Kalevala, 1. runo
Maailma loomine ja Väinämöise sünd
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 19 rahvalaulu 9 paigast. Ülejäänud 31 teksti ei ole kaardil: 26 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 koguja koostatud või toimetatud tekst; 3 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 1 teise ülestähenduse duplikaat.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Kontokki (4), Vuokkiniemi (4), Ilomantsi (3), Suistamo (3).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 9 paika
4 või rohkem laulu
- Kontokki (4)
- Vuokkiniemi (4)
2–3 laulu
1 laul
- Lapinlahti (1)
- Soanlahti (1)
- Tulemajärvi (1)
- Tuupovaara (1)
- Uhtua (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 73 rahvalaulul 30 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (17), Kontokki (10), Ilomantsi (5), Suistamo (4), Jyskyjärvi (3), Pistojärvi (3), Sotkamo (3), Uhtua (3).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 30 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (17)
- Kontokki (10)
3–6 laulu
- Ilomantsi (5)
- Suistamo (4)
- Jyskyjärvi (3)
- Pistojärvi (3)
- Sotkamo (3)
- Uhtua (3)
1–2 laulu
- Kainuu (2) (täpsem koht teadmata)
- Suojärvi (2)
- Tulemajärvi (2)
- Etelä-Pohjanmaa (1) (täpsem koht teadmata)
- Joroinen (1)
- Kaavi (1)
- Kaprio (1)
- Kemi (1)
- Kesälahti (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kiuruvesi (1)
- Kontiolahti (1)
- Kupanitsa (1)
- Lapinlahti (1)
- Liperi (1)
- Metsäpirtti (1)
- Rautu (1)
- Ristiina (1)
- Räisälä (1)
- Siilinjärvi (1)
- Soanlahti (1)
- Tuupovaara (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–102 Avalaul.
- Värsid 103–176 Õhuneitsi laskub merre, jääb tuulest ja veest rasedaks ning saab vete emaks.
- Värsid 177–212 Sõtkas teeb pesa vete ema põlvele ja muneb sinna.
- Värsid 213–244 Munad veerevad pesast, purunevad tükkideks ja tükkidest saavad maa, taevas, päike, kuu ja pilved.
- Värsid 245–280 Vete ema loob neemesid, lahtesid ja muid randu ning merre sügavaid ja madalaid kohti.
- Värsid 281–344 Väinämöinen sünnib vete emast ja hulbib kaua lainetel, kuni jõuab viimaks kaldale.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Pohjola, Kalevala
Värsid 1–102
Avalaul.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 19 rahvalaulu 9 paigast. Ülejäänud 31 teksti ei ole kaardil: 26 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 koguja koostatud või toimetatud tekst; 3 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 1 teise ülestähenduse duplikaat.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Kontokki (4), Vuokkiniemi (4), Ilomantsi (3), Suistamo (3).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 9 paika
4 või rohkem laulu
- Kontokki (4)
- Vuokkiniemi (4)
2–3 laulu
1 laul
- Lapinlahti (1)
- Soanlahti (1)
- Tulemajärvi (1)
- Tuupovaara (1)
- Uhtua (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 73 rahvalaulul 30 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (17), Kontokki (10), Ilomantsi (5), Suistamo (4), Jyskyjärvi (3), Pistojärvi (3), Sotkamo (3), Uhtua (3).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 30 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (17)
- Kontokki (10)
3–6 laulu
- Ilomantsi (5)
- Suistamo (4)
- Jyskyjärvi (3)
- Pistojärvi (3)
- Sotkamo (3)
- Uhtua (3)
1–2 laulu
- Kainuu (2) (täpsem koht teadmata)
- Suojärvi (2)
- Tulemajärvi (2)
- Etelä-Pohjanmaa (1) (täpsem koht teadmata)
- Joroinen (1)
- Kaavi (1)
- Kaprio (1)
- Kemi (1)
- Kesälahti (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kiuruvesi (1)
- Kontiolahti (1)
- Kupanitsa (1)
- Lapinlahti (1)
- Liperi (1)
- Metsäpirtti (1)
- Rautu (1)
- Ristiina (1)
- Räisälä (1)
- Siilinjärvi (1)
- Soanlahti (1)
- Tuupovaara (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
JR 48422 — Suistamo · 1954 · Siiri Oulasmaa · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 12 kaunis kasvinkumppalini! Kaunis kasvinkumppanini 19 näillä raukoilla rajoilla, Näillä raukoilla rajoilla 20 poloisilla Pohjan mailla. poloisilla pohjanmailla 22 sormet sormien lomahan, sormet sormien lomahe. SKVR VII2 1658. — Liperi · 1885 · Kaarle Krohn · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 5 sukuvirttä suoltamahan, Suku virttä suoltamaan, 6 lajivirttä laulamahan. Laji virttä laulamaan! 55 risukoista riipomia, Risukoista riipomani, 59 paimenessa käyessäni, Paimenessa käyvessäni SKVR XII1 330. — Sotkamo · 1931 · H. R. Aspelin · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 4 saa'ani sanelemahan, Saanemma sanelemahan. 7 Sanat suussani sulavat, Sanat suussani sulaa, 23 lauloaksemme hyviä, Laulavaksemme hyviä, 24 parahia pannaksemme. Parahia pannaksemme, JR 31655 — Suistamo · 1940 · Frans Kärki · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 12 kaunis kasvinkumppalini! Kaunis kasvin kumppalini, 17 Harvoin yhtehen yhymme, Harvoinpa yhtehen yhymme, 20 poloisilla Pohjan mailla. Polosilla on Pohjan mailla, 21 Lyökämme käsi kätehen, Lyykäämme käsi kätehen, SKVR VII2 1657. — Kesälahti · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 5 sukuvirttä suoltamahan, sukuvirttä suoltamaan! 55 risukoista riipomia, risukoista riipomani, 56 vesoista vetelemiä, vesoista vetelemäni, 59 paimenessa käyessäni, paimenessa käyessäni Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 63 mustan Muurikin jälessä, mustan Muurikin jälessä,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR VII2 1657. — Kesälahti · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 5 sukuvirttä suoltamahan, sukuvirttä suoltamaan! 55 risukoista riipomia, risukoista riipomani, 56 vesoista vetelemiä, vesoista vetelemäni, 59 paimenessa käyessäni, paimenessa käyessäni Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 63 mustan Muurikin jälessä, mustan Muurikin jälessä, SKVR I4 1856. — Kontokki · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 1 Mieleni minun tekevi, Mieleni minun tekevi, 3 lähteäni laulamahan, Lähtiäni laulamahan, 4 saa'ani sanelemahan, Saamahan sanelemahan 29 noita saamia sanoja, Noita saatuja sanoja, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 37 Niit' ennen isoni lauloi Joit' ennen isoni laulo. SKVR I4 498. — Kontokki · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 7 Sanat suussani sulavat, Sanat suussani sulaisi, 12 kaunis kasvinkumppalini! Kaunis kasvikumppalini, 17 Harvoin yhtehen yhymme, Harvoin yhteh yhymme, 22 sormet sormien lomahan, Sormet sormien välihi, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 99 tämän iltamme iloksi, Hyvän iltamme iloksi, SKVR XII1 337 α. — Kemi · 1822 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 3 lähteäni laulamahan, Lähteännä laulamahan, 4 saa'ani sanelemahan, Saahanna sanelemahan, 59 paimenessa käyessäni, Paimenessa käydessähän, 63 mustan Muurikin jälessä, Mustan Muurikin jälissä. SKVR I4 204. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 21 Lyökämme käsi kätehen, Pankame käsi kätehen, 79 Viikon on virteni vilussa, Viikon virteinen vilussa, 89 kerittelen pään kerältä, Kerittelen pään kerältä, 90 suorin solmun sommelolta? Suorin sormin somelolta.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 103–176
Õhuneitsi laskub merre, jääb tuulest ja veest rasedaks ning saab vete emaks.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VI2 4659. — Kiuruvesi · 1815 · A. I. Arwidsson · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 173 Päästä piika pintehestä, Päästä piika pintehistä, 175 Käy pian, välehen jou'u, Käy pian, väle'en joudu, 176 välehemmin tarvitahan!" Välemmin tarvitaan, SKVR XII2 6212. — Kainuu · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 173 Päästä piika pintehestä, Päästä piika pinteistä, 175 Käy pian, välehen jou'u, Käy pian, välehen jouvu, 176 välehemmin tarvitahan!" Väleemmin tarvitaan! SKVR VII4 loitsut 2745. — Kaavi · 1841 · K. N. Keckman · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 125 meren selvälle selälle, Selvälle meren selälle; 127 Tuli suuri tuulen puuska, Tuli suuri tuulen pusku, 137 Kantoi kohtua kovoa, Kanto kohtua kovoo, JR 62027 — Suojärvi · 1893 · L. V. Pääkkönen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 125 meren selvälle selälle, Selvälle meren selälle 129 meren kuohuille kohotti, Veen kuohuille kohotti, 159 näillä väljillä vesillä, Näillä väljillä vesillä, SKVR VII4 loitsut 2744. — Kontiolahti · 1894 · A. Puhakka · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 137 Kantoi kohtua kovoa, Kantoi kohtua kovaa, 138 vatsantäyttä vaikeata Vatsan täyttä vaikeata, 141 eikä synny syntyminen, Eipä synny syntyminen,
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VI2 4659. — Kiuruvesi · 1815 · A. I. Arwidsson · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 173 Päästä piika pintehestä, Päästä piika pintehistä, 175 Käy pian, välehen jou'u, Käy pian, väle'en joudu, 176 välehemmin tarvitahan!" Välemmin tarvitaan, SKVR XII2 6212. — Kainuu · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 173 Päästä piika pintehestä, Päästä piika pinteistä, 175 Käy pian, välehen jou'u, Käy pian, välehen jouvu, 176 välehemmin tarvitahan!" Väleemmin tarvitaan! SKVR VII4 loitsut 2745. — Kaavi · 1841 · K. N. Keckman · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 125 meren selvälle selälle, Selvälle meren selälle; 127 Tuli suuri tuulen puuska, Tuli suuri tuulen pusku, 137 Kantoi kohtua kovoa, Kanto kohtua kovoo,
Värsid 177–212
Sõtkas teeb pesa vete ema põlvele ja muneb sinna.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR II 2. — Tulemajärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 179 Tuli sotka, suora lintu; Sotka lintu, suora lintu 181 etsien pesän sijoa, Etsivi pesän sijoa; 197 nosti polvea merestä, Nosti polvensa merestä, 198 lapaluuta lainehesta Lapaluuta lainehesta!" SKVR VII1 14. — Suistamo · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 185 Ei löyä tiloa tuota, Ei löyä tuota tiloa. 189 Liitelevi, laatelevi; Lentelevi, liitelevi, 197 nosti polvea merestä, Nosti polvensa merestä, 201 Tuo sotka, sorea lintu, Tuo sotka, soria lintu SKVR VII1 57. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 179 Tuli sotka, suora lintu; Tuo oli sotka, suora lintu 197 nosti polvea merestä, Nosti polvensa merestä, 198 lapaluuta lainehesta Lapaluunsa lainehesta. 207 Lentelevi, liitelevi, Lentelevi, kiitelevi SKVR VII1 61. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 181 etsien pesän sijoa, etsien pesän sioa. 183 Lenti iät, lenti lännet, lenti i'ät, lenti lännet, 184 lenti luotehet, etelät. lenti luotehet, etelät, 197 nosti polvea merestä, nosti polvensa merestä, SKVR VII1 23. — Soanlahti · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 197 nosti polvea merestä, Nosti polvensa merestä, 198 lapaluuta lainehesta Lapaluunsa lainehesta. 206 tuoreheksi turpeheksi. Tuoreheksi turpeheksi.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR II 2. — Tulemajärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 179 Tuli sotka, suora lintu; Sotka lintu, suora lintu 181 etsien pesän sijoa, Etsivi pesän sijoa; 197 nosti polvea merestä, Nosti polvensa merestä, 198 lapaluuta lainehesta Lapaluuta lainehesta!" SKVR VII1 14. — Suistamo · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 185 Ei löyä tiloa tuota, Ei löyä tuota tiloa. 189 Liitelevi, laatelevi; Lentelevi, liitelevi, 197 nosti polvea merestä, Nosti polvensa merestä, 201 Tuo sotka, sorea lintu, Tuo sotka, soria lintu SKVR VII1 57. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 179 Tuli sotka, suora lintu; Tuo oli sotka, suora lintu 197 nosti polvea merestä, Nosti polvensa merestä, 198 lapaluuta lainehesta Lapaluunsa lainehesta. 207 Lentelevi, liitelevi, Lentelevi, kiitelevi SKVR VII1 61. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 181 etsien pesän sijoa, etsien pesän sioa. 183 Lenti iät, lenti lännet, lenti i'ät, lenti lännet, 184 lenti luotehet, etelät. lenti luotehet, etelät, 197 nosti polvea merestä, nosti polvensa merestä, SKVR VII1 23. — Soanlahti · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 197 nosti polvea merestä, Nosti polvensa merestä, 198 lapaluuta lainehesta Lapaluunsa lainehesta. 206 tuoreheksi turpeheksi. Tuoreheksi turpeheksi.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 213–244
Munad veerevad pesast, purunevad tükkideks ja tükkidest saavad maa, taevas, päike, kuu ja pilved.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 63. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 221 luuli polvensa palavan, Luuli polvensa palavan, 225 munat vierähti vetehen, Munat vierey vetehen, 234 alaiseksi maaemäksi, Alaseksi maa-emäksi, 240 se kuuksi kumottamahan; Se kuuksi kuumottamaan. Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 242 ne tähiksi taivahalle, Tähiksi taivahalle, SKVR I1 30 b). — Kontokki · 1830 · K. A. Gottlund · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 225 munat vierähti vetehen, Munat vieröövi vetehen: 233 munasen alainen puoli Jäälitsen alainen puoli 234 alaiseksi maaemäksi, Alaiseksi maa emäksi, 236 yläiseksi taivahaksi; Yliseksi taivahaksi, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 240 se kuuksi kumottamahan; Se kuuksi kuumottamaan, SKVR I1 64. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 221 luuli polvensa palavan, Luuli polvensa palavan, 234 alaiseksi maaemäksi, Alaseksi maa emäksi; 240 se kuuksi kumottamahan; Se kuuxi kumottamah; 242 ne tähiksi taivahalle, Ne täheksi taivahalla." SKVR I1 30. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 221 luuli polvensa palavan, Kuuli polvensa palavan, 234 alaiseksi maaemäksi, Alaseksi maaemäksi, 240 se kuuksi kumottamahan; Se kuuksi kuumottaan. 242 ne tähiksi taivahalle, Ne tähiksi taivaalla. SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 221 luuli polvensa palavan, Tunsi polvensa palavan, 234 alaiseksi maaemäksi, Se alaseksi maaemäksi; 240 se kuuksi kumottamahan; Se kuuksi kumottamaan; 242 ne tähiksi taivahalle, Ne tähiksi taivahalla."
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 63. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 221 luuli polvensa palavan, Luuli polvensa palavan, 225 munat vierähti vetehen, Munat vierey vetehen, 234 alaiseksi maaemäksi, Alaseksi maa-emäksi, 240 se kuuksi kumottamahan; Se kuuksi kuumottamaan. Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 242 ne tähiksi taivahalle, Tähiksi taivahalle, SKVR I1 30 b). — Kontokki · 1830 · K. A. Gottlund · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 225 munat vierähti vetehen, Munat vieröövi vetehen: 233 munasen alainen puoli Jäälitsen alainen puoli 234 alaiseksi maaemäksi, Alaiseksi maa emäksi, 236 yläiseksi taivahaksi; Yliseksi taivahaksi, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 240 se kuuksi kumottamahan; Se kuuksi kuumottamaan, SKVR I1 64. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 221 luuli polvensa palavan, Luuli polvensa palavan, 234 alaiseksi maaemäksi, Alaseksi maa emäksi; 240 se kuuksi kumottamahan; Se kuuxi kumottamah; 242 ne tähiksi taivahalle, Ne täheksi taivahalla." SKVR I1 30. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 221 luuli polvensa palavan, Kuuli polvensa palavan, 234 alaiseksi maaemäksi, Alaseksi maaemäksi, 240 se kuuksi kumottamahan; Se kuuksi kuumottaan. 242 ne tähiksi taivahalle, Ne tähiksi taivaalla. SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 221 luuli polvensa palavan, Tunsi polvensa palavan, 234 alaiseksi maaemäksi, Se alaseksi maaemäksi; 240 se kuuksi kumottamahan; Se kuuksi kumottamaan; 242 ne tähiksi taivahalle, Ne tähiksi taivahalla."
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 245–280
Vete ema loob neemesid, lahtesid ja muid randu ning merre sügavaid ja madalaid kohti.
Värsid 281–344
Väinämöinen sünnib vete emast ja hulbib kaua lainetel, kuni jõuab viimaks kaldale.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I4 976. — Uhtua · 1889 · Heikki Meriläinen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 303 "Kuu, keritä, päivyt, päästä, Kuu keritä, päivyt päästä, 304 otava, yhä opeta Otava yhä opeta 305 miestä ouoilta ovilta, Miestä ouvoilta ovilta, 307 näiltä pieniltä pesiltä, Näiltä pieniltä pesiltä, SKVR XIII3 9492. — Rautjärvi · 1880 · Johannes Häyhä · Võrdle kõrvuti
Seda laulu võib olla mõjutanud trükitud Kalevala.
Kalevala See laul 307 näiltä pieniltä pesiltä, Näiltä pieniltä pesiltä, 308 asunnoilta ahtahilta! Asunnoilta ahtahilta; 313 otavaista oppimahan, Otavaista oppimahan 314 tähtiä tähyämähän!" Tähtiä tähystämähän! Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 337 Nousi kuuta katsomahan, Päästä kuuta katsomahan, JR 02530 — 1829 · R. von Becker · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 290 kulki äitinsä kohussa Makas äitinsä kohussa 291 kolmekymmentä keseä, Kolmekymmentä keseä 320 sormella nimettömällä, Sormella nimettömällä 322 vasemmalla varpahalla; Vasemmalla varpahalla JR 09625 — Joroinen · 1885 · E. W. Hynninen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 291 kolmekymmentä keseä, Kolomekymmentä kessee 292 yhen verran talviaki, Saman verran talviaki. 320 sormella nimettömällä, Sormella nimettömällä, 322 vasemmalla varpahalla; Wasemmalla varpahalla. SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 305 miestä ouoilta ovilta, Äkki ouoilta ovilta?" 320 sormella nimettömällä, Sormella nimettömällä, 322 vasemmalla varpahalla; Vasemella varpahalla.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
JR 02530 — 1829 · R. von Becker · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 290 kulki äitinsä kohussa Makas äitinsä kohussa 291 kolmekymmentä keseä, Kolmekymmentä keseä 320 sormella nimettömällä, Sormella nimettömällä 322 vasemmalla varpahalla; Vasemmalla varpahalla SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 305 miestä ouoilta ovilta, Äkki ouoilta ovilta?" 320 sormella nimettömällä, Sormella nimettömällä, 322 vasemmalla varpahalla; Vasemella varpahalla. SKVR II 920. — Tulemajärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 309 Saata maalle matkamiestä, Päästäs maalle matkamiestä, 310 ilmoillen inehmon lasta, Ilmoille inehmon lasta, 320 sormella nimettömällä, Sormella nimettömällä,
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 25 rahvalaulust on 9 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 1–10 — Mieleni minun tekevi · 9 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 11–36 — Kehotus laulamaan · 13 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 37–50 — Niit’ ennen isoni laulo · 8 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
46. värss · 1 laul
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 51–64 — Viel on muitaki sanoja · 6 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 65–70 — Vilu mulle virttä virkkoi · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 71–78 — Ne minä kerälle käärin · 24 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 79–90 — Viikon on virteni vilussa · 19 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 91–102 — Niin laulan hyvänki virren · 23 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 103–110 — Yksin meillä yöt tulevi – · 3 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 111–150 — Olipa impi ilman tyttö · 46 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 151–168 — Huolisäkeet · 16 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 169–176 — Oi · 15 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 177–194 — Tuli sotka suora lintu · 9 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 195–212 — Niin silloin veen emonen · 16 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
200. värss · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 213–244 — Maailman luominen · 27 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 245–254 — Veen emosen ajelehtiminen · 3 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 255–288 — Luominen jatkuu · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 289–328 — Väinämöinen · 3 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 329–344 — Väinämöisen syntyminen · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud