Kalevala, 5. runo
Väinämöinen õngitseb Ainot
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 28 rahvalaulu 4 paigast. Ülejäänud 22 teksti ei ole kaardil: 15 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 koguja koostatud või toimetatud tekst; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 5 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (21), Kiimaisjärvi (3), Pistojärvi (2), Uhtua (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Selle runoga ühiseid värsse on 38 rahvalaulul 6 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (25), Uhtua (5), Kiimaisjärvi (3), Pistojärvi (3).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 6 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (25)
3–6 laulu
- Uhtua (5)
- Kiimaisjärvi (3)
- Pistojärvi (3)
1–2 laulu
- Ilomantsi (1)
- Tuupovaara (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–72 Väinämöinen läheb Joukahaise õde merest püüdma ja saab ta õnge; neiu on muutunud imelikuks kalaks.
- Värsid 73–133 Ta tahab kala tükkideks lõigata, kuid kala libiseb käest merre ja ütleb sealt, kes ta on.
- Värsid 134–163 Väinämöinen püüab nii sõnade kui ka püünistega kala tagasi saada, kuid asjata.
- Värsid 164–241 Raske südamega läheb ta koju ja saab oma surnud emalt nõu minna Pohja neidu kosima.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde. Lõigud on jaotatud W. F. Kirby tõlke (1907) järgi; Lönnroti enda kokkuvõttes on selle runo värsivahemikud osalt teistsugused.
Paigad selles runos: Ahtola, Lappi, Pohjola, Joukola, Kalevala, Väinölä
Värsid 1–72
Väinämöinen läheb Joukahaise õde merest püüdma ja saab ta õnge; neiu on muutunud imelikuks kalaks.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 28 rahvalaulu 4 paigast. Ülejäänud 22 teksti ei ole kaardil: 15 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 koguja koostatud või toimetatud tekst; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 5 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (21), Kiimaisjärvi (3), Pistojärvi (2), Uhtua (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Selle runoga ühiseid värsse on 38 rahvalaulul 6 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (25), Uhtua (5), Kiimaisjärvi (3), Pistojärvi (3).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 6 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (25)
3–6 laulu
- Uhtua (5)
- Kiimaisjärvi (3)
- Pistojärvi (3)
1–2 laulu
- Ilomantsi (1)
- Tuupovaara (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 758. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 17 "Sano nyt, Untamo, unesi, "Sano untamo unesi, 31 pikkuisessa pirttisessä, Pikkusessa pirttisessä, 33 kiven kirjavan kylessä, Kirjavan kiven sisässä, 50 vapa vaskinen vapisi, Vapa vaskinen vapisi, SKVR I1 262. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 47 käeksellä kääntelijä. Käeksellä käänteliä 50 vapa vaskinen vapisi, Vapa vaskinen vapisi, 52 nuora kultainen kulisi. Nuora kultanen kulisi 56 taimen takrarautahansa. Taimen takrarautahasa. SKVR I1 273. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 45 Siin' oli ongella olija, "Olin ongella olia 50 vapa vaskinen vapisi, Vapa vaskinen vapisi." 51 hope'inen siima siukui, Hopiainen siima siuku. 56 taimen takrarautahansa. Tarttu taimen takrahansa, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 57 Sen veti venosehensa, Sen veti venosehensa. SKVR I1 278. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 39 otti ongen taskuhunsa, Otti ongen taskustansa, 50 vapa vaskinen vapisi, Vapa vaskinen vapisi; 51 hope'inen siima siukui, Hopiainen siima siuku, 56 taimen takrarautahansa. Taimen takrarautahansa, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 57 Sen veti venosehensa, Hän veti venosehensa. SKVR I1 275. — Vuokkiniemi · 1881 · Kaarle Krohn · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 50 vapa vaskinen vapisi, Vapa vaskinen vapisi 51 hope'inen siima siukui, Hopiainen siima siukui, 56 taimen takrarautahansa. Taimen takrarautahani." 57 Sen veti venosehensa, Sen veti venosehensa, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 58 talui talkapohjahansa. Talu talkapohjahansa,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR I2 758. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 17 "Sano nyt, Untamo, unesi, "Sano untamo unesi, 31 pikkuisessa pirttisessä, Pikkusessa pirttisessä, 33 kiven kirjavan kylessä, Kirjavan kiven sisässä, 50 vapa vaskinen vapisi, Vapa vaskinen vapisi, SKVR I1 262. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 47 käeksellä kääntelijä. Käeksellä käänteliä 50 vapa vaskinen vapisi, Vapa vaskinen vapisi, 52 nuora kultainen kulisi. Nuora kultanen kulisi 56 taimen takrarautahansa. Taimen takrarautahasa. SKVR I1 273. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 45 Siin' oli ongella olija, "Olin ongella olia 50 vapa vaskinen vapisi, Vapa vaskinen vapisi." 51 hope'inen siima siukui, Hopiainen siima siuku. 56 taimen takrarautahansa. Tarttu taimen takrahansa, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 57 Sen veti venosehensa, Sen veti venosehensa. SKVR I1 278. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 39 otti ongen taskuhunsa, Otti ongen taskustansa, 50 vapa vaskinen vapisi, Vapa vaskinen vapisi; 51 hope'inen siima siukui, Hopiainen siima siuku, 56 taimen takrarautahansa. Taimen takrarautahansa, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 57 Sen veti venosehensa, Hän veti venosehensa. SKVR I1 261. — Vuokkiniemi · 1829 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 50 vapa vaskinen vapisi, Vapa vaskinen tutisi, 51 hope'inen siima siukui, Hopioinen siima siuku, 57 Sen veti venosehensa, Sen veti venosehensa, 63 Sileähk' on siikaseksi, "Siliehk' on siikaseksi.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 73–133
Ta tahab kala tükkideks lõigata, kuid kala libiseb käest merre ja ütleb sealt, kes ta on.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 265. — Vuokkiniemi · 1871 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 80 murkinaisiksi muruiksi, Murkinaisiksi muruiksi, 81 lohisiksi lounahiksi, Lohisiksi lounasiksi." 86 kala kirjo kimmeltihe Kala kirjo kimmastihi. 92 kupahalla kuuennella; Kupahalla kuuvennella, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 95 seitsemännellä selällä, Selällä seittšemennellä, 102 kala palstoin pannaksesi, Kala palstoim pannakseni, 113 sijasi levittäjäksi, Sijasi levittäjäksi, 114 päänalaisen laskijaksi, Peän alaisen laskijaksi. 129 "Ohoh, sinua, ukko utra, "Ohoh silma, ukko utra, 131 kun et tuntenut piteä Kuin et tuntenut piteä 132 Vellamon vetistä neittä, Vellamon vetistä neittä! SKVR I1 262. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 73 Vyöll' on veitsi Väinämöisen, "Vyöll' on veitsi Väinämöisen, 77 kalan palstoin pannaksensa, Kala palstoin pan̄akseni 80 murkinaisiksi muruiksi, Murkkinaisiksi muruiksi, 86 kala kirjo kimmeltihe Kala kirjo kammertihin. Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 102 kala palstoin pannaksesi, Kala palstoin pannaksesi, 109 "Olinpa minä tuleva Olinpa mie tuleva, 114 päänalaisen laskijaksi, Päänalasen laskiaksi. 118 valkean virittäjäksi, Valkian virittäjäksi, 131 kun et tuntenut piteä Kun et tuntenut piteä 132 Vellamon vetistä neittä, Vellamon vetistä neittä. SKVR I1 670. — Pistojärvi · 1872 · A. Berner · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 73 Vyöll' on veitsi Väinämöisen, "Veits' on vyöllä Väinämöisen, 77 kalan palstoin pannaksensa, Kala palstoin pannakseni, 80 murkinaisiksi muruiksi, Murkinaiseksi muruksi, 85 lohi loimahti merehen, Lohi loiskahti merehe, Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 86 kala kirjo kimmeltihe Kala kirjo kimmertihi, 101 lohi leikkaellaksesi, Lohin leikkaellaksesi, 102 kala palstoin pannaksesi, Kalan palstoin pannaksesi; 115 pirtin pienen pyyhkijäksi, Pirtin pienen pyyhkiäksi, 131 kun et tuntenut piteä Tuota et tuntenut piteä 132 Vellamon vetistä neittä, Vellamon vetistä neittä, SKVR I1 646. — Vuokkiniemi · 1877 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 73 Vyöll' on veitsi Väinämöisen, "Veitts' on vyöllä Väinämöisen, 80 murkinaisiksi muruiksi, Murkinaisikse muruikse, 86 kala kirjo kimmeltihe Kala kirjo kimmertäyty. 91 vihurilla viiennellä, Vihurilla viiennellä, SKVR I1 275. — Vuokkiniemi · 1881 · Kaarle Krohn · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 73 Vyöll' on veitsi Väinämöisen, Veitsi (olis) vyöllä Väinämöisen, 77 kalan palstoin pannaksensa, Kala palstoin pannakseni 80 murkinaisiksi muruiksi, Murkinaisiksi muruiksi, 86 kala kirjo kimmeltihe Kala kirjo kimmertihe.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 262. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 73 Vyöll' on veitsi Väinämöisen, "Vyöll' on veitsi Väinämöisen, 77 kalan palstoin pannaksensa, Kala palstoin pan̄akseni 80 murkinaisiksi muruiksi, Murkkinaisiksi muruiksi, 86 kala kirjo kimmeltihe Kala kirjo kammertihin. Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 102 kala palstoin pannaksesi, Kala palstoin pannaksesi, 109 "Olinpa minä tuleva Olinpa mie tuleva, 114 päänalaisen laskijaksi, Päänalasen laskiaksi. 118 valkean virittäjäksi, Valkian virittäjäksi, 131 kun et tuntenut piteä Kun et tuntenut piteä 132 Vellamon vetistä neittä, Vellamon vetistä neittä. SKVR I1 624. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 85 lohi loimahti merehen, Lohi loiskahti mereh, 86 kala kirjo kimmeltihe Kala kirjo kimmertih, 91 vihurilla viiennellä, Vihurilla viiennällä. 95 seitsemännellä selällä, Seittemennellä selällä, SKVR I1 278. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 80 murkinaisiksi muruiksi, Murkinaisiks muruiks, 81 lohisiksi lounahiksi, Lohisiksi lounaiksi." 86 kala kirjo kimmeltihe Kala kirjo kim̄elti⌈in⌉, 89 Äsken päätänsä ylenti, Ässen päätänsä ylenti SKVR I1 272. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 81 lohisiksi lounahiksi, "Lohisiksi lounahiksi." 88 venehestä Väinämöisen. Venehestä Väinämöisen, 117 tulen tuojaksi tupahan, Tuopin tuojaksi tupahan, 118 valkean virittäjäksi, Valkian virittäjäksi. SKVR I1 264. — Vuokkiniemi · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 85 lohi loimahti merehen, Lohi loiskahti mereh, 93 nosti kättä oikeata, Nosti kättä oikiata, 94 näytti jalkoa vasenta Nosti jalkoa vasenta: 121 olutkannun kantajaksi, Kannun kaksin kantajaksi,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 134–163
Väinämöinen püüab nii sõnade kui ka püünistega kala tagasi saada, kuid asjata.
Värsid 164–241
Raske südamega läheb ta koju ja saab oma surnud emalt nõu minna Pohja neidu kosima.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII2 2765 α. — Tuupovaara · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 199 kerran keskipäivälläki: Kerran keskipäivälläi, 204 sill' ei kuulu kukkuvaksi, Kuin ei kuulu kukkuvaksi, 205 päivän laskun laulavaksi Päivän laskun laulavaksi. SKVR VII2 2350. — Ilomantsi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 199 kerran keskipäivälläki: Kerran keskip äivälläki. 204 sill' ei kuulu kukkuvaksi, Kuin ei kuulu kukkuvaksi, 205 päivän laskun laulavaksi Päivän laskun laulavaksi? SKVR I1 670. — Pistojärvi · 1872 · A. Berner · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 168 "Ohoh, hullu, hulluuttani, "Oh, hullu, hulluuttasi, 169 vähämieli, miehuuttani! Vähämieli, miehuuttasi! 182 Vellamon vetistä neittä, Vellamon vetistä neittä,
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII2 2765 α. — Tuupovaara · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 199 kerran keskipäivälläki: Kerran keskipäivälläi, 204 sill' ei kuulu kukkuvaksi, Kuin ei kuulu kukkuvaksi, 205 päivän laskun laulavaksi Päivän laskun laulavaksi. SKVR VII2 2350. — Ilomantsi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 199 kerran keskipäivälläki: Kerran keskip äivälläki. 204 sill' ei kuulu kukkuvaksi, Kuin ei kuulu kukkuvaksi, 205 päivän laskun laulavaksi Päivän laskun laulavaksi?
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 10 rahvalaulust on 4 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 5 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 5–12 — Väinämöisen itku · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 19–20 — Ahtola ja · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 59–72 — Outo kala · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 196–207 — Väinämöisen valitus · 2 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
203. värss · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud