä itäh 311 harjalle hyvän hevosen, Harjalle hyvän heposen, SKVR VII1 471. — Korpiselkä · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 273 "Äsken annan tyttäreni "Äsken annan tyttäreni, 335 ajan tietä pikkuruisen, Menin tietä pikkuruisen, 336 matkoa ani vähäisen, Ajan matkoa vähäisen, 357 Ajoi matkoa vähäisen, Ajoin matkoa vähäisen, SKVR I1 624. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 291 suvikunnan suitset vyöllä, Suvikunnan suihtet vyöllä, 292 varsan valjahat olalla. Varsan valjahat olalla. 294 niin päivänä kolmantena Jo päivänä kolmantena SKVR VI1 4. — Kerimäki · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 273 "Äsken annan tyttäreni Äsken annan tyttäreni 274 sekä nuoren morsiamen, Sekä nuoren morsiamen 372 mulle nuorta morsianta!" Sekä nuorta morsianta!
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII1 823. — Kesälahti · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 275 kun sa suistat suuren ruunan, ennen kuin suistat suuren ruunan 280 otti kultaohjaksensa, Otti kulta ohjaksensa, 294 niin päivänä kolmantena päivänä jo kolmantena 312 Hiien laukin lautasille!" pyhän laukin lautasille!" SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 287 vihannalle vainiolle, Vihan̄alle vainiolle, 288 pyhän pellon pientarelle. Pyhän pellon pientarelle." 297 iski silmänsä itähän, Iski silmänsä itäh 311 harjalle hyvän hevosen, Harjalle hyvän heposen, SKVR VII1 471. — Korpiselkä · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 273 "Äsken annan tyttäreni "Äsken annan tyttäreni, 335 ajan tietä pikkuruisen, Menin tietä pikkuruisen, 336 matkoa ani vähäisen, Ajan matkoa vähäisen, 357 Ajoi matkoa vähäisen, Ajoin matkoa vähäisen, SKVR I1 624. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 291 suvikunnan suitset vyöllä, Suvikunnan suihtet vyöllä, 292 varsan valjahat olalla. Varsan valjahat olalla. 294 niin päivänä kolmantena Jo päivänä kolmantena SKVR VI1 4. — Kerimäki · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 273 "Äsken annan tyttäreni Äsken annan tyttäreni 274 sekä nuoren morsiamen, Sekä nuoren morsiamen 372 mulle nuorta morsianta!" Sekä nuorta morsianta!
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 373–460
Kolmanda ülesandena peab ta laskma Tuonela jõelt luige. Lemminkäinen jõuab Tuonela jõe äärde; seal varitseb teda põlatud karjane, kes tapab ta ja viskab ta Tuoni koske. Tuoni poeg raiub surnukeha pealegi tükkideks.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 758. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 401 Jo päivänä muutamana Jo päivänä muutamena, 407 Vesikyyn ve'estä nosti, Vesi kyyt veestä nosti, 416 "Sen mä tein pahinta työtä, "Sen tein pahinta työtä, 424 umpiputken ailuhia. Umpi putken ailuhia." SKVR I2 815. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 402 näki lieto Lemminkäisen löysi lieto lemminkäisen 408 umpiputken lainehista, umpiputken lainehista 409 syöksi miehen syämen kautta, syöksi miehen syömen kautti 411 kautta kainalon vasemman kautti kainalon vasemman Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 441 Meni lieto Lemminkäinen, läksi lieto lemminkäinen SKVR VII1 835. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 391 tuonne Tuonelan joelle, Lentipä Tuonelan jo'elle, 438 kaotti Kalevan poian Ka'otti Kalevan poi'an 439 Tuonen mustahan jokehen, Tuonen mustah jokeh, 441 Meni lieto Lemminkäinen, Tuo oli lieto Lemminkäinen Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 459 Tuonen mustassa joessa, Tuonen mustassa joessa, SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 386 pitkäkaulan katselohon Pitkä kaglan katselohon: 391 tuonne Tuonelan joelle, Tuolle Tuonelan joelle, 394 viini nuolia selässä. Viini nuolie selässä." 460 Manalan alantehessa. Manalan alantehesta." SKVR I2 758 b). — Vuokkiniemi · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 407 Vesikyyn ve'estä nosti, Vesikyyn veestä nosti, 416 "Sen mä tein pahinta työtä, "Sen tein pahoa työtä, 417 kun en muistanut kysyä Kun en muistanut kysellä." 442 meni koskessa kolisten, Meni koskessa vilisten.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 758. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 401 Jo päivänä muutamana Jo päivänä muutamena, 407 Vesikyyn ve'estä nosti, Vesi kyyt veestä nosti, 416 "Sen mä tein pahinta työtä, "Sen tein pahinta työtä, 424 umpiputken ailuhia. Umpi putken ailuhia." SKVR I2 815. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 402 näki lieto Lemminkäisen löysi lieto lemminkäisen 408 umpiputken lainehista, umpiputken lainehista 409 syöksi miehen syämen kautta, syöksi miehen syömen kautti 411 kautta kainalon vasemman kautti kainalon vasemman Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 441 Meni lieto Lemminkäinen, läksi lieto lemminkäinen SKVR VII1 835. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 391 tuonne Tuonelan joelle, Lentipä Tuonelan jo'elle, 438 kaotti Kalevan poian Ka'otti Kalevan poi'an 439 Tuonen mustahan jokehen, Tuonen mustah jokeh, 441 Meni lieto Lemminkäinen, Tuo oli lieto Lemminkäinen Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 459 Tuonen mustassa joessa, Tuonen mustassa joessa, SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 386 pitkäkaulan katselohon Pitkä kaglan katselohon: 391 tuonne Tuonelan joelle, Tuolle Tuonelan joelle, 394 viini nuolia selässä. Viini nuolie selässä." 460 Manalan alantehessa. Manalan alantehesta." SKVR I2 758 b). — Vuokkiniemi · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 407 Vesikyyn ve'estä nosti, Vesikyyn veestä nosti, 416 "Sen mä tein pahinta työtä, "Sen tein pahoa työtä, 417 kun en muistanut kysyä Kun en muistanut kysellä." 442 meni koskessa kolisten, Meni koskessa vilisten.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 14 rahvalaulust on 1 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 2 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 3–4 — "Kulle syylle sylveäisi, kulle laskisi laulle" · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 5–10 — Lemminkäinen pohtii, vieläkö jatkaisi · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 13–26 — Lemminkäinen pyytää uusia suksia · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 23–24 — "Lähen nyt miehistä metsälle, · 9 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 27–30 — "Terve vuoret, terve vaarat" · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 31–32 — "Miesty metsä, kostu korpi" · 3 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 33–36 — Saata miestä saarekselle – · 3 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
37. värss · 2 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 37–44 — Nyyrikki · 7 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
38. värss · 2 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 45–46 — "Mielikki metsän emäntä, · 4 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 47–50 — "Pane kulta kulkemahan, · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 51–56 — Pyyntö metsän emännälle aukaista · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 57–66 — Pyyntö ja vihjaus metsän emännälle · 7 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 67–78 — Kehotus metsän neidille soittaa pilliä · 8 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 81–98 — Lemminkäinen hiihtää, kunnes tulee · 4 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 99–134 — Nykyisen köyhän ja entisen rikkaan metsän emännän vertailu · 12 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 114–116 — "Yksi puinen, toinen luinen, · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 135–136 — "Oi mielu metsän emäntä, · 7 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 137–144 — Pyyntö metsän emännälle vaihtaa arkivaatteet "antipaitoihin" · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 143–144 — Minun metsipäivinäni, · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 145–152 — Ikävä ilotoin ilta, pitkä päivä saalihitoin" · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 153–154 — Metsän ukko halliparta · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 155–156 — "Pane nyt metsät palttinoihin, salot verkoihin vetäise" · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 157–168 — Hopeihin hongat laita, kuuset kultihin rakenna "Kuuset kulta · 4 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 169–172 — Mesi, sima, vierre ja sula voi · 6 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 173–196 — Pyyntö antaa saaliseläinten juosta nopeasti metsämiehen luo · 5 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 197–205 — Esteiden ylitys · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 205–212 — Vesien ylitys · 10 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 213–220 — Metsän emännän ja isännän puhuttelut · 8 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 221–230 · 6 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 233–244 — Lemminkäinen saa taivutettua metsän väen puolelleen · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 239–244 — Metsän väki juoksuttaa · 13 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 245–248 — Hiiden hirven kiinniotto · 1 laul
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 253–264 · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 265–278 — Pohjolan emäntä antaa · 6 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 279–302 — Lemminkäinen lähtee · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 303–322 — Ukko ylijumala pysäyttää hevosen raekuurolla · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 323–348 — Lemminkäinen saa hevosen suitsittua · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 349–372 — Lemminkäinen palaa · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 373–394 — Louhi antaa kolmannen ansiotyön: · 4 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
395. värss · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 395–424 — Märkähattu karjapaimen surmaa · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 425–434 — Lemminkäinen kutsuu äitiä apuun · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 435–444 — Lemminkäinen heitetään · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 445–460 — Tuonen poika viimeistelee · 7 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud