Kalevala, 4. runo
Aino surm
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 17 rahvalaulu 9 paigast. Ülejäänud 33 teksti ei ole kaardil: 32 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 koguja koostatud või toimetatud tekst.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Uhtua (5), Ilomantsi (3), Kontokki (2), Repola (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 9 paika
4 või rohkem laulu
- Uhtua (5)
2–3 laulu
1 laul
- Jyskyjärvi (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Korpiselkä (1)
- Tuupovaara (1)
- Vuokkiniemi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 97 rahvalaulul 38 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Narvusi (15), Ilomantsi (12), Uhtua (10), Vuokkiniemi (7), Suistamo (5).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 38 paika
7 või rohkem laulu
- Narvusi (15)
- Ilomantsi (12)
- Uhtua (10)
- Vuokkiniemi (7)
3–6 laulu
- Suistamo (5)
- Pyhäjärvi Vpl. (3)
- Rautu (3)
- Repola (3)
- Soikkola (3)
- Toksova (3)
- Tuupovaara (3)
1–2 laulu
- Koivisto (2)
- Moloskovitsa (2)
- Seiskari (2)
- Soanlahti (2)
- Vuole (2)
- Eno (1)
- Etelä-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Impilahti (1)
- Itä- ja Pohjois-Inkeri (1) (täpsem koht teadmata)
- Jyskyjärvi (1)
- Keski-Inkeri (1) (täpsem koht teadmata)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kivennapa (1)
- Kontokki (1)
- Korpiselkä (1)
- Kupanitsa (1)
- Kurkijoki (1)
- Lavansaari (1)
- Lemi (1)
- Lempaala (1)
- Länsi-Inkeri (1) (täpsem koht teadmata)
- Pohjois-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (1)
- Rääkkylä (1)
- Suomenniemi (1)
- Tallinn (1)
- Venjoki (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–20 Väinämöinen kohtab metsas Joukahaise õde vihtu murdmas ja palub teda endale naiseks.
- Värsid 21–116 Tüdruk jookseb nuttes koju ja räägib juhtunust emale.
- Värsid 117–188 Ema keelab tal kurvastada ning käsib hoopis rõõmustada ja ilusates riietes käia.
- Värsid 189–254 Tütar nutab aina edasi ja ütleb, et ei taha minna vanale mehele naiseks.
- Värsid 255–370 Mures ringi hulkudes eksib ta laande, jõuab võõrale mererannale, läheb end pesema ja upub.
- Värsid 371–434 Loomad saadavad jänese viima Joukahaise õe Aino koju sõnumit tema surmast.
- Värsid 435–518 Ema nutab ööd ja päevad oma uppunud tütart.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde. Lõigud on jaotatud W. F. Kirby tõlke (1907) järgi; Lönnroti enda kokkuvõttes on selle runo värsivahemikud osalt teistsugused. Üks lõigu kokkuvõte on tõlgitud Kirby ingliskeelsest kokkuvõttest, sest Lönnroti kokkuvõttes selle lõigu kohta lauset ei ole.
Paigad selles runos: Manala, Tuonela
Värsid 1–20
Väinämöinen kohtab metsas Joukahaise õde vihtu murdmas ja palub teda endale naiseks.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 17 rahvalaulu 9 paigast. Ülejäänud 33 teksti ei ole kaardil: 32 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 koguja koostatud või toimetatud tekst.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Uhtua (5), Ilomantsi (3), Kontokki (2), Repola (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 9 paika
4 või rohkem laulu
- Uhtua (5)
2–3 laulu
1 laul
- Jyskyjärvi (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Korpiselkä (1)
- Tuupovaara (1)
- Vuokkiniemi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 97 rahvalaulul 38 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Narvusi (15), Ilomantsi (12), Uhtua (10), Vuokkiniemi (7), Suistamo (5).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 38 paika
7 või rohkem laulu
- Narvusi (15)
- Ilomantsi (12)
- Uhtua (10)
- Vuokkiniemi (7)
3–6 laulu
- Suistamo (5)
- Pyhäjärvi Vpl. (3)
- Rautu (3)
- Repola (3)
- Soikkola (3)
- Toksova (3)
- Tuupovaara (3)
1–2 laulu
- Koivisto (2)
- Moloskovitsa (2)
- Seiskari (2)
- Soanlahti (2)
- Vuole (2)
- Eno (1)
- Etelä-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Impilahti (1)
- Itä- ja Pohjois-Inkeri (1) (täpsem koht teadmata)
- Jyskyjärvi (1)
- Keski-Inkeri (1) (täpsem koht teadmata)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kivennapa (1)
- Kontokki (1)
- Korpiselkä (1)
- Kupanitsa (1)
- Kurkijoki (1)
- Lavansaari (1)
- Lemi (1)
- Lempaala (1)
- Länsi-Inkeri (1) (täpsem koht teadmata)
- Pohjois-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Porajärvi (1)
- Rääkkylä (1)
- Suomenniemi (1)
- Tallinn (1)
- Venjoki (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
Ükski selle lõiguga ühiseid värsse sisaldav laul ei ole teadaolevalt kirja pandud 1849. aastaks.
Värsid 21–116
Tüdruk jookseb nuttes koju ja räägib juhtunust emale.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 234. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 37 Meni itkien kotihin, Läksi itkien kotihin, 38 kallotellen kartanolle. Kallotellen kartanolle, 45 Sitä itken, taattoseni, Sitä iten taattoseni, 47 kirpoi risti rinnaltani, Kirpo risti rinnoltani, Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 59 kirpoi sormus sormestani, Sormus kirpo sormestani, 64 vyötä kullaista kutovi: Vyötä kullaista kuotaah, 68 vaivoja vetistäjällä! Vaivoja vesistäjällä. 73 sinisilkit silmiltäni, Sini silkit silmiltäni, 74 punanauhat pääni päältä." Punapäret pääni päältä, 75 Emo aitan portahalla *Emo aitan portahalla,* 87 Taitoin vastan taatolleni, Taiton vassan taatolleni, 88 toisen taitoin maammolleni, Toisen taiton maammolleni, SKVR I1 233. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 37 Meni itkien kotihin, Läksi itkien kotihin, 38 kallotellen kartanolle. Kallottellen kartanolle. 47 kirpoi risti rinnaltani, "Kirpo risti rinnaltani, 59 kirpoi sormus sormestani, Kirpo sormus sormestani, SKVR I1 228. — Vuokkiniemi · 1894 · I. K. Inha · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 38 kallotellen kartanolle. Kallotellen kartanolle; 47 kirpoi risti rinnaltani, Risti kirpoi rinnaltani, 59 kirpoi sormus sormestani, Šormus kirpoi šormestani, 64 vyötä kullaista kutovi: Vyötä kullaista kutovat, SKVR I1 208. — Jyskyjärvi · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 37 Meni itkien kotihin, Meni itkien kotihin, 38 kallotellen kartanolle. Kallotteli kartanolle. 47 kirpoi risti rinnaltani, "Kirpo risti rinnaltani." 59 kirpoi sormus sormestani, "Kirpo sormus sormestani". SKVR II 47. — Repola · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 27 asun kaioissa sovissa, Kasva kaioissa sovissa, 28 kasvan leivän kannikoissa Kasvan leivän kannikasta." 40 kirvesvartta kirjoavi: Kirvesvartta kirjoavi: 47 kirpoi risti rinnaltani, Kirpoi risti rinnoistani,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 234. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 37 Meni itkien kotihin, Läksi itkien kotihin, 38 kallotellen kartanolle. Kallotellen kartanolle, 45 Sitä itken, taattoseni, Sitä iten taattoseni, 47 kirpoi risti rinnaltani, Kirpo risti rinnoltani, Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 59 kirpoi sormus sormestani, Sormus kirpo sormestani, 64 vyötä kullaista kutovi: Vyötä kullaista kuotaah, 68 vaivoja vetistäjällä! Vaivoja vesistäjällä. 73 sinisilkit silmiltäni, Sini silkit silmiltäni, 74 punanauhat pääni päältä." Punapäret pääni päältä, 75 Emo aitan portahalla *Emo aitan portahalla,* 87 Taitoin vastan taatolleni, Taiton vassan taatolleni, 88 toisen taitoin maammolleni, Toisen taiton maammolleni, SKVR I1 233. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 37 Meni itkien kotihin, Läksi itkien kotihin, 38 kallotellen kartanolle. Kallottellen kartanolle. 47 kirpoi risti rinnaltani, "Kirpo risti rinnaltani, 59 kirpoi sormus sormestani, Kirpo sormus sormestani, SKVR I1 208. — Jyskyjärvi · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 37 Meni itkien kotihin, Meni itkien kotihin, 38 kallotellen kartanolle. Kallotteli kartanolle. 47 kirpoi risti rinnaltani, "Kirpo risti rinnaltani." 59 kirpoi sormus sormestani, "Kirpo sormus sormestani". SKVR II 47. — Repola · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 27 asun kaioissa sovissa, Kasva kaioissa sovissa, 28 kasvan leivän kannikoissa Kasvan leivän kannikasta." 40 kirvesvartta kirjoavi: Kirvesvartta kirjoavi: 47 kirpoi risti rinnaltani, Kirpoi risti rinnoistani, SKVR I1 222. — Vuokkiniemi · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 47 kirpoi risti rinnaltani, "Hyvä risti rinnaltani, 48 kaune vyöstäni karisi, Kaunis vyöstäni karisi, 92 astuinpa läpi ahosta: Astuvi ahosta läpi, 93 Osmoinen orosta virkkoi, Osmonen orosta virkko,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 117–188
Ema keelab tal kurvastada ning käsib hoopis rõõmustada ja ilusates riietes käia.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII1 221 b. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 119 "Elä itke, tyttäreni, "Elä itke, tyttäreni, 120 nuorna saamani, nureksi! nuorra saamani, nureksit?" 127 Astu aittahan mäelle mene aittahan mäelle, 141 Kuulin Kuuttaren kutovan, Kuulin Kuuttaren kotovan, Veel ühiseid värsse (9)
Kalevala See laul 142 Päivättären kehreävän Päivättären ketreävän; 145 "Minä luoksi luontelime, minä luokse luonteleme, 153 "Antoi Kuutar kultiansa, Anto Kuutar kultiansa, 155 Minä kullat kulmilleni, minä kullat kulmilleni, 156 päälleni hyvät hopeat! päälleni hyvät hopeat, 161 riisuin kullat kulmiltani, otti kullat kulmiltani, 162 päältäni hyvät hopeat, päältäni hyvät hopeat. 171 Pane paita palttinainen, ota paita palttinainen, 172 liitä liinan-aivinainen, liitä liinan aivinaisen, JR 83072 — Narvusi · 1946 · Maria Virolainen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 119 "Elä itke, tyttäreni, "Älä itke tyttäreni 127 Astu aittahan mäelle mene aittahan mäelle, 130 lipas lippahan lomassa. lipas lippahan tasalla. 155 Minä kullat kulmilleni, löysin kullat kulmilleni SKVR VII1 221. — Ilomantsi · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 141 Kuulin Kuuttaren kutovan, Kuuli Kuuttaren kutovan, 142 Päivättären kehreävän Päivättären ketreävän. 155 Minä kullat kulmilleni, Minä kullat kulmilleni, 156 päälleni hyvät hopeat! Päälleni hyvät hopeet. SKVR I1 238. — Uhtua · 1872 · A. Berner · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 122 tulet muita vuolahampi; Tulet muita vuolahampi. 125 kolmas kuorekokkaroita: Kolmas kuorekakkaroita, 126 tulet muita kaunihimpi. Tulet muita kaunehempi." 129 Siell' on arkku arkun päällä, Siell' on arkku arkun peällä, TEM 3, 11/3 — Tallinn · 1922 · Paul Ariste (Berg) · Võrdle kõrvuti
Eesti Rahvaluule Arhiivis hoitav laul, mis ei ole eesti keeles; viide avab selle teksti lugemisvaates.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII1 221 b. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 119 "Elä itke, tyttäreni, "Elä itke, tyttäreni, 120 nuorna saamani, nureksi! nuorra saamani, nureksit?" 127 Astu aittahan mäelle mene aittahan mäelle, 141 Kuulin Kuuttaren kutovan, Kuulin Kuuttaren kotovan, Veel ühiseid värsse (9)
Kalevala See laul 142 Päivättären kehreävän Päivättären ketreävän; 145 "Minä luoksi luontelime, minä luokse luonteleme, 153 "Antoi Kuutar kultiansa, Anto Kuutar kultiansa, 155 Minä kullat kulmilleni, minä kullat kulmilleni, 156 päälleni hyvät hopeat! päälleni hyvät hopeat, 161 riisuin kullat kulmiltani, otti kullat kulmiltani, 162 päältäni hyvät hopeat, päältäni hyvät hopeat. 171 Pane paita palttinainen, ota paita palttinainen, 172 liitä liinan-aivinainen, liitä liinan aivinaisen, SKVR VII1 221. — Ilomantsi · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 141 Kuulin Kuuttaren kutovan, Kuuli Kuuttaren kutovan, 142 Päivättären kehreävän Päivättären ketreävän. 155 Minä kullat kulmilleni, Minä kullat kulmilleni, 156 päälleni hyvät hopeat! Päälleni hyvät hopeet. SKVR I1 234. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 122 tulet muita vuolahampi; Tulet muita muolahampi, 123 toinen syö sianlihoa: Toinen syö sian lihoa, 126 tulet muita kaunihimpi. Tulet muita kaunihimpi." 127 Astu aittahan mäelle Astu aittahan mäellä, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 130 lipas lippahan lomassa. Lipas lippahan lomaan.* SKVR VII1 221 a. — Ilomantsi · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 127 Astu aittahan mäelle "Mene aittahan mäelle, 141 Kuulin Kuuttaren kutovan, Kuulin Kuuttaren kutovan 146 likelle lähentelime. Likelle likentelimme; 155 Minä kullat kulmilleni, Minä kullat kulmilleni, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 171 Pane paita palttinainen, Ota paita palttinainen, SKVR VII1 216. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 119 "Elä itke, tyttäreni, "Elä itke, tyttäreni, 120 nuorna saamani, nureksi! nuorra saamani, nureksit?" 127 Astu aittahan mäelle mene aittahan mäelle, 171 Pane paita palttinainen, pane paita palttinainen, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 172 liitä liinan-aivinainen, liitä liinan aivinainen,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 189–254
Tütar nutab aina edasi ja ütleb, et ei taha minna vanale mehele naiseks.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII2 2122. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 217 "Parempi minun olisi, Parempi minun olisi, 218 parempi olisi ollut parempi olisin ollut 219 syntymättä, kasvamatta, syntymättä, kasvamatta, 223 Oisin kuollut kuusiöisnä, Kun oisin kuollut kuusi öissä, SKVR XIII4 10699. — Koivisto · 1938 · Ulla Mannonen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 223 Oisin kuollut kuusiöisnä, Kun oisin mie kuollut kuusiöisnä, 224 kaonnut kaheksanöisnä, Kaonnut kaheksaöisnä, 227 pikkaraisen pientaretta, Pikkaraisen pientaretta, 228 emon itkua vähäisen, Emon itkua vähäsen, SKVR I3 2020. — Uhtua · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 201 kuin on vellova vetonen Niinkun vellova vetonen, 202 eli aalto altahassa. Eli aalto altahassa, 208 vesi kaivossa syvässä. Vesi kaivossa syvässä. SKVR VII2 2017. — Ilomantsi · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 209 "Usein nyt minun utuisen, Usein minun utusen 212 vesakoissa viehkuroivi, Vesakoissa viehkuroi, 213 nurmessa nuhaelevi, Nurmessa nuhaelevi, SKVR VII2 2119. — Pohjois-Karjala · 1870 · O. A. J. Keinänen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 218 parempi olisi ollut Parempi olisi ollut; 223 Oisin kuollut kuusiöisnä, Oisin kuollut kuusiöisnä, 224 kaonnut kaheksanöisnä, Kaonnut kaheksanöisnä
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII2 2122. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 217 "Parempi minun olisi, Parempi minun olisi, 218 parempi olisi ollut parempi olisin ollut 219 syntymättä, kasvamatta, syntymättä, kasvamatta, 223 Oisin kuollut kuusiöisnä, Kun oisin kuollut kuusi öissä, SKVR I3 2020. — Uhtua · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 201 kuin on vellova vetonen Niinkun vellova vetonen, 202 eli aalto altahassa. Eli aalto altahassa, 208 vesi kaivossa syvässä. Vesi kaivossa syvässä. SKVR VII2 2017. — Ilomantsi · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 209 "Usein nyt minun utuisen, Usein minun utusen 212 vesakoissa viehkuroivi, Vesakoissa viehkuroi, 213 nurmessa nuhaelevi, Nurmessa nuhaelevi,
Värsid 255–370
Mures ringi hulkudes eksib ta laande, jõuab võõrale mererannale, läheb end pesema ja upub.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR XIII1 571. — Etelä-Karjala · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 335 elköhön minun isoni Elköö minun isoni 343 elköhön minun emoni Elköö minun emoni 345 panko vettä taikinahan Panko vettä taikinaasa 353 juottako sotaoritta Juottako sotaorosta SKVR XIII1 1216. — Pyhäjärvi Vpl. · 1854 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 335 elköhön minun isoni "Elköhön minun isoni 343 elköhön minun emoni "Elköhön minun emoni 345 panko vettä taikinahan ottako vettä taikinahan, 353 juottako sotaoritta juottako sota-oria SKVR XIII1 1286. — Rautu · 1854 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 307 Aino neiti neljänneksi, minä neito neljänneksi, 308 vitsan varpa viienneksi! vitsan varpa viienneksi, 311 sukkansa sulalle maalle, sukkani sulalle maalle 313 helmet hietarantaselle, helmet hiekka-rantaselle, SKVR VII2 1989. — Eno · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 273 "Syäntäni tuimelevi, Syäntäni tuimeloo, 274 päätäni kivistelevi. päätäni kivistelöö, 275 Eikä tuima tuimemmasti, eikä tuima tuimem̄asti, 276 kipeämmästi kivistä, kipemästi kivistäk, SKVR VII1 233. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 309 Heitti paitansa pajulle, Heitin paitani pajulle, 310 hamehensa haapaselle, hameheni haapaselle, 311 sukkansa sulalle maalle, sukkani sulalle maalle 312 kenkänsä vesikivelle, kenkäni vesikivelle,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR XIII1 571. — Etelä-Karjala · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 335 elköhön minun isoni Elköö minun isoni 343 elköhön minun emoni Elköö minun emoni 345 panko vettä taikinahan Panko vettä taikinaasa 353 juottako sotaoritta Juottako sotaorosta SKVR VII2 1989. — Eno · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 273 "Syäntäni tuimelevi, Syäntäni tuimeloo, 274 päätäni kivistelevi. päätäni kivistelöö, 275 Eikä tuima tuimemmasti, eikä tuima tuimem̄asti, 276 kipeämmästi kivistä, kipemästi kivistäk, SKVR VII1 233. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 309 Heitti paitansa pajulle, Heitin paitani pajulle, 310 hamehensa haapaselle, hameheni haapaselle, 311 sukkansa sulalle maalle, sukkani sulalle maalle 312 kenkänsä vesikivelle, kenkäni vesikivelle, SKVR V1 986. — Toksova · 1847 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 311 sukkansa sulalle maalle, sukkani sulalle maalle 313 helmet hietarantaselle, helmet hiekkarantaselle 323 kilahti kivi vetehen, kivi kirposi vetehen 324 paasi pohjahan pakeni, paasi pohjahan pakeni SKVR VII1 223. — Suistamo · 1847 · R. Polén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 307 Aino neiti neljänneksi, Miepä neiti neljänneksi. 311 sukkansa sulalle maalle, Sukkani sulalle maalle, 314 sormukset somerikolle. Sormukset somerikolle,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 371–434
Loomad saadavad jänese viima Joukahaise õe Aino koju sõnumit tema surmast.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII1 215. — Ilomantsi · 1846 · R. Polén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 373 Kukas nyt sanan saatantahan, Hukka sanan saatantahan 377 Karhu sanan saatantahan, Kenpä sanan saatantahan 379 Ei karhu sanoa saata: Ei saata karhu sanoa, 381 Kukas sanan saatantahan, Karhu sanan saatannahan! Veel ühiseid värsse (12)
Kalevala See laul 385 Susi sanan saatantahan, Kenpäs sanan saatantahan 387 Ei susi sanoa saata: Ei saata hukka sanoa, 393 Repo sanan saatantahan, Repo sanan saatantahan 395 Ei repo sanoa saata: Ei saata repo sanoa: 401 Jänö sanan saatantahan, Jänö sanan saatantahan 408 ristisuu ripottamahan Risti-suu ripattamahan 417 isännällen iltaseksi, Isännälle iltaseksi, 419 tyttären välipaloiksi, Tyttären välipalaksi, 420 pojan puolipäiväseksi?" Pojan puolipäiväseksi." 425 Läksin sanan saatantahan, Läksin sanan saatantahan 428 tinarinta riutununna, Tina rinta riutununna, 430 vyö vaski valahtanunna: Vyö-vaski valahtununna? SKVR VII1 212. — Tuupovaara · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 373 Kukas nyt sanan saatantahan, Kukas sanan saatantaan, 381 Kukas sanan saatantahan, Jänis sanan saatantaan. 385 Susi sanan saatantahan, Läksin sanan saatantaan, 403 Jänis varman vastaeli: Jänis varmon vastaella: SKVR VII1 237. — Korpiselkä · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 373 Kukas nyt sanan saatantahan, Hukka sanan saatantahan; 377 Karhu sanan saatantahan, Kenpä sanan saatantahan 381 Kukas sanan saatantahan, Repo sanan saatantahan; 385 Susi sanan saatantahan, Mössi sanan saatantahan etc. Veel ühiseid värsse (5)
Kalevala See laul 393 Repo sanan saatantahan, tulin sanan saatantahan 401 Jänö sanan saatantahan, Jänis sanan saatantahan etc. 415 "Saitko, kiero, keittimiksi, "Tulit, kiero, keittimiksi, 416 paltsasilmä, paistimiksi, paltsasilmä, paistimiksi!" 425 Läksin sanan saatantahan, Kenpä sanan saatantahan etc. SKVR II 51. — Porajärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 373 Kukas nyt sanan saatantahan, Hukka sanan saatantahan. 377 Karhu sanan saatantahan, Kenpä sanan saatantahan 381 Kukas sanan saatantahan, Jänö sanan saatantahan. 417 isännällen iltaseksi, Isännälle iltaseksi, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 420 pojan puolipäiväseksi?" Po⌈i⌉jan puolipäiväseksi, SKVR VII1 217. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 373 Kukas nyt sanan saatantahan, Kuka sanan saatantahan 377 Karhu sanan saatantahan, Repo sanan saatantahan; 381 Kukas sanan saatantahan, Susi sanan saatantahan; 385 Susi sanan saatantahan, Karhu sanan saatantahan; Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 393 Repo sanan saatantahan, Jänö sanan saatantahan.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII1 215. — Ilomantsi · 1846 · R. Polén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 373 Kukas nyt sanan saatantahan, Hukka sanan saatantahan 377 Karhu sanan saatantahan, Kenpä sanan saatantahan 379 Ei karhu sanoa saata: Ei saata karhu sanoa, 381 Kukas sanan saatantahan, Karhu sanan saatannahan! Veel ühiseid värsse (12)
Kalevala See laul 385 Susi sanan saatantahan, Kenpäs sanan saatantahan 387 Ei susi sanoa saata: Ei saata hukka sanoa, 393 Repo sanan saatantahan, Repo sanan saatantahan 395 Ei repo sanoa saata: Ei saata repo sanoa: 401 Jänö sanan saatantahan, Jänö sanan saatantahan 408 ristisuu ripottamahan Risti-suu ripattamahan 417 isännällen iltaseksi, Isännälle iltaseksi, 419 tyttären välipaloiksi, Tyttären välipalaksi, 420 pojan puolipäiväseksi?" Pojan puolipäiväseksi." 425 Läksin sanan saatantahan, Läksin sanan saatantahan 428 tinarinta riutununna, Tina rinta riutununna, 430 vyö vaski valahtanunna: Vyö-vaski valahtununna? SKVR VII1 212. — Tuupovaara · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 373 Kukas nyt sanan saatantahan, Kukas sanan saatantaan, 381 Kukas sanan saatantahan, Jänis sanan saatantaan. 385 Susi sanan saatantahan, Läksin sanan saatantaan, 403 Jänis varman vastaeli: Jänis varmon vastaella: SKVR VII1 237. — Korpiselkä · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 373 Kukas nyt sanan saatantahan, Hukka sanan saatantahan; 377 Karhu sanan saatantahan, Kenpä sanan saatantahan 381 Kukas sanan saatantahan, Repo sanan saatantahan; 385 Susi sanan saatantahan, Mössi sanan saatantahan etc. Veel ühiseid värsse (5)
Kalevala See laul 393 Repo sanan saatantahan, tulin sanan saatantahan 401 Jänö sanan saatantahan, Jänis sanan saatantahan etc. 415 "Saitko, kiero, keittimiksi, "Tulit, kiero, keittimiksi, 416 paltsasilmä, paistimiksi, paltsasilmä, paistimiksi!" 425 Läksin sanan saatantahan, Kenpä sanan saatantahan etc. SKVR II 51. — Porajärvi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 373 Kukas nyt sanan saatantahan, Hukka sanan saatantahan. 377 Karhu sanan saatantahan, Kenpä sanan saatantahan 381 Kukas sanan saatantahan, Jänö sanan saatantahan. 417 isännällen iltaseksi, Isännälle iltaseksi, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 420 pojan puolipäiväseksi?" Po⌈i⌉jan puolipäiväseksi, SKVR VII1 217. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 373 Kukas nyt sanan saatantahan, Kuka sanan saatantahan 377 Karhu sanan saatantahan, Repo sanan saatantahan; 381 Kukas sanan saatantahan, Susi sanan saatantahan; 385 Susi sanan saatantahan, Karhu sanan saatantahan; Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 393 Repo sanan saatantahan, Jänö sanan saatantahan.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 435–518
Ema nutab ööd ja päevad oma uppunud tütart.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 233. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 454 ripe'ille rinnoillensa. *Ripeille rin̄oilleni,* 471 vieri maahan maan hyväksi, *Viere maahan maan hyviksi."* 483 joka luo'on partahalle Joka joen partahalle. 490 Yksi kukkui: "lemmen, lemmen!" kukku: lemmen, lemmen, SKVR VII4 loitsut 2757. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 470 maahan alle jalkojensa; maahan alle jalkojensa: 484 kunnas kultainen yleni; kunnas kultanen yleni. 485 kunki kunnahan kukulle kulta kunnahan kukuille, SKVR VII3 3948. — Impilahti · 1847 · R. Polén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 462 punasuille sukkasille. Punasille sukkasille, 490 Yksi kukkui: "lemmen, lemmen!" Yksi kukku: lemmen, lemmen, 493 Kuka kukkui: "lemmen, lemmen!" Kuka kukku: lemmen, lemmen, SKVR III2 1417. — Soikkola · 1881 · Volmari Porkka · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 447 Emo itki, kyynel vieri: Neitoi itki, kyynel vieri 454 ripe'ille rinnoillensa. Ripehille rinnoillee; 471 vieri maahan maan hyväksi, Kyynel vieri maan hyväksi.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 233. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 454 ripe'ille rinnoillensa. *Ripeille rin̄oilleni,* 471 vieri maahan maan hyväksi, *Viere maahan maan hyviksi."* 483 joka luo'on partahalle Joka joen partahalle. 490 Yksi kukkui: "lemmen, lemmen!" kukku: lemmen, lemmen, SKVR VII4 loitsut 2757. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 470 maahan alle jalkojensa; maahan alle jalkojensa: 484 kunnas kultainen yleni; kunnas kultanen yleni. 485 kunki kunnahan kukulle kulta kunnahan kukuille, SKVR VII3 3948. — Impilahti · 1847 · R. Polén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 462 punasuille sukkasille. Punasille sukkasille, 490 Yksi kukkui: "lemmen, lemmen!" Yksi kukku: lemmen, lemmen, 493 Kuka kukkui: "lemmen, lemmen!" Kuka kukku: lemmen, lemmen,
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 29 rahvalaulust on 10 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 12 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
1. värss · 9 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 1–20 — Aino ja · 3 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
3. värss · 9 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
8. värss · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
13. värss · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
27. värss · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
30. värss · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 31–38 — Korujen riistäminen · 5 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 37–116 — Itkien kotiin · 12 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
73. värss · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 79–116 — Ainon kertomus äidille · 1 laul
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 117–190 — Äidin neuvot · 9 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
122. värss · 6 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
135. värss · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
138. värss · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
157. värss · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 197–208 — Miten on mieli miekkosien · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
209. värss · 10 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 209–216 — Suru ruumiissa · 16 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 217–230 — Parempi syntymättä · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 235–254 — Itkun syy · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 273–280 — Suru kivistää · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
275. värss · 19 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
278. värss · 12 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 281–292 — Ei mua isoni itke · 10 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
301. värss · 8 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 331–370 — Ainon varoitukset omaisille · 13 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 439–446 — Äidin varoitus · 2 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 489–504 — Käen kukunta · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
492. värss · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud