Kalevala, 2. runo
Maa külvamine ja suur tamm
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 20 rahvalaulu 7 paigast. Ülejäänud 30 teksti ei ole kaardil: 24 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti; 2 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 2 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (6), Kiimaisjärvi (4), Suomussalmi (4), Kontokki (2), Uhtua (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Selle runoga ühiseid värsse on 212 rahvalaulul 45 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (29), Kontokki (21), Ilomantsi (20), Kiimaisjärvi (18), Suistamo (18).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 45 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (29)
- Kontokki (21)
- Ilomantsi (20)
- Kiimaisjärvi (18)
- Suistamo (18)
- Repola (13)
- Suomussalmi (11)
- Uhtua (11)
3–6 laulu
- Paltamo (6)
- Pohjois-Pohjanmaa (6) (täpsem koht teadmata)
- Sääksmäki (4)
- Impilahti (3)
- Kainuu (3) (täpsem koht teadmata)
- Kiestinki (3)
- Kitee (3)
- Kontiolahti (3)
- Tohmajärvi (3)
- Viena (3) (täpsem koht teadmata)
1–2 laulu
- Etelä-Savo (2) (täpsem koht teadmata)
- Jyskyjärvi (2)
- Kaavi (2)
- Kerimäki (2)
- Narvusi (2)
- Pistojärvi (2)
- Salmi (2)
- Suojärvi (2)
- Tulemajärvi (2)
- Hyrynsalmi (1)
- Iisalmi (1)
- Kajaani (1)
- Korpiselkä (1)
- Kuusjärvi (1)
- Kärsämäki (1)
- Muolaa (1)
- Paanajärvi (1)
- Pieksämäki (1)
- Puolanka (1)
- Pyhäntä (1)
- Rautjärvi (1)
- Rukajärvi (1)
- Simo (1)
- Soanlahti (1)
- Soikkola (1)
- Viipuri mlk (1)
- Vuole (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–42 Väinämöinen tõuseb puudeta maale ja paneb Sampsa Pellervoise puid külvama.
- Värsid 43–110 Tamm ei tärka esimesel korral, kuid uuesti külvatuna kasvab üles, laiutab end üle kogu maa ning varjab okstega nii kuu kui ka päikese.
- Värsid 111–224 Merest tõuseb väike mees ja raiub tamme maha; kuu ja päike paistavad jälle.
- Värsid 225–256 Linnud laulavad puudel, rohi, lilled ja marjad kasvavad maas; ainult oder ei kasva veel.
- Värsid 257–264 Väinämöinen leiab rannaliivast mõned odraterad, raiub metsa alemaaks ja jätab ühe kase lindudele istumiseks kasvama.
- Värsid 265–284 Kotkas on rõõmus, et puu tema jaoks püsti jäeti, ja lööb Väinämöisele tuld, nii et too saab oma alemaa ära põletada.
- Värsid 285–378 Väinämöinen külvab odra, palub kasvuõnne ja soovib edu ka tulevasteks aegadeks.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde. Lõigud on jaotatud W. F. Kirby tõlke (1907) järgi; Lönnroti enda kokkuvõttes on selle runo värsivahemikud osalt teistsugused.
Paigad selles runos: Pohjola
Värsid 1–42
Väinämöinen tõuseb puudeta maale ja paneb Sampsa Pellervoise puid külvama.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 20 rahvalaulu 7 paigast. Ülejäänud 30 teksti ei ole kaardil: 24 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti; 2 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 2 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (6), Kiimaisjärvi (4), Suomussalmi (4), Kontokki (2), Uhtua (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Selle runoga ühiseid värsse on 212 rahvalaulul 45 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (29), Kontokki (21), Ilomantsi (20), Kiimaisjärvi (18), Suistamo (18).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 45 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (29)
- Kontokki (21)
- Ilomantsi (20)
- Kiimaisjärvi (18)
- Suistamo (18)
- Repola (13)
- Suomussalmi (11)
- Uhtua (11)
3–6 laulu
- Paltamo (6)
- Pohjois-Pohjanmaa (6) (täpsem koht teadmata)
- Sääksmäki (4)
- Impilahti (3)
- Kainuu (3) (täpsem koht teadmata)
- Kiestinki (3)
- Kitee (3)
- Kontiolahti (3)
- Tohmajärvi (3)
- Viena (3) (täpsem koht teadmata)
1–2 laulu
- Etelä-Savo (2) (täpsem koht teadmata)
- Jyskyjärvi (2)
- Kaavi (2)
- Kerimäki (2)
- Narvusi (2)
- Pistojärvi (2)
- Salmi (2)
- Suojärvi (2)
- Tulemajärvi (2)
- Hyrynsalmi (1)
- Iisalmi (1)
- Kajaani (1)
- Korpiselkä (1)
- Kuusjärvi (1)
- Kärsämäki (1)
- Muolaa (1)
- Paanajärvi (1)
- Pieksämäki (1)
- Puolanka (1)
- Pyhäntä (1)
- Rautjärvi (1)
- Rukajärvi (1)
- Simo (1)
- Soanlahti (1)
- Soikkola (1)
- Viipuri mlk (1)
- Vuole (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII3 loitsut 233. — Impilahti · 1847 · Z. Sirelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 18 kylvi maita, kylvi soita, Kylvi maita, kylvi soita, 19 kylvi auhtoja ahoja, Kylvi ahtoja ahoja: 21 Mäet kylvi männiköiksi, Mäet kylvi männiköiksi, 22 kummut kylvi kuusikoiksi, Kummut kylvi kuusikoiksi, SKVR VII3 loitsut 242. — Suistamo · 1847 · R. Polén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 11 kenpä maita kylvämähän, Läksi maita kylvämähän, 14 Sampsa poika pikkarainen, Simpsan poika pikkarainen 18 kylvi maita, kylvi soita, Kylvi soita, kylvi maita, 19 kylvi auhtoja ahoja, Kylvi auhtoja ahoja, JR 32041 — Suistamo · 1940 · Frans Kärki · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 11 kenpä maita kylvämähän, läksi maita kylvämähän, 13 Pellervoinen, pellon poika, Pellervoinen pellon poika, 14 Sampsa poika pikkarainen, Samsa poika pikkarainen, 21 Mäet kylvi männiköiksi, Mäet kylvi männiköiksi SKVR VII4 loitsut 2735. — Kitee · 1887 · Hannikainen ja Vinter · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 12 toukoja tihittämähän? Toukoja tihittämähän: 14 Sampsa poika pikkarainen, Sampsa poika Pellervoinen 27 tuomet kylvi tuorehille, Kylvi tuomet tuoreheille, 29 pihlajat pyhille maille, Pihlajat pyhille maille, JR 23976 — Suistamo · 1940 · Toini-Inkeri Kaukonen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 14 Sampsa poika pikkarainen, Samsä poika pikkarainen 21 Mäet kylvi männiköiksi, kylvi muat männiköiksi, 23 kankahat kanervikoiksi, kankahat kanarvikoiksi 24 notkot nuoriksi vesoiksi. notkot nuoriksi vesoiksi,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR VII3 loitsut 233. — Impilahti · 1847 · Z. Sirelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 18 kylvi maita, kylvi soita, Kylvi maita, kylvi soita, 19 kylvi auhtoja ahoja, Kylvi ahtoja ahoja: 21 Mäet kylvi männiköiksi, Mäet kylvi männiköiksi, 22 kummut kylvi kuusikoiksi, Kummut kylvi kuusikoiksi, SKVR VII3 loitsut 242. — Suistamo · 1847 · R. Polén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 11 kenpä maita kylvämähän, Läksi maita kylvämähän, 14 Sampsa poika pikkarainen, Simpsan poika pikkarainen 18 kylvi maita, kylvi soita, Kylvi soita, kylvi maita, 19 kylvi auhtoja ahoja, Kylvi auhtoja ahoja, SKVR VII3 loitsut 298. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 11 kenpä maita kylvämähän, Läksi maita kylvämähän, 35 Kasvoi kuuset kukkalatvat, Kasvo kuuset kukkalatvat, 36 lautui lakkapäät petäjät. Lautu lakkapäät petäjät. SKVR VII3 loitsut 300. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 11 kenpä maita kylvämähän, Läksi maita kylvämähän, 12 toukoja tihittämähän? Toukoja tihittämähän. 14 Sampsa poika pikkarainen, Sampsa poika Pellervoinen SKVR VII3 loitsut 632. — Suistamo · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 11 kenpä maita kylvämähän, Lähti maita kylvämähän. 14 Sampsa poika pikkarainen, Sampsa poika Pellervoinen 35 Kasvoi kuuset kukkalatvat, Siihen kuuset kukkalatvat.
Värsid 43–110
Tamm ei tärka esimesel korral, kuid uuesti külvatuna kasvab üles, laiutab end üle kogu maa ning varjab okstega nii kuu kui ka päikese.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I4 803. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 65 mink' on niitti, sen haravoi, Min niitti, sen haravoi, 66 kaikki karhille veteli. Kaikki karhella veteli, 71 ne kaikki poroksi poltti, Ne heinät poroksi poltti, 72 kypeniksi kyyetteli. Kypeniksi kyyätteli. Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 82 levitteli lehviänsä. Levitteli lehviäh. 85 piätti pilvet juoksemasta, Piätti pilvet juoksemasta, 86 hattarat hasertamasta, Hattarat hazartamasta, 87 päivän peitti paistamasta, Peitti päivän paistamasta, 88 kuuhuen kumottamasta. Kuuhuen kumottamasta. 95 ilman päivän paistamatta, Ilman päivän paistamatta, 96 kuuhuen kumottamatta. Kuuhuen kumottamatta." SKVR I4 825. — Kontokki · 1877 · Lauri Hannikainen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 68 uros aalloista yleni. uros aalloista yleni 84 lehvät ilmoille levisi: lehvät ilmoille levitti 85 piätti pilvet juoksemasta, pietti pilvet juoksemasta 86 hattarat hasertamasta, hattarat hasertamasta SKVR I4 882. — Kiestinki · 1889 · Heikki Meriläinen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 66 kaikki karhille veteli. Kaikki karhelle veteli, 68 uros aalloista yleni. Uros aalloista yleni, 72 kypeniksi kyyetteli. Kypeniksi kyötteli. 84 lehvät ilmoille levisi: Lehvät latvoille levisi, SKVR I4 814. — Kontokki · 1904 · A. R. Niemi · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 66 kaikki karhille veteli. Kaikki karhiella veteli, 84 lehvät ilmoille levisi: Lehvät ilmoilla levisi, 86 hattarat hasertamasta, Hattarat hatšattamasta, 87 päivän peitti paistamasta, Kielti päivän paistamasta, SKVR I4 2447. — Kontokki · 1915 · Samuli Paulaharju · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 83 Latva täytti taivahalle, Latvat täytti taivahalla, 85 piätti pilvet juoksemasta, Pietti pilvet juoksomasta, 86 hattarat hasertamasta, Hattarat hasertamasta, 87 päivän peitti paistamasta, Pietti päivän paistamasta,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I4 803. — Kiimaisjärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 65 mink' on niitti, sen haravoi, Min niitti, sen haravoi, 66 kaikki karhille veteli. Kaikki karhella veteli, 71 ne kaikki poroksi poltti, Ne heinät poroksi poltti, 72 kypeniksi kyyetteli. Kypeniksi kyyätteli. Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 82 levitteli lehviänsä. Levitteli lehviäh. 85 piätti pilvet juoksemasta, Piätti pilvet juoksemasta, 86 hattarat hasertamasta, Hattarat hazartamasta, 87 päivän peitti paistamasta, Peitti päivän paistamasta, 88 kuuhuen kumottamasta. Kuuhuen kumottamasta. 95 ilman päivän paistamatta, Ilman päivän paistamatta, 96 kuuhuen kumottamatta. Kuuhuen kumottamatta." SKVR XII2 6067. — Suomussalmi · 1823 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 73 Tuli tuhkia läjänen, Tuli tuhkia vähänen, 83 Latva täytti taivahalle, Latva täytti Taivahille, 84 lehvät ilmoille levisi: Lehvät ilmoillen levisit 86 hattarat hasertamasta, Hattarat harittamasta. SKVR I2 1234. — Vuokkiniemi · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 62 kastekorren katkonnassa Kassakorren katkonnassa. 76 lemmen lehti, tammen terho, Lemmen lehti, tammen lastu, 84 lehvät ilmoille levisi: Lehvät ilmoille levesi, 85 piätti pilvet juoksemasta, Peitti pilvet juoksemasta, JR 85501 — Pohjois-Pohjanmaa, Viena · 1845 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 76 lemmen lehti, tammen terho, Lemmen lehti, tammen lastu 78 yleni vihanta virpi; Yleni vihanta virpi *Vesa verraton yleni** 83 Latva täytti taivahalle, Latva täytti taivosehen 84 lehvät ilmoille levisi: Lehvät ilmoille levesi SKVR XII2 6046. — Kainuu · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 72 kypeniksi kyyetteli. Kypeniksi kyyvätteli. 73 Tuli tuhkia läjänen, Tuli tuhkia vähänen, 85 piätti pilvet juoksemasta, Piätti pilvet juoksemasta, 86 hattarat hasertamasta, Hattarat hauttamasta. Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 87 päivän peitti paistamasta, Esti päivän paistamasta,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 111–224
Merest tõuseb väike mees ja raiub tamme maha; kuu ja päike paistavad jälle.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII4 loitsut 2752. — Ilomantsi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 112 uros aallosta yleni. Uro aallosta yleni, 115 miehen peukalon pituinen, Pistyn peukalon pituinen, 124 terä kynnen korkeuinen. Här'än kynnen korkeuinen, 135 Vähän kuollutta parempi, Vähän kuollutta parempi, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 136 katonutta kaunihimpi!" Katonutta kaunihimpi, 181 tahtoi tammi kallistua, Tahto tammi kallistua, 182 lysmyä rutimoraita. Lysmyä rytimoraita. 184 jopa taisi tammen kaata, Joka taisi tammen kaata, 185 ruhtoa rutimoraian, Ruhtoa rutimo raian. 188 latvan laski luotehesen, Laski latvan luotehelle. 201 noita tuuli tuuitteli, Sitä tuuli tuuitteli, SKVR I4 864. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 115 miehen peukalon pituinen, Pystyn peukalon pituinen, 116 vaimon vaaksan korkeuinen. Vaimon vaaksan korkeuinen. 147 ison tammen taittajaksi, Ison tammen taittamoille; 175 Iski puuta kirvehellä, Lyöpi puuta kirvehellä, Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 180 panu tammesta pakeni: Panu tammesta pakeni, 184 jopa taisi tammen kaata, Ku on taisi tammen kaata, 191 Kenpä siitä oksan otti, Ku on siitä oksan otti, 192 se otti ikuisen onnen; Se otti ikuisen onnen, 194 se taittoi ikuisen taian; Se taitto ikuisen taian. 195 kenpä lehvän leikkaeli, Ku lehvän leikkaeli, SKVR I4 836. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 114 eikä aivan pienen pieni: Eikä aivin pienen pieni, 142 puun murskan murentamahan." Puun murskan murenomista. 177 Iski kerran, iski toisen, Iski kerran, iski toisen, 179 tuli tuiski kirvehestä, Tuli tuiski kirvehestä, SKVR VII4 loitsut 2758. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 112 uros aallosta yleni. uro aallosta yleni, 129 pystyn peukalon pituinen, pystyn peukalon pitunen, 130 härän kynnen korkunainen! härän kynnen korkunainen, 135 Vähän kuollutta parempi, vähän kuollutta parempi, SKVR VII3 loitsut 90. — Kitee · 1847 · Z. Sirelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 112 uros aallosta yleni. Uros ualosta yleni 135 Vähän kuollutta parempi, Vähä kuolutta parempi, 136 katonutta kaunihimpi!" Katonutta kaunihimpi. 141 Tulin tammen taittamahan, Pahan tammen taittajoi
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII4 loitsut 2752. — Ilomantsi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 112 uros aallosta yleni. Uro aallosta yleni, 115 miehen peukalon pituinen, Pistyn peukalon pituinen, 124 terä kynnen korkeuinen. Här'än kynnen korkeuinen, 135 Vähän kuollutta parempi, Vähän kuollutta parempi, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 136 katonutta kaunihimpi!" Katonutta kaunihimpi, 181 tahtoi tammi kallistua, Tahto tammi kallistua, 182 lysmyä rutimoraita. Lysmyä rytimoraita. 184 jopa taisi tammen kaata, Joka taisi tammen kaata, 185 ruhtoa rutimoraian, Ruhtoa rutimo raian. 188 latvan laski luotehesen, Laski latvan luotehelle. 201 noita tuuli tuuitteli, Sitä tuuli tuuitteli, SKVR I4 864. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 115 miehen peukalon pituinen, Pystyn peukalon pituinen, 116 vaimon vaaksan korkeuinen. Vaimon vaaksan korkeuinen. 147 ison tammen taittajaksi, Ison tammen taittamoille; 175 Iski puuta kirvehellä, Lyöpi puuta kirvehellä, Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 180 panu tammesta pakeni: Panu tammesta pakeni, 184 jopa taisi tammen kaata, Ku on taisi tammen kaata, 191 Kenpä siitä oksan otti, Ku on siitä oksan otti, 192 se otti ikuisen onnen; Se otti ikuisen onnen, 194 se taittoi ikuisen taian; Se taitto ikuisen taian. 195 kenpä lehvän leikkaeli, Ku lehvän leikkaeli, SKVR I4 836. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 114 eikä aivan pienen pieni: Eikä aivin pienen pieni, 142 puun murskan murentamahan." Puun murskan murenomista. 177 Iski kerran, iski toisen, Iski kerran, iski toisen, 179 tuli tuiski kirvehestä, Tuli tuiski kirvehestä, SKVR VII4 loitsut 2758. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 112 uros aallosta yleni. uro aallosta yleni, 129 pystyn peukalon pituinen, pystyn peukalon pitunen, 130 härän kynnen korkunainen! härän kynnen korkunainen, 135 Vähän kuollutta parempi, vähän kuollutta parempi, SKVR VII3 loitsut 90. — Kitee · 1847 · Z. Sirelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 112 uros aallosta yleni. Uros ualosta yleni 135 Vähän kuollutta parempi, Vähä kuolutta parempi, 136 katonutta kaunihimpi!" Katonutta kaunihimpi. 141 Tulin tammen taittamahan, Pahan tammen taittajoi
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 225–256
Linnud laulavad puudel, rohi, lilled ja marjad kasvavad maas; ainult oder ei kasva veel.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
JR 62018 — Salmi · 1893 · L. V. Pääkkönen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 241 Löyti kuusia jyviä, Otti kuusia jyviä, 242 seitsemiä siemeniä Seitsemiä siemeniä, 246 koipehen kesäoravan. Koipehen kesä-oravan, 248 siementä sirottamahan Siementä sirottamahan, SKVR VII3 loitsut 259. — Suojärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 241 Löyti kuusia jyviä, Otti kuusia jyviä, 242 seitsemiä siemeniä Seitsemiä siemeniä 247 Läksi maata kylvämähän, Läksi maita kylvämähän, SKVR VII3 loitsut 298. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 241 Löyti kuusia jyviä, Otti kuusia jyviä, 242 seitsemiä siemeniä Siemeniä seitsemiä 247 Läksi maata kylvämähän, Läksi maita kylvämähän, SKVR VII3 loitsut 301. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 241 Löyti kuusia jyviä, Otti kuusia jyviä, 242 seitsemiä siemeniä Siemeniä seitsemiä 247 Läksi maata kylvämähän, Läksi maita kylvämähän SKVR VII3 loitsut 292. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 241 Löyti kuusia jyviä, otti kuusia jyviä, 242 seitsemiä siemeniä siemeniä seihtemiä 247 Läksi maata kylvämähän, läksi maita kylvämähän,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII3 loitsut 259. — Suojärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 241 Löyti kuusia jyviä, Otti kuusia jyviä, 242 seitsemiä siemeniä Seitsemiä siemeniä 247 Läksi maata kylvämähän, Läksi maita kylvämähän, SKVR VII3 loitsut 298. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 241 Löyti kuusia jyviä, Otti kuusia jyviä, 242 seitsemiä siemeniä Siemeniä seitsemiä 247 Läksi maata kylvämähän, Läksi maita kylvämähän, SKVR VII3 loitsut 301. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 241 Löyti kuusia jyviä, Otti kuusia jyviä, 242 seitsemiä siemeniä Siemeniä seitsemiä 247 Läksi maata kylvämähän, Läksi maita kylvämähän SKVR VII3 loitsut 292. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 241 Löyti kuusia jyviä, otti kuusia jyviä, 242 seitsemiä siemeniä siemeniä seihtemiä 247 Läksi maata kylvämähän, läksi maita kylvämähän, SKVR VII3 loitsut 295. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 241 Löyti kuusia jyviä, otti kuusia jyviä, 242 seitsemiä siemeniä siemeniä seitsemiä 247 Läksi maata kylvämähän, Läksi maita kylvämähän,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 257–264
Väinämöinen leiab rannaliivast mõned odraterad, raiub metsa alemaaks ja jätab ühe kase lindudele istumiseks kasvama.
Värsid 265–284
Kotkas on rõõmus, et puu tema jaoks püsti jäeti, ja lööb Väinämöisele tuld, nii et too saab oma alemaa ära põletada.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII1 791. — Suistamo · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 265 Lenti kokko halki taivon, Lenti kokko halki taivon, 266 lintunen ylitse ilman. Lintunen ylitse siiven, 279 linnuille lepeämiksi, Linnuille lepeämiksi, 281 Tulta iski ilman lintu, Iski tulta ilman Ukko Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 283 Pohjaistuuli kasken poltti, Suvituuli kasken poltti,
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII1 791. — Suistamo · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 265 Lenti kokko halki taivon, Lenti kokko halki taivon, 266 lintunen ylitse ilman. Lintunen ylitse siiven, 279 linnuille lepeämiksi, Linnuille lepeämiksi, 281 Tulta iski ilman lintu, Iski tulta ilman Ukko Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 283 Pohjaistuuli kasken poltti, Suvituuli kasken poltti,
Värsid 285–378
Väinämöinen külvab odra, palub kasvuõnne ja soovib edu ka tulevasteks aegadeks.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR II 1036. — Rukajärvi · 1889 · Heikki Meriläinen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 302 mannun eukko, maan emäntä! Manun eukko, maan emäntä, 303 Pane nyt turve tunkemahan, Pane turve tunkemahan, 304 maa väkevä vääntämähän! Maa väkevä vääntämähän! 307 kun lie armo antajista, Kuin lie armo antajista, SKVR I4 1745. — Vuokkiniemi · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 297 Luojan sormien lomitse, Luojan sormien lomatse, 298 käen kautta kaikkivallan Käen kautta kaikkivallan. 301 "Akka manteren-alainen, Akka manteren alainen, 303 Pane nyt turve tunkemahan, Pane turve tunkemah, SKVR I4 1744. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 297 Luojan sormien lomitse, Luojan sormien lomatse, 298 käen kautta kaikkivallan Käen kautta kaikkivallan. 304 maa väkevä vääntämähän! Maa väkevä vääntämään, 308 lupa luonnon tyttäristä. Lupa luonnon tyttäristä. SKVR XIII3 9988. — Rautjärvi · 1934 · Johannes Häyhä · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 324 nosta lonka luotehesta, Nosta lonka luotehesta, 325 toiset lännestä lähetä, Länkä lännestä lähetä, 326 etelästä ennättele! Etelästä ennättele, 327 Vihmo vettä taivosesta, Vihmo mettä taivosesta, SKVR I4 1754. — Uhtua · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 328 mettä pilvistä pirota Vettä pilvistä pirotti 330 touoille tohiseville!" Tou'oille tohiseville, 331 Tuo Ukko, ylijumala, Oi Ukko, ylijumala, 332 taatto taivon valtiainen, Taatto taivon valtiainen, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 343 orahille kasvaville, Orahille kasvajille,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I4 1745. — Vuokkiniemi · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 297 Luojan sormien lomitse, Luojan sormien lomatse, 298 käen kautta kaikkivallan Käen kautta kaikkivallan. 301 "Akka manteren-alainen, Akka manteren alainen, 303 Pane nyt turve tunkemahan, Pane turve tunkemah, SKVR I4 1744. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 297 Luojan sormien lomitse, Luojan sormien lomatse, 298 käen kautta kaikkivallan Käen kautta kaikkivallan. 304 maa väkevä vääntämähän! Maa väkevä vääntämään, 308 lupa luonnon tyttäristä. Lupa luonnon tyttäristä. SKVR I4 1754. — Uhtua · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 328 mettä pilvistä pirota Vettä pilvistä pirotti 330 touoille tohiseville!" Tou'oille tohiseville, 331 Tuo Ukko, ylijumala, Oi Ukko, ylijumala, 332 taatto taivon valtiainen, Taatto taivon valtiainen, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 343 orahille kasvaville, Orahille kasvajille, SKVR VII3 loitsut 305. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 288 otti kuusia jyviä, Otti kuusia jyviä, 289 seitsemiä siemeniä siemeniä seitsemiä 293 Läksi maata kylvämähän, Läksi maita kylvämähän, 301 "Akka manteren-alainen, Akka manteren alanen, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 350 kahen, kolmen yön perästä, kahen kolmen yön takoa, JR 85345 — 1848 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 320 hattarojen hallitsija! Hattarojen hallitsia 321 Piä pilvissä keräjät, Piä pilvissä keräjä 324 nosta lonka luotehesta, Nosta lonka luotehella 325 toiset lännestä lähetä, *Länkä lännestä lähetä** Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 331 Tuo Ukko, ylijumala, Oi Ukko ylijumala,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 26 rahvalaulust on 10 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Värsid 1–42 — Sampsa · 30 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 43–66 — Väinämöinen tarkistaa · 24 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 67–80 — Iku-Turso · 30 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 81–110 — Tammen kaadon suunnitelma · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 111–160 — Mies merestä nousi · 13 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 161–190 — Tammen kaato · 19 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 191–204 — Tammesta ikuinen onni · 12 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 205–236 — Lastujen ajelehtiminen · 2 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 237–264 — Ohran kylvö · 6 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 265–286 — Koivun kaato · 1 laul
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 287–358 — Maan kylvö · 4 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud