← RunoVerse

Kalevala, 5. runo

Väinämöinen õngitseb Ainot

RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 28 rahvalaulu 4 paigast. Ülejäänud 22 teksti ei ole kaardil: 15 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 koguja koostatud või toimetatud tekst; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 5 teiste ülestähenduste duplikaati.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (21), Kiimaisjärvi (3), Pistojärvi (2), Uhtua (2).

  • 4 või rohkem laulu
  • 2–3 laulu
  • 1 laul
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 4 paika

4 või rohkem laulu

2–3 laulu

50 teksti loend

Selle runoga ühiseid värsse on 38 rahvalaulul 6 paigast.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (25), Uhtua (5), Kiimaisjärvi (3), Pistojärvi (3).

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 6 paika

7 või rohkem laulu

3–6 laulu

1–2 laulu

Mis selles runos juhtub

  1. Värsid 1–72 Väinämöinen läheb Joukahaise õde merest püüdma ja saab ta õnge; neiu on muutunud imelikuks kalaks.
  2. Värsid 73–133 Ta tahab kala tükkideks lõigata, kuid kala libiseb käest merre ja ütleb sealt, kes ta on.
  3. Värsid 134–163 Väinämöinen püüab nii sõnade kui ka püünistega kala tagasi saada, kuid asjata.
  4. Värsid 164–241 Raske südamega läheb ta koju ja saab oma surnud emalt nõu minna Pohja neidu kosima.

Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde. Lõigud on jaotatud W. F. Kirby tõlke (1907) järgi; Lönnroti enda kokkuvõttes on selle runo värsivahemikud osalt teistsugused.

Paigad selles runos: Ahtola, Lappi, Pohjola, Joukola, Kalevala, Väinölä

Värsid 1–72

Väinämöinen läheb Joukahaise õde merest püüdma ja saab ta õnge; neiu on muutunud imelikuks kalaks.

Soomekeelne tekst, 1849Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907
1Jo oli sanoma saatu,Now the tidings were repeated,
2viety viesti tuonnemmaksiAnd the news was widely rumoured,
3neien nuoren nukkumasta,How the youthful maid had perished,
4kaunihin katoamasta.And the fair one had departed.
5Vaka vanha Väinämöinen,Väinämöinen, old and steadfast,
6tuo tuosta pahoin pahastui:Deeply sorrowed at the tidings;
7itki illat, itki aamut,Wept at evening, wept at morning,
8yöhyet enemmin itki,Spent the livelong night in weeping,
9kun oli kaunis kaatununna,For the fair one who had perished,
10neitonen nukahtanunna,For the maiden who had slumbered,
11mennyt lietohon merehen,In the muddy lake downsunken
12alle aaltojen syvien.To the depths below the billows.
13Astui huollen, huokaellen,Then he went, in sorrow sighing,
14syämellä synkeälläWhile his heart was filled with anguish,
15rannalle meren sinisen.To the blue lake's rocky margin,
16Sanan virkkoi, noin nimesi:And he spoke the words which follow:
17"Sano nyt, Untamo, unesi,"Tell me, Untamo, thou sleeper,
18maku'usi, maan venyjä:Tell me all thy dreams, O idler,
19missä Ahtola asuvi,Where to find the realm of Ahto,
20neiot Vellamon venyvi?"Where dwell Vellamo's fair maidens?"
21Sanoipa Untamo unensa,Sleeper Untamo made answer,
22maku'unsa maan venyjä:And his dreams he thus repeated:
23"Tuolla Ahtola asuvi,"There has Ahto fixed his country,
24neiot Vellamon venyvi.There dwell Vellamo's fair maidens,
25Nenässä utuisen niemen,Near the cloud-encompassed headland,
26päässä saaren terhenisenNear the ever-misty island,
27alla aaltojen syvien,In the depths below the billows,
28päällä mustien mutien.On the black ooze at the bottom.
29"Siellä Ahtola asuvi,"There has Ahto fixed his country,
30neiot Vellamon venyviThere dwell Vellamo's fair maidens,
31pikkuisessa pirttisessä,Living in a narrow chamber,
32kamarissa kaitaisessa,In a little room abiding,
33kiven kirjavan kylessä,With the walls of varied marble,
34paaen paksun kainalossa."In the depths beside the headland."
35Siitä vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen
36vetihe venesijoille.Hastened to his little vessel,
37Silmeävi siimojansa,And he scanned his fishing-tackle,
38katselevi onkiansa;And his hooks with care inspected;
39otti ongen taskuhunsa,Put the tackle in his pocket,
40väkärauan väskyhynsä.And the barbed hooks in his wallet.
41Soutoa melastelevi,Through the waves his boat he ferried,
42päähän saaren saauttavi,Making for the jutting headland,
43nenähän utuisen niemen,To the cape, with clouds encompassed,
44päähän saaren terhenisen.And the ever-misty island.
45Siin' oli ongella olija,Then he set about his fishing,
46aina siimalla asuja,And he watched his angle closely,
47käeksellä kääntelijä.And he held his hand-net ready,
48Laski launihin merelle,Dropped his angle in the water,
49ongitteli, orhitteli:And he fished, and tried his fortune,
50vapa vaskinen vapisi,While the rod of copper trembled,
51hope'inen siima siukui,And the thread of silver whistled,
52nuora kultainen kulisi.And the golden line whirred loudly.
53Jo päivänä muutamana,And at length one day it happened,
54huomenna moniahanaVery early in the morning,
55kala otti onkehensa,On his hook a fish was hanging,
56taimen takrarautahansa.And a salmon-trout was captured.
57Sen veti venosehensa,In the boat he drew it quickly,
58talui talkapohjahansa.And upon the planks he cast it.
59Katselevi, kääntelevi.Then he scanned the fish, and turned it,
60Sanan virkkoi, noin nimesi:And he spoke the words which follow;
61"Onp' on tuo kala kalanen,"'Tis a fish, among the fishes,
62kun en tuota tunnekana!For I never saw its equal,
63Sileähk' on siikaseksi,Smoother is it than a powan,
64kuleahka kuujaseksi,Than a salmon-trout more yellow,
65haleahka haukiseksi,Greyer than a pike I deem it,
66evätöin emäkalaksi;For a female fish too finless,
67ihala imehnoksiki,For a male 'tis far too scaleless;
68päärivatoin neitoseksi,Has no tresses, like a maiden,
69vyötöin veen on tyttöseksi,Nor, like water-nymphs, 'tis belted;
70korvitoin kotikanaksi:Nor is earless like a pigeon;
71luopuisin meriloheksi,It resembles most a salmon,
72syvän aallon ahveneksi."Or a perch from deepest water."

RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 28 rahvalaulu 4 paigast. Ülejäänud 22 teksti ei ole kaardil: 15 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 koguja koostatud või toimetatud tekst; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 5 teiste ülestähenduste duplikaati.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (21), Kiimaisjärvi (3), Pistojärvi (2), Uhtua (2).

  • 4 või rohkem laulu
  • 2–3 laulu
  • 1 laul
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 4 paika

4 või rohkem laulu

2–3 laulu

50 teksti loend

Selle runoga ühiseid värsse on 38 rahvalaulul 6 paigast.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (25), Uhtua (5), Kiimaisjärvi (3), Pistojärvi (3).

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 6 paika

7 või rohkem laulu

3–6 laulu

1–2 laulu

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I2 758. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    17 "Sano nyt, Untamo, unesi,"Sano untamo unesi,
    31 pikkuisessa pirttisessä,Pikkusessa pirttisessä,
    33 kiven kirjavan kylessä,Kirjavan kiven sisässä,
    50 vapa vaskinen vapisi,Vapa vaskinen vapisi,
    Veel ühiseid värsse (5)
    KalevalaSee laul
    51 hope'inen siima siukui,Hopieinen siima siuki
    53 Jo päivänä muutamana,Jo päivänä muutamena,
    57 Sen veti venosehensa,Sen veti venosehensa,
    63 Sileähk' on siikaseksi,Siliähk' on siikaseksi,
    68 päärivatoin neitoseksi,Päärivaton neitoseksi,
  2. SKVR I1 262. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    47 käeksellä kääntelijä.Käeksellä käänteliä
    50 vapa vaskinen vapisi,Vapa vaskinen vapisi,
    52 nuora kultainen kulisi.Nuora kultanen kulisi
    56 taimen takrarautahansa.Taimen takrarautahasa.
    Veel ühiseid värsse (4)
    KalevalaSee laul
    57 Sen veti venosehensa,Sen veti venoh,
    58 talui talkapohjahansa.Talu talkapohjahansa.
    63 Sileähk' on siikaseksi,Siliehk' on siikaseksi,
    68 päärivatoin neitoseksi,Pää rivaton neitoseksi,
  3. SKVR I1 273. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    45 Siin' oli ongella olija,"Olin ongella olia
    50 vapa vaskinen vapisi,Vapa vaskinen vapisi."
    51 hope'inen siima siukui,Hopiainen siima siuku.
    56 taimen takrarautahansa.Tarttu taimen takrahansa,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    57 Sen veti venosehensa,Sen veti venosehensa.
  4. SKVR I1 278. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    39 otti ongen taskuhunsa,Otti ongen taskustansa,
    50 vapa vaskinen vapisi,Vapa vaskinen vapisi;
    51 hope'inen siima siukui,Hopiainen siima siuku,
    56 taimen takrarautahansa.Taimen takrarautahansa,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    57 Sen veti venosehensa,Hän veti venosehensa.
  5. SKVR I1 275. — Vuokkiniemi · 1881 · Kaarle Krohn · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    50 vapa vaskinen vapisi,Vapa vaskinen vapisi
    51 hope'inen siima siukui,Hopiainen siima siukui,
    56 taimen takrarautahansa.Taimen takrarautahani."
    57 Sen veti venosehensa,Sen veti venosehensa,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    58 talui talkapohjahansa.Talu talkapohjahansa,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.

  1. SKVR I2 758. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    17 "Sano nyt, Untamo, unesi,"Sano untamo unesi,
    31 pikkuisessa pirttisessä,Pikkusessa pirttisessä,
    33 kiven kirjavan kylessä,Kirjavan kiven sisässä,
    50 vapa vaskinen vapisi,Vapa vaskinen vapisi,
    Veel ühiseid värsse (5)
    KalevalaSee laul
    51 hope'inen siima siukui,Hopieinen siima siuki
    53 Jo päivänä muutamana,Jo päivänä muutamena,
    57 Sen veti venosehensa,Sen veti venosehensa,
    63 Sileähk' on siikaseksi,Siliähk' on siikaseksi,
    68 päärivatoin neitoseksi,Päärivaton neitoseksi,
  2. SKVR I1 262. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    47 käeksellä kääntelijä.Käeksellä käänteliä
    50 vapa vaskinen vapisi,Vapa vaskinen vapisi,
    52 nuora kultainen kulisi.Nuora kultanen kulisi
    56 taimen takrarautahansa.Taimen takrarautahasa.
    Veel ühiseid värsse (4)
    KalevalaSee laul
    57 Sen veti venosehensa,Sen veti venoh,
    58 talui talkapohjahansa.Talu talkapohjahansa.
    63 Sileähk' on siikaseksi,Siliehk' on siikaseksi,
    68 päärivatoin neitoseksi,Pää rivaton neitoseksi,
  3. SKVR I1 273. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    45 Siin' oli ongella olija,"Olin ongella olia
    50 vapa vaskinen vapisi,Vapa vaskinen vapisi."
    51 hope'inen siima siukui,Hopiainen siima siuku.
    56 taimen takrarautahansa.Tarttu taimen takrahansa,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    57 Sen veti venosehensa,Sen veti venosehensa.
  4. SKVR I1 278. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    39 otti ongen taskuhunsa,Otti ongen taskustansa,
    50 vapa vaskinen vapisi,Vapa vaskinen vapisi;
    51 hope'inen siima siukui,Hopiainen siima siuku,
    56 taimen takrarautahansa.Taimen takrarautahansa,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    57 Sen veti venosehensa,Hän veti venosehensa.
  5. SKVR I1 261. — Vuokkiniemi · 1829 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    50 vapa vaskinen vapisi,Vapa vaskinen tutisi,
    51 hope'inen siima siukui,Hopioinen siima siuku,
    57 Sen veti venosehensa,Sen veti venosehensa,
    63 Sileähk' on siikaseksi,"Siliehk' on siikaseksi.

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.

Värsid 73–133

Ta tahab kala tükkideks lõigata, kuid kala libiseb käest merre ja ütleb sealt, kes ta on.

73Vyöll' on veitsi Väinämöisen,In his waistband Väinämöinen
74pää hopea huotrasessa.Bore a case-knife, silver-hafted,
75Veti veitsen viereltänsä,And he drew the knife of sharpness.
76huotrastansa pää hopeanDrew the case-knife, silver-hafted,
77kalan palstoin pannaksensa,And prepared to slit the salmon,
78lohen leikkaellaksensaAnd to cut the fish to pieces,
79aamuisiksi atrioiksi,Thought to eat it for his breakfast.
80murkinaisiksi muruiksi,Or a snack to make his luncheon,
81lohisiksi lounahiksi,To provide him with a dinner,
82iltaruoiksi isoiksi.And a plenteous supper likewise.
83Alkoi lohta leikkaella,As he would have slit the salmon.
84veitsen viilteä kaloa:And would cut the fish to pieces,
85lohi loimahti merehen,Sprang the salmon in the water,
86kala kirjo kimmeltiheFor the beauteous fish jumped sideways
87pohjasta punaisen purren,From the planking of the red boat,
88venehestä Väinämöisen.From the boat of Väinämöinen.
89Äsken päätänsä ylenti,Thereupon her head she lifted,
90oikeata olkapäätäRaised her shoulders from the water,
91vihurilla viiennellä,On the fifth wave's watery hillock,
92kupahalla kuuennella;From the sixth high wave emerging,
93nosti kättä oikeata,Then her hands in air uplifted,
94näytti jalkoa vasentaAnd displayed her left foot also,
95seitsemännellä selällä,When the seventh wave roses upswelling,
96yheksännen aallon päällä.And upon the ninth wave's summit.
97Sieltä tuon sanoiksi virkki,Thereupon the fish addressed him,
98itse lausui ja pakisi:And it spoke, and thus protested:
99"Oi sie vanha Väinämöinen!"O thou aged Väinämöinen,
100En ollut minä tulevaSurely I have not come hither,
101lohi leikkaellaksesi,Like a salmon, to be slaughtered,
102kala palstoin pannaksesi,Or a fish, to cut to pieces,
103aamuisiksi atrioiksi,Only to become your breakfast,
104murkinaisiksi muruiksi,Or a snack to make your luncheon,
105lohisiksi lounahiksi,To provide you with a dinner.
106iltaruoiksi isoiksi."And a plenteous supper likewise."
107Sanoi vanha Väinämöinen:Said the aged Väinämöinen,
108"Miksi sie olit tuleva?""Wherefore didst thou then come hither?"
109"Olinpa minä tuleva"Therefore 'tis that I have sought thee,
110kainaloiseksi kanaksi,In thine arm like dove to nestle,
111ikuiseksi istujaksi,By thy side to sit for ever,
112polviseksi puolisoksi,On thy knee, as consort sitting,
113sijasi levittäjäksi,To prepare the couch to rest thee,
114päänalaisen laskijaksi,And to smooth thy pillow for thee,
115pirtin pienen pyyhkijäksi,Keep thy little room in order,
116lattian lakaisijaksi,And to sweep the flooring for thee,
117tulen tuojaksi tupahan,In thy room to light the fire,
118valkean virittäjäksi,And to fan the flames up brightly,
119leivän paksun paistajaksi,There large loaves of bread to bake thee,
120mesileivän leipojaksi,Cakes of honey to prepare thee,
121olutkannun kantajaksi,And thy jug of beer to fill thee,
122atrian asettajaksi.And thy dinner set before thee.
123"En ollut merilohia,"I am not a water-salmon,
124syvän aallon ahvenia:Not a perch from deepest water,
125olin kapo, neiti nuori,But a young and lovely maiden,
126sisar nuoren Joukahaisen,Youthful Joukahainen's sister,
127kuta pyyit kuun ikäsi,Whom thou all thy life hast longed for,
128puhki polvesi halasit.Whom thou hast so long desired.
129"Ohoh, sinua, ukko utra,"O thou pitiful old creature,
130vähämieli Väinämöinen,Väinämöinen, void of wisdom,
131kun et tuntenut piteäThou hadst not the wit to hold me,
132Vellamon vetistä neittä,Vellamo's young water-maiden,
133ahon lasta ainokaista!"Me, the darling child of Ahto!"

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 265. — Vuokkiniemi · 1871 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    80 murkinaisiksi muruiksi,Murkinaisiksi muruiksi,
    81 lohisiksi lounahiksi,Lohisiksi lounasiksi."
    86 kala kirjo kimmeltiheKala kirjo kimmastihi.
    92 kupahalla kuuennella;Kupahalla kuuvennella,
    Veel ühiseid värsse (7)
    KalevalaSee laul
    95 seitsemännellä selällä,Selällä seittšemennellä,
    102 kala palstoin pannaksesi,Kala palstoim pannakseni,
    113 sijasi levittäjäksi,Sijasi levittäjäksi,
    114 päänalaisen laskijaksi,Peän alaisen laskijaksi.
    129 "Ohoh, sinua, ukko utra,"Ohoh silma, ukko utra,
    131 kun et tuntenut piteäKuin et tuntenut piteä
    132 Vellamon vetistä neittä,Vellamon vetistä neittä!
  2. SKVR I1 262. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    73 Vyöll' on veitsi Väinämöisen,"Vyöll' on veitsi Väinämöisen,
    77 kalan palstoin pannaksensa,Kala palstoin pan̄akseni
    80 murkinaisiksi muruiksi,Murkkinaisiksi muruiksi,
    86 kala kirjo kimmeltiheKala kirjo kammertihin.
    Veel ühiseid värsse (6)
    KalevalaSee laul
    102 kala palstoin pannaksesi,Kala palstoin pannaksesi,
    109 "Olinpa minä tulevaOlinpa mie tuleva,
    114 päänalaisen laskijaksi,Päänalasen laskiaksi.
    118 valkean virittäjäksi,Valkian virittäjäksi,
    131 kun et tuntenut piteäKun et tuntenut piteä
    132 Vellamon vetistä neittä,Vellamon vetistä neittä.
  3. SKVR I1 670. — Pistojärvi · 1872 · A. Berner · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    73 Vyöll' on veitsi Väinämöisen,"Veits' on vyöllä Väinämöisen,
    77 kalan palstoin pannaksensa,Kala palstoin pannakseni,
    80 murkinaisiksi muruiksi,Murkinaiseksi muruksi,
    85 lohi loimahti merehen,Lohi loiskahti merehe,
    Veel ühiseid värsse (6)
    KalevalaSee laul
    86 kala kirjo kimmeltiheKala kirjo kimmertihi,
    101 lohi leikkaellaksesi,Lohin leikkaellaksesi,
    102 kala palstoin pannaksesi,Kalan palstoin pannaksesi;
    115 pirtin pienen pyyhkijäksi,Pirtin pienen pyyhkiäksi,
    131 kun et tuntenut piteäTuota et tuntenut piteä
    132 Vellamon vetistä neittä,Vellamon vetistä neittä,
  4. SKVR I1 646. — Vuokkiniemi · 1877 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    73 Vyöll' on veitsi Väinämöisen,"Veitts' on vyöllä Väinämöisen,
    80 murkinaisiksi muruiksi,Murkinaisikse muruikse,
    86 kala kirjo kimmeltiheKala kirjo kimmertäyty.
    91 vihurilla viiennellä,Vihurilla viiennellä,
    Veel ühiseid värsse (5)
    KalevalaSee laul
    92 kupahalla kuuennella;Kupahalla kuuvennella,
    95 seitsemännellä selällä,*Seittšemennellä selällä.*
    102 kala palstoin pannaksesi,Kala pärštöin pannakšeśi,
    132 Vellamon vetistä neittä,Vellamon vet'istä neittä,
    133 ahon lasta ainokaista!"Ahin lašta ainukaista.
  5. SKVR I1 275. — Vuokkiniemi · 1881 · Kaarle Krohn · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    73 Vyöll' on veitsi Väinämöisen,Veitsi (olis) vyöllä Väinämöisen,
    77 kalan palstoin pannaksensa,Kala palstoin pannakseni
    80 murkinaisiksi muruiksi,Murkinaisiksi muruiksi,
    86 kala kirjo kimmeltiheKala kirjo kimmertihe.
    Veel ühiseid värsse (5)
    KalevalaSee laul
    92 kupahalla kuuennella;Kupahalla kuuennella.
    101 lohi leikkaellaksesi,Lohi leikkaellakseni,
    131 kun et tuntenut piteäVaan sinä et tuntenut piteä
    132 Vellamon vetistä neittä,Vellamon vetistä neittä
    133 ahon lasta ainokaista!"Ahin lasta ainokaista.

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 262. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    73 Vyöll' on veitsi Väinämöisen,"Vyöll' on veitsi Väinämöisen,
    77 kalan palstoin pannaksensa,Kala palstoin pan̄akseni
    80 murkinaisiksi muruiksi,Murkkinaisiksi muruiksi,
    86 kala kirjo kimmeltiheKala kirjo kammertihin.
    Veel ühiseid värsse (6)
    KalevalaSee laul
    102 kala palstoin pannaksesi,Kala palstoin pannaksesi,
    109 "Olinpa minä tulevaOlinpa mie tuleva,
    114 päänalaisen laskijaksi,Päänalasen laskiaksi.
    118 valkean virittäjäksi,Valkian virittäjäksi,
    131 kun et tuntenut piteäKun et tuntenut piteä
    132 Vellamon vetistä neittä,Vellamon vetistä neittä.
  2. SKVR I1 624. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    85 lohi loimahti merehen,Lohi loiskahti mereh,
    86 kala kirjo kimmeltiheKala kirjo kimmertih,
    91 vihurilla viiennellä,Vihurilla viiennällä.
    95 seitsemännellä selällä,Seittemennellä selällä,
    Veel ühiseid värsse (4)
    KalevalaSee laul
    101 lohi leikkaellaksesi,Lohin leikkaellaksesi;
    102 kala palstoin pannaksesi,Kala parstin pannaksesi.
    113 sijasi levittäjäksi,Siasi levittäjäksi,
    131 kun et tuntenut piteäKuin et tuntenut pitää
  3. SKVR I1 278. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    80 murkinaisiksi muruiksi,Murkinaisiks muruiks,
    81 lohisiksi lounahiksi,Lohisiksi lounaiksi."
    86 kala kirjo kimmeltiheKala kirjo kim̄elti⌈in⌉,
    89 Äsken päätänsä ylenti,Ässen päätänsä ylenti
    Veel ühiseid värsse (3)
    KalevalaSee laul
    102 kala palstoin pannaksesi,Lohi palstoin pannaksesi,
    115 pirtin pienen pyyhkijäksi,Pirtin pienen pyhkiäksi,
    116 lattian lakaisijaksi,Lattian lakasiaksi."
  4. SKVR I1 272. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    81 lohisiksi lounahiksi,"Lohisiksi lounahiksi."
    88 venehestä Väinämöisen.Venehestä Väinämöisen,
    117 tulen tuojaksi tupahan,Tuopin tuojaksi tupahan,
    118 valkean virittäjäksi,Valkian virittäjäksi.
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    121 olutkannun kantajaksi,Olut kannun kantajaksi.
    132 Vellamon vetistä neittä,Vellolan vetistä neittä,
  5. SKVR I1 264. — Vuokkiniemi · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    85 lohi loimahti merehen,Lohi loiskahti mereh,
    93 nosti kättä oikeata,Nosti kättä oikiata,
    94 näytti jalkoa vasentaNosti jalkoa vasenta:
    121 olutkannun kantajaksi,Kannun kaksin kantajaksi,
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    131 kun et tuntenut piteäKun et tuntenut piteä,
    133 ahon lasta ainokaista!"Ahin lasta ainokaista.

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.

Värsid 134–163

Väinämöinen püüab nii sõnade kui ka püünistega kala tagasi saada, kuid asjata.

134Sanoi vanha VäinämöinenSaid the aged Väinämöinen,
135alla päin, pahoilla mielin:Head bowed down, and deeply grieving,
136"Oi on sisar Joukahaisen!"Sister thou of Joukahainen,
137Toki tullos toinen kerta!"Once again return, I pray thee."
138Eip' on toiste tullutkana,But she never more came near him,
139ei toiste sinä ikänä:Ne'er again throughout his lifetime;
140jo vetihe, vierähtihe,For she turned away, and, diving,
141ve'en kalvosta katosiVanished from the water's surface
142kiven kirjavan sisähän,Down among the rocks so varied,
143maksankarvaisen malohon.In a liver-coloured crevice.
144Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
145tuo on tuossa arvelevi,Pondered deeply, and reflected,
146miten olla, kuin eleä.What to do, and what was needful
147Jo kutaisi sulkkunuotan,Quick he wove a net all silken,
148veti vettä ristin rastin,And he drew it straight and crossways,
149salmen pitkin, toisen poikki;Through the reach, and then across it,
150veti vienoja vesiä,Drew it through the quiet waters,
151lohiluotojen lomia,Through the depths beloved by salmons
152noita Väinölän vesiä,And through Väinölä's deep waters.
153Kalevalan kannaksia,And by Kalevala's sharp headlands,
154synkkiä syväntehiä,Through the deep, dark watery caverns,
155suuria selän napoja,And the wide expanse of water,
156Joukolan jokivesiä,And through Joukola's great rivers,
157Lapin lahtirantasia.And across the bays of Lapland.
158Sai kyllin kaloja muita,Other fish he caught in plenty,
159kaikkia ve'en kaloja,All the fishes of the waters,
160ei saanut sitä kalaista,Only not the fish he sought for,
161mitä mielensä pitävi:Which he kept in mind for ever,
162Vellamon vetistä neittä,Never Vellamo's fair maiden,
163ahon lasta ainokaista.Not the dearest child of Ahto.

Värsid 164–241

Raske südamega läheb ta koju ja saab oma surnud emalt nõu minna Pohja neidu kosima.

164Siitä vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen,
165alla päin, pahoilla mielin,Bowed his head, lamenting deeply,
166kaiken kallella kypärinWith his cap adjusted sideways,
167itse tuon sanoiksi virkki:And he spoke the words which follow:
168"Ohoh, hullu, hulluuttani,"O how grievous is my folly,
169vähämieli, miehuuttani!Weak am I in manly wisdom,
170Olipa minulla mieltä,Once indeed was understanding,
171ajatusta annettuna,Insight too conferred upon me,
172syäntä suurta survottuna,And my heart was great within me;
173oli ennen aikoinansa.Such in former times my portion.
174Vaanpa nyt tätä nykyä,But in days that now are passing.
175tällä inhalla iällä,In the evil days upon me,
176puuttuvalla polveksellaNow my strength with age is failing,
177kaikki on mieli melkeässä,All my understanding weakens
178ajatukset arvoisessa,And my insight has departed,
179kaikki toimi toisialla.All my judgment is perverted.
180"Kuta vuotin kuun ikäni,"She for whom long years I waited,
181kuta puolen polveani,Whom for half my life I longed for,
182Vellamon vetistä neittä,Vellamo's fair water-maiden,
183veen on viimeistä tytärtäYoungest daughter of the surges.
184ikuiseksi ystäväksi,Who should be my friend for ever,
185polviseksi puolisoksi.And my wife throughout my lifetime,
186se osasi onkeheni,Came and seized the bait I offered,
187vierähti venoseheni:In my boat sprang unresisting,
188minä en tuntenut piteä,But I knew not how to hold her,
189en kotihin korjaella,To my home I could not take her,
190laskin jälle lainehisin,But she plunged amid the waters,
191alle aaltojen syvien!"Diving to the depths profoundest."
192Meni matkoa vähäisen,Then he wandered on a little,
193astui huollen, huokaellen;And he walked, in sadness sighing,
194kulkevi kotia kohti.To his home direct returning,
195Sanan virkkoi, noin nimesi:And he spoke the words which follow:
196"Kukkui muinaiset käkeni,"Once indeed the birds were singing,
197entiset ilokäkeni,And my joyous cuckoo hailed me,
198kukkui ennen illoin, aamuin,Both at morning and at evening,
199kerran keskipäivälläki:Likewise, too, in midday hours.
200mikä nyt sorti suuren äänen,What has stilled their lively music,
201äänen kaunihin kaotti?And has hushed their charming voices?
202Suru sorti suuren äänen,Care has stilled their lively music,
203huoli armahan alenti;Sorrow checked their cheerful voices,
204sill' ei kuulu kukkuvaksi,Therefore do they sing no longer,
205päivän laskun laulavaksiNeither at the sun's declining,
206minun iltani iloksi,To rejoice me in the evening,
207huomeneni huopeheksi.Nor to cheer me in the morning.
208"Enkä nyt tuota tieäkänä"Now no more can I consider
209miten olla, kuin eleä,How to shape my course of action,
210tällä ilmalla asua,How upon the earth to sojourn,
211näillä mailla matkaella.How throughout the world to travel.
212Oisiko emo elossa,Would my mother now were living,
213vanhempani valvehella,And my aged mother waking!
214sepä saattaisi sanoa,She would surely tell me truly
215miten pystössä pysyä,How to best support my trouble,
216murehisin murtumatta,That my grief may not o'erwhelm me,
217huolihin katoamattaAnd my sorrow may not crush me,
218näissä päivissä pahoissa,In these weary days of evil,
219ape'issa miel'aloissa!"In this time of deep depression."
220Emo hauasta havasi,In her grave his mother wakened,
221alta aallon vastaeli:Answered from beneath the billows:
222"Viel' onpi emo elossa,"Still thy mother lives and hears thee,
223vanhempasi valvehella,And thy aged mother wakens,
224joka saattavi sanoa,That she plainly may advise thee.
225miten olla oikeana,How to best support thy trouble.
226murehisin murtumatta,That thy grief may not o'erwhelm thee,
227huolihin katoamattaAnd thy sorrow may not crush thee,
228niissä päivissä pahoissa,In these weary days of evil,
229ape'issa miel'aloissa:In these days of deep depression.
230mene Pohjan tyttärihin!Seek thou out the maids of Pohja,
231Siell' on tyttäret somemmat,Where the daughters are more handsome,
232neiet kahta kaunihimmat,And the maidens twice as lovely,
233viittä, kuutta virkeämmät,And are five or six times nimbler,
234ei Joukon jorottaria,Not like lazy girls of Jouko,
235Lapin lapsilönttäreitä.Lapland's fat and sluggish daughters.
236"Sieltä naios, poikaseni,"Thence a wife, O son, provide thee,
237paras Pohjan tyttäristä,From the fairest maids of Pohja;
238jok' on sievä silmiltänsä,Choose a maid of fair complexion,
239kaunis katsannoisiltansa,Lovely, too, in every feature,
240aina joutuisa jalaltaOne whose feet are always nimble,
241sekä liukas liikunnolta!"Always active in her movements."

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR VII2 2765 α. — Tuupovaara · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    199 kerran keskipäivälläki:Kerran keskipäivälläi,
    204 sill' ei kuulu kukkuvaksi,Kuin ei kuulu kukkuvaksi,
    205 päivän laskun laulavaksiPäivän laskun laulavaksi.
  2. SKVR VII2 2350. — Ilomantsi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    199 kerran keskipäivälläki:Kerran keskip äivälläki.
    204 sill' ei kuulu kukkuvaksi,Kuin ei kuulu kukkuvaksi,
    205 päivän laskun laulavaksiPäivän laskun laulavaksi?
  3. SKVR I1 670. — Pistojärvi · 1872 · A. Berner · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    168 "Ohoh, hullu, hulluuttani,"Oh, hullu, hulluuttasi,
    169 vähämieli, miehuuttani!Vähämieli, miehuuttasi!
    182 Vellamon vetistä neittä,Vellamon vetistä neittä,

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR VII2 2765 α. — Tuupovaara · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    199 kerran keskipäivälläki:Kerran keskipäivälläi,
    204 sill' ei kuulu kukkuvaksi,Kuin ei kuulu kukkuvaksi,
    205 päivän laskun laulavaksiPäivän laskun laulavaksi.
  2. SKVR VII2 2350. — Ilomantsi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    199 kerran keskipäivälläki:Kerran keskip äivälläki.
    204 sill' ei kuulu kukkuvaksi,Kuin ei kuulu kukkuvaksi,
    205 päivän laskun laulavaksiPäivän laskun laulavaksi?

„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud

„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.

Kuidas laulud on rühmitatud

Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.

Runo tervikuna · 5 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 5–12 — Väinämöisen itku · 4 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 19–20 — Ahtola ja · 5 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 59–72 — Outo kala · 4 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 196–207 — Väinämöisen valitus · 2 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

203. värss · 1 laul

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Tekstist ja rahvalauludest

Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.

Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.

Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.

Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.

Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.

Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.

Sellel lehel lõikude all loetletud 10 rahvalaulust on 4 kirja pandud pärast 1849. aastat.

Kalevala soomekeelne tekst pärineb korpusest Kirjalliset runot (KR), mille koostas Sakari Korpikallio Soome Kirjanduse Seltsis (SKS) projektides FILTER ja REFOP, CC BY 4.0. Lönnroti kokkuvõtted on RunoVerse’i jaoks tõlgitud väljaande „Avoin Kalevala“ (SKS) transkriptsiooni järgi, CC BY 4.0. Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907. Rahvalaulud pärinevad SKVR-i veebiteenusest (korpused SKVR ja JR, toim. Saarinen, Alén, Niku, Kallio ja Stark, SKS 2024–, CC BY 4.0) ja iga laulu juures on selle SKVR- või JR-number; Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi laulude juures on arhiiviviide.