← RunoVerse

Kalevala, 1. runo

Maailma loomine ja Väinämöise sünd

RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 19 rahvalaulu 9 paigast. Ülejäänud 31 teksti ei ole kaardil: 26 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 koguja koostatud või toimetatud tekst; 3 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 1 teise ülestähenduse duplikaat.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Kontokki (4), Vuokkiniemi (4), Ilomantsi (3), Suistamo (3).

  • 4 või rohkem laulu
  • 2–3 laulu
  • 1 laul
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 9 paika

4 või rohkem laulu

2–3 laulu

1 laul

50 teksti loend

Selle runoga ühiseid värsse on 73 rahvalaulul 30 paigast.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (17), Kontokki (10), Ilomantsi (5), Suistamo (4), Jyskyjärvi (3), Pistojärvi (3), Sotkamo (3), Uhtua (3).

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 30 paika

7 või rohkem laulu

3–6 laulu

1–2 laulu

Mis selles runos juhtub

  1. Värsid 1–102 Avalaul.
  2. Värsid 103–176 Õhuneitsi laskub merre, jääb tuulest ja veest rasedaks ning saab vete emaks.
  3. Värsid 177–212 Sõtkas teeb pesa vete ema põlvele ja muneb sinna.
  4. Värsid 213–244 Munad veerevad pesast, purunevad tükkideks ja tükkidest saavad maa, taevas, päike, kuu ja pilved.
  5. Värsid 245–280 Vete ema loob neemesid, lahtesid ja muid randu ning merre sügavaid ja madalaid kohti.
  6. Värsid 281–344 Väinämöinen sünnib vete emast ja hulbib kaua lainetel, kuni jõuab viimaks kaldale.

Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.

Paigad selles runos: Pohjola, Kalevala

Värsid 1–102

Avalaul.

Soomekeelne tekst, 1849Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907
1Mieleni minun tekevi,I am driven by my longing,
2aivoni ajatteleviAnd my understanding urges
3lähteäni laulamahan,That I should commence my singing;
4saa'ani sanelemahan,And begin my recitation.
5sukuvirttä suoltamahan,I will sing the people's legends,
6lajivirttä laulamahan.And the ballads of the nation.
7Sanat suussani sulavat,To my mouth the words are flowing,
8puhe'et putoelevat,And the words are gently falling,
9kielelleni kerkiävät,Quickly as my tongue can shape them,
10hampahilleni hajoovat.And between my teeth emerging.
11Veli kulta, veikkoseni,Dearest friend, and much-loved brother,
12kaunis kasvinkumppalini!Best beloved of all companions,
13Lähe nyt kanssa laulamahan,Come and let us sing together,
14saa kera sanelemahanLet us now begin our converse,
15yhtehen yhyttyämme,Since at length we meet together,
16kahta'alta käytyämme!From two widely sundered regions.
17Harvoin yhtehen yhymme,Rarely can we meet together,
18saamme toinen toisihimmeRarely one can meet the other,
19näillä raukoilla rajoilla,In these dismal Northern regions,
20poloisilla Pohjan mailla.In the dreary land of Pohja.
21Lyökämme käsi kätehen,Let us clasp our hands together,
22sormet sormien lomahan,Let us interlock our fingers;
23lauloaksemme hyviä,Let us sing a cheerful measure,
24parahia pannaksemme.Let us use our best endeavours,
25kuulla noien kultaisien,While our dear ones hearken to us,
26tietä mielitehtoisien,And our loved ones are instructed,
27nuorisossa nousevassa,While the young are standing round us,
28kansassa kasuavassa:Of the rising generation,
29noita saamia sanoja,Let them learn the words of magic.
30virsiä virittämiäAnd recall our songs and legends,
31vyöltä vanhan Väinämöisen,Of the belt of Väinämöinen,
32alta ahjon Ilmarisen,Of the forge of Ilmarinen,
33päästä kalvan Kaukomielen,And of Kaukomieli's sword-point,
34Joukahaisen jousen tiestä,And of Joukahainen's crossbow:
35Pohjan peltojen periltä,Of the utmost bounds of Pohja,
36Kalevalan kankahilta.And of Kalevala's wide heathlands.
37Niit' ennen isoni lauloiThese my father sang aforetime,
38kirvesvartta vuollessansa;As he carved his hatchet's handle,
39niitä äitini opettiAnd my mother taught me likewise,
40väätessänsä värttinätä,As she turned around her spindle,
41minun lasna lattiallaWhen upon the floor, an infant,
42eessä polven pyöriessä,At her knees she saw me tumbling,
43maitopartana pahaisna,As a helpless child, milk-bearded,
44piimäsuuna pikkaraisna.As a babe with mouth all milky.
45Sampo ei puuttunut sanojaTales about the Sampo failed not,
46eikä Louhi luottehia:Nor the magic spells of Louhi.
47vanheni sanoihin sampo,Old at length became the Sampo;
48katoi Louhi luottehisin,Louhi vanished with her magic;
49virsihin Vipunen kuoli,Vipunen while singing perished;
50Lemminkäinen leikkilöihin.Lemminkainen in his follies.
51Viel' on muitaki sanoja,There are many other legends;
52ongelmoita oppimia:Songs I learned of magic import;
53tieohesta tempomia,Some beside the pathway gathered;
54kanervoista katkomia,Others broken from the heather;
55risukoista riipomia,Others wrested from the bushes;
56vesoista vetelemiä,Others taken from the saplings,
57päästä heinän hieromia,Gathered from the springing verdure,
58raitiolta ratkomia,Or collected from the by-ways,
59paimenessa käyessäni,As I passed along as herd-boy,
60lasna karjanlaitumilla,As a child in cattle pastures,
61metisillä mättähillä,On the hillocks, rich in honey,
62kultaisilla kunnahilla,On the hills, for ever golden,
63mustan Muurikin jälessä,After Muurikki, the black one,
64Kimmon kirjavan keralla.By the side of dappled Kimmo.
65Vilu mulle virttä virkkoi,Then the Frost his songs recited,
66sae saatteli runoja.And the rain its legends taught me;
67Virttä toista tuulet toivat,Other songs the winds have wafted,
68meren aaltoset ajoivat.Or the ocean waves have drifted;
69Linnut liitteli sanoja,And their songs the birds have added,
70puien latvat lausehia.And the magic spells the tree-tops.
71Ne minä kerälle käärin,In a ball I bound them tightly;
72sovittelin sommelolle.And arranged them in a bundle;
73Kerän pistin kelkkahani,On my little sledge I laid it,
74sommelon rekoseheni;On my sleigh I laid the bundle;
75ve'in kelkalla kotihin,Home upon the sledge I brought it,
76rekosella riihen luoksi;Then into the barn conveyed it;
77panin aitan parven päähänIn the storehouse loft I placed it,
78vaskisehen vakkasehen.In a little box of copper.
79Viikon on virteni vilussa,In the cold my song was resting,
80kauan kaihossa sijaisnut.Long remained in darkness hidden.
81Veänkö vilusta virret,I must draw the songs from Coldness,
82lapan laulut pakkasesta,From the Frost must I withdraw them,
83tuon tupahan vakkaseni,Bring my box into the chamber,
84rasian rahin nenähän,On the bench-end lay the casket,
85alle kuulun kurkihirren,Underneath this noble gable,
86alle kaunihin katoksen,Underneath this roof of beauty.
87aukaisen sanaisen arkun,Shall I ope my box of legends,
88virsilippahan viritän,And my chest where lays are treasured?
89kerittelen pään kerältä,Is the ball to be unravelled,
90suorin solmun sommelolta?And the bundle's knot unfastened?
91Niin laulan hyvänki virren,Then I'll sing so grand a ballad,
92kaunihinki kalkuttelenThat it wondrously shall echo,
93ruoalta rukihiselta,While the ryebread I am eating,
94oluelta ohraiselta.And the beer of barley drinking.
95Kun ei tuotane olutta,But though ale should not be brought me,
96tarittane taarivettä,And though beer should not be offered,
97laulan suulta laihemmalta,I will sing, though dry my throttle,
98vetoselta vierettelenOr will sing, with water only,
99tämän iltamme iloksi,To enhance our evening's pleasure,
100päivän kuulun kunniaksi.Celebrate the daylight's beauty,
101vaiko huomenen huviksi,Or the beauty of the daybreak,
102uuen aamun alkeheksi.When another day is dawning.

RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 19 rahvalaulu 9 paigast. Ülejäänud 31 teksti ei ole kaardil: 26 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 koguja koostatud või toimetatud tekst; 3 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 1 teise ülestähenduse duplikaat.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Kontokki (4), Vuokkiniemi (4), Ilomantsi (3), Suistamo (3).

  • 4 või rohkem laulu
  • 2–3 laulu
  • 1 laul
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 9 paika

4 või rohkem laulu

2–3 laulu

1 laul

50 teksti loend

Selle runoga ühiseid värsse on 73 rahvalaulul 30 paigast.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (17), Kontokki (10), Ilomantsi (5), Suistamo (4), Jyskyjärvi (3), Pistojärvi (3), Sotkamo (3), Uhtua (3).

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 30 paika

7 või rohkem laulu

3–6 laulu

1–2 laulu

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. JR 48422 — Suistamo · 1954 · Siiri Oulasmaa · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    12 kaunis kasvinkumppalini!Kaunis kasvinkumppanini
    19 näillä raukoilla rajoilla,Näillä raukoilla rajoilla
    20 poloisilla Pohjan mailla.poloisilla pohjanmailla
    22 sormet sormien lomahan,sormet sormien lomahe.
    Veel ühiseid värsse (4)
    KalevalaSee laul
    31 vyöltä vanhan Väinämöisen,Tuonpa vanhan Väinämöisen
    36 Kalevalan kankahilta.Kalevalan kankahilla
    38 kirvesvartta vuollessansa;Kirvesvartta vuollessansa,
    39 niitä äitini opettinäitä äitini opetti
  2. SKVR VII2 1658. — Liperi · 1885 · Kaarle Krohn · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    5 sukuvirttä suoltamahan,Suku virttä suoltamaan,
    6 lajivirttä laulamahan.Laji virttä laulamaan!
    55 risukoista riipomia,Risukoista riipomani,
    59 paimenessa käyessäni,Paimenessa käyvessäni
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    63 mustan Muurikin jälessä,Mustan muurikin jälessä,
    64 Kimmon kirjavan keralla.Kimmon kirjavan perässä.
  3. SKVR XII1 330. — Sotkamo · 1931 · H. R. Aspelin · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    4 saa'ani sanelemahan,Saanemma sanelemahan.
    7 Sanat suussani sulavat,Sanat suussani sulaa,
    23 lauloaksemme hyviä,Laulavaksemme hyviä,
    24 parahia pannaksemme.Parahia pannaksemme,
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    99 tämän iltamme iloksi,Tämän iltamme iloksi,
    100 päivän kuulun kunniaksi.Päivän kuulun kunniaksi,
  4. JR 31655 — Suistamo · 1940 · Frans Kärki · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    12 kaunis kasvinkumppalini!Kaunis kasvin kumppalini,
    17 Harvoin yhtehen yhymme,Harvoinpa yhtehen yhymme,
    20 poloisilla Pohjan mailla.Polosilla on Pohjan mailla,
    21 Lyökämme käsi kätehen,Lyykäämme käsi kätehen,
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    22 sormet sormien lomahan,Sormet sormien lomahan
    36 Kalevalan kankahilta.Kalevalan kankahilla
  5. SKVR VII2 1657. — Kesälahti · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    5 sukuvirttä suoltamahan,sukuvirttä suoltamaan!
    55 risukoista riipomia,risukoista riipomani,
    56 vesoista vetelemiä,vesoista vetelemäni,
    59 paimenessa käyessäni,paimenessa käyessäni
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    63 mustan Muurikin jälessä,mustan Muurikin jälessä,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.

  1. SKVR VII2 1657. — Kesälahti · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    5 sukuvirttä suoltamahan,sukuvirttä suoltamaan!
    55 risukoista riipomia,risukoista riipomani,
    56 vesoista vetelemiä,vesoista vetelemäni,
    59 paimenessa käyessäni,paimenessa käyessäni
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    63 mustan Muurikin jälessä,mustan Muurikin jälessä,
  2. SKVR I4 1856. — Kontokki · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    1 Mieleni minun tekevi,Mieleni minun tekevi,
    3 lähteäni laulamahan,Lähtiäni laulamahan,
    4 saa'ani sanelemahan,Saamahan sanelemahan
    29 noita saamia sanoja,Noita saatuja sanoja,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    37 Niit' ennen isoni lauloiJoit' ennen isoni laulo.
  3. SKVR I4 498. — Kontokki · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    7 Sanat suussani sulavat,Sanat suussani sulaisi,
    12 kaunis kasvinkumppalini!Kaunis kasvikumppalini,
    17 Harvoin yhtehen yhymme,Harvoin yhteh yhymme,
    22 sormet sormien lomahan,Sormet sormien välihi,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    99 tämän iltamme iloksi,Hyvän iltamme iloksi,
  4. SKVR XII1 337 α. — Kemi · 1822 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    3 lähteäni laulamahan,Lähteännä laulamahan,
    4 saa'ani sanelemahan,Saahanna sanelemahan,
    59 paimenessa käyessäni,Paimenessa käydessähän,
    63 mustan Muurikin jälessä,Mustan Muurikin jälissä.
  5. SKVR I4 204. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    21 Lyökämme käsi kätehen,Pankame käsi kätehen,
    79 Viikon on virteni vilussa,Viikon virteinen vilussa,
    89 kerittelen pään kerältä,Kerittelen pään kerältä,
    90 suorin solmun sommelolta?Suorin sormin somelolta.

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.

Värsid 103–176

Õhuneitsi laskub merre, jääb tuulest ja veest rasedaks ning saab vete emaks.

103Noin kuulin saneltavaksi,I have often heard related,
104tiesin virttä tehtäväksi:And have heard the song recited,
105yksin meillä yöt tulevat,How the nights closed ever lonely,
106yksin päivät valkeavat;And the days were shining lonely.
107yksin syntyi Väinämöinen,Only born was Väinämöinen,
108ilmestyi ikirunojaAnd revealed the bard immortal,
109kapehesta kantajasta,Sprung from the divine Creatrix,
110Ilmattaresta emosta.Born of Ilmatar, his mother.
111Olipa impi, ilman tyttö,Air's young daughter was a virgin,
112kave luonnotar korea.Fairest daughter of Creation.
113Piti viikoista pyhyyttä,Long did she abide a virgin,
114iän kaiken impeyttäAll the long days of her girlhood,
115ilman pitkillä pihoilla,In the Air's own spacious mansions,
116tasaisilla tanterilla.In those far extending regions.
117Ikävystyi aikojansa,Wearily the time passed ever.
118ouostui elämätänsä,And her life became a burden,
119aina yksin ollessansa,Dwelling evermore so lonely,
120impenä eläessänsäAlways living as a maiden,
121ilman pitkillä pihoilla,In the Air's own spacious mansions,
122avaroilla autioilla.In those far-extending deserts.
123Jop' on astuiksen alemma,After this the maid descending,
124laskeusi lainehille,Sank upon the tossing billows,
125meren selvälle selälle,On the open ocean's surface,
126ulapalle aukealle.On the wide expanse of water.
127Tuli suuri tuulen puuska,Then a storm arose in fury,
128iästä vihainen ilma;From the East a mighty tempest,
129meren kuohuille kohotti,And the sea was wildly foaming,
130lainehille laikahutti.And the waves dashed ever higher.
131Tuuli neittä tuuitteli,Thus the tempest rocked the virgin,
132aalto impeä ajeliAnd the billows drove the maiden,
133ympäri selän sinisen,O'er the ocean's azure surface,
134lakkipäien lainehien:On the crest of foaming billows,
135tuuli tuuli kohtuiseksi,Till the wind that blew around her,
136meri paksuksi panevi.And the sea woke life within her.
137Kantoi kohtua kovoa,Then she bore her heavy burden,
138vatsantäyttä vaikeataAnd the pain it brought upon her,
139vuotta seitsemän satoa,Seven long centuries together,
140yheksän yrön ikeä;Nine times longer than a lifetime.
141eikä synny syntyminen,Yet no child was fashioned from her,
142luovu luomatoin sikiö.And no offspring was perfected.
143Vieri impi veen emona.Thus she swam, the Water-Mother,
144Uipi iät, uipi lännet,East she swam, and westward swam she,
145uipi luotehet, etelät,Swam to north-west and to south-west,
146uipi kaikki ilman rannatAnd around in all directions,
147tuskissa tulisen synnyn,In the sharpness of her torment,
148vatsanvaivoissa kovissa;In her body's fearful anguish;
149eikä synny syntyminen,Yet no child was fashioned from her,
150luovu luomatoin sikiö.And no offspring was perfected.
151Itkeä hyryttelevi;Then she fell to weeping gently,
152sanan virkkoi, noin nimesi:And in words like these expressed her:
153"Voi poloinen, päiviäni,"O how wretched is my fortune,
154lapsi kurja, kulkuani!Wandering thus, a child unhappy!
155Jo olen joutunut johonki:I have wandered far already,
156iäkseni ilman alle,And I dwell beneath the heaven,
157tuulen tuuiteltavaksi,By the tempest tossed for ever,
158aaltojen ajeltavaksiWhile the billows drive me onward.
159näillä väljillä vesillä,O'er this wide expanse of water,
160lake'illa lainehilla!On the far-extending billows.
161"Parempi olisi ollut"Better were it had I tarried,
162ilman impenä eleä,Virgin in aerial regions,
163kuin on nyt tätä nykyäThen I should not drift for ever,
164vierähellä veen emona:As the Mother of the Waters.
165vilu tääll' on ollakseni,Here my life is cold and dreary,
166vaiva värjätelläkseni,Every moment now is painful,
167aalloissa asuakseni,Ever tossing on the billows,
168veessä vierielläkseni.Ever floating on the water.
169"Oi Ukko, ylijumala,"Ukko, thou of Gods the highest,
170ilman kaiken kannattaja!Ruler of the whole of heaven,
171Tule tänne tarvittaissa,Hasten here, for thou art needed;
172käy tänne kutsuttaessa!Hasten here at my entreaty.
173Päästä piika pintehestä,Free the damsel from her burden,
174vaimo vatsanvääntehestä!And release her from her tortures.
175Käy pian, välehen jou'u,Quickly haste, and yet more quickly,
176välehemmin tarvitahan!"Where I long for thee so sorely."

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR VI2 4659. — Kiuruvesi · 1815 · A. I. Arwidsson · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    173 Päästä piika pintehestä,Päästä piika pintehistä,
    175 Käy pian, välehen jou'u,Käy pian, väle'en joudu,
    176 välehemmin tarvitahan!"Välemmin tarvitaan,
  2. SKVR XII2 6212. — Kainuu · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    173 Päästä piika pintehestä,Päästä piika pinteistä,
    175 Käy pian, välehen jou'u,Käy pian, välehen jouvu,
    176 välehemmin tarvitahan!"Väleemmin tarvitaan!
  3. SKVR VII4 loitsut 2745. — Kaavi · 1841 · K. N. Keckman · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    125 meren selvälle selälle,Selvälle meren selälle;
    127 Tuli suuri tuulen puuska,Tuli suuri tuulen pusku,
    137 Kantoi kohtua kovoa,Kanto kohtua kovoo,
  4. JR 62027 — Suojärvi · 1893 · L. V. Pääkkönen · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    125 meren selvälle selälle,Selvälle meren selälle
    129 meren kuohuille kohotti,Veen kuohuille kohotti,
    159 näillä väljillä vesillä,Näillä väljillä vesillä,
  5. SKVR VII4 loitsut 2744. — Kontiolahti · 1894 · A. Puhakka · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    137 Kantoi kohtua kovoa,Kantoi kohtua kovaa,
    138 vatsantäyttä vaikeataVatsan täyttä vaikeata,
    141 eikä synny syntyminen,Eipä synny syntyminen,

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR VI2 4659. — Kiuruvesi · 1815 · A. I. Arwidsson · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    173 Päästä piika pintehestä,Päästä piika pintehistä,
    175 Käy pian, välehen jou'u,Käy pian, väle'en joudu,
    176 välehemmin tarvitahan!"Välemmin tarvitaan,
  2. SKVR XII2 6212. — Kainuu · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    173 Päästä piika pintehestä,Päästä piika pinteistä,
    175 Käy pian, välehen jou'u,Käy pian, välehen jouvu,
    176 välehemmin tarvitahan!"Väleemmin tarvitaan!
  3. SKVR VII4 loitsut 2745. — Kaavi · 1841 · K. N. Keckman · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    125 meren selvälle selälle,Selvälle meren selälle;
    127 Tuli suuri tuulen puuska,Tuli suuri tuulen pusku,
    137 Kantoi kohtua kovoa,Kanto kohtua kovoo,

Värsid 177–212

Sõtkas teeb pesa vete ema põlvele ja muneb sinna.

177Kului aikoa vähäisen,Short the time that passed thereafter,
178pirahteli pikkaraisen.Scarce a moment had passed over,
179Tuli sotka, suora lintu;Ere a beauteous teal came flying
180lenteä lekutteleviLightly hovering o'er the water,
181etsien pesän sijoa,Seeking for a spot to rest in,
182asuinmaata arvaellen.Searching for a home to dwell in.
183Lenti iät, lenti lännet,Eastward flew she, westward flew she.
184lenti luotehet, etelät.Flew to north-west and to southward,
185Ei löyä tiloa tuota,But the place she sought she found not,
186paikkoa pahintakana,Not a spot, however barren,
187kuhun laatisi pesänsä,Where her nest she could establish,
188ottaisi olosijansa.Or a resting-place could light on.
189Liitelevi, laatelevi;Then she hovered, slowly moving,
190arvelee, ajattelevi:And she pondered and reflected,
191"Teenkö tuulehen tupani,"If my nest in wind I 'stablish
192aalloillen asuinsijani?Or should rest it on the billows,
193Tuuli kaatavi tupasen,Then the winds will overturn it,
194aalto vie asuinsijani."Or the waves will drift it from me."
195Niin silloin ve'en emonen,Then the Mother of the Waters,
196veen emonen, ilman impi,Water-Mother, maid aerial,
197nosti polvea merestä,From the waves her knee uplifted,
198lapaluuta lainehestaRaised her shoulder from the billows,
199sotkalle pesän sijaksi,That the teal her nest might 'stablish,
200asuinmaaksi armahaksi.And might find a peaceful dwelling.
201Tuo sotka, sorea lintu,Then the teal, the bird so beauteous,
202liiteleikse, laateleikse.Hovered slow, and gazed around her,
203Keksi polven veen emosenAnd she saw the knee uplifted
204sinerväisellä selällä;From the blue waves of the ocean,
205luuli heinämättähäksi,And she thought she saw a hillock,
206tuoreheksi turpeheksi.Freshly green with springing verdure.
207Lentelevi, liitelevi,There she flew, and hovered slowly,
208päähän polven laskeuvi.Gently on the knee alighting,
209Siihen laativi pesänsä,And her nest she there established,
210muni kultaiset munansa:And she laid her eggs all golden,
211kuusi kultaista munoa,Six gold eggs she laid within it,
212rautamunan seitsemännen.And a seventh she laid of iron.

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR II 2. — Tulemajärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    179 Tuli sotka, suora lintu;Sotka lintu, suora lintu
    181 etsien pesän sijoa,Etsivi pesän sijoa;
    197 nosti polvea merestä,Nosti polvensa merestä,
    198 lapaluuta lainehestaLapaluuta lainehesta!"
  2. SKVR VII1 14. — Suistamo · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    185 Ei löyä tiloa tuota,Ei löyä tuota tiloa.
    189 Liitelevi, laatelevi;Lentelevi, liitelevi,
    197 nosti polvea merestä,Nosti polvensa merestä,
    201 Tuo sotka, sorea lintu,Tuo sotka, soria lintu
  3. SKVR VII1 57. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    179 Tuli sotka, suora lintu;Tuo oli sotka, suora lintu
    197 nosti polvea merestä,Nosti polvensa merestä,
    198 lapaluuta lainehestaLapaluunsa lainehesta.
    207 Lentelevi, liitelevi,Lentelevi, kiitelevi
  4. SKVR VII1 61. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    181 etsien pesän sijoa,etsien pesän sioa.
    183 Lenti iät, lenti lännet,lenti i'ät, lenti lännet,
    184 lenti luotehet, etelät.lenti luotehet, etelät,
    197 nosti polvea merestä,nosti polvensa merestä,
  5. SKVR VII1 23. — Soanlahti · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    197 nosti polvea merestä,Nosti polvensa merestä,
    198 lapaluuta lainehestaLapaluunsa lainehesta.
    206 tuoreheksi turpeheksi.Tuoreheksi turpeheksi.

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR II 2. — Tulemajärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    179 Tuli sotka, suora lintu;Sotka lintu, suora lintu
    181 etsien pesän sijoa,Etsivi pesän sijoa;
    197 nosti polvea merestä,Nosti polvensa merestä,
    198 lapaluuta lainehestaLapaluuta lainehesta!"
  2. SKVR VII1 14. — Suistamo · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    185 Ei löyä tiloa tuota,Ei löyä tuota tiloa.
    189 Liitelevi, laatelevi;Lentelevi, liitelevi,
    197 nosti polvea merestä,Nosti polvensa merestä,
    201 Tuo sotka, sorea lintu,Tuo sotka, soria lintu
  3. SKVR VII1 57. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    179 Tuli sotka, suora lintu;Tuo oli sotka, suora lintu
    197 nosti polvea merestä,Nosti polvensa merestä,
    198 lapaluuta lainehestaLapaluunsa lainehesta.
    207 Lentelevi, liitelevi,Lentelevi, kiitelevi
  4. SKVR VII1 61. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    181 etsien pesän sijoa,etsien pesän sioa.
    183 Lenti iät, lenti lännet,lenti i'ät, lenti lännet,
    184 lenti luotehet, etelät.lenti luotehet, etelät,
    197 nosti polvea merestä,nosti polvensa merestä,
  5. SKVR VII1 23. — Soanlahti · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    197 nosti polvea merestä,Nosti polvensa merestä,
    198 lapaluuta lainehestaLapaluunsa lainehesta.
    206 tuoreheksi turpeheksi.Tuoreheksi turpeheksi.

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.

Värsid 213–244

Munad veerevad pesast, purunevad tükkideks ja tükkidest saavad maa, taevas, päike, kuu ja pilved.

213Alkoi hautoa munia,O'er her eggs the teal sat brooding,
214päätä polven lämmitellä.And the knee grew warm beneath her;
215Hautoi päivän, hautoi toisen,And she sat one day, a second,
216hautoi kohta kolmannenki.Brooded also on the third day;
217Jopa tuosta veen emonen,Then the Mother of the Waters,
218veen emonen, ilman impi,Water-Mother, maid aerial,
219tuntevi tulistuvaksi,Felt it hot, and felt it hotter,
220hipiänsä hiiltyväksi;And she felt her skin was heated,
221luuli polvensa palavan,Till she thought her knee was burning,
222kaikki suonensa sulavan.And that all her veins were melting.
223Vavahutti polveansa,Then she jerked her knee with quickness,
224järkytti jäseniänsä:And her limbs convulsive shaking,
225munat vierähti vetehen,Rolled the eggs into the water,
226meren aaltohon ajaikse;Down amid the waves of ocean,
227karskahti munat muruiksi,And to splinters they were broken,
228katkieli kappaleiksi.And to fragments they were shattered.
229Ei munat mutahan joua,In the ooze they were not wasted,
230siepalehet veen sekahan.Nor the fragments in the water,
231Muuttuivat murut hyviksi,But a wondrous change came o'er them,
232kappalehet kaunoisiksi:And the fragments all grew lovely.
233munasen alainen puoliFrom the cracked egg's lower fragment,
234alaiseksi maaemäksi,Now the solid earth was fashioned,
235munasen yläinen puoliFrom the cracked egg's upper fragment,
236yläiseksi taivahaksi;Rose the lofty arch of heaven,
237yläpuoli ruskeaistaFrom the yolk, the upper portion,
238päivöseksi paistamahan,Now became the sun's bright lustre;
239yläpuoli valkeaista,From the white, the upper portion,
240se kuuksi kumottamahan;Rose the moon that shines so brightly;
241mi munassa kirjavaista,Whatso in the egg was mottled,
242ne tähiksi taivahalle,Now became the stars in heaven,
243mi munassa mustukaista,Whatso in the egg was blackish,
244nepä ilman pilvilöiksi.In the air as cloudlets floated.

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 63. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    221 luuli polvensa palavan,Luuli polvensa palavan,
    225 munat vierähti vetehen,Munat vierey vetehen,
    234 alaiseksi maaemäksi,Alaseksi maa-emäksi,
    240 se kuuksi kumottamahan;Se kuuksi kuumottamaan.
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    242 ne tähiksi taivahalle,Tähiksi taivahalle,
  2. SKVR I1 30 b). — Kontokki · 1830 · K. A. Gottlund · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    225 munat vierähti vetehen,Munat vieröövi vetehen:
    233 munasen alainen puoliJäälitsen alainen puoli
    234 alaiseksi maaemäksi,Alaiseksi maa emäksi,
    236 yläiseksi taivahaksi;Yliseksi taivahaksi,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    240 se kuuksi kumottamahan;Se kuuksi kuumottamaan,
  3. SKVR I1 64. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    221 luuli polvensa palavan,Luuli polvensa palavan,
    234 alaiseksi maaemäksi,Alaseksi maa emäksi;
    240 se kuuksi kumottamahan;Se kuuxi kumottamah;
    242 ne tähiksi taivahalle,Ne täheksi taivahalla."
  4. SKVR I1 30. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    221 luuli polvensa palavan,Kuuli polvensa palavan,
    234 alaiseksi maaemäksi,Alaseksi maaemäksi,
    240 se kuuksi kumottamahan;Se kuuksi kuumottaan.
    242 ne tähiksi taivahalle,Ne tähiksi taivaalla.
  5. SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    221 luuli polvensa palavan,Tunsi polvensa palavan,
    234 alaiseksi maaemäksi,Se alaseksi maaemäksi;
    240 se kuuksi kumottamahan;Se kuuksi kumottamaan;
    242 ne tähiksi taivahalle,Ne tähiksi taivahalla."

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 63. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    221 luuli polvensa palavan,Luuli polvensa palavan,
    225 munat vierähti vetehen,Munat vierey vetehen,
    234 alaiseksi maaemäksi,Alaseksi maa-emäksi,
    240 se kuuksi kumottamahan;Se kuuksi kuumottamaan.
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    242 ne tähiksi taivahalle,Tähiksi taivahalle,
  2. SKVR I1 30 b). — Kontokki · 1830 · K. A. Gottlund · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    225 munat vierähti vetehen,Munat vieröövi vetehen:
    233 munasen alainen puoliJäälitsen alainen puoli
    234 alaiseksi maaemäksi,Alaiseksi maa emäksi,
    236 yläiseksi taivahaksi;Yliseksi taivahaksi,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    240 se kuuksi kumottamahan;Se kuuksi kuumottamaan,
  3. SKVR I1 64. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    221 luuli polvensa palavan,Luuli polvensa palavan,
    234 alaiseksi maaemäksi,Alaseksi maa emäksi;
    240 se kuuksi kumottamahan;Se kuuxi kumottamah;
    242 ne tähiksi taivahalle,Ne täheksi taivahalla."
  4. SKVR I1 30. — Kontokki · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    221 luuli polvensa palavan,Kuuli polvensa palavan,
    234 alaiseksi maaemäksi,Alaseksi maaemäksi,
    240 se kuuksi kumottamahan;Se kuuksi kuumottaan.
    242 ne tähiksi taivahalle,Ne tähiksi taivaalla.
  5. SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    221 luuli polvensa palavan,Tunsi polvensa palavan,
    234 alaiseksi maaemäksi,Se alaseksi maaemäksi;
    240 se kuuksi kumottamahan;Se kuuksi kumottamaan;
    242 ne tähiksi taivahalle,Ne tähiksi taivahalla."

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.

Värsid 245–280

Vete ema loob neemesid, lahtesid ja muid randu ning merre sügavaid ja madalaid kohti.

245Ajat eellehen menevät,Now the time passed quickly over,
246vuoet tuota tuonnemmaksiAnd the years rolled quickly onward,
247uuen päivän paistaessa,In the new sun's shining lustre,
248uuen kuun kumottaessa.In the new moon's softer beaming.
249Aina uipi veen emonen,Still the Water-Mother floated,
250veen emonen, ilman impi,Water-Mother, maid aerial,
251noilla vienoilla vesillä,Ever on the peaceful waters,
252utuisilla lainehilla,On the billows' foamy surface,
253eessänsä vesi vetelä,With the moving waves before her,
254takanansa taivas selvä.And the heaven serene behind her.
255Jo vuonna yheksäntenä,When the ninth year had passed over,
256kymmenentenä kesänäAnd the summer tenth was passing,
257nosti päätänsä merestä,From the sea her head she lifted,
258kohottavi kokkoansa.And her forehead she uplifted,
259Alkoi luoa luomiansa,And she then began Creation,
260saautella saamiansaAnd she brought the world to order,
261selvällä meren selällä,On the open ocean's surface,
262ulapalla aukealla.On the far extending waters.
263Kussa kättä käännähytti,Wheresoe'er her hand she pointed,
264siihen niemet siivoeli;There she formed the jutting headlands;
265kussa pohjasi jalalla,Wheresoe'er her feet she rested,
266kalahauat kaivaeli;There she formed the caves for fishes;
267kussa ilman kuplistihe,When she dived beneath the water,
268siihen syöverit syventi.There she formed the depths of ocean;
269Kylin maahan kääntelihe:When towards the land she turned her,
270siihen sai sileät rannat;There the level shores extended,
271jaloin maahan kääntelihe:Where her feet to land extended,
272siihen loi lohiapajat;Spots were formed for salmon-netting;
273pä'in päätyi maata vasten:Where her head the land touched lightly,
274siihen laitteli lahelmat.There the curving bays extended.
275Ui siitä ulomma maasta,Further from the land she floated,
276seisattelihe selälle:And abode in open water,
277luopi luotoja merehen,And created rocks in ocean,
278kasvatti salakariaAnd the reefs that eyes behold not,
279laivan laskemasijaksi,Where the ships are often shattered,
280merimiesten pään menoksi.And the sailors' lives are ended.

Värsid 281–344

Väinämöinen sünnib vete emast ja hulbib kaua lainetel, kuni jõuab viimaks kaldale.

281Jo oli saaret siivottuna,Now the isles were formed already,
282luotu luotoset merehen,In the sea the rocks were planted;
283ilman pielet pistettynä,Pillars of the sky established,
284maat ja manteret sanottu,Lands and continents created;
285kirjattu kivihin kirjat,Rocks engraved as though with figures,
286veetty viivat kallioihin.And the hills were cleft with fissures.
287Viel' ei synny Väinämöinen,Still unborn was Väinämöinen;
288ilmau ikirunoja.Still unborn, the bard immortal.
289Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
290kulki äitinsä kohussaRested in his mother's body
291kolmekymmentä keseä,For the space of thirty summers,
292yhen verran talviaki,And the sum of thirty winters,
293noilla vienoilla vesillä,Ever on the placid waters,
294utuisilla lainehilla.And upon the foaming billows.
295Arvelee, ajattelevi,So he pondered and reflected
296miten olla, kuin eleäHow he could continue living
297pimeässä piilossansa,In a resting-place so gloomy,
298asunnossa ahtahassa,In a dwelling far too narrow,
299kuss' ei konsa kuuta nähnytWhere he could not see the moonlight,
300eikä päiveä havainnut.Neither could behold the sunlight.
301Sanovi sanalla tuolla,Then he spake the words which follow,
302lausui tuolla lausehella:And expressed his thoughts in this wise:
303"Kuu, keritä, päivyt, päästä,"Aid me Moon, and Sun release me,
304otava, yhä opetaAnd the Great Bear lend his counsel,
305miestä ouoilta ovilta,Through the portal that I know not,
306veräjiltä vierahilta,Through the unaccustomed passage.
307näiltä pieniltä pesiltä,From the little nest that holds me,
308asunnoilta ahtahilta!From a dwelling-place so narrow,
309Saata maalle matkamiestä,To the land conduct the roamer,
310ilmoillen inehmon lasta,To the open air conduct me,
311kuuta taivon katsomahan,To behold the moon in heaven,
312päiveä ihoamahan,And the splendour of the sunlight;
313otavaista oppimahan,See the Great Bear's stars above me,
314tähtiä tähyämähän!"And the shining stars in heaven."
315Kun ei kuu kerittänynnäWhen the moon no freedom gave him,
316eikä päivyt päästänynnä,Neither did the sun release him,
317ouosteli aikojansa,Then he wearied of existence,
318tuskastui elämätänsä:And his life became a burden.
319liikahutti linnan portinThereupon he moved the portal,
320sormella nimettömällä,With his finger, fourth in number,
321lukon luisen luikahuttiOpened quick the bony gateway,
322vasemmalla varpahalla;With the toes upon his left foot,
323tuli kynsin kynnykseltä,With his nails beyond the threshold,
324polvin porstuan ovelta.With his knees beyond the gateway.
325Siitä suistui suin merehen,Headlong in the water falling,
326käsin kääntyi lainehesen;With his hands the waves repelling,
327jääpi mies meren varahan,Thus the man remained in ocean,
328uros aaltojen sekahan.And the hero on the billows.
329Virui siellä viisi vuotta,In the sea five years he sojourned,
330sekä viisi jotta kuusi,Waited five years, waited six years,
331vuotta seitsemän, kaheksan.Seven years also, even eight years,
332Seisottui selälle viimein,On the surface of the ocean,
333niemelle nimettömälle,By a nameless promontory,
334manterelle puuttomalle.Near a barren, treeless country.
335Polvin maasta ponnistihe,On the land his knees he planted,
336käsivarsin käännältihe.And upon his arms he rested,
337Nousi kuuta katsomahan,Rose that he might view the moonbeams,
338päiveä ihoamahan,And enjoy the pleasant sunlight,
339otavaista oppimahan,See the Great Bear's stars above him,
340tähtiä tähyämähän.And the shining stars in heaven.
341Se oli synty Väinämöisen,Thus was ancient Väinämöinen,
342rotu rohkean runojanHe, the ever famous minstrel,
343kapehesta kantajasta,Born of the divine Creatrix,
344Ilmattaresta emosta.Born of Ilmatar, his mother.

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I4 976. — Uhtua · 1889 · Heikki Meriläinen · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    303 "Kuu, keritä, päivyt, päästä,Kuu keritä, päivyt päästä,
    304 otava, yhä opetaOtava yhä opeta
    305 miestä ouoilta ovilta,Miestä ouvoilta ovilta,
    307 näiltä pieniltä pesiltä,Näiltä pieniltä pesiltä,
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    308 asunnoilta ahtahilta!Asunnoilta ahtahilta.
    324 polvin porstuan ovelta.Polvin porstuan ovella,
  2. SKVR XIII3 9492. — Rautjärvi · 1880 · Johannes Häyhä · Võrdle kõrvuti

    Seda laulu võib olla mõjutanud trükitud Kalevala.

    KalevalaSee laul
    307 näiltä pieniltä pesiltä,Näiltä pieniltä pesiltä,
    308 asunnoilta ahtahilta!Asunnoilta ahtahilta;
    313 otavaista oppimahan,Otavaista oppimahan
    314 tähtiä tähyämähän!"Tähtiä tähystämähän!
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    337 Nousi kuuta katsomahan,Päästä kuuta katsomahan,
  3. JR 02530 — 1829 · R. von Becker · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    290 kulki äitinsä kohussaMakas äitinsä kohussa
    291 kolmekymmentä keseä,Kolmekymmentä keseä
    320 sormella nimettömällä,Sormella nimettömällä
    322 vasemmalla varpahalla;Vasemmalla varpahalla
  4. JR 09625 — Joroinen · 1885 · E. W. Hynninen · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    291 kolmekymmentä keseä,Kolomekymmentä kessee
    292 yhen verran talviaki,Saman verran talviaki.
    320 sormella nimettömällä,Sormella nimettömällä,
    322 vasemmalla varpahalla;Wasemmalla varpahalla.
  5. SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    305 miestä ouoilta ovilta,Äkki ouoilta ovilta?"
    320 sormella nimettömällä,Sormella nimettömällä,
    322 vasemmalla varpahalla;Vasemella varpahalla.

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. JR 02530 — 1829 · R. von Becker · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    290 kulki äitinsä kohussaMakas äitinsä kohussa
    291 kolmekymmentä keseä,Kolmekymmentä keseä
    320 sormella nimettömällä,Sormella nimettömällä
    322 vasemmalla varpahalla;Vasemmalla varpahalla
  2. SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    305 miestä ouoilta ovilta,Äkki ouoilta ovilta?"
    320 sormella nimettömällä,Sormella nimettömällä,
    322 vasemmalla varpahalla;Vasemella varpahalla.
  3. SKVR II 920. — Tulemajärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    309 Saata maalle matkamiestä,Päästäs maalle matkamiestä,
    310 ilmoillen inehmon lasta,Ilmoille inehmon lasta,
    320 sormella nimettömällä,Sormella nimettömällä,

„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud

„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.

Kuidas laulud on rühmitatud

Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.

Runo tervikuna · 6 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 1–10 — Mieleni minun tekevi · 9 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 11–36 — Kehotus laulamaan · 13 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 37–50 — Niit’ ennen isoni laulo · 8 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

46. värss · 1 laul

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Värsid 51–64 — Viel on muitaki sanoja · 6 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 65–70 — Vilu mulle virttä virkkoi · 4 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 71–78 — Ne minä kerälle käärin · 24 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 79–90 — Viikon on virteni vilussa · 19 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 91–102 — Niin laulan hyvänki virren · 23 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 103–110 — Yksin meillä yöt tulevi – · 3 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 111–150 — Olipa impi ilman tyttö · 46 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 151–168 — Huolisäkeet · 16 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 169–176 — Oi · 15 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 177–194 — Tuli sotka suora lintu · 9 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 195–212 — Niin silloin veen emonen · 16 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

200. värss · 1 laul

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 213–244 — Maailman luominen · 27 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 245–254 — Veen emosen ajelehtiminen · 3 laulu

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 255–288 — Luominen jatkuu · 6 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 289–328 — Väinämöinen · 3 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Värsid 329–344 — Väinämöisen syntyminen · 2 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Tekstist ja rahvalauludest

Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.

Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.

Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.

Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.

Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.

Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.

Sellel lehel lõikude all loetletud 25 rahvalaulust on 9 kirja pandud pärast 1849. aastat.

Kalevala soomekeelne tekst pärineb korpusest Kirjalliset runot (KR), mille koostas Sakari Korpikallio Soome Kirjanduse Seltsis (SKS) projektides FILTER ja REFOP, CC BY 4.0. Lönnroti kokkuvõtted on RunoVerse’i jaoks tõlgitud väljaande „Avoin Kalevala“ (SKS) transkriptsiooni järgi, CC BY 4.0. Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907. Rahvalaulud pärinevad SKVR-i veebiteenusest (korpused SKVR ja JR, toim. Saarinen, Alén, Niku, Kallio ja Stark, SKS 2024–, CC BY 4.0) ja iga laulu juures on selle SKVR- või JR-number; Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi laulude juures on arhiiviviide.