Kalevala, 3. runo
Väinämöise ja Joukahaise võidulaulmine
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 24 rahvalaulu 10 paigast. Ülejäänud 26 teksti ei ole kaardil: 21 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 3 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 2 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (7), Kontokki (4), Uhtua (4), Kiimaisjärvi (2), Suistamo (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 10 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (7)
- Kontokki (4)
- Uhtua (4)
2–3 laulu
- Kiimaisjärvi (2)
- Suistamo (2)
1 laul
- Ilomantsi (1)
- Impilahti (1)
- Soanlahti (1)
- Suomussalmi (1)
- Uukuniemi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 148 rahvalaulul 42 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (35), Suistamo (20), Ilomantsi (12), Uhtua (12), Kontokki (11).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 42 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (35)
- Suistamo (20)
- Ilomantsi (12)
- Uhtua (12)
- Kontokki (11)
3–6 laulu
- Repola (6)
- Kiimaisjärvi (5)
- Impilahti (3)
1–2 laulu
- Etelä-Karjala (2) (täpsem koht teadmata)
- Etelä-Pohjanmaa (2) (täpsem koht teadmata)
- Jyskyjärvi (2)
- Kainuu (2) (täpsem koht teadmata)
- Kesälahti (2)
- Kitee (2)
- Pistojärvi (2)
- Sakkola (2)
- Soanlahti (2)
- Sotkamo (2)
- Suojärvi (2)
- Suomussalmi (2)
- Uukuniemi (2)
- Etelä-Savo (1) (täpsem koht teadmata)
- Joutsa (1)
- Joutseno (1)
- Kaprio (1)
- Kaukola (1)
- Korpiselkä (1)
- Kuhmo (1)
- Laatokan Karjala (Raja-Karjala) (1) (täpsem koht teadmata)
- Nilsiä (1)
- Nurmes (1)
- Pielisjärvi (1)
- Piippola (1)
- Pohjois-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Pohjois-Pohjanmaa (1) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (1)
- Rautavaara (1)
- Reisjärvi (1)
- Rovaniemi (1)
- Sortavala (1)
- Sortavala mlk (1)
- Viena (1) (täpsem koht teadmata)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–20 Väinämöise tarkus kasvab ja ta saab kuulsaks.
- Värsid 21–330 Joukahainen läheb temaga tarkuses võistlema ning kui ta ei suuda võita, kutsub ta Väinämöise mõõgavõitlusele, mille peale Väinämöinen vihastab ja laulab Joukahaise sohu.
- Värsid 331–476 Soos satub Joukahainen hätta ja lubab viimaks oma õe Väinämöisele naiseks; Väinämöinen leebub ja laseb ta soost lahti.
- Värsid 477–524 Joukahainen läheb pahas tujus koju ja räägib emale, kuidas tal teekonnal halvasti läks.
- Värsid 525–580 Ema rõõmustab, kui kuuleb, et Väinämöinen saab tema väimeheks, kuid tütar jääb kurvaks ja hakkab nutma.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Hälläpyörä, Häme, Imatra, Kaatrakoski, Karjala, Lappi (Lapimaa), Vuoksi, Väinölä, Kalevala, Horna, Pisa, Pohjola
Värsid 1–20
Väinämöise tarkus kasvab ja ta saab kuulsaks.
Värsid 21–330
Joukahainen läheb temaga tarkuses võistlema ning kui ta ei suuda võita, kutsub ta Väinämöise mõõgavõitlusele, mille peale Väinämöinen vihastab ja laulab Joukahaise sohu.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 24 rahvalaulu 10 paigast. Ülejäänud 26 teksti ei ole kaardil: 21 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 3 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 2 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (7), Kontokki (4), Uhtua (4), Kiimaisjärvi (2), Suistamo (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 10 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (7)
- Kontokki (4)
- Uhtua (4)
2–3 laulu
- Kiimaisjärvi (2)
- Suistamo (2)
1 laul
- Ilomantsi (1)
- Impilahti (1)
- Soanlahti (1)
- Suomussalmi (1)
- Uukuniemi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 148 rahvalaulul 42 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (35), Suistamo (20), Ilomantsi (12), Uhtua (12), Kontokki (11).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 42 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (35)
- Suistamo (20)
- Ilomantsi (12)
- Uhtua (12)
- Kontokki (11)
3–6 laulu
- Repola (6)
- Kiimaisjärvi (5)
- Impilahti (3)
1–2 laulu
- Etelä-Karjala (2) (täpsem koht teadmata)
- Etelä-Pohjanmaa (2) (täpsem koht teadmata)
- Jyskyjärvi (2)
- Kainuu (2) (täpsem koht teadmata)
- Kesälahti (2)
- Kitee (2)
- Pistojärvi (2)
- Sakkola (2)
- Soanlahti (2)
- Sotkamo (2)
- Suojärvi (2)
- Suomussalmi (2)
- Uukuniemi (2)
- Etelä-Savo (1) (täpsem koht teadmata)
- Joutsa (1)
- Joutseno (1)
- Kaprio (1)
- Kaukola (1)
- Korpiselkä (1)
- Kuhmo (1)
- Laatokan Karjala (Raja-Karjala) (1) (täpsem koht teadmata)
- Nilsiä (1)
- Nurmes (1)
- Pielisjärvi (1)
- Piippola (1)
- Pohjois-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Pohjois-Pohjanmaa (1) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (1)
- Rautavaara (1)
- Reisjärvi (1)
- Rovaniemi (1)
- Sortavala (1)
- Sortavala mlk (1)
- Viena (1) (täpsem koht teadmata)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 185 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 21 Olipa nuori Joukahainen, Sano nuori Joukahainen: 91 Tuli nuori Joukahainen, "Oi on nuori Joukahainen, 96 vemmel vempelen nenähän. Vemmel vempeleen nenään. 101 Kysyi vanha Väinämöinen: "Oi vanha Väinämöinen Veel ühiseid värsse (15)
Kalevala See laul 109 Silloin nuori Joukahainen "Oi nuori Joukahainen, 129 Lienet vanha Väinämöinen, Toinen vanha Väinämöinen 144 sano korvin kuullakseni: Sano korvin kuullakseni, 185 ei ole partasuun urohon Ei oo partasuun urohon. 189 Se on nuori Joukahainen Yks' on nuori Joukahainen 194 kiiskisen ve'en kalaksi. Kiiskisen veen kalaksi. 229 ilman pieltä pistämässä, Pieltä ilman pistämässä, 230 taivon kaarta kantamassa, Taivan kaarta kantamassa, 233 otavaa ojentamassa, Otavaa ojentamassa." 271 Siinä nuori Joukahainen Se nuori Joukahainen 283 Siitä suuttui Väinämöinen, Siitä suuttu Väinämöinen, 314 kaariksi vesien päälle. Kaariksi vesien päälle; 328 lauloi suohon suonivöistä, Laulo suohon suonivöistä, 329 niittyhyn nivuslihoista, Niittyhyn nisulihoista, 330 kankahasen kainaloista. Kainaloista kankahaseen; JR 31654 — Suistamo · 1940 · Frans Kärki · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 47 suin lumehen, päin vitihin, Suin lumehe, päin vidihe, 76 heitti helmiruoskasella. Heitti helmiruoskasella, 80 Ajoi päivän, ajoi toisen, Ajoi päivän, ajoi toisen, 81 ajoi kohta kolmannenki. Ajoi kohta kolmannenkin Veel ühiseid värsse (13)
Kalevala See laul 99 vesi vuoti vempelestä, Vempelestä vesi tippu. 101 Kysyi vanha Väinämöinen: Sanoi vanha Väinämöinen 129 Lienet vanha Väinämöinen, Tuli vanha Väinämöinen, 175 "Kolme on koskea kovoa, Kolme on koskea kovoa, 177 kolme vuorta korkeata Kolme on vuorta korkeata, 181 ei ole Vuoksen voittanutta, Ei ole Vuoksen voittanutta, 182 yli käynyttä Imatran." Yli käynyttä Imatran. 184 "Lapsen tieto, naisen muisti, Lapsen tiiot, naisen muistit 194 kiiskisen ve'en kalaksi. Kiiskisen vesikalaksi, 218 kun olin merta kyntämässä, Olin merta kyntämässä, 236 "Sen varsin valehtelitki! Sen varsin valehtelet, 282 läävän nurkkahan nutistan." Leäävän nurkkahan nuhista, 283 Siitä suuttui Väinämöinen, Siitä suuttu Väinämöinen SKVR I1 185. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 21 Olipa nuori Joukahainen, Sano nuori Joukahainen: 92 ajoi tiellä vastatusten: Ajoi tiellä vastaksuten; 96 vemmel vempelen nenähän. Vemmel vempelen nenäh. 97 Siitä siinä seisotahan, Siitä siinä seisottih. Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 101 Kysyi vanha Väinämöinen: Sanoi vanha Väinämöinen: 129 Lienet vanha Väinämöinen, Toinen vanha Väinämöinen 185 ei ole partasuun urohon Ei oo partasuun urohon. 194 kiiskisen ve'en kalaksi. Kiiskisen veen kalaksi, 230 taivon kaarta kantamassa, Kaarta taivon kantaissa, 233 otavaa ojentamassa, Otavaa ojentamassa." 249 ilman pieltä pistettäissä, Pieltä ilmon pistäissä, 254 taivoa tähitettäissä." Taivoista tähittäissä, 283 Siitä suuttui Väinämöinen, Siitä suuttu Väinämöinen 314 kaariksi vesien päälle. Kaariksi vesien päälle; 328 lauloi suohon suonivöistä, Suohon suoni vöistä, SKVR I1 195. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 21 Olipa nuori Joukahainen, Toinen nuori Joukahainen 91 Tuli nuori Joukahainen, Sano nuori Joukahainen: 101 Kysyi vanha Väinämöinen: Oli vanha Väinämöinen, 125 Kumpi on tieolta parempi, Kumpa on tieolta parempi, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 220 kalahauat kaivamassa, Kalahauat kaivamani, 229 ilman pieltä pistämässä, Ilman pieltä pistämässä, 234 taivoa tähittämässä." Taivoa tähyttämässä." 304 raiat rahkehen nenähän. Raiat rahkeh nenäh." 327 Itsen lauloi Joukahaisen: Laulan itsen Joukahaisen 328 lauloi suohon suonivöistä, Laulan suohon suonivöistä." 330 kankahasen kainaloista. Kainaloista kankahasen." SKVR I1 170. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 21 Olipa nuori Joukahainen, Tuopa nuori Joukahainen 91 Tuli nuori Joukahainen, Sano nuori Joukahainen: 109 Silloin nuori Joukahainen Sillon nuori Joukkahainen 129 Lienet vanha Väinämöinen, "Sie vanha Väinämöinen, Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 184 "Lapsen tieto, naisen muisti, "Lapsen tieto, vaimon muisti, 185 ei ole partasuun urohon Ei on partasuun urohon. 229 ilman pieltä pistämässä, Ilman pieltä pistämässä, 230 taivon kaarta kantamassa, Ilman ⌈kaarta⌉ kantamassa, 234 taivoa tähittämässä." Taivosta tähittämässä." 330 kankahasen kainaloista. Kainaloista kankahah.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR I1 185 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 21 Olipa nuori Joukahainen, Sano nuori Joukahainen: 91 Tuli nuori Joukahainen, "Oi on nuori Joukahainen, 96 vemmel vempelen nenähän. Vemmel vempeleen nenään. 101 Kysyi vanha Väinämöinen: "Oi vanha Väinämöinen Veel ühiseid värsse (15)
Kalevala See laul 109 Silloin nuori Joukahainen "Oi nuori Joukahainen, 129 Lienet vanha Väinämöinen, Toinen vanha Väinämöinen 144 sano korvin kuullakseni: Sano korvin kuullakseni, 185 ei ole partasuun urohon Ei oo partasuun urohon. 189 Se on nuori Joukahainen Yks' on nuori Joukahainen 194 kiiskisen ve'en kalaksi. Kiiskisen veen kalaksi. 229 ilman pieltä pistämässä, Pieltä ilman pistämässä, 230 taivon kaarta kantamassa, Taivan kaarta kantamassa, 233 otavaa ojentamassa, Otavaa ojentamassa." 271 Siinä nuori Joukahainen Se nuori Joukahainen 283 Siitä suuttui Väinämöinen, Siitä suuttu Väinämöinen, 314 kaariksi vesien päälle. Kaariksi vesien päälle; 328 lauloi suohon suonivöistä, Laulo suohon suonivöistä, 329 niittyhyn nivuslihoista, Niittyhyn nisulihoista, 330 kankahasen kainaloista. Kainaloista kankahaseen; SKVR I1 185. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 21 Olipa nuori Joukahainen, Sano nuori Joukahainen: 92 ajoi tiellä vastatusten: Ajoi tiellä vastaksuten; 96 vemmel vempelen nenähän. Vemmel vempelen nenäh. 97 Siitä siinä seisotahan, Siitä siinä seisottih. Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 101 Kysyi vanha Väinämöinen: Sanoi vanha Väinämöinen: 129 Lienet vanha Väinämöinen, Toinen vanha Väinämöinen 185 ei ole partasuun urohon Ei oo partasuun urohon. 194 kiiskisen ve'en kalaksi. Kiiskisen veen kalaksi, 230 taivon kaarta kantamassa, Kaarta taivon kantaissa, 233 otavaa ojentamassa, Otavaa ojentamassa." 249 ilman pieltä pistettäissä, Pieltä ilmon pistäissä, 254 taivoa tähitettäissä." Taivoista tähittäissä, 283 Siitä suuttui Väinämöinen, Siitä suuttu Väinämöinen 314 kaariksi vesien päälle. Kaariksi vesien päälle; 328 lauloi suohon suonivöistä, Suohon suoni vöistä, SKVR I1 195. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 21 Olipa nuori Joukahainen, Toinen nuori Joukahainen 91 Tuli nuori Joukahainen, Sano nuori Joukahainen: 101 Kysyi vanha Väinämöinen: Oli vanha Väinämöinen, 125 Kumpi on tieolta parempi, Kumpa on tieolta parempi, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 220 kalahauat kaivamassa, Kalahauat kaivamani, 229 ilman pieltä pistämässä, Ilman pieltä pistämässä, 234 taivoa tähittämässä." Taivoa tähyttämässä." 304 raiat rahkehen nenähän. Raiat rahkeh nenäh." 327 Itsen lauloi Joukahaisen: Laulan itsen Joukahaisen 328 lauloi suohon suonivöistä, Laulan suohon suonivöistä." 330 kankahasen kainaloista. Kainaloista kankahasen." SKVR I1 170. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 21 Olipa nuori Joukahainen, Tuopa nuori Joukahainen 91 Tuli nuori Joukahainen, Sano nuori Joukahainen: 109 Silloin nuori Joukahainen Sillon nuori Joukkahainen 129 Lienet vanha Väinämöinen, "Sie vanha Väinämöinen, Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 184 "Lapsen tieto, naisen muisti, "Lapsen tieto, vaimon muisti, 185 ei ole partasuun urohon Ei on partasuun urohon. 229 ilman pieltä pistämässä, Ilman pieltä pistämässä, 230 taivon kaarta kantamassa, Ilman ⌈kaarta⌉ kantamassa, 234 taivoa tähittämässä." Taivosta tähittämässä." 330 kankahasen kainaloista. Kainaloista kankahah. SKVR I1 189. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 21 Olipa nuori Joukahainen, Sano nuori Joukahainen: 91 Tuli nuori Joukahainen, Toinen nuori Joukahainen 96 vemmel vempelen nenähän. Vemmel vempelen nenähä. 109 Silloin nuori Joukahainen Siitä nuori Joukahainen Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 125 Kumpi on tieolta parempi, "Kump' on tiiolta parempi, 189 Se on nuori Joukahainen Siit' on nuori Joukahainen 220 kalahauat kaivamassa, Kalahauat kaivamani, 230 taivon kaarta kantamassa, Taivon kaarta kantamassa." 233 otavaa ojentamassa, Otavaa ojentaissa, 316 havukoiksi kiitäviksi, Havukoiksi kiitäväksi.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 331–476
Soos satub Joukahainen hätta ja lubab viimaks oma õe Väinämöisele naiseks; Väinämöinen leebub ja laseb ta soost lahti.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 185 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 341 Siitä nuoren Joukahaisen Laulo nuoren Joukahaisen, 347 Pyörrytä pyhät sanasi, Myssytä pyhät sanasi, 348 peräytä lausehesi! Peräytä lausehesi, 398 "En huoli hevosiasi, "En huoli hevoisestasi, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 411 Annan kultia kypärin, Annan kultia kypärän, 412 hope'ita huovan täyen, Hopehia huovan täyen 416 "En huoli hope'itasi, "En huoli hopeistasi, 431 oman pääni päästimeksi, Oman pääni päästimeksi, 432 itseni lunastimeksi." Itseni lunastimeksi." 443 Siitä nuori Joukahainen Sano nuori Joukahainen: 460 lainoan emoni lapsen Lainasin emoni lapsen." SKVR I1 170. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 336 kera vanhan Väinämöisen. Kanssa vanhan Väinämöisen, 341 Siitä nuoren Joukahaisen Laulo nuoren Joukahaisen, 347 Pyörrytä pyhät sanasi, Pyörrytä pyhät sanasi, 354 "Niin mitä minullen annat, "Niin mitä minulle annat, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 355 jos pyörrän pyhät sanani, Kun pyörrän pyhät sanani?" 363 toinen tarkka ammunnalle. Toinen tarkka ammunnalta, 364 Ota niistä jompikumpi!" Ota niistä jompi kumpi." 398 "En huoli hevosiasi, "En huoli heposistasi, 399 sure en sukkajalkojasi! Sure sukka jalkojasi, 443 Siitä nuori Joukahainen Tuopa nuori Joukahainen 460 lainoan emoni lapsen Lainoan emoni lapsen, SKVR I1 185. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 341 Siitä nuoren Joukahaisen Päälle nuoren Joukahaisen. 398 "En huoli hevosiasi, En huoli heposistas, 411 Annan kultia kypärin, Annan kultia kyperän 416 "En huoli hope'itasi, "En huoli hopeistasi, SKVR I1 259. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 331 Jo nyt nuori Joukahainen Jo on nuori Joukahainen 349 Päästä tästä pälkähästä, Päässä tästä pälkähästä, 350 tästä seikasta selitä! Tästä seikasta selitä, 411 Annan kultia kypärin, Annan kultia kypärän, SKVR I1 189. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 341 Siitä nuoren Joukahaisen Kera nuoren Joukahaisen. 347 Pyörrytä pyhät sanasi, Myssytä pyhät sanasi, 348 peräytä lausehesi! Perähytä lausehesi, 411 Annan kultia kypärin, Annan kultia kypärän,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 185 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 341 Siitä nuoren Joukahaisen Laulo nuoren Joukahaisen, 347 Pyörrytä pyhät sanasi, Myssytä pyhät sanasi, 348 peräytä lausehesi! Peräytä lausehesi, 398 "En huoli hevosiasi, "En huoli hevoisestasi, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 411 Annan kultia kypärin, Annan kultia kypärän, 412 hope'ita huovan täyen, Hopehia huovan täyen 416 "En huoli hope'itasi, "En huoli hopeistasi, 431 oman pääni päästimeksi, Oman pääni päästimeksi, 432 itseni lunastimeksi." Itseni lunastimeksi." 443 Siitä nuori Joukahainen Sano nuori Joukahainen: 460 lainoan emoni lapsen Lainasin emoni lapsen." SKVR I1 170. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 336 kera vanhan Väinämöisen. Kanssa vanhan Väinämöisen, 341 Siitä nuoren Joukahaisen Laulo nuoren Joukahaisen, 347 Pyörrytä pyhät sanasi, Pyörrytä pyhät sanasi, 354 "Niin mitä minullen annat, "Niin mitä minulle annat, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 355 jos pyörrän pyhät sanani, Kun pyörrän pyhät sanani?" 363 toinen tarkka ammunnalle. Toinen tarkka ammunnalta, 364 Ota niistä jompikumpi!" Ota niistä jompi kumpi." 398 "En huoli hevosiasi, "En huoli heposistasi, 399 sure en sukkajalkojasi! Sure sukka jalkojasi, 443 Siitä nuori Joukahainen Tuopa nuori Joukahainen 460 lainoan emoni lapsen Lainoan emoni lapsen, SKVR I1 185. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 341 Siitä nuoren Joukahaisen Päälle nuoren Joukahaisen. 398 "En huoli hevosiasi, En huoli heposistas, 411 Annan kultia kypärin, Annan kultia kyperän 416 "En huoli hope'itasi, "En huoli hopeistasi, SKVR I1 259. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 331 Jo nyt nuori Joukahainen Jo on nuori Joukahainen 349 Päästä tästä pälkähästä, Päässä tästä pälkähästä, 350 tästä seikasta selitä! Tästä seikasta selitä, 411 Annan kultia kypärin, Annan kultia kypärän, SKVR I1 189. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 341 Siitä nuoren Joukahaisen Kera nuoren Joukahaisen. 347 Pyörrytä pyhät sanasi, Myssytä pyhät sanasi, 348 peräytä lausehesi! Perähytä lausehesi, 411 Annan kultia kypärin, Annan kultia kypärän,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 477–524
Joukahainen läheb pahas tujus koju ja räägib emale, kuidas tal teekonnal halvasti läks.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 195. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 477 Pääsi nuori Joukahainen, Toinen nuori Joukahainen 499 Tuossa nuori Joukahainen Sano nuori Joukahainen: 505 Emo ennätti kysyä, Emo ennätti kysyä: 521 Väinämöiselle varaksi, Väinämöiselle varaksi, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 522 laulajalle puolisoksi, Laulajalle puolisoksi." SKVR VII1 154. — Suistamo · 1923 · Eino Kemppainen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 477 Pääsi nuori Joukahainen, Virkkoi nuori Joukahainen 499 Tuossa nuori Joukahainen Sanoi nuori Joukahainen: 505 Emo ennätti kysyä, Ennätti emo kysellä: 507 "Mitä itket, poikueni, "Mitä itket, poikioinen?" Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 521 Väinämöiselle varaksi, Väinämöiselle varaksi, JR 24287 — Vuokkiniemi · 1943 · Väinö Kaukonen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 477 Pääsi nuori Joukahainen, Kuule nuori Joukahainen, 499 Tuossa nuori Joukahainen Sanoo nuori Joukahainen; 520 lupasin emoni lapsen Lainoan emoni lapsen 521 Väinämöiselle varaksi, Väinämöiselle varaksi." Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 523 turvaksi tutisevalle, Turvaksi tutisevalle, SKVR I1 185 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 477 Pääsi nuori Joukahainen, Sano nuori Joukahainen: 499 Tuossa nuori Joukahainen "Oi nuori Joukahainen, 505 Emo ennätti kysyä, Emo en̄ätti kysyä: 520 lupasin emoni lapsen Lainasin emoni lapsen." SKVR I1 259. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 477 Pääsi nuori Joukahainen, Eli nuori Joukahainen. 499 Tuossa nuori Joukahainen Sano nuori Joukahainen: 512 "Oi on maammo, kantajani! "Oi on maammo kantajani, 520 lupasin emoni lapsen Lainaan emoni lapsen."
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 195. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 477 Pääsi nuori Joukahainen, Toinen nuori Joukahainen 499 Tuossa nuori Joukahainen Sano nuori Joukahainen: 505 Emo ennätti kysyä, Emo ennätti kysyä: 521 Väinämöiselle varaksi, Väinämöiselle varaksi, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 522 laulajalle puolisoksi, Laulajalle puolisoksi." SKVR I1 185 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 477 Pääsi nuori Joukahainen, Sano nuori Joukahainen: 499 Tuossa nuori Joukahainen "Oi nuori Joukahainen, 505 Emo ennätti kysyä, Emo en̄ätti kysyä: 520 lupasin emoni lapsen Lainasin emoni lapsen." SKVR I1 259. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 477 Pääsi nuori Joukahainen, Eli nuori Joukahainen. 499 Tuossa nuori Joukahainen Sano nuori Joukahainen: 512 "Oi on maammo, kantajani! "Oi on maammo kantajani, 520 lupasin emoni lapsen Lainaan emoni lapsen." SKVR I1 170. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 477 Pääsi nuori Joukahainen, Tuopa nuori Joukahainen 499 Tuossa nuori Joukahainen Sano nuori Joukahainen: 518 puhki polveni murehin: Puhki polveni murehin, 520 lupasin emoni lapsen Lainoan emoni lapsen, SKVR VII1 198. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 505 Emo ennätti kysyä, Emo ennätti kysyä, 507 "Mitä itket, poikueni, "Mitäs itket, poikueni, 508 nuorna saamani, nureksit, Nuorra saamani, nureksit?" 523 turvaksi tutisevalle, Turvaksi tutisevalle."
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 525–580
Ema rõõmustab, kui kuuleb, et Väinämöinen saab tema väimeheks, kuid tütar jääb kurvaks ja hakkab nutma.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 158. — Kontokki · 1820 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 525 Emo kahta kämmentänsä Emo kahta kämmentähän, 531 tuota toivoin tuon ikäni, "Tuota ootin tuon ikäni, 532 puhki polveni halasin Puhki polveni halasi, 533 sukuhuni suurta miestä, Su-ukseni suurta miestä, SKVR I1 259. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 528 "Elä itke, poikueni! Elä itke poikuoni, 529 Ei ole itkettäviä, Ei ole itettäviä; 531 tuota toivoin tuon ikäni, "Tuota toivoin tuon ikäni 533 sukuhuni suurta miestä, Suukseni miestä suurta, SKVR I1 170. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 531 tuota toivoin tuon ikäni, "Tuota it#en tuon ikäni, 532 puhki polveni halasin Puhki polveni halasin 533 sukuhuni suurta miestä, Suukseni suurta miestä, 535 vävykseni Väinämöistä, Vävykseni Väinämöistä, SKVR VII1 198. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 528 "Elä itke, poikueni! "Eläs itke, poikueni, 531 tuota toivoin tuon ikäni, Tuota toivoin tuon ikäni, 532 puhki polveni halasin Halki polveni halasin: 533 sukuhuni suurta miestä, Sukuhuni miestä suurta, SKVR I1 154. — Kiimaisjärvi · 1872 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 531 tuota toivoin tuon ikäni, "Tuota vuotin tuon ikäni, 532 puhki polveni halasin Puhki polveni halasin 533 sukuhuni suurta miestä, Sukuhuni suurta miestä, 535 vävykseni Väinämöistä, Vävükseni Väinämöistä,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 158. — Kontokki · 1820 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 525 Emo kahta kämmentänsä Emo kahta kämmentähän, 531 tuota toivoin tuon ikäni, "Tuota ootin tuon ikäni, 532 puhki polveni halasin Puhki polveni halasi, 533 sukuhuni suurta miestä, Su-ukseni suurta miestä, SKVR I1 259. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 528 "Elä itke, poikueni! Elä itke poikuoni, 529 Ei ole itkettäviä, Ei ole itettäviä; 531 tuota toivoin tuon ikäni, "Tuota toivoin tuon ikäni 533 sukuhuni suurta miestä, Suukseni miestä suurta, SKVR I1 170. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 531 tuota toivoin tuon ikäni, "Tuota it#en tuon ikäni, 532 puhki polveni halasin Puhki polveni halasin 533 sukuhuni suurta miestä, Suukseni suurta miestä, 535 vävykseni Väinämöistä, Vävykseni Väinämöistä, SKVR VII1 198. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 528 "Elä itke, poikueni! "Eläs itke, poikueni, 531 tuota toivoin tuon ikäni, Tuota toivoin tuon ikäni, 532 puhki polveni halasin Halki polveni halasin: 533 sukuhuni suurta miestä, Sukuhuni miestä suurta, SKVR I1 185. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 531 tuota toivoin tuon ikäni, "Tuota toivon tuon ikäni 533 sukuhuni suurta miestä, Suukseni miestä suurta, 535 vävykseni Väinämöistä, Vävyxeni Väinämöistä, 536 laulajata langokseni." Laulajata langokseni." Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 537 Sisar nuoren Joukahaisen Päälle nuoren Joukahaisen.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 12 rahvalaulust on 4 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 68 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 21–22 — Joukahainen · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 21–84 — Joukahaisen mielipaha · 14 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 85–100 — Väinämöinen ja · 9 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 283–330 — Väinämöinen laulaa · 24 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
440. värss · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 457–466 — Annan ainoan siskoni · 34 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
459. värss · 9 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 485–510 — Joukahainen äidin luokse · 20 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 550–564 — Ainon itku · 11 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 567–580 — Äidin sanat · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud