Kalevala, 10. runo
Sampo sepistamine
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 19 rahvalaulu 7 paigast. Ülejäänud 31 teksti ei ole kaardil: 26 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 3 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 2 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (9), Kiimaisjärvi (3), Kontokki (2), Uhtua (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 7 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (9)
2–3 laulu
- Kiimaisjärvi (3)
- Kontokki (2)
- Uhtua (2)
1 laul
- Ilomantsi (1)
- Suojärvi (1)
- Tulemajärvi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 68 rahvalaulul 20 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (33), Ilomantsi (6), Kiimaisjärvi (3), Uhtua (3), Kitee (2), Kontokki (2), Lempaala (2), Rautu (2).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 20 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (33)
3–6 laulu
- Ilomantsi (6)
- Kiimaisjärvi (3)
- Uhtua (3)
1–2 laulu
- Kitee (2)
- Kontokki (2)
- Lempaala (2)
- Rautu (2)
- Sakkola (2)
- Savonranta (2)
- Tohmajärvi (2)
- Impilahti (1)
- Juva (1)
- Jyskyjärvi (1)
- Korpiselkä (1)
- Metsäpirtti (1)
- Rautavaara (1)
- Repola (1)
- Sortavala (1)
- Suomussalmi (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–100 Väinämöinen jõuab koju ja õhutab Ilmarist minema Pohja neidu kosima, sest Sampo sepistamisega võiks ta neiu välja teenida.
- Värsid 101–200 Ilmarinen ütleb, et ei lähe elu sees Pohjolasse, nii et Väinämöinen peab ta oma võlujõuga vastu tema tahtmist teele saatma.
- Värsid 201–280 Ilmarinen jõuab Pohjolasse, ta võetakse hästi vastu ja pannakse Sampot sepistama.
- Värsid 281–432 Ilmarinen sepistab Sampo ja Pohjola perenaine viib selle Pohjola kivimäkke.
- Värsid 433–462 Ilmarinen palub neidu oma töö palgaks; neiu otsib ettekäändeid ja ütleb, et ei saa veel kodust lahkuda.
- Värsid 463–510 Ilmarinen saab paadi, naaseb koju ja räägib Väinämöisele, et on Sampo Pohjolas valmis sepistanud.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Pohjola, Sariola, Kalevala, Lappi, Väinölä
Värsid 1–100
Väinämöinen jõuab koju ja õhutab Ilmarist minema Pohja neidu kosima, sest Sampo sepistamisega võiks ta neiu välja teenida.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 19 rahvalaulu 7 paigast. Ülejäänud 31 teksti ei ole kaardil: 26 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 3 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 2 teiste ülestähenduste duplikaati.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (9), Kiimaisjärvi (3), Kontokki (2), Uhtua (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 7 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (9)
2–3 laulu
- Kiimaisjärvi (3)
- Kontokki (2)
- Uhtua (2)
1 laul
- Ilomantsi (1)
- Suojärvi (1)
- Tulemajärvi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 68 rahvalaulul 20 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (33), Ilomantsi (6), Kiimaisjärvi (3), Uhtua (3), Kitee (2), Kontokki (2), Lempaala (2), Rautu (2).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 20 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (33)
3–6 laulu
- Ilomantsi (6)
- Kiimaisjärvi (3)
- Uhtua (3)
1–2 laulu
- Kitee (2)
- Kontokki (2)
- Lempaala (2)
- Rautu (2)
- Sakkola (2)
- Savonranta (2)
- Tohmajärvi (2)
- Impilahti (1)
- Juva (1)
- Jyskyjärvi (1)
- Korpiselkä (1)
- Metsäpirtti (1)
- Rautavaara (1)
- Repola (1)
- Sortavala (1)
- Suomussalmi (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 33 lauloi kuusen kukkalatvan, Laulo kuusen kultalatvan, 50 oman päänsä päästimeksi Oman pääsi päästimeksi, 84 impi kylmässä kylässä, Impi kylmässä kylässä, 87 Kiitti puoli Pohjan maata, Kiitti puoli Pohjan maata, SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 8 helähytti helmisvyöllä; Helähytti helmivyöllä, 20 Osmon pellon pientarelle. Pyhän pellon pientarelle." 61 Siell' on seppo Ilmarinen: Sillon seppo Ilmarinen 71 pimeässä Pohjolassa, Pimiässä Pohjolassa Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 96 päätä kassa katsomahan! Päätä kassa katsomah SKVR I1 487. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 11 jalas koivuinen kolasi, Jalas koivunen kolisi. 83 onp' on neiti Pohjolassa, On neiti Pohjolassa, 84 impi kylmässä kylässä, Impi kylmässä kylässä. 87 Kiitti puoli Pohjan maata, Kiitti puoli Pohjan maata." SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 8 helähytti helmisvyöllä; Helähytti helmivyöllä; 71 pimeässä Pohjolassa, Pimiässä Pohjolassa. 95 lähe neittä noutamahan, Lähe neittä noutamahan, 96 päätä kassa katsomahan! Päätä kassa katsomahan SKVR I1 108. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 3 pani varsan valjahisin, Pani varsan valjaih, 58 hilke hiilihuonehesta. Hilke hiili huonehesta. 62 takoa taputtelevi. Takoa taputtelet, 98 kirjokannen kirjaella, Kannen kirja kirjaella."
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 33 lauloi kuusen kukkalatvan, Laulo kuusen kultalatvan, 50 oman päänsä päästimeksi Oman pääsi päästimeksi, 84 impi kylmässä kylässä, Impi kylmässä kylässä, 87 Kiitti puoli Pohjan maata, Kiitti puoli Pohjan maata, SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 8 helähytti helmisvyöllä; Helähytti helmivyöllä, 20 Osmon pellon pientarelle. Pyhän pellon pientarelle." 61 Siell' on seppo Ilmarinen: Sillon seppo Ilmarinen 71 pimeässä Pohjolassa, Pimiässä Pohjolassa Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 96 päätä kassa katsomahan! Päätä kassa katsomah SKVR I1 487. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 11 jalas koivuinen kolasi, Jalas koivunen kolisi. 83 onp' on neiti Pohjolassa, On neiti Pohjolassa, 84 impi kylmässä kylässä, Impi kylmässä kylässä. 87 Kiitti puoli Pohjan maata, Kiitti puoli Pohjan maata." SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 8 helähytti helmisvyöllä; Helähytti helmivyöllä; 71 pimeässä Pohjolassa, Pimiässä Pohjolassa. 95 lähe neittä noutamahan, Lähe neittä noutamahan, 96 päätä kassa katsomahan! Päätä kassa katsomahan SKVR I1 108. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 3 pani varsan valjahisin, Pani varsan valjaih, 58 hilke hiilihuonehesta. Hilke hiili huonehesta. 62 takoa taputtelevi. Takoa taputtelet, 98 kirjokannen kirjaella, Kannen kirja kirjaella."
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 101–200
Ilmarinen ütleb, et ei lähe elu sees Pohjolasse, nii et Väinämöinen peab ta oma võlujõuga vastu tema tahtmist teele saatma.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 102 "Ohoh vanha Väinämöinen! "Ohoh vanha Väinämöinen, 103 Joko sie minun lupasit Jopa sie minun lupasit 105 oman pääsi päästimeksi, Oman pääsi päästimeksi, 106 itsesi lunastimeksi? Itsesi lunastimeksi." Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 131 yksi vanha Väinämöinen, Siitä vanha Väinämöinen 146 nousi puuhun korkealle, Nousi puuhun korkialle, 165 "Ota, tuuli, purtehesi, Ota tuuli purteesi, 166 ahava, venosehesi Ahava venosesi, 169 Nousi tuuli tuppurihin, "Nouse tuuli tuppuriin, 200 veräjille vierahille." Veräjille vieraille, SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 102 "Ohoh vanha Väinämöinen! "Oho vanha Väinämöinen, 105 oman pääsi päästimeksi, Oman pääsi päästimeksi, 106 itsesi lunastimeksi? Itschesi lunastimeksi." 131 yksi vanha Väinämöinen, Siitä vanha Väinämöinen SKVR I1 83 a). — Vuokkiniemi · 1872 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 117 kukkalatva, kultalehvä Kulta-latva, kulta-lehvä; 131 yksi vanha Väinämöinen, Siitä vanha Väinämöinen 162 ilman raivohon rakenti; Ilman raivohon rapasi. 169 Nousi tuuli tuppurihin, Nousi tuuli tuppurihin, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 170 ilma raivohon rakentui, Ilma raivohoñ rapoau. SKVR I1 64. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 131 yksi vanha Väinämöinen, Sitte vanha Väinämöinen 184 eikä haukkujat havainnut. Eikä haukkujat havannut, 190 ja kuka urohiasi? Ja kuka urohiesi, 196 "En mä tänne tullutkana "En mie tänne tullutkan SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 118 Osmon pellon pientarella; Pyhän pellon pientarella?" 131 yksi vanha Väinämöinen, Vaka vanha Väinämöinen 134 Osmon pellon pientarelle Pyhän pellon pientarelle." 171 otti seppo Ilmarisen Sisar seppo Ilmarisen
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 102 "Ohoh vanha Väinämöinen! "Ohoh vanha Väinämöinen, 103 Joko sie minun lupasit Jopa sie minun lupasit 105 oman pääsi päästimeksi, Oman pääsi päästimeksi, 106 itsesi lunastimeksi? Itsesi lunastimeksi." Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 131 yksi vanha Väinämöinen, Siitä vanha Väinämöinen 146 nousi puuhun korkealle, Nousi puuhun korkialle, 165 "Ota, tuuli, purtehesi, Ota tuuli purteesi, 166 ahava, venosehesi Ahava venosesi, 169 Nousi tuuli tuppurihin, "Nouse tuuli tuppuriin, 200 veräjille vierahille." Veräjille vieraille, SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 102 "Ohoh vanha Väinämöinen! "Oho vanha Väinämöinen, 105 oman pääsi päästimeksi, Oman pääsi päästimeksi, 106 itsesi lunastimeksi? Itschesi lunastimeksi." 131 yksi vanha Väinämöinen, Siitä vanha Väinämöinen SKVR I1 64. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 131 yksi vanha Väinämöinen, Sitte vanha Väinämöinen 184 eikä haukkujat havainnut. Eikä haukkujat havannut, 190 ja kuka urohiasi? Ja kuka urohiesi, 196 "En mä tänne tullutkana "En mie tänne tullutkan SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 118 Osmon pellon pientarella; Pyhän pellon pientarella?" 131 yksi vanha Väinämöinen, Vaka vanha Väinämöinen 134 Osmon pellon pientarelle Pyhän pellon pientarelle." 171 otti seppo Ilmarisen Sisar seppo Ilmarisen SKVR I1 95. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 102 "Ohoh vanha Väinämöinen! "Ohoh vanha Väinämöinen, 131 yksi vanha Väinämöinen, Oli vanha Väinämöinen, 171 otti seppo Ilmarisen Sisar seppo Ilmarisen 200 veräjille vierahille." Veräjillä vierajille,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 201–280
Ilmarinen jõuab Pohjolasse, ta võetakse hästi vastu ja pannakse Sampot sepistama.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 209 näille Pohjolan perille Pohjolan kujan perille, 214 tuon on seppo Ilmarisen, Tuon on seppo Ilmorisen. 234 kirjokannen kirjantahan." Kirjokannen kannantah 236 maan kuulu, ve'en valio, Maan kuulu, veen vaalivo, SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 209 näille Pohjolan perille Pohjolan kujan perille, 236 maan kuulu, ve'en valio, Maan kuulu, veen valio, 256 juotti miehen juoneheksi, Juotti miehen juolaaksi, 261 Saatatko takoa sammon, Saatatko sampua takoo SKVR I1 97. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 214 tuon on seppo Ilmarisen, Sen on seppo Ilmarisen; 216 itse taitava takoja." Vielä taitava takoja, 255 siellä syötti syöneheksi, Syötti miehen syöneheksi, 256 juotti miehen juoneheksi, Juotti miehen juoneheksi. Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 261 Saatatko takoa sammon, "Saatatko sampua takoa, SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 234 kirjokannen kirjantahan." Kirjo kannen kirjantaan 239 viitiseikse, vaatiseikse, Viitisekse, vaatisekse, 256 juotti miehen juoneheksi, Syötti miehen, juotti miehen, SKVR I1 63 c). — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 239 viitiseikse, vaatiseikse, Viitisekse, vaatisekse. 252 käytti seppo Ilmarisen Annon seppo Ilmarisen, 256 juotti miehen juoneheksi, Syötti miehen, juotti miehen,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 209 näille Pohjolan perille Pohjolan kujan perille, 214 tuon on seppo Ilmarisen, Tuon on seppo Ilmorisen. 234 kirjokannen kirjantahan." Kirjokannen kannantah 236 maan kuulu, ve'en valio, Maan kuulu, veen vaalivo, SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 209 näille Pohjolan perille Pohjolan kujan perille, 236 maan kuulu, ve'en valio, Maan kuulu, veen valio, 256 juotti miehen juoneheksi, Juotti miehen juolaaksi, 261 Saatatko takoa sammon, Saatatko sampua takoo SKVR I1 97. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 214 tuon on seppo Ilmarisen, Sen on seppo Ilmarisen; 216 itse taitava takoja." Vielä taitava takoja, 255 siellä syötti syöneheksi, Syötti miehen syöneheksi, 256 juotti miehen juoneheksi, Juotti miehen juoneheksi. Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 261 Saatatko takoa sammon, "Saatatko sampua takoa, SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 234 kirjokannen kirjantahan." Kirjo kannen kirjantaan 239 viitiseikse, vaatiseikse, Viitisekse, vaatisekse, 256 juotti miehen juoneheksi, Syötti miehen, juotti miehen, SKVR I1 63 c). — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 239 viitiseikse, vaatiseikse, Viitisekse, vaatisekse. 252 käytti seppo Ilmarisen Annon seppo Ilmarisen, 256 juotti miehen juoneheksi, Syötti miehen, juotti miehen,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 281–432
Ilmarinen sepistab Sampo ja Pohjola perenaine viib selle Pohjola kivimäkke.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 311 otti orjat lietsomahan, Pani orjat lietsomah, 326 kaari kulta kuumoksesta, Terä kulta kuumoksesta. 337 laitti orjat lietsomahan, Orjat pani lietsomahan. 362 sarvi kulta kuumoksesta, Harja kulta kuumoksesta. Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 380 terä kulta kuumoksesta, Kassa kulta kuumoksesta. SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 281 Läksi sammon laaintahan, Läksi sammon ottamahan, 282 kirjokannen kirjontahan. Kirjo kannen kirjantaan 418 kirjokansi kiikutteli, Kirjokansi kiikutteli: 419 jauhoi purnun puhtehessa: Jauho purnon puhtehessa, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 423 Niin ihastui Pohjan akka; Niin ihastu Pohjon akka, SKVR I1 514. — Jyskyjärvi · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 326 kaari kulta kuumoksesta, Harja kulta kuumoksesta. 331 joka päivä pään kysyvi, Joka päivä pään kysyvi, 362 sarvi kulta kuumoksesta, Kassa kulta kuumoksesta. 385 kylän pellot kyntelevi, Kylän pellot kyntelöö, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 397 Lietsoi päivän, lietsoi toisen, Lietso päivän, lietso toisen, SKVR I1 538. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 311 otti orjat lietsomahan, Otti orjan lietsomahan, 326 kaari kulta kuumoksesta, Kassa kulta kuumoksesta, 375 Jo päivänä neljäntenä Jo päivänä :tena 397 Lietsoi päivän, lietsoi toisen, Lietso päivän, lietso toisen, SKVR I1 539. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 326 kaari kulta kuumoksesta, Kulta terä kuumoksesta. 362 sarvi kulta kuumoksesta, Kulta kassa kuumoksesta. 375 Jo päivänä neljäntenä Jo päivänä :na 397 Lietsoi päivän, lietsoi toisen, Lietso päivän, lietso toisen,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 311 otti orjat lietsomahan, Pani orjat lietsomah, 326 kaari kulta kuumoksesta, Terä kulta kuumoksesta. 337 laitti orjat lietsomahan, Orjat pani lietsomahan. 362 sarvi kulta kuumoksesta, Harja kulta kuumoksesta. Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 380 terä kulta kuumoksesta, Kassa kulta kuumoksesta. SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 281 Läksi sammon laaintahan, Läksi sammon ottamahan, 282 kirjokannen kirjontahan. Kirjo kannen kirjantaan 418 kirjokansi kiikutteli, Kirjokansi kiikutteli: 419 jauhoi purnun puhtehessa: Jauho purnon puhtehessa, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 423 Niin ihastui Pohjan akka; Niin ihastu Pohjon akka, SKVR I1 514. — Jyskyjärvi · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 326 kaari kulta kuumoksesta, Harja kulta kuumoksesta. 331 joka päivä pään kysyvi, Joka päivä pään kysyvi, 362 sarvi kulta kuumoksesta, Kassa kulta kuumoksesta. 385 kylän pellot kyntelevi, Kylän pellot kyntelöö, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 397 Lietsoi päivän, lietsoi toisen, Lietso päivän, lietso toisen, SKVR I1 538. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 311 otti orjat lietsomahan, Otti orjan lietsomahan, 326 kaari kulta kuumoksesta, Kassa kulta kuumoksesta, 375 Jo päivänä neljäntenä Jo päivänä :tena 397 Lietsoi päivän, lietsoi toisen, Lietso päivän, lietso toisen, SKVR I1 539. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 326 kaari kulta kuumoksesta, Kulta terä kuumoksesta. 362 sarvi kulta kuumoksesta, Kulta kassa kuumoksesta. 375 Jo päivänä neljäntenä Jo päivänä :na 397 Lietsoi päivän, lietsoi toisen, Lietso päivän, lietso toisen,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 433–462
Ilmarinen palub neidu oma töö palgaks; neiu otsib ettekäändeid ja ütleb, et ei saa veel kodust lahkuda.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII2 1664. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 441 "Kukapa tässä toisna vuonna, Kuka tässä toissa vuonna, 442 kenpä kolmanna kesänä kenkä kolmanna kesänä, 449 eksyisi emosen tuoma, eksyvi emosen tuoma. SKVR VII2 2580. — Ilomantsi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 441 "Kukapa tässä toisna vuonna, Kuka tässä toissa vuonna, 444 lintusia laulattaisi, Lintusia laulattavi, 446 saisin, marja, muille maille! Tämä marja maille muille!
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII2 1664. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 441 "Kukapa tässä toisna vuonna, Kuka tässä toissa vuonna, 442 kenpä kolmanna kesänä kenkä kolmanna kesänä, 449 eksyisi emosen tuoma, eksyvi emosen tuoma. SKVR VII2 2580. — Ilomantsi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 441 "Kukapa tässä toisna vuonna, Kuka tässä toissa vuonna, 444 lintusia laulattaisi, Lintusia laulattavi, 446 saisin, marja, muille maille! Tämä marja maille muille!
Värsid 463–510
Ilmarinen saab paadi, naaseb koju ja räägib Väinämöisele, et on Sampo Pohjolas valmis sepistanud.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 484 syötti miehen, juotti miehen, Syötti miehen, juotti miehen, 497 Kysyi vanha Väinämöinen Meni vanha Väinämöinen 501 Joko laait uuen sammon, Joko laait uuen sammon, 502 kirjokannen kirjaelit?" Kirjokannen kirjoalit?" SKVR I1 97. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 470 tulla maille tuttaville Tuli maalle tuttaville, 478 elomaillen entisille?" Elomaille entisille!" 484 syötti miehen, juotti miehen, Syötti miehen syöneheksi, 485 istutti perähän purren Pani perähän purren, JR 17820 — Uhtua · 1931 · Iivari Ievala · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 484 syötti miehen, juotti miehen, Syötti miehen, juotti miehen 502 kirjokannen kirjaelit?" Kirjokannen kirjoalit 505 "Jopa jauhoi uusi sampo, Joko jauhoi uusi sampo 506 kirjokansi kiikutteli, Kirjokansi kiikutteli SKVR I1 58 a). — Vuokkiniemi · 1877 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 486 melan vaskisen varahan; Melan vaškisen varahe, 506 kirjokansi kiikutteli, Kirjo-kañsi kiijätteli, 508 yhen purnun syötäviä, Jauho purnun šyötäviä,
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 484 syötti miehen, juotti miehen, Syötti miehen, juotti miehen, 497 Kysyi vanha Väinämöinen Meni vanha Väinämöinen 501 Joko laait uuen sammon, Joko laait uuen sammon, 502 kirjokannen kirjaelit?" Kirjokannen kirjoalit?" SKVR I1 97. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 470 tulla maille tuttaville Tuli maalle tuttaville, 478 elomaillen entisille?" Elomaille entisille!" 484 syötti miehen, juotti miehen, Syötti miehen syöneheksi, 485 istutti perähän purren Pani perähän purren,
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 17 rahvalaulust on 3 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Runo tervikuna · 2 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 1–20 — Ajomatkan kuvaus · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 21–30 — Väinämöinen kiroaa häntä ampuneen · 1 laul
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 31–42 — Paluumatkallaan · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 43–52 — Väinämöinen palaa kallella kypärin · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 59–80 — Väinämöisen ja · 1 laul
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 81–92 — Pohjolan neidon kauneuden kuvaus · 3 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 93–100 — Kehotus lähteä sammon taontaan · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 101–112 — Ilmarisen vastaus · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 113–128 · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 129–158 — Kultakuusen katselmus ja kehotus · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 159–184 — Väinämöinen nostattaa tuulen, joka vie · 3 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 185–200 — Pohjolan emäntä tiedustelee tulijaa, jota koirat eivät hauku · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 201–216 — Pohjolan emäntä tiedustelee, tunteeko · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 217–250 — Pohjolan emäntä käskee tytärtänsä pukeutumaan · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 251–257 — Pohjolan emäntä syöttää vieraan · 1 laul
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 258–280 — Sammon ainekset · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 281–408 — Ilmarisen paja · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 409–422 — Sammon synty · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 423–432 — Sammon juurrutus · 5 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 433–438 — Ilmarinen pyytää palkkioksi luvattua neitoa · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 439–462 — Ken laulaa, kun katoomme · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 463–496 — Pohjolan emäntä saattaa · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 497–510 — Ilmarinen palaa kotiin ja kertoo · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud