Kalevala, 32. runo
Kullervo, Kalervon poika
Kullervo lugu jutustatakse runodes 31–36.
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–32 Ilmarise perenaine paneb Kullervo karjaseks ja küpsetab pahatahtlikult kivi leiva sisse, mille ta talle karja kaasa annab.
- Värsid 33–548 Perenaine saadab karja karjamaale ja loeb selle kaitseks tavapärased karjaloitsud ning loitsud karu vastu.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse'i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Värsid 1–32
Ilmarise perenaine paneb Kullervo karjaseks ja küpsetab pahatahtlikult kivi leiva sisse, mille ta talle karja kaasa annab.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
SKVR I2 962. — Jyskyjärvi · 1835 · Elias Lönnrot
Kalevala See laul 2 sinisukka äijön poika, Sinisukka Äiön poika. 3 hivus keltainen, korea, Hivus keltainen koria, 4 kengän kauto kaunokainen, Kengän kauto kaunokainen, 28 palaseksi paimenelle. Palaseksi paimenelle. SKVR XII1 122. — Pohjois-Pohjanmaa · 1822 · Zacharias Topelius
Kalevala See laul 6 kysyi työtä iltasella Kysyi työtä iltaisella 10 nimi työlle pantakohon, Nimi työlle pantakohon. 31 "Ellös tätä ennen syökö "Ällös tätä ennen syökö, SKVR I2 986. — Uhtua · 1894 · K. Karjalainen
Kalevala See laul 2 sinisukka äijön poika, Smisukka äijön poika, 4 kengän kauto kaunokainen, Kengän kauto kaunokaini. 19 Tuopa ilkoinen emäntä, Tuopa Pohjolan emäntä
Värsid 33–548
Perenaine saadab karja karjamaale ja loeb selle kaitseks tavapärased karjaloitsud ning loitsud karu vastu.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
SKVR I4 1424. — Uhtua · 1836 · J. Fr. Cajan
Kalevala See laul 38 maion antajat aholle, Maion antajat aholla, 49 "Katso, kaunoinen Jumala, Katso, kaunonen Jumala, 52 kaitse kaikista pahoista, Katsoo kaikista pahoista, 57 niin katso katottomassa, Niin katso katottomassa, Veel ühiseid värsse (22)
Kalevala See laul 60 eistyisi emännän vilja Vikoisi emännän vilja, 89 Mielikki, metsän miniä, Mielikki, metsän emäntä, 115 ylitse Jumalan tunnin, Ylitse Jumalan tunnin, 131 syöttele metisin syömin, Syöttele metisin syömin, 132 juottele metisin juomin! Juottele metisin juomin, 160 kut maion manalle vievät, Kut maion Manalle vievät, 162 lehmän tuoman toisialle; Lehmän tuoman Tuonelaan. 164 kut maion manalta saavat, Kut maion Manalta tuopi, 252 metsän tyttö tylleröinen, Metsän tyttö tyyperöinen, 262 somin sormin suorittele, Somin sormin suorittele 271 hete heiluva selällä, Jott' ois hete heiluva selällä, 317 Tehkämme sulat sovinnot, Tekkämä sulat sovinnot 339 En sua kiellä kiertämästä En mie kiellä kiertämästä, 340 enkä käymästä epeä; Enkä käymästä epeä, 341 kiellän kielen koskemasta, Kiellän kielin koskemasta, 371 "Anna rauha raavahille, Anna rauha roavahille, 425 Suven tullen, suon sulaen, Kesän tullen, suon sul⌈a⌉en, 440 päitse auvon autuahan. Yli auvon autuahan, 494 metsän hippa halliparta! Metsän ukko, halliparta, 525 Paina panta pihlajainen Pane panta pihlajainen 526 ympäri nenän nykerän! Ympäri nenän nykerän! 530 panta rautainen rakenna! Panta rautanen rakenna, SKVR I4 1397. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot
Kalevala See laul 55 "Kuin katsoit katollisessa, Kun katsoit katollisessa, 57 niin katso katottomassa, Nyt katso katottomassa, 77 minun viljan viitsijäksi, Minun viljan viitsintääh. 88 Tuometar, tytär Tapion, Tuurikki, tytär Tapion, Veel ühiseid värsse (18)
Kalevala See laul 89 Mielikki, metsän miniä, Mielikki, metsän miniä, 115 ylitse Jumalan tunnin, Ylitse tahon Jumalan, 116 päitse aivon autuahan! Päitse auvon autuahan. 121 Puhu tuohon torvehesi, Puhu tuohon torveesi, 122 kumahuta kuuluhusi: Kumahuta kuuluhusi. 123 puhu kummut kukkahaksi, Puhu kummut kukkahaksi, 129 "Siitä syötä karjoani, Siitä syötä syölääksi, 243 Työnnä pisin piikojasi, Työnnä pitin piikojasi, 315 "Otsonen, metsän omena, Ohtonen, metsän omena, 325 "Kun sa kuulet kellon äänen Kun sie kuulet kellon äänen. 339 En sua kiellä kiertämästä En mie kiellä kiertämästä 340 enkä käymästä epeä; Enkä käymästä epeä, 347 kierten kellojen remua, Kierten kellojen remuja! 373 käyä karjan kaunihisti, Kamomatta karjan käyä, 393 visko viitahan vihasi, Metsään vihasi visko, 407 "Metsolan metinen amme Metsolan metinen amme 413 eikä syöen syömät puutu, Siit' ei syöen syömät puutu, 414 juoen juomiset vähene. Juoen juomiset vähene. SKVR VII5 loitsut 3850. — Ilomantsi · 1845 · A. E. Ahlqvist
Kalevala See laul 88 Tuometar, tytär Tapion, Annikki, tytär Tapion, 103 vihoin tuulen tuulematta, vihan tuulen tuulematta! 242 lavekämmen karjan eukko! lavekämmen, Pohjan eukko, 327 lyöte maata mättähälle, lyöte maata mättähälle, Veel ühiseid värsse (16)
Kalevala See laul 328 nurmelle nukahtamahan, nurmelle nukahtamahan, 367 kätke kynnet karvoihisi, kätke kynnet karvohisi 368 hampahat ikenihisi, hampahat ikenihisi 450 mesikämmennä kävisin, mesikämmennä kävisin, 452 aina akkojen jaloissa. aina akkojen jaloissa, 453 Onpa maata muuallaki, oisi maata muuallaki 459 sinisen salon sisässä, sinisen salon sisässe!, 492 Herran hellennä kesänä! Herran hellennä hyvänä! 493 "Kuippana, metsän kuningas, Kuituva, metsän kuningas, 495 Korjaele koiriasi, korjaele koiriasi, 496 raivaele rakkiasi! raivaele rakkiasi 511 kape'ilta karjan mailta, kajehilta karjan mailta, 526 ympäri nenän nykerän! ympäri nenän nykerän, 527 Kun ei pihlaja pitäne, Kun ei ne sanat pitäne, 533 syökse kultainen korento Syökse kultanen korento 534 leukaluusta leukaluuhun, leukaluusta leukaluuhun! SKVR I4 1361. — Kontokki · 1839 · Castrén, J. W.
Kalevala See laul 37 "Lasken lehmäni leholle, Työnnän lehmäni leholle, 60 eistyisi emännän vilja Viihtihös emännän vilja, 89 Mielikki, metsän miniä, Mielikki, metsän emäntä, 103 vihoin tuulen tuulematta, Viho tuulen tuulematta, Veel ühiseid värsse (13)
Kalevala See laul 267 Illan tullen, yön pimeten, Illan tullen, yön pimiten! 313 kotihin kotoinen karja, Kotihin kotonen karja, 314 metsän karja Metsolahan! Metsän karja Metsolahan, 315 "Otsonen, metsän omena, Ohtonen, metsän omena, 329 tunge korvasi kulohon, Tunge turpasi kulohon, 330 paina pääsi mättähäsen! Mätä pääsi mättähäsen, 340 enkä käymästä epeä; Enkä käymästä epeä, 341 kiellän kielen koskemasta, Kiellän kynsin koskemasta, 347 kierten kellojen remua, Kierten kellojen remuja! 371 "Anna rauha raavahille, Anna rauha roavahille, 407 "Metsolan metinen amme (Metsolan metinen amme 459 sinisen salon sisässä, Sisässä salon sinisen, 526 ympäri nenän nykerän! Ympäri nenän nykerän, SKVR I4 1362. — Kontokki · 1839 · Castrén, J. W.
Kalevala See laul 37 "Lasken lehmäni leholle, Lasen lehmäni leholle, 38 maion antajat aholle, Maion kantajat aholle, 60 eistyisi emännän vilja Vikoisi emännän vilja! 88 Tuometar, tytär Tapion, Tuometar, Tapion tyttö, Veel ühiseid värsse (12)
Kalevala See laul 89 Mielikki, metsän miniä, Mielikki, metsän emäntä! 93 kesä kaikki kaunihisti, Kesä kaikki kaunihisti, 317 Tehkämme sulat sovinnot, Pitäkämme sulat sovinnot, 327 lyöte maata mättähälle, Luote maata mättähälle, 329 tunge korvasi kulohon, Tunge turpasi kulohon, 340 enkä käymästä epeä; Enkä käymästä epeä, 341 kiellän kielen koskemasta, Kiellän kielin koskemasta, 369 jottei karja kammastuisi, Jott'ei karja kaipastuisi, 371 "Anna rauha raavahille, Anna rauha raavahille, 407 "Metsolan metinen amme Metsolan metinen neiti, 425 Suven tullen, suon sulaen, Kesän tullen, suon sulaen, 426 lätäkköjen lämmitessä Lätäkköjen lämmitessä,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel; lugemisvaates näeb iga värsi lähimaid vasteid.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on lõigu all loetletud siis, kui lõigu vähemalt kolm värssi, mis jäävad vähemalt nelja värsi ulatusse, saab paari panna laulu värssidega. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Paari kahel värsil on vähemalt kaks ühist sõna ja need on vähemalt pool kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on. Sõnu võrreldakse kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“, ning paarid, mille ühised sõnad kuuluvad kõik Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka. Eespool on laulud, millel on kõige rohkem paare, ja võrdse arvu korral varem üles kirjutatud laulud. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud teksti järgivateks; kahtlastel juhtudel on laulu juures märkus.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Selle kohta, millele Lönnrot toetus, vaata Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ kommentaare; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse'i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Sellel lehel loetletud 8 rahvalaulust on 1 kirja pandud pärast 1849. aastat.