Kalevala, 17. runo
Antero Vipunen
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 18 rahvalaulu 10 paigast. Ülejäänud 32 teksti ei ole kaardil: 27 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 koguja koostatud või toimetatud tekst; 2 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 1 laul, mida võib olla mõjutanud trükitud Kalevala; 1 teise ülestähenduse duplikaat.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (4), Pori (3), Ilomantsi (2), Kitee (2), Uhtua (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 10 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (4)
2–3 laulu
1 laul
- Kesälahti (1)
- Porajärvi (1)
- Pori mlk (1)
- Soanlahti (1)
- Tohmajärvi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 477 rahvalaulul 101 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (70), Ilomantsi (37), Suistamo (29), Kontokki (28), Suomussalmi (28).
Kaardilt jäävad välja: Grue Finnskog (1).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 101 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (70)
- Ilomantsi (37)
- Suistamo (29)
- Kontokki (28)
- Suomussalmi (28)
- Kitee (21)
- Uhtua (17)
- Pistojärvi (15)
- Pohjois-Pohjanmaa (13) (täpsem koht teadmata)
- Impilahti (8)
- Liperi (8)
- Pielisjärvi (7)
- Sotkamo (7)
- Viena (7) (täpsem koht teadmata)
3–6 laulu
- Etelä-Savo (6) (täpsem koht teadmata)
- Kesälahti (6)
- Kiimaisjärvi (6)
- Pori (6)
- Kaavi (5)
- Kainuu (5) (täpsem koht teadmata)
- Nurmes (5)
- Paavola (5)
- Pohjois-Savo (5) (täpsem koht teadmata)
- Kivijärvi (4)
- Korpiselkä (4)
- Rautalampi (4)
- Repola (4)
- Joutsa (3)
- Juuka (3)
- Juva (3)
- Kerimäki (3)
- Kiestinki (3)
- Kuhmo (3)
- Kärsämäki (3)
- Pieksämäki (3)
- Pohjois-Karjala (3) (täpsem koht teadmata)
- Ruskeala (3)
- Rääkkylä (3)
- Suojärvi (3)
- Säräisniemi (3)
- Tulemajärvi (3)
1–2 laulu
- Joroinen (2)
- Jääski (2)
- Karstula (2)
- Kiihtelysvaara (2)
- Kiuruvesi (2)
- Kuusamo (2)
- Lapinlahti (2)
- Nakkila (2)
- Peräpohjola (2) (täpsem koht teadmata)
- Piippola (2)
- Porajärvi (2)
- Pulkkila (2)
- Puolanka (2)
- Pyhäntä (2)
- Pälkjärvi (2)
- Rautavaara (2)
- Rääpyvä (2)
- Tohmajärvi (2)
- Alatornio (1)
- Alavieska (1)
- Etelä-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Grue Finnskog (1)
- Helsinki (1)
- Hyrynsalmi (1)
- Häme (1) (täpsem koht teadmata)
- Iisalmi (1)
- Ilmajoki (1)
- Jyskyjärvi (1)
- Kalajoki (1)
- Karttula (1)
- Kauhava (1)
- Keitele (1)
- Keltto (1)
- Kestilä (1)
- Kittilä (1)
- Kontiolahti (1)
- Kullaa (1)
- Kurikka (1)
- Lappajärvi (1)
- Laukaa (1)
- Leppävirta (1)
- Metsäpirtti (1)
- Muhos (1)
- Muonio (1)
- Paltamo (1)
- Parikkala (1)
- Pielavesi (1)
- Pori mlk (1)
- Pyhäjärvi Ol. (1)
- Rantasalmi (1)
- Rovaniemi (1)
- Salmi (1)
- Savitaipale (1)
- Soanlahti (1)
- Sodankylä (1)
- Tyrnävä (1)
- Tyrvää (1)
- Valtimo (1)
- Viitasaari (1)
- Vittanki (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–98 Väinämöinen läheb Antero Vipuselt sõnu saama ja äratab maa all pikka und magava Vipuse.
- Värsid 99–146 Vipunen neelab Väinämöise alla ja Väinämöinen hakkab teda seestpoolt kõvasti piinama.
- Värsid 147–526 Vipunen arvab, et talle on kõhtu tulnud mingi tõbi, ja püüab sellest paljude loitsude, nõiasõnade, manamiste ja hirmutustega vabaneda. Väinämöinen ähvardab aga, et ei lahku enne, kui saab Vipuselt paadi tegemiseks vajalikud sõnad.
- Värsid 527–628 Vipunen laulab Väinämöisele välja kõik oma teadmised; Väinämöinen tuleb nüüd kõhust välja, naaseb paadi juurde ja lõpetab paadi ehitamise.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Juortani (Jordan), Vuoksi, Hiitola, Kalma, Manala, Rutjan koski, Lappi, Pohjola, Tuonela
Värsid 1–98
Väinämöinen läheb Antero Vipuselt sõnu saama ja äratab maa all pikka und magava Vipuse.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 18 rahvalaulu 10 paigast. Ülejäänud 32 teksti ei ole kaardil: 27 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 koguja koostatud või toimetatud tekst; 2 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 1 laul, mida võib olla mõjutanud trükitud Kalevala; 1 teise ülestähenduse duplikaat.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (4), Pori (3), Ilomantsi (2), Kitee (2), Uhtua (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 10 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (4)
2–3 laulu
1 laul
- Kesälahti (1)
- Porajärvi (1)
- Pori mlk (1)
- Soanlahti (1)
- Tohmajärvi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 477 rahvalaulul 101 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (70), Ilomantsi (37), Suistamo (29), Kontokki (28), Suomussalmi (28).
Kaardilt jäävad välja: Grue Finnskog (1).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 101 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (70)
- Ilomantsi (37)
- Suistamo (29)
- Kontokki (28)
- Suomussalmi (28)
- Kitee (21)
- Uhtua (17)
- Pistojärvi (15)
- Pohjois-Pohjanmaa (13) (täpsem koht teadmata)
- Impilahti (8)
- Liperi (8)
- Pielisjärvi (7)
- Sotkamo (7)
- Viena (7) (täpsem koht teadmata)
3–6 laulu
- Etelä-Savo (6) (täpsem koht teadmata)
- Kesälahti (6)
- Kiimaisjärvi (6)
- Pori (6)
- Kaavi (5)
- Kainuu (5) (täpsem koht teadmata)
- Nurmes (5)
- Paavola (5)
- Pohjois-Savo (5) (täpsem koht teadmata)
- Kivijärvi (4)
- Korpiselkä (4)
- Rautalampi (4)
- Repola (4)
- Joutsa (3)
- Juuka (3)
- Juva (3)
- Kerimäki (3)
- Kiestinki (3)
- Kuhmo (3)
- Kärsämäki (3)
- Pieksämäki (3)
- Pohjois-Karjala (3) (täpsem koht teadmata)
- Ruskeala (3)
- Rääkkylä (3)
- Suojärvi (3)
- Säräisniemi (3)
- Tulemajärvi (3)
1–2 laulu
- Joroinen (2)
- Jääski (2)
- Karstula (2)
- Kiihtelysvaara (2)
- Kiuruvesi (2)
- Kuusamo (2)
- Lapinlahti (2)
- Nakkila (2)
- Peräpohjola (2) (täpsem koht teadmata)
- Piippola (2)
- Porajärvi (2)
- Pulkkila (2)
- Puolanka (2)
- Pyhäntä (2)
- Pälkjärvi (2)
- Rautavaara (2)
- Rääpyvä (2)
- Tohmajärvi (2)
- Alatornio (1)
- Alavieska (1)
- Etelä-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Grue Finnskog (1)
- Helsinki (1)
- Hyrynsalmi (1)
- Häme (1) (täpsem koht teadmata)
- Iisalmi (1)
- Ilmajoki (1)
- Jyskyjärvi (1)
- Kalajoki (1)
- Karttula (1)
- Kauhava (1)
- Keitele (1)
- Keltto (1)
- Kestilä (1)
- Kittilä (1)
- Kontiolahti (1)
- Kullaa (1)
- Kurikka (1)
- Lappajärvi (1)
- Laukaa (1)
- Leppävirta (1)
- Metsäpirtti (1)
- Muhos (1)
- Muonio (1)
- Paltamo (1)
- Parikkala (1)
- Pielavesi (1)
- Pori mlk (1)
- Pyhäjärvi Ol. (1)
- Rantasalmi (1)
- Rovaniemi (1)
- Salmi (1)
- Savitaipale (1)
- Soanlahti (1)
- Sodankylä (1)
- Tyrnävä (1)
- Tyrvää (1)
- Valtimo (1)
- Viitasaari (1)
- Vittanki (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
JR 66386 — Uhtua · 1930 · Lyyli Rapola · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 13 suusta Antero Vipusen, suusta Antero Vipusen 14 vatsasta varaväkevän. vatsasta varoväkevän 20 naisten neulojen neniä, naisten neulojen neniä 22 miehen miekan tutkaimia, miesten miekan tutkamia. Veel ühiseid värsse (15)
Kalevala See laul 24 uron tapparan teriä." uron tappuran teriä 37 Lähen saamahan sanoja, Lähen saamah satoja sanoja 43 "Viikon on Vipunen kuollut, Viikon on Vipuńi kuollut 44 kauan Antero kaonnut kauan Antero kaonnut 45 vipunsa virittämästä, Vipunsa virittämästä 47 et sieltä sanoa saane, Et sieltä sanoa suane 50 toki läksi, ei totellut. Läksi kuitenkin ei totellut. 51 Astui päivän helkytteli Päivän astu helkytteli 53 astui toisen torkutteli jopa toisen torkutteli 55 kolmannenki koikutteli kolmannenki koikutteli 64 pajupehko parran päällä, pajupehko parran peällä. 66 havuhonka hampahilla. havuhonka hampahilla 69 huotrasta huveksisesta, huotrasta huveksisesta 70 vyöstä vennon-selkäisestä; vyöstä vennonselkäisestä. 72 koivut kulmilta kukisti, Koivut kulmilta kukisti SKVR I1 403. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 12 tuhat virren tutkelmusta Tuhat virren tutkelmusta 13 suusta Antero Vipusen, Suusta Antero Vipuisen." 19 yks' on juoni juostaksesi Yks' on juoni juostakseni 20 naisten neulojen neniä, Naisten neulojen neniä, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 30 Taos rautaiset talukset, Tako rautaset talukset, 61 haapa kasvoi hartioilla, Haapa suuri hartioilla 64 pajupehko parran päällä, Paju-pehku parran päällä, 78 suuhun Antero Vipusen, Suuhun Antero Vipuisen. 90 puri päältä mellon rauan; Puri päältä mellon rauvan, 91 ei tiennyt terästä purra, Ei tiennyt terästä purra 92 ei syöä syäntä rauan. Eikä syyä rauan syäntä. SKVR VII1 364. — Ilomantsi · 1909 · A. R. Niemi · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 12 tuhat virren tutkelmusta Tuhatta virren tutkelmusta 13 suusta Antero Vipusen, Suusta Antero Vipusen, 14 vatsasta varaväkevän. Vatsasta varaväkevän?" 20 naisten neulojen neniä, Naisten neulojen neniä. Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 43 "Viikon on Vipunen kuollut, Viikon on Vipunen kuollut, 44 kauan Antero kaonnut Kauan Antero katonnut. 46 ahtamasta ansatiensä; Ansatiensä ahtamasta. 47 et sieltä sanoa saane, "Et saane sanoa tuolta, 48 et sanoa puoltakana." Et sanoa puoltakana." 78 suuhun Antero Vipusen, Suuhun Antero Vipusen; 90 puri päältä mellon rauan; Puri peältä mellon rauan, SKVR I1 634. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 11 "Saat tuolta sata sanoa, "Tuolta saat sanoa kolme 12 tuhat virren tutkelmusta Tuhat virren tutkamusta." 13 suusta Antero Vipusen, Suuhun Antero Vipusen, 20 naisten neulojen neniä, Naisten neulojen neniä. SKVR I1 520. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 13 suusta Antero Vipusen, Antero Vipuisen suusta." 20 naisten neulojen neniä, Naisten nieklojen neniä. 24 uron tapparan teriä." Miesten tapparan teriä, 43 "Viikon on Vipunen kuollut, Viikon on Vipuinen kuollut,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR I1 403. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 12 tuhat virren tutkelmusta Tuhat virren tutkelmusta 13 suusta Antero Vipusen, Suusta Antero Vipuisen." 19 yks' on juoni juostaksesi Yks' on juoni juostakseni 20 naisten neulojen neniä, Naisten neulojen neniä, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 30 Taos rautaiset talukset, Tako rautaset talukset, 61 haapa kasvoi hartioilla, Haapa suuri hartioilla 64 pajupehko parran päällä, Paju-pehku parran päällä, 78 suuhun Antero Vipusen, Suuhun Antero Vipuisen. 90 puri päältä mellon rauan; Puri päältä mellon rauvan, 91 ei tiennyt terästä purra, Ei tiennyt terästä purra 92 ei syöä syäntä rauan. Eikä syyä rauan syäntä. SKVR I1 634. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 11 "Saat tuolta sata sanoa, "Tuolta saat sanoa kolme 12 tuhat virren tutkelmusta Tuhat virren tutkamusta." 13 suusta Antero Vipusen, Suuhun Antero Vipusen, 20 naisten neulojen neniä, Naisten neulojen neniä. SKVR I1 520. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 13 suusta Antero Vipusen, Antero Vipuisen suusta." 20 naisten neulojen neniä, Naisten nieklojen neniä. 24 uron tapparan teriä." Miesten tapparan teriä, 43 "Viikon on Vipunen kuollut, Viikon on Vipuinen kuollut, SKVR I1 412. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 13 suusta Antero Vipusen, Suussa Antero Vipusen. 19 yks' on juoni juostaksesi Yks' on juoni juostao, 24 uron tapparan teriä." Uroon tapparain teriä, 38 ongelmoita ottamahan Ongelmoita ottamaan: SKVR II 156. — Porajärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 37 Lähen saamahan sanoja, Mene saamahan sanoja!" 43 "Viikon on Vipunen kuollut, Viikon on Vipunen kuollut, 64 pajupehko parran päällä, Pajunpehkot parran päällä, 65 otsalla oravikuusi, Otsalla oravikuuset,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 99–146
Vipunen neelab Väinämöise alla ja Väinämöinen hakkab teda seestpoolt kõvasti piinama.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 404. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 134 painoi paitansa pajaksi, Pani paitansa pajaksi, 136 turkkinsa tuhottimeksi, Turkkinsa tuhuttimeksi, 139 polvensa alasimeksi, Polvensa alasimexi, 140 vasaraksi kyynäspäänsä. Vasaraksi kyynäspäänsä, SKVR I1 399. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 124 teki tieolla venosen. Teki tieolla venettä, 134 painoi paitansa pajaksi, Pani paitansa pajaksi, 136 turkkinsa tuhottimeksi, Turkkinsa tuhuttimeksi, 140 vasaraksi kyynäspäänsä. Vasaraksi kyynäspäänsä, SKVR I1 377. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 104 tuon on vanhan Väinämöisen. Söi on vanhan Väinämöisen. 123 tuosta hän teki venosen, Tuosta hän teki venosen, 124 teki tieolla venosen. Teki tieolla venettä, 126 suolen päästä suolen päähän, Suolen päästä suolen pääh. SKVR XII1 89. — Suomussalmi · 1836 · J. F. Liljeblad · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 133 rakentihe rautioksi; Rakentihen rautioksi (en); 134 painoi paitansa pajaksi, Pani paitansa pajaksi, 139 polvensa alasimeksi, Polvensa alasimeksi. 140 vasaraksi kyynäspäänsä. Vasaraksi kynärspäänsä, SKVR I1 641. — Vuokkiniemi · 1871 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 134 painoi paitansa pajaksi, Pani paitañsa pajaksi, 136 turkkinsa tuhottimeksi, Turkkiñsa tuhuttimeksi, 139 polvensa alasimeksi, Polveñsa alusimeksi, 141 Takoa taputtelevi, Takoa taputteloa,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 404. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 134 painoi paitansa pajaksi, Pani paitansa pajaksi, 136 turkkinsa tuhottimeksi, Turkkinsa tuhuttimeksi, 139 polvensa alasimeksi, Polvensa alasimexi, 140 vasaraksi kyynäspäänsä. Vasaraksi kyynäspäänsä, SKVR I1 399. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 124 teki tieolla venosen. Teki tieolla venettä, 134 painoi paitansa pajaksi, Pani paitansa pajaksi, 136 turkkinsa tuhottimeksi, Turkkinsa tuhuttimeksi, 140 vasaraksi kyynäspäänsä. Vasaraksi kyynäspäänsä, SKVR I1 377. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 104 tuon on vanhan Väinämöisen. Söi on vanhan Väinämöisen. 123 tuosta hän teki venosen, Tuosta hän teki venosen, 124 teki tieolla venosen. Teki tieolla venettä, 126 suolen päästä suolen päähän, Suolen päästä suolen pääh. SKVR XII1 89. — Suomussalmi · 1836 · J. F. Liljeblad · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 133 rakentihe rautioksi; Rakentihen rautioksi (en); 134 painoi paitansa pajaksi, Pani paitansa pajaksi, 139 polvensa alasimeksi, Polvensa alasimeksi. 140 vasaraksi kyynäspäänsä. Vasaraksi kynärspäänsä, SKVR VII3 loitsut 496. — Pielisjärvi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 134 painoi paitansa pajaksi, Pani paitasa pajaksi, 136 turkkinsa tuhottimeksi, Turkkisa tuhottimeksi. 137 housut hormiksi rakenti, Housut hormiksi rakenti,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 147–526
Vipunen arvab, et talle on kõhtu tulnud mingi tõbi, ja püüab sellest paljude loitsude, nõiasõnade, manamiste ja hirmutustega vabaneda. Väinämöinen ähvardab aga, et ei lahku enne, kui saab Vipuselt paadi tegemiseks vajalikud sõnad.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII4 loitsut 1760. — Kitee · 1896 · Jaakko Lonkainen · Võrdle kõrvuti
Seda laulu võib olla mõjutanud trükitud Kalevala.
Kalevala See laul 187 kyllä saan sukusi tietä, kyllä saan sukusi tietä, 257 "Jos ei minussa miestä liene, Jos ei minussa miestä liene, 258 niin panen parempiani nin panen parempiani, 275 sata miestä miekallista, sata miestä miekallista, Veel ühiseid värsse (38)
Kalevala See laul 276 tuhat rauaista urosta tuhat rautaista urosta 317 "Sitte sinne tultuasi, Siitte sinne tultuvasi, 318 matkan päähän päästyäsi, matkan päähän päästyäsi 319 tekijäsi tienohille, tekiäsi tienohille, 320 laittajasi laitumille, laittajasi laitumelle, 321 laai tunnus tultuasi, laaji tunnus tultuasi, 322 salamerkki saatuasi, salamerkki saatuasi, 323 jyskä kuin ukon jyrynen, jyskä kuin ukon jyrynen, 324 välkä kuin tulen välähys! välkä kuin tulen välähtys, 328 lennä tupruna tupahan! lennä tupruna tupaan, 329 Ota kiinni kinterestä, ota kiini kinterestä, 330 kai'immasta kantapäästä, kaijimmasta kantapäästä, 333 Isännältä silmä kaiva, isännältä silmä kaiva, 334 emännältä pää murota, emännältä pää murota, 335 sormet koukkuhun koverra, sormet koukkuun koverra, 336 väännä päätä väärällehen! väännä päätä väärälleen, 338 lennä kukkona kujalle, lennä kukkona kujalle, 341 Sorra soimelta hevonen, sorra soimelta hevoinen, 342 navetasta sarvinauta, navetasta sarvi nauta, 343 sarvet sontahan sovita, sarvet sontaan sovita, 344 häntä laske lattialle, laske selkä lattialle, 429 Ui siellä, paha pakana, ui siellä, pahan pakana, 430 kosken kuohuja kovia, kosken kuohuja kovia, 431 ve'et väljät väännättele, veit väljät väännättele, 451 Hiiess' on hyvä hevonen, Hiijess on hyvä hevoinen, 452 punatukka tunturissa, puna tukka tunturissa, 453 jonka turpa tulta tuiski, jonka turpa tulta tuiski, 455 kaikki on rautaiset kapiot, kaikki on rautaiset kapiot, 456 teräksiset temmottimet; teräksiset temmottimet, 457 ne jaksaa mäkehen mennä, ne jaksaa mäkehen männä, 459 hyvällä hypittäjällä, hyvällä hypittäjällä, 460 ajajalla ankaralla. ajajalla ankaralla, 475 "Lähe nyt, liika, liikkumahan, Lähe nyt, liika, liikkumaan, 476 mies paha, pakenemahan mies paha pakenemaan, 478 koi-jumalan koittamista, koi jumalan koittamista, 480 kukon äänen kuulumista! kukoin äänen kuulumista. 481 Nyt on liian liikeaika nyt on liijan liike aika, 483 kuutamainen kulkeasi, kuutamainen kulkeasi, SKVR VII4 loitsut 2880. — Tohmajärvi · 1901 · Jaakko Lonkainen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 178 rakettu rahan nenästä? Rakettu rahan nenästä? 206 läikkyvistä lähtehistä; Läikkyvistä lähtehistä, 207 metsän hiien hinkalosta, Metsän hiijen hinkalosta, 211 kuusista kuhisevista, Kuusista kuhisevista? Veel ühiseid värsse (20)
Kalevala See laul 229 meren mustista mu'ista, Meren mustista muvista, 230 tuhannen sylen syvästä; Tuhannen sylen syviltä? 314 etemmä elosijasi, Etemmä elo sijasi, 350 vilun ilman viehättämä, Vilun ilman viehättämä? 353 ilman puussa istumatta, Ilman puussa istumata, 354 lepässä lepeämättä Lepissä lepeämätä! 387 petäjäisistä pesistä, Petäjäisistä pesistä, 388 honkaisista huonehista, Honkasista huonehista, 395 seinähirret sienettyvät, Seinä hirret sienettyy! 420 haukata halun-alaisen. Haukata halun alaisen; 429 Ui siellä, paha pakana, Ou siellä, pahan pakana, 448 anonet ajohevoista, Anonet ajohevoista, 451 Hiiess' on hyvä hevonen, Hiijess on hyvä hevoinen, 452 punatukka tunturissa, Puna tukka tunturissa, 455 kaikki on rautaiset kapiot, Kaikki on rautaiset kapiot, 456 teräksiset temmottimet; Teräksiset temmottimet, 457 ne jaksaa mäkehen mennä, Ne jaksaa mäkehen männä, 458 nousta notkon penkerehen Nousta notkon penkerelle 459 hyvällä hypittäjällä, Hyvällä hypittäjällä, 460 ajajalla ankaralla. Ajajalla ankaralla, SKVR VII4 loitsut 1758. — Kesälahti · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 177 pantu tänne palkan eestä, Oot sie pantu palkan eestä, 178 rakettu rahan nenästä? rakettu rahan perästä, 257 "Jos ei minussa miestä liene, Kuin ei liene minussa miestä, 265 väekseni, voimakseni, väikseni, voimakseni, Veel ühiseid värsse (17)
Kalevala See laul 266 tuekseni, turvakseni tuekseni, turvakseni, 267 tässä työssä työlähässä, tässä työssä työlähässä, 331 isännät perisopesta, isännät perisopeesta, 332 emännät ovisopesta! emännät ovisopeesta, 345 silmät käännä kellellehen, silmät käänä kellellen, 346 niskat ruttohon rutaise! niskat ruttoin rutaise, 351 mene tuulen tietä myöten, mene tuulen teitä myöten, 383 johon on kansa kaatununna, johon on kansa kaatununa, 401 notkoille noroperille, notkoillen noroperillen, 404 läilyvihin lähtehisin, läilyviin lähteihin, 417 hirvet on puihin hirtettynä, siell' on hirvet hirtettynä, 418 jalot peurat jaksettuna jalo peurat jaksettuna, 448 anonet ajohevoista, anonnet ajo hevoista, 450 ja annan ajohevosen: ja annan ajohevoisen. 477 ennen päivän nousemista, ennen päivän nousem̄ista, 478 koi-jumalan koittamista, koi Jumalan koittamista, 479 auringon ylenemistä, aurinkon ylen̄emistä! SKVR I4 495. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 169 mist' olet, hiisi, hingannunna, Mist' on Hiisi hingannu, 173 Oletko tauti Luojan luoma, Onko tauti Luojan luoma 174 surma säätämä Jumalan, Eli säätämä Jumalan? 177 pantu tänne palkan eestä, Jok' oot pantu palkan eestä, Veel ühiseid värsse (16)
Kalevala See laul 178 rakettu rahan nenästä? Rakittu! rahan nenästä, 274 umpilampi, lapsinesi, Umpilampi lapsinesi, 275 sata miestä miekallista, Sata miestä miekollista, 276 tuhat rauaista urosta Tuhat rauaista uroista 281 nouse veestä, veen emäntä, Veestä veen emäntä, 283 hienohelma, hettehestä, Hienohelma, hettehestä! 285 väeksi vähän urohon, Väeksi vähän uroon, 339 kanan lasna kartanolle, Kanan lassa kartanolla, 341 Sorra soimelta hevonen, Sorra soimelta hevonen 342 navetasta sarvinauta, Navetasta sarvinauta, 397 "Ja tuonne sinun manoan, Tuon̄ema sinun manoan 415 Siell' on onni ollaksesi, Siell' on hyvä ollaksesi, 419 syöä miehen nälkähisen, Syyä miehen nälkähisen, 420 haukata halun-alaisen. Haukata halun alasen. 463 Lemmon leppäiset sivakat, Lemon leppäset sivahkat, 497 tullessa Jumalan tunnin, Tulles' on Jumalan tunnin, SKVR VII4 loitsut 2862. — Kitee · 1896 · Jaakko Lonkainen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 159 ennenkuin emosi etsin, ennenkun emosi etsin, 160 haen valtavanhempasi! hajen valta vanhempasi; 161 Jos sanon minä emolle, jos sanon emolle, 162 virkan, vierin vanhemmalle, virkan vieri vanhemmalle, Veel ühiseid värsse (16)
Kalevala See laul 163 enemp' on emolla työtä, enempi on emolla työtä, 164 vaiva suuri vanhemmalla, vaiva suuri vanhemmalla, 165 kun poika pahoin tekevi, kuin poika pahoin tekeepi, 301 ukko taivahan-napainen, Ukko, taivaan napainen, 314 etemmä elosijasi, edemmä elosijasi 353 ilman puussa istumatta, ilman puussa istumatta, 354 lepässä lepeämättä lepässä lepeämättä; 461 "Kun ei siitä kyllin liene, Jos ei siitä kyllin liene, 469 Kivi on tiellä poikkipuolin: kivi on tiellä poikki puolin, 470 se poikki porahtakohon, se poikki porahtakoon, 471 hako tiellä pitkin puolin: hako tiellä pitkin puolin, 472 tuo kaheksi katketkohon, se kaheksi katketkoon, 473 uros tiellä pystyn puolin: uros tiellä pistyin puolin, 475 "Lähe nyt, liika, liikkumahan, Lähe nyt, liika, liikkumaan, 476 mies paha, pakenemahan mies paha, pakenemaan, 492 ilkeät iki asetan ilkiät iki asetan.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII4 loitsut 1758. — Kesälahti · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 177 pantu tänne palkan eestä, Oot sie pantu palkan eestä, 178 rakettu rahan nenästä? rakettu rahan perästä, 257 "Jos ei minussa miestä liene, Kuin ei liene minussa miestä, 265 väekseni, voimakseni, väikseni, voimakseni, Veel ühiseid värsse (17)
Kalevala See laul 266 tuekseni, turvakseni tuekseni, turvakseni, 267 tässä työssä työlähässä, tässä työssä työlähässä, 331 isännät perisopesta, isännät perisopeesta, 332 emännät ovisopesta! emännät ovisopeesta, 345 silmät käännä kellellehen, silmät käänä kellellen, 346 niskat ruttohon rutaise! niskat ruttoin rutaise, 351 mene tuulen tietä myöten, mene tuulen teitä myöten, 383 johon on kansa kaatununna, johon on kansa kaatununa, 401 notkoille noroperille, notkoillen noroperillen, 404 läilyvihin lähtehisin, läilyviin lähteihin, 417 hirvet on puihin hirtettynä, siell' on hirvet hirtettynä, 418 jalot peurat jaksettuna jalo peurat jaksettuna, 448 anonet ajohevoista, anonnet ajo hevoista, 450 ja annan ajohevosen: ja annan ajohevoisen. 477 ennen päivän nousemista, ennen päivän nousem̄ista, 478 koi-jumalan koittamista, koi Jumalan koittamista, 479 auringon ylenemistä, aurinkon ylen̄emistä! SKVR I4 495. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 169 mist' olet, hiisi, hingannunna, Mist' on Hiisi hingannu, 173 Oletko tauti Luojan luoma, Onko tauti Luojan luoma 174 surma säätämä Jumalan, Eli säätämä Jumalan? 177 pantu tänne palkan eestä, Jok' oot pantu palkan eestä, Veel ühiseid värsse (16)
Kalevala See laul 178 rakettu rahan nenästä? Rakittu! rahan nenästä, 274 umpilampi, lapsinesi, Umpilampi lapsinesi, 275 sata miestä miekallista, Sata miestä miekollista, 276 tuhat rauaista urosta Tuhat rauaista uroista 281 nouse veestä, veen emäntä, Veestä veen emäntä, 283 hienohelma, hettehestä, Hienohelma, hettehestä! 285 väeksi vähän urohon, Väeksi vähän uroon, 339 kanan lasna kartanolle, Kanan lassa kartanolla, 341 Sorra soimelta hevonen, Sorra soimelta hevonen 342 navetasta sarvinauta, Navetasta sarvinauta, 397 "Ja tuonne sinun manoan, Tuon̄ema sinun manoan 415 Siell' on onni ollaksesi, Siell' on hyvä ollaksesi, 419 syöä miehen nälkähisen, Syyä miehen nälkähisen, 420 haukata halun-alaisen. Haukata halun alasen. 463 Lemmon leppäiset sivakat, Lemon leppäset sivahkat, 497 tullessa Jumalan tunnin, Tulles' on Jumalan tunnin, SKVR I4 539. — Viena · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 198 kaonnehen kartanosta; Kadonnehen kartanosta, 207 metsän hiien hinkalosta, Metsänkö hiien hinkalosta, 209 vaaran vaskisen laelta, Vaaran vaskisen la'elle, 258 niin panen parempiani Niin panen parempiani. Veel ühiseid värsse (14)
Kalevala See laul 321 laai tunnus tultuasi, Laai tunnus tultuasi, 322 salamerkki saatuasi, Salamerkki saatuasi, 356 kuparisen kukkulalle, Kuparisen kukkuralle, 373 mutalinnan liepehille, Niin sie Mutalinnan liepehille, 374 vesiharjun hartehille, Vesiharjun hartehilta, 387 petäjäisistä pesistä, Petäjäisistä pesistä, 388 honkaisista huonehista, Honkasista huonehista, 391 honkaisihin huonehisin, Honkasihin huonesihin, 392 petäjäisihin pesihin, Petäjäisihin pesihin! 439 kun en pääsne päästämähän, Kuin en päässe päästämäh, 440 kerinne kerittämähän Kerinne kerittämäh. 461 "Kun ei siitä kyllin liene, Kuin ei siitä kyllä liene, 481 Nyt on liian liikeaika Nyt on lii'an liike aika, 484 valkea vaeltoasi. Valkia vaeltoasi SKVR I4 1872. — Vuokkiniemi · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 183 ei Herra hyveä heitä, Kun ei meitä Herra heitä, 265 väekseni, voimakseni, Väekseni, voimakseni! 269 "Kun ei tuostana totelle, Jos ei tuotana totelle, 274 umpilampi, lapsinesi, Umpilampi, lapsinesi, Veel ühiseid värsse (10)
Kalevala See laul 275 sata miestä miekallista, Tuhat miestä miekallista, 281 nouse veestä, veen emäntä, Nouse veestä, veen emonen, 283 hienohelma, hettehestä, Hienohelma, hettiestä! 285 väeksi vähän urohon, Väeksi vähän urohon, 286 miehen pienen miehuueksi, Nuoren miehen miehueksi, 293 jok' olet vanhin vaimoloita, Sie olet vanhin vaimoloista, 389 niin sinne sinun manoan Sinne mä sinun manoan 397 "Ja tuonne sinun manoan, Tuonne ma sinun manoan 423 Rutjan koskehen kovahan, Tuonen koskehen kovahan; 454 nenä varsin valkeata, Nenä varsin valkiata. SKVR VII4 loitsut 1634. — Suistamo · 1847 · R. Polén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 223 suurilta sotakeoilta, Suurilta soti keoilta, 251 vatsoa vanuttamasta, Vatsoa vanuttamasta, 257 "Jos ei minussa miestä liene, Jos ei minussa miestä liene, 265 väekseni, voimakseni, Väekseni, voimakseni, Veel ühiseid värsse (10)
Kalevala See laul 312 sijankana tarpehella. Siankana tarpehella; 397 "Ja tuonne sinun manoan, Niin tuonne mie sinnun manoan 408 niin tuonne sinun manoan Tuonne mie sinun manoan 417 hirvet on puihin hirtettynä, Siell' on hirvet hirtettynä, 420 haukata halun-alaisen. Haukatta halun alaisen. 423 Rutjan koskehen kovahan, Rutjan koskehen kovahan, 428 latvoin lakkapäät petäjät. Latvan lakkapäät petäjät. 477 ennen päivän nousemista, Ennen päivän nousemista, 478 koi-jumalan koittamista, Koin Jumalan koittamista 479 auringon ylenemistä, Auringon ylenemistä,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 527–628
Vipunen laulab Väinämöisele välja kõik oma teadmised; Väinämöinen tuleb nüüd kõhust välja, naaseb paadi juurde ja lõpetab paadi ehitamise.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 404. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 582 "Oi sie Antero Vipunen! "Oi sie Antervo Vipuinen! 592 kuin söin vanhan Väinämöisen! Kuin söin vanhan Väinämöisen. 596 irvisti ikeniänsä, Irvisti ikeniänsä. 606 tahi näätä kultarinta. Eli näätä kultarinta. SKVR I1 634. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 578 suusta Antero Vipusen, Suuhun Antero Vipusen, 610 "Joko sait sanoja kuulla, "Joko sait sanoja :⌈e⌉?" 623 Sai venonen valmihiksi, Sai venon valmiksi, SKVR XIII1 591. — Metsäpirtti · 1854 · Kaarlo Slöör · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 565 päätyi päivä kuulemahan, Päätyi surma kuulemahan, 627 veno syntyi veistämättä, Vene syntyi vestämättä, 628 laiva lastun ottamatta. Laiva lastun ottamatta?"
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 404. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 582 "Oi sie Antero Vipunen! "Oi sie Antervo Vipuinen! 592 kuin söin vanhan Väinämöisen! Kuin söin vanhan Väinämöisen. 596 irvisti ikeniänsä, Irvisti ikeniänsä. 606 tahi näätä kultarinta. Eli näätä kultarinta. SKVR I1 634. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 578 suusta Antero Vipusen, Suuhun Antero Vipusen, 610 "Joko sait sanoja kuulla, "Joko sait sanoja :⌈e⌉?" 623 Sai venonen valmihiksi, Sai venon valmiksi,
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 16 rahvalaulust on 7 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 45 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 25–48 — Väinämöinen pyytää seppä · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 49–98 — Väinämöinen putoaa · 18 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 99–128 · 12 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 147–504 — Vipusen loitsu · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 189–244 — Vaivan alkuperän selvitys jatkuu · 21 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 245–308 — Avustajien kutsu · 10 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 309–504 — Manaussanat · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
508. värss · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 573–594 — Väinämöisen ja · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 595–628 — Väinämöinen poistuu · 13 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud