Kalevala, 33. runo
Kullervo, Kalervon poika
Kullervo lugu jutustatakse runodes 31–36.
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–98 Karjas olles võtab Kullervo pärastlõunal leiva kotist, hakkab seda lõikama ja rikub oma noa täiesti ära. See teeb talle eriti haiget, sest nuga oli ainus mälestus tema suguvõsast.
- Värsid 99–184 Ta haub kättemaksu perenaisele: ajab karja sohu, kogub kokku hulga hunte ja karusid ning ajab need õhtul koju.
- Värsid 185–296 Kui perenaine lüpsma läheb, rebivad metsloomad ta tükkideks.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse'i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Värsid 1–98
Karjas olles võtab Kullervo pärastlõunal leiva kotist, hakkab seda lõikama ja rikub oma noa täiesti ära. See teeb talle eriti haiget, sest nuga oli ainus mälestus tema suguvõsast.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
SKVR VII2 3238. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist
Kalevala See laul 39 Kule, päivä, kuusikolle, kulu, päivä, kuusikolle, 40 viere, vehnä, vitsikölle, viere vehnä koivikoille, 43 Päästä paimenta kotihin päästä paimenta kotihin 51 itse rieskansa reväisnyt, itse rieskansa repäsi; Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 56 Musti murkinan pitänyt, Musti murkinan pitänyt. SKVR XIII3 7782. — Uusikirkko Vpl. · 1847 · D. E. D. Europaeus
Kalevala See laul 29 Paimen parka kuivan leivän, Paimen kuivan leivän syöpi, 39 Kule, päivä, kuusikolle, Kule päivä kuusikolle, 42 lennä leppien tasalle! Lennä leppien tasalle 43 Päästä paimenta kotihin Las'e paimenta kotihin. Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 54 kylmän kaalin Kullervolle, Kylmän kaalin, kylmän taarin, SKVR I2 936. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot
Kalevala See laul 39 Kule, päivä, kuusikolle, kuule päivä kuusikolle 40 viere, vehnä, vitsikölle, viere vehnä koivikolla 61 "Jos oisi aika orjan syöä, aika syöä uuen orjan 81 Veti veitsensä tupesta veti veitsensä kivehen SKVR XIII3 7746. — Etelä-Karjala · 1837 · Elias Lönnrot
Kalevala See laul 37 "Mene, päivä, viere, vehnä, Mene, päivä, viere, viikko, 38 alene, Jumalan aika! Alene Jumalan aika, 43 Päästä paimenta kotihin *Lase paimenta kotihin* 55 jost' oli rakki rasvan syönyt, Tuost oli rakki rasvan syönyt, SKVR VII2 3234. — Korpiselkä · 1847 · R. Polén
Kalevala See laul 39 Kule, päivä, kuusikolle, Kule, päivä, kuusikolle, 43 Päästä paimenta kotihin Päästä paimenet kotihin 46 kakkaroita kaivamahan!" Kakkaroita kaivamahan, 56 Musti murkinan pitänyt, Musti murkinan pitännä.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel; lugemisvaates näeb iga värsi lähimaid vasteid.
Värsid 99–184
Ta haub kättemaksu perenaisele: ajab karja sohu, kogub kokku hulga hunte ja karusid ning ajab need õhtul koju.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
SKVR XII1 122. — Pohjois-Pohjanmaa · 1822 · Zacharias Topelius
Kalevala See laul 100 naisen naurun, piian pilkan, Piian pilkan, naisen naurun, 145 ajoi kontiot kotihin, Ajoi kontiot kotia, 148 susillensa suin puheli: Susillehen suin puheli: 149 "Repäise emännän reisi, "Repäse emännän reisi." Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 153 Teki luikun lehmän luista, Teki luikun lehmän luista, 154 härän sarvesta helinän, Härän sarvista helinän; 169 "Ole kiitetty, Jumala! "Ole kiitetty Jumala! 170 Torvi soipi, karja saapi! Torvi soipi, karja saapi; 175 puhki korvani puhuvi, Puhki korvani puhuuvi, 176 läpi pääni läylentävi?" Läpi pääni läylentäävi." JR 27006 — Sotkamo · 1886 · A. V. Komulainen
Kalevala See laul 153 Teki luikun lehmän luista, Teki luikun lehmän luista 154 härän sarvesta helinän, Härän sarvesta helinän 170 Torvi soipi, karja saapi! "Torvi soipi, karja saapi 175 puhki korvani puhuvi, Puhki korvani puhuvat. Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 176 läpi pääni läylentävi?" Läpi pääni läylentävät. JR 53539 — Kitee · 1896 · Matti Pennanen
Kalevala See laul 100 naisen naurun, piian pilkan, Piijan pilkan naisen naurun 153 Teki luikun lehmän luista, Teki luikut lehmän luista 169 "Ole kiitetty, Jumala! Ole kiitetty Jumala 170 Torvi soipi, karja saapi! Torvi soipi karja käypi Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 176 läpi pääni läylentävi?" Läpi pääni läilättävät JR 44853 — Sakkola · 1887 · A. D. Neovius
Kalevala See laul 116 karhut kaikki katrahasen! karhut kaikki katrahaa 125 "Malta, malta, hiien huora! malta, malta huora parka 155 torven Tuomikin jalasta, torven Torstiki jalasta 156 pillin Kirjon kinterestä. pillin Kirjun kinterestä JR 44863 — Sakkola · 1888 · A. D. Neovius
Kalevala See laul 116 karhut kaikki katrahasen! karhut kaikki k rahaa 126 Jos itken isoni veistä, jos itken isäni veistä 155 torven Tuomikin jalasta, torven Torstikin jalasta 156 pillin Kirjon kinterestä. pillin Kirjon kinterestä
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel; lugemisvaates näeb iga värsi lähimaid vasteid.
Värsid 185–296
Kui perenaine lüpsma läheb, rebivad metsloomad ta tükkideks.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
SKVR XII1 122. — Pohjois-Pohjanmaa · 1822 · Zacharias Topelius
Kalevala See laul 186 käski muorin lypsämähän: Käski muorin kytkemähän: 188 raavahat rakentamahan! Raavahat rakentamahan." 220 sillä kosti piian pilkan, Sillä kosti piian pilkan, 221 piian pilkan, naisen naurun, Piian pilkan, naisen naurun, SKVR I2 936. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot
Kalevala See laul 215 Susi suun revittelevi, susi suun revitteleepi 221 piian pilkan, naisen naurun, naisen nakrun piian pilkan 227 Ajoit kontiot kotihin, ajan kontiot kotihin SKVR I2 941. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot
Kalevala See laul 213 susi päälle suimastaikse, Susi päälle suimastiin, 214 karhu päälle kuopaiseikse. Karhu päälle kuopasiin, 221 piian pilkan, naisen naurun, Naisten naurun, piian pilkan, SKVR VII1 887. — Suojärvi · 1846 · D. E. D. Europaeus
Kalevala See laul 243 päästä suen suutehista, Päästä suen hampahasta, 244 karhun kynnestä kavista! Karhun kynnestä kavista! 246 kaatioilla kaunistelen, Mie silma kaatioilla kaunistelen,
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on lõigu all loetletud siis, kui lõigu vähemalt kolm värssi, mis jäävad vähemalt nelja värsi ulatusse, saab paari panna laulu värssidega. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Paari kahel värsil on vähemalt kaks ühist sõna ja need on vähemalt pool kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on. Sõnu võrreldakse kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“, ning paarid, mille ühised sõnad kuuluvad kõik Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka. Eespool on laulud, millel on kõige rohkem paare, ja võrdse arvu korral varem üles kirjutatud laulud. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud teksti järgivateks; kahtlastel juhtudel on laulu juures märkus.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Selle kohta, millele Lönnrot toetus, vaata Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ kommentaare; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse'i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Sellel lehel loetletud 12 rahvalaulust on 4 kirja pandud pärast 1849. aastat.