← RunoVerse

Kalevala, 10. runo

Sampo sepistamine

RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 19 rahvalaulu 7 paigast. Ülejäänud 31 teksti ei ole kaardil: 26 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 3 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 2 teiste ülestähenduste duplikaati.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (9), Kiimaisjärvi (3), Kontokki (2), Uhtua (2).

  • 4 või rohkem laulu
  • 2–3 laulu
  • 1 laul
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 7 paika

4 või rohkem laulu

2–3 laulu

1 laul

50 teksti loend

Selle runoga ühiseid värsse on 68 rahvalaulul 20 paigast.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (33), Ilomantsi (6), Kiimaisjärvi (3), Uhtua (3), Kitee (2), Kontokki (2), Lempaala (2), Rautu (2).

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 20 paika

7 või rohkem laulu

3–6 laulu

1–2 laulu

Mis selles runos juhtub

  1. Värsid 1–100 Väinämöinen jõuab koju ja õhutab Ilmarist minema Pohja neidu kosima, sest Sampo sepistamisega võiks ta neiu välja teenida.
  2. Värsid 101–200 Ilmarinen ütleb, et ei lähe elu sees Pohjolasse, nii et Väinämöinen peab ta oma võlujõuga vastu tema tahtmist teele saatma.
  3. Värsid 201–280 Ilmarinen jõuab Pohjolasse, ta võetakse hästi vastu ja pannakse Sampot sepistama.
  4. Värsid 281–432 Ilmarinen sepistab Sampo ja Pohjola perenaine viib selle Pohjola kivimäkke.
  5. Värsid 433–462 Ilmarinen palub neidu oma töö palgaks; neiu otsib ettekäändeid ja ütleb, et ei saa veel kodust lahkuda.
  6. Värsid 463–510 Ilmarinen saab paadi, naaseb koju ja räägib Väinämöisele, et on Sampo Pohjolas valmis sepistanud.

Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.

Paigad selles runos: Pohjola, Sariola, Kalevala, Lappi, Väinölä

Värsid 1–100

Väinämöinen jõuab koju ja õhutab Ilmarist minema Pohja neidu kosima, sest Sampo sepistamisega võiks ta neiu välja teenida.

Soomekeelne tekst, 1849Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907
1Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
2otti ruskean orihin,Took his horse of chestnut colour,
3pani varsan valjahisin,And between the shafts he yoked him,
4ruskean re'en etehen;Yoked before the sledge the chestnut,
5itse reuoikse rekehen,On the sledge himself he mounted,
6kohennaikse korjahansa.And upon the seat he sat him.
7Laski virkkua vitsalla,Quickly then his whip he flourished,
8helähytti helmisvyöllä;Cracked his whip, all bead-embroidered,
9virkku juoksi, matka joutui,Quick he sped upon his journey,
10reki vieri, tie lyheni,Lurched the sledge, the way was shortened,
11jalas koivuinen kolasi,Loudly rang the birchwood runners,
12vemmel piukki pihlajainen.And the rowan cumber rattled.
13Ajavi karettelevi.On he rushed with speed tremendous,
14Ajoi soita, ajoi maita,Through the swamps and open country,
15ajoi aavoja ahoja.O'er the heaths, so wide extending.
16Kulki päivän, kulki toisen,Thus he drove a day, a second,
17niin päivällä kolmannellaAnd at length, upon the third day,
18tuli pitkän sillan päähän,Reached the long bridge-end before him
19Kalevalan kankahalle,Kalevala's extended heathlands,
20Osmon pellon pientarelle.Bordering on the field of Osmo.
21Siinä tuon sanoiksi virkki,Then he spoke the words which follow,
22itse lausui ja pakisi:And expressed himself in this wise:
23"Syö, susi, unennäkijä,"Wolf, do thou devour the dreamer,
24tapa, tauti, lappalainen!Seize the Laplander, O sickness,
25Sanoi ei saavani kotihinHe who said that I should never
26enämpi elävin silminIn my lifetime reach my homestead,
27sinä ilmoisna ikänä,Nor again throughout my lifetime,
28kuuna kullan valkeanaNor as long as shines the moonlight,
29näille Väinölän ahoille,Neither tread Väinölä's meadows;
30Kalevalan kankahille."Kalevala's extended heathlands."
31Siitä vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen,
32laulelevi, taitelevi:Spoke aloud his songs of magic,
33lauloi kuusen kukkalatvan,And a flower-crowned birch grew upward,
34kukkalatvan, kultalehvän;Crowned with flowers, and leaves all golden,
35latvan työnti taivahalle,And its summit reached to heaven,
36puhki pilvien kohotti,To the very clouds uprising.
37lehvät ilmoille levitti,In the air the boughs extended,
38halki taivahan hajotti.And they spread themselves to heaven.
39Laulelevi, taitelevi:Then he sang his songs of magic,
40lauloi kuun kumottamahanAnd he sang a moon all shining,
41kultalatva-kuusosehen,On the pine-tree's golden summit;
42lauloi oksillen otavan.And the Great Bear in the branches.
43Ajavi karetteleviOn he drove with speed tremendous,
44kohti kullaista kotia,Straight to his beloved homestead,
45alla päin, pahoilla mielin,Head bowed down, and thoughts all gloomy,
46kaiken kallella kypärin,And his cap was tilted sideways,
47kun oli seppo Ilmarisen,For the great smith Ilmarinen,
48takojan iän-ikuisen,He the great primeval craftsman,
49luvannut lunastimeksi,He had promised as his surety,
50oman päänsä päästimeksiThat his own head he might rescue
51pimeähän Pohjolahan,Out of Pohjola's dark regions,
52summahan Sariolahan.Sariola for ever misty.
53Jop' on seisottui oronenPresently his horse he halted
54Osmon uuen pellon päähän.At the new-cleared field of Osmo,
55Siitä vanha VäinämöinenAnd the aged Väinämöinen,
56päätä korjasta kohotti:In the sledge his head uplifted,
57kuuluvi pajasta pauke,Heard the noise within the smithy,
58hilke hiilihuonehesta.And the clatter in the coal-shed.
59Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
60itse pistihe pajahan.Then himself the smithy entered,
61Siell' on seppo Ilmarinen:And he found smith Ilmarinen,
62takoa taputtelevi.Wielding mightily his hammer.
63Sanoi seppo Ilmarinen:Said the smith, said Ilmarinen,
64"Oi sie vanha Väinämöinen!"O thou aged Väinämöinen,
65Miss' olet viikon viipynynnä,Where have you so long been staying.
66kaiken aikasi asunut?"Where have you so long been living?"
67Vaka vanha VäinämöinenVäinämöinen, old and steadfast,
68itse tuon sanoiksi virkki:Answered in the words which follow:
69"Tuoll' olen viikon viipynynnä,"There have I so long been staying,
70kaiken aikani elellytThere have I so long been living,
71pimeässä Pohjolassa,In the gloomy land of Pohja,
72summassa Sariolassa,Sariola for ever misty.
73liukunut Lapin lauilla,Long I coursed on Lapland snowshoes,
74tietomiesten tienohilla."With the world-renowned magicians."
75Siitä seppo IlmarinenThen the smith, e'en Ilmarinen,
76sanan virkkoi, noin nimesi:Answered in the words which follow:
77"Oi sie vanha Väinämöinen,"O thou aged Väinämöinen,
78tietäjä iän-ikuinen!Thou the great primeval sorcerer.
79Mitä lausut matkoiltasiTell me of your journey thither;
80tultua kotituville?"Tell me of your homeward journey."
81Virkki vanha Väinämöinen:Said the aged Väinämöinen,
82"Äijä on mulla lausumista:"Much indeed have I to tell you:
83onp' on neiti Pohjolassa,Lives in Pohjola a maiden,
84impi kylmässä kylässä,In that village cold a virgin,
85jok' ei suostu sulhosihin,Who will not accept a suitor,
86mielly miehi'in hyvihin.Mocks the very best among them.
87Kiitti puoli Pohjan maata,Half of all the land of Pohja
88kun onpi kovin korea:Praises her surpassing beauty.
89kuuhut paistoi kulmaluilta,From her temples shines the moonlight,
90päivä rinnoilta risotti,From her breasts the sun is shining,
91otavainen olkapäiltä,And the Great Bear from her shoulders,
92seitsentähtinen selältä.From her back the starry Seven.
93"Sinä, seppo Ilmarinen,"Thou thyself, smith Ilmarinen,
94takoja iän-ikuinen,Thou, the great primeval craftsman,
95lähe neittä noutamahan,Go thyself to woo the maiden,
96päätä kassa katsomahan!And behold her shining tresses.
97Kun saatat takoa sammon,If you can but forge a Sampo,
98kirjokannen kirjaella,With its many-coloured cover,
99niin saat neion palkastasi,You will then receive the maiden,
100työstäsi tytön ihanan."And the fair maid be your guerdon."

RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 19 rahvalaulu 7 paigast. Ülejäänud 31 teksti ei ole kaardil: 26 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 3 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 2 teiste ülestähenduste duplikaati.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (9), Kiimaisjärvi (3), Kontokki (2), Uhtua (2).

  • 4 või rohkem laulu
  • 2–3 laulu
  • 1 laul
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 7 paika

4 või rohkem laulu

2–3 laulu

1 laul

50 teksti loend

Selle runoga ühiseid värsse on 68 rahvalaulul 20 paigast.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (33), Ilomantsi (6), Kiimaisjärvi (3), Uhtua (3), Kitee (2), Kontokki (2), Lempaala (2), Rautu (2).

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 20 paika

7 või rohkem laulu

3–6 laulu

1–2 laulu

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    33 lauloi kuusen kukkalatvan,Laulo kuusen kultalatvan,
    50 oman päänsä päästimeksiOman pääsi päästimeksi,
    84 impi kylmässä kylässä,Impi kylmässä kylässä,
    87 Kiitti puoli Pohjan maata,Kiitti puoli Pohjan maata,
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    98 kirjokannen kirjaella,Kirjokan̄en kirjotella
    99 niin saat neion palkastasi,*Niin saat neion palkastasi?*"
  2. SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    8 helähytti helmisvyöllä;Helähytti helmivyöllä,
    20 Osmon pellon pientarelle.Pyhän pellon pientarelle."
    61 Siell' on seppo Ilmarinen:Sillon seppo Ilmarinen
    71 pimeässä Pohjolassa,Pimiässä Pohjolassa
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    96 päätä kassa katsomahan!Päätä kassa katsomah
  3. SKVR I1 487. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    11 jalas koivuinen kolasi,Jalas koivunen kolisi.
    83 onp' on neiti Pohjolassa,On neiti Pohjolassa,
    84 impi kylmässä kylässä,Impi kylmässä kylässä.
    87 Kiitti puoli Pohjan maata,Kiitti puoli Pohjan maata."
  4. SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    8 helähytti helmisvyöllä;Helähytti helmivyöllä;
    71 pimeässä Pohjolassa,Pimiässä Pohjolassa.
    95 lähe neittä noutamahan,Lähe neittä noutamahan,
    96 päätä kassa katsomahan!Päätä kassa katsomahan
  5. SKVR I1 108. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    3 pani varsan valjahisin,Pani varsan valjaih,
    58 hilke hiilihuonehesta.Hilke hiili huonehesta.
    62 takoa taputtelevi.Takoa taputtelet,
    98 kirjokannen kirjaella,Kannen kirja kirjaella."

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.

  1. SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    33 lauloi kuusen kukkalatvan,Laulo kuusen kultalatvan,
    50 oman päänsä päästimeksiOman pääsi päästimeksi,
    84 impi kylmässä kylässä,Impi kylmässä kylässä,
    87 Kiitti puoli Pohjan maata,Kiitti puoli Pohjan maata,
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    98 kirjokannen kirjaella,Kirjokan̄en kirjotella
    99 niin saat neion palkastasi,*Niin saat neion palkastasi?*"
  2. SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    8 helähytti helmisvyöllä;Helähytti helmivyöllä,
    20 Osmon pellon pientarelle.Pyhän pellon pientarelle."
    61 Siell' on seppo Ilmarinen:Sillon seppo Ilmarinen
    71 pimeässä Pohjolassa,Pimiässä Pohjolassa
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    96 päätä kassa katsomahan!Päätä kassa katsomah
  3. SKVR I1 487. — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    11 jalas koivuinen kolasi,Jalas koivunen kolisi.
    83 onp' on neiti Pohjolassa,On neiti Pohjolassa,
    84 impi kylmässä kylässä,Impi kylmässä kylässä.
    87 Kiitti puoli Pohjan maata,Kiitti puoli Pohjan maata."
  4. SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    8 helähytti helmisvyöllä;Helähytti helmivyöllä;
    71 pimeässä Pohjolassa,Pimiässä Pohjolassa.
    95 lähe neittä noutamahan,Lähe neittä noutamahan,
    96 päätä kassa katsomahan!Päätä kassa katsomahan
  5. SKVR I1 108. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    3 pani varsan valjahisin,Pani varsan valjaih,
    58 hilke hiilihuonehesta.Hilke hiili huonehesta.
    62 takoa taputtelevi.Takoa taputtelet,
    98 kirjokannen kirjaella,Kannen kirja kirjaella."

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.

Värsid 101–200

Ilmarinen ütleb, et ei lähe elu sees Pohjolasse, nii et Väinämöinen peab ta oma võlujõuga vastu tema tahtmist teele saatma.

101Sanoi seppo Ilmarinen:Said the smith, e'en Ilmarinen,
102"Ohoh vanha Väinämöinen!"O thou aged Väinämöinen,
103Joko sie minun lupasitYou have perhaps already pledged me
104pimeähän PohjolahanTo the gloomy land of Pohja,
105oman pääsi päästimeksi,That your own head you might rescue,
106itsesi lunastimeksi?And might thus secure your freedom.
107En sinä pitkänä ikänä,Not in course of all my lifetime,
108kuuna kullan valkeanaWhile the golden moon is shining,
109lähe Pohjolan tuville,Hence to Pohjola I'll journey,
110Sariolan salvoksille,Huts of Sariola so dreary,
111miesten syöjille sijoille,Where the people eat each other,
112urosten upottajille."And they even drown the heroes."
113Siitä vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen
114itse tuon sanoiksi virkki:Answered in the words which follow:
115"Viel' on kumma toinen kumma:"There is wonder after wonder;
116onp' on kuusi kukkalatva,There's a pine with flowery summit,
117kukkalatva, kultalehväFlowery summit, leaves all golden,
118Osmon pellon pientarella;Near where Osmo's field is bordered.
119kuuhut latvassa kumotti,On the crown the moon is shining,
120oksilla otava seisoi."In the boughs the Bear is resting."
121Sanoi seppo Ilmarinen:Said the smith, e'en Ilmarinen,
122"En usko toeksi tuota,"This I never can believe in,
123kun en käyne katsomahan,If I do not go to see it,
124nähne näillä silmilläni."And my own eyes have not seen it."
125Sanoi vanha Väinämöinen:Said the aged Väinämöinen,
126"Kun et usko kuitenkana,"If you cannot then believe it,
127lähtekämme katsomahan,We will go ourselves, and witness
128onko totta vai valetta!"Whether true or false the story."
129Lähettihin katsomahanThen they both went forth to see it,
130tuota kuusta kukkapäätä,View the pine with flowery summit,
131yksi vanha Väinämöinen,First walked aged Väinämöinen,
132toinen seppo Ilmarinen.And smith Ilmarinen second.
133Sitte tuonne tultuansaWhen they reached the spot they sought for,
134Osmon pellon pientarelleOn the edge of Osmo's cornfield,
135seppo seisovi likellä,Then the smith his steps arrested,
136uutta kuusta kummeksivi,In amazement at the pine-tree,
137kun oli oksilla otava,With the Great Bear in the branches,
138kuuhut kuusen latvasessa.And the moon upon its summit.
139Siinä vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen,
140itse tuon sanoiksi virkki:Spoke the very words which follow:
141"Nyt sinä, seppo veikkoseni,"Now thou smith, my dearest brother,
142nouse kuuta noutamahan,Climb and fetch the moon above us,
143otavaista ottamahanBring thou, too, the Great Bear shining
144kultalatva-kuusosesta!"On the pine-tree's golden summit."
145Siitä seppo IlmarinenThen the smith, e'en Ilmarinen,
146nousi puuhun korkealle,Climbed aloft into the pine-tree,
147ylähäksi taivahalle,Up he climbed into the daylight,
148nousi kuuta noutamahan,Climbed to fetch the moon above him,
149otavaista ottamahanAnd the Great Bear, shining brightly,
150kultalatva-kuusosesta.On the pine-tree's golden summit.
151Virkki kuusi kukkalatva,Said the pine-tree's golden summit,
152lausui lakkapää petäjä:Said the widely-branching pine-tree,
153"Voipa miestä mieletöintä,"Mighty man, of all most foolish,
154äkkioutoa urosta!O most thoughtless of the heroes!
155Nousit, outo, oksilleni,In my branches, fool, thou climbest,
156lapsen-mieli, latvahaniTo my summit, as a boy might,
157kuvakuun on nouantahan,And would'st grasp the moon's reflection,
158valetähtyen varahan!"And the false stars thou beholdest!"
159Silloin vanha VäinämöinenThen the aged Väinämöinen,
160lauloa hyrähtelevi:Lifted up his voice in singing.
161lauloi tuulen tuppurihin,As he sang uprose a tempest,
162ilman raivohon rakenti;And the wind rose wildly furious,
163sanovi sanalla tuolla,And he spoke the words which follow.
164lausui tuolla lausehella:And expressed himself in thiswise:
165"Ota, tuuli, purtehesi,"In thy boat, O wind, convey him,
166ahava, venosehesiIn thy skiff, O breeze, convey him,
167vieä vieretelläksesiBear him to the distant regions
168pimeähän Pohjolahan!"Of the gloomy land of Pohja."
169Nousi tuuli tuppurihin,Then there rose a mighty tempest,
170ilma raivohon rakentui,And the wind so wildly furious
171otti seppo IlmarisenCarried off smith Ilmarinen,
172vieä viiletelläksensäHurried him to distant regions,
173pimeähän Pohjolahan,To the gloomy land of Pohja,
174summahan Sariolahan.Sariola for ever misty.
175Siinä seppo IlmarinenThen the smith, e'en Ilmarinen,
176jopa kulki jotta joutui!Journeyed forth, and hurried onwards,
177Kulki tuulen tietä myöten,On the tempest forth he floated,
178ahavan ratoa myöten,On the pathway of the breezes,
179yli kuun, alatse päivän,Over moon, and under sunray,
180otavaisten olkapäitse;On the shoulders of the Great Bear,
181päätyi Pohjolan pihalle,Till he reached the halls of Pohja,
182Sariolan saunatielle,Baths of Sariola the gloomy,
183eikä häntä koirat kuullutYet the tailed-dogs were not barking,
184eikä haukkujat havainnut.And the watch-dogs were not yelping.
185Louhi, Pohjolan emäntä,Louhi, Pohjola's old Mistress,
186Pohjan akka harvahammasOld and gap-toothed dame of Pohja,
187tuop' on päätyvi pihalle.In the house she stood and listened,
188Itse ennätti sanoa:And at length she spoke as follows:
189"Mi sinä lienet miehiäsi"Who then are you among mortals,
190ja kuka urohiasi?Who among the roll of heroes,
191Tulit tänne tuulen tietä,On the tempest-path who comest,
192ahavan rekiratoa,On the sledgeway of the breezes,
193eikä koirat kohti hauku,Yet the dogs ran forth not, barking,
194villahännät virkkaele!"And the shaggy-tailed ones barked not."
195Sanoi seppo Ilmarinen:Said the smith, e'en Ilmarinen,
196"En mä tänne tullutkana"Surely I have not come hither
197kylän koirien kuluiksi,That the village dogs should shame me,
198villahäntien vihoiksi,Or the shaggy-tailed ones hurt me,
199näillen ouoillen oville,Here behind these foreign portals,
200veräjille vierahille."And behind these unknown fences."

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    102 "Ohoh vanha Väinämöinen!"Ohoh vanha Väinämöinen,
    103 Joko sie minun lupasitJopa sie minun lupasit
    105 oman pääsi päästimeksi,Oman pääsi päästimeksi,
    106 itsesi lunastimeksi?Itsesi lunastimeksi."
    Veel ühiseid värsse (6)
    KalevalaSee laul
    131 yksi vanha Väinämöinen,Siitä vanha Väinämöinen
    146 nousi puuhun korkealle,Nousi puuhun korkialle,
    165 "Ota, tuuli, purtehesi,Ota tuuli purteesi,
    166 ahava, venosehesiAhava venosesi,
    169 Nousi tuuli tuppurihin,"Nouse tuuli tuppuriin,
    200 veräjille vierahille."Veräjille vieraille,
  2. SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    102 "Ohoh vanha Väinämöinen!"Oho vanha Väinämöinen,
    105 oman pääsi päästimeksi,Oman pääsi päästimeksi,
    106 itsesi lunastimeksi?Itschesi lunastimeksi."
    131 yksi vanha Väinämöinen,Siitä vanha Väinämöinen
    Veel ühiseid värsse (5)
    KalevalaSee laul
    162 ilman raivohon rakenti;Ilma raivohon rakentu,
    165 "Ota, tuuli, purtehesi,"Otas tuuli purtehesi,
    166 ahava, venosehesiAhava venosehesi,
    169 Nousi tuuli tuppurihin,Nouses tuuli tuppurih,
    170 ilma raivohon rakentui,Ilma raivohon rakennuk."
  3. SKVR I1 83 a). — Vuokkiniemi · 1872 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    117 kukkalatva, kultalehväKulta-latva, kulta-lehvä;
    131 yksi vanha Väinämöinen,Siitä vanha Väinämöinen
    162 ilman raivohon rakenti;Ilman raivohon rapasi.
    169 Nousi tuuli tuppurihin,Nousi tuuli tuppurihin,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    170 ilma raivohon rakentui,Ilma raivohoñ rapoau.
  4. SKVR I1 64. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    131 yksi vanha Väinämöinen,Sitte vanha Väinämöinen
    184 eikä haukkujat havainnut.Eikä haukkujat havannut,
    190 ja kuka urohiasi?Ja kuka urohiesi,
    196 "En mä tänne tullutkana"En mie tänne tullutkan
  5. SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    118 Osmon pellon pientarella;Pyhän pellon pientarella?"
    131 yksi vanha Väinämöinen,Vaka vanha Väinämöinen
    134 Osmon pellon pientarellePyhän pellon pientarelle."
    171 otti seppo IlmarisenSisar seppo Ilmarisen

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    102 "Ohoh vanha Väinämöinen!"Ohoh vanha Väinämöinen,
    103 Joko sie minun lupasitJopa sie minun lupasit
    105 oman pääsi päästimeksi,Oman pääsi päästimeksi,
    106 itsesi lunastimeksi?Itsesi lunastimeksi."
    Veel ühiseid värsse (6)
    KalevalaSee laul
    131 yksi vanha Väinämöinen,Siitä vanha Väinämöinen
    146 nousi puuhun korkealle,Nousi puuhun korkialle,
    165 "Ota, tuuli, purtehesi,Ota tuuli purteesi,
    166 ahava, venosehesiAhava venosesi,
    169 Nousi tuuli tuppurihin,"Nouse tuuli tuppuriin,
    200 veräjille vierahille."Veräjille vieraille,
  2. SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    102 "Ohoh vanha Väinämöinen!"Oho vanha Väinämöinen,
    105 oman pääsi päästimeksi,Oman pääsi päästimeksi,
    106 itsesi lunastimeksi?Itschesi lunastimeksi."
    131 yksi vanha Väinämöinen,Siitä vanha Väinämöinen
    Veel ühiseid värsse (5)
    KalevalaSee laul
    162 ilman raivohon rakenti;Ilma raivohon rakentu,
    165 "Ota, tuuli, purtehesi,"Otas tuuli purtehesi,
    166 ahava, venosehesiAhava venosehesi,
    169 Nousi tuuli tuppurihin,Nouses tuuli tuppurih,
    170 ilma raivohon rakentui,Ilma raivohon rakennuk."
  3. SKVR I1 64. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    131 yksi vanha Väinämöinen,Sitte vanha Väinämöinen
    184 eikä haukkujat havainnut.Eikä haukkujat havannut,
    190 ja kuka urohiasi?Ja kuka urohiesi,
    196 "En mä tänne tullutkana"En mie tänne tullutkan
  4. SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    118 Osmon pellon pientarella;Pyhän pellon pientarella?"
    131 yksi vanha Väinämöinen,Vaka vanha Väinämöinen
    134 Osmon pellon pientarellePyhän pellon pientarelle."
    171 otti seppo IlmarisenSisar seppo Ilmarisen
  5. SKVR I1 95. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    102 "Ohoh vanha Väinämöinen!"Ohoh vanha Väinämöinen,
    131 yksi vanha Väinämöinen,Oli vanha Väinämöinen,
    171 otti seppo IlmarisenSisar seppo Ilmarisen
    200 veräjille vierahille."Veräjillä vierajille,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.

Värsid 201–280

Ilmarinen jõuab Pohjolasse, ta võetakse hästi vastu ja pannakse Sampot sepistama.

201Siitä Pohjolan emäntäThen did Pohjola's old Mistress
202tutkaeli tullehelta:Question thus the new-come stranger:
203"Oletko tullut tuntemahan,"Have you ever on your travels,
204kuulemahan, tietämähänHeard reports of, or encountered
205tuota seppo Ilmarista,Him, the great smith Ilmarinen,
206takojata taitavinta?Most accomplished of the craftsmen?
207Jo on viikon vuotettunaLong have we been waiting for him,
208sekä kauan kaivattunaLong been anxious for his coming
209näille Pohjolan perilleHere to Pohjola's dark regions,
210uuen sammon laaintahan."That a Sampo he might forge us."
211Se on seppo IlmarinenThen the smith, e'en Ilmarinen,
212sanan virkkoi, noin nimesi:Answered in the words which follow:
213"Lienen tullut tuntemahan"I have met upon my journey
214tuon on seppo Ilmarisen,With the smith named Ilmarinen;
215kun olen itse Ilmarinen,I myself am Ilmarinen,
216itse taitava takoja."And a most accomplished craftsman."
217Louhi, Pohjolan emäntä,Louhi, Pohjola's old Mistress,
218Pohjan akka harvahammas,Old and gap-toothed dame of Pohja,
219pian pistihe tupahan,Hurried back into her dwelling,
220sanovi sanalla tuolla:And she spoke the words which follow:
221"Neityeni nuorempani,"Come my daughter, thou the youngest,
222lapseni vakavimpani!Thou the fairest of my children,
223Pane nyt päällesi parasta,Robe thyself in choicest raiment,
224varrellesi valke'inta,Clothe thee in the brightest-coloured,
225hempe'intä helmoillesi,In the finest of your dresses,
226ripe'intä rinnoillesi,Brightest beads upon thy bosom,
227kaulallesi kaunihinta,Round thy neck the very finest,
228kukke'inta kulmillesi,And upon thy temples shining.
229poskesi punottamahan,See thou that thy cheeks are rosy,
230näköpääsi näyttämähän!And thy countenance is cheerful.
231Jo on seppo Ilmarinen,Here's the smith named Ilmarinen,
232takoja iän-ikuinen,He the great primeval craftsman,
233saanut sammon laaintahan,Who will forge the Sampo for us,
234kirjokannen kirjantahan."With its brightly-pictured cover."
235Tuop' on kaunis Pohjan tytti,Then the lovely maid of Pohja,
236maan kuulu, ve'en valio,Famed on land, on water peerless,
237otti vaattehet valitut,Took the choicest of her dresses,
238pukehensa puhtahimmat;And the brightest of her garments,
239viitiseikse, vaatiseikse,And the fifth at last selected.
240pääsomihin suoritseikse,Then her head-dress she adjusted,
241vaskipantoihin paneikse,And her copper belt girt round her,
242kultavöihin kummitseikse.And her wondrous golden girdle.
243Tuli aitasta tupahan,Back she came from out the storeroom,
244kaapsahellen kartanoltaDancing back into the courtyard,
245silmistänsä sirkeänä,And her eyes were brightly shining.
246korvistansa korkeana,As she moved, her earrings jingled,
247kaunihina kasvoiltansa,And her countenance was charming,
248poskilta punehtivana;And her lovely cheeks were rosy.
249kullat riippui rinnan päällä,Gold was shining on her bosom,
250pään päällä hopeat huohti.On her head was silver gleaming.
251Itse Pohjolan emäntäThen did Pohjola's old Mistress,
252käytti seppo IlmarisenLead the smith named Ilmarinen,
253noissa Pohjolan tuvissa,Into Pohjola's great castle.
254Sariolan salvoksissa;Rooms of Sariola the gloomy.
255siellä syötti syöneheksi,There she set a meal before him,
256juotti miehen juoneheksi,Gave the hero drink in plenty,
257apatti ani hyväksi.And she feasted him profusely,
258Sai tuosta sanelemahan:And at length she spoke as follows:
259"Ohoh seppo Ilmarinen,"O thou smith, O Ilmarinen,
260takoja iän-ikuinen!Thou the great primeval craftsman,
261Saatatko takoa sammon,If you can but forge a Sampo,
262kirjokannen kirjaellaWith its many-coloured cover,
263joutsenen kynän nenästä,From the tips of swans' white wing-plumes,
264maholehmän maitosesta,From the milk of barren heifer,
265ohran pienestä jyvästä,From a little grain of barley,
266kesäuuhen untuvasta,From the wool of sheep of summer,
267niin saat neion palkastasi,Will you then accept this maiden,
268työstäsi tytön ihanan."As reward, my charming daughter?"
269Silloin seppo IlmarinenThen the smith named Ilmarinen
270itse tuon sanoiksi virkki:Answered in the words which follow:
271"Saattanen takoa sammon,"I will go to forge the Sampo,
272kirjokannen kalkutellaWeld its many-coloured cover,
273joutsenen kynän nenästä,From the tips of swans' white wing-plumes,
274maholehmän maitosesta,From the milk of barren heifer,
275ohran pienestä jyvästä,From a little grain of barley,
276kesäuuhen untuvasta,From the wool of sheep of summer,
277kun olen taivoa takonut,For 'twas I who forged the heavens,
278ilman kantta kalkuttanutAnd the vault of air I hammered,
279ilman alkusen alutta,Ere the air had yet beginning,
280riporihman tehtyisettä."Or a trace of aught was present."

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    209 näille Pohjolan perillePohjolan kujan perille,
    214 tuon on seppo Ilmarisen,Tuon on seppo Ilmorisen.
    234 kirjokannen kirjantahan."Kirjokannen kannantah
    236 maan kuulu, ve'en valio,Maan kuulu, veen vaalivo,
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    261 Saatatko takoa sammon,Saatatko sampoa takuo,
    278 ilman kantta kalkuttanutKantta ilman kalkutellut,
  2. SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    209 näille Pohjolan perillePohjolan kujan perille,
    236 maan kuulu, ve'en valio,Maan kuulu, veen valio,
    256 juotti miehen juoneheksi,Juotti miehen juolaaksi,
    261 Saatatko takoa sammon,Saatatko sampua takoo
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    262 kirjokannen kirjaellaKirjokan̄en kirjotella
    267 niin saat neion palkastasi,*Niin saat neion palkastasi?*"
  3. SKVR I1 97. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    214 tuon on seppo Ilmarisen,Sen on seppo Ilmarisen;
    216 itse taitava takoja."Vielä taitava takoja,
    255 siellä syötti syöneheksi,Syötti miehen syöneheksi,
    256 juotti miehen juoneheksi,Juotti miehen juoneheksi.
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    261 Saatatko takoa sammon,"Saatatko sampua takoa,
  4. SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    234 kirjokannen kirjantahan."Kirjo kannen kirjantaan
    239 viitiseikse, vaatiseikse,Viitisekse, vaatisekse,
    256 juotti miehen juoneheksi,Syötti miehen, juotti miehen,
  5. SKVR I1 63 c). — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    239 viitiseikse, vaatiseikse,Viitisekse, vaatisekse.
    252 käytti seppo IlmarisenAnnon seppo Ilmarisen,
    256 juotti miehen juoneheksi,Syötti miehen, juotti miehen,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 79. — Vuokkiniemi · 1825 · A. J. Sjögrén · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    209 näille Pohjolan perillePohjolan kujan perille,
    214 tuon on seppo Ilmarisen,Tuon on seppo Ilmorisen.
    234 kirjokannen kirjantahan."Kirjokannen kannantah
    236 maan kuulu, ve'en valio,Maan kuulu, veen vaalivo,
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    261 Saatatko takoa sammon,Saatatko sampoa takuo,
    278 ilman kantta kalkuttanutKantta ilman kalkutellut,
  2. SKVR I1 79 a). — Vuokkiniemi · 1833 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    209 näille Pohjolan perillePohjolan kujan perille,
    236 maan kuulu, ve'en valio,Maan kuulu, veen valio,
    256 juotti miehen juoneheksi,Juotti miehen juolaaksi,
    261 Saatatko takoa sammon,Saatatko sampua takoo
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    262 kirjokannen kirjaellaKirjokan̄en kirjotella
    267 niin saat neion palkastasi,*Niin saat neion palkastasi?*"
  3. SKVR I1 97. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    214 tuon on seppo Ilmarisen,Sen on seppo Ilmarisen;
    216 itse taitava takoja."Vielä taitava takoja,
    255 siellä syötti syöneheksi,Syötti miehen syöneheksi,
    256 juotti miehen juoneheksi,Juotti miehen juoneheksi.
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    261 Saatatko takoa sammon,"Saatatko sampua takoa,
  4. SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    234 kirjokannen kirjantahan."Kirjo kannen kirjantaan
    239 viitiseikse, vaatiseikse,Viitisekse, vaatisekse,
    256 juotti miehen juoneheksi,Syötti miehen, juotti miehen,
  5. SKVR I1 63 c). — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    239 viitiseikse, vaatiseikse,Viitisekse, vaatisekse.
    252 käytti seppo IlmarisenAnnon seppo Ilmarisen,
    256 juotti miehen juoneheksi,Syötti miehen, juotti miehen,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.

Värsid 281–432

Ilmarinen sepistab Sampo ja Pohjola perenaine viib selle Pohjola kivimäkke.

281Läksi sammon laaintahan,Then he went to forge the Sampo,
282kirjokannen kirjontahan.With its many-coloured cover,
283Kysyi paikalta pajoa,Sought a station for a smithy,
284kaipasi sepinkaluja:And he needed tools for labour;
285ei ole paikalla pajoa,But no place he found for smithy,
286ei pajoa, ei paletta,Nor for smithy, nor for bellows,
287ahjoa, alasintana,Nor for furnace, nor for anvil,
288vasarata, varttakana!Not a hammer, nor a mallet.
289Silloin seppo IlmarinenThen the smith, e'en Ilmarinen,
290sanan virkkoi, noin nimesi:Spoke aloud the words which follow:
291"Akatp' on epäelköhöt,"None despair, except old women,
292herjat kesken heittäköhöt,Scamps may leave their task unfinished;
293eip' on mies pahempikana,Not a man, how weak soever,
294uros untelompikana!"Not a hero of the laziest!"
295Etsi ahjollen alusta,For his forge he sought a station,
296leveyttä lietsehelleAnd a wide place for the bellows,
297noilla mailla, mantereilla,In the country round about him,
298Pohjan peltojen perillä.In the outer fields of Pohja.
299Etsi päivän, etsi toisen.So he sought one day, a second,
300Jo päivänä kolmantenaAnd at length upon the third day
301tuli kirjava kivonen,Found a stone all streaked with colours,
302vahatukko vastahansa.And a mighty rock beside it.
303Tuohon seppo seisottihe,Here the smith his search abandoned,
304takoja tulen rakenti;And the smith prepared his furnace,
305päivän laati palkehia,On the first day fixed the bellows,
306toisen ahjoa asetti.And the forge upon the second.
307Siitä seppo Ilmarinen,Thereupon smith Ilmarinen,
308takoja iän-ikuinen,He the great primeval craftsman,
309tunki ainehet tulehen,Heaped the fuel upon the fire,
310takehensa alle ahjon;And beneath the forge he thrust it,
311otti orjat lietsomahan,Made his servants work the bellows,
312väkipuolet vääntämähän.To the half of all their power.
313Orjat lietsoi löyhytteli,So the servants worked the bellows,
314väkipuolet väännätteliTo the half of all their power.
315kolme päiveä kesäistäDuring three days of the summer,
316ja kolme kesäistä yötä:During three nights of the summer.
317kivet kasvoi kantapäihin,Stones beneath their heels were resting,
318vahat varvasten sijoille.And upon their toes were boulders.
319Niin päivänä ensimäisnäOn the first day of their labour
320itse seppo IlmarinenHe himself, smith Ilmarinen,
321kallistihe katsomahanStooped him down, intently gazing,
322ahjonsa alaista puolta,To the bottom of the furnace,
323mitä tullehe tulesta,If perchance amid the fire
324selvinnehe valkeasta.Something brilliant had developed.
325Jousi tungeikse tulesta,From the flames there rose a crossbow,
326kaari kulta kuumoksesta,Golden bow from out the furnace;
327kaari kulta, pää hopea,'Twas a gold bow tipped with silver,
328varsi vasken-kirjavainen.And the shaft shone bright with copper.
329On jousi hyvän näköinen,And the bow was fair to gaze on,
330vaan onpi pahan tapainen:But of evil disposition,
331joka päivä pään kysyvi,And a head each day demanded,
332parahana kaksi päätä.And on feast-days two demanded.
333Itse seppo IlmarinenHe himself, smith Ilmarinen,
334ei tuota kovin ihastu:Was not much delighted with it,
335kaaren katkaisi kaheksi,So he broke the bow to pieces,
336siitä tunkevi tulehen;Cast it back into the furnace,
337laitti orjat lietsomahan,Made his servants work the bellows,
338väkipuolet vääntämähän.To the half of all their power.
339Jop' on päivänä jälestäSo again upon the next day,
340itse seppo IlmarinenHe himself, smith Ilmarinen,
341kallistihe katsomahanStooped him down, intently gazing
342ahjonsa alaista puolta:To the bottom of the furnace,
343veno tungeikse tulesta,And a boat rose from the furnace,
344punapursi kuumoksesta,From the heat rose up a red boat,
345kokat kullan kirjaeltu,And the prow was golden-coloured,
346hangat vaskesta valettu.And the rowlocks were of copper.
347On veno hyvän näköinen,And the boat was fair to gaze on,
348ei ole hyvän tapainen:But of evil disposition;
349suotta lähtisi sotahan,It would go to needless combat,
350tarpehetta tappelohon.And would fight when cause was lacking.
351Se on seppo IlmarinenTherefore did smith Ilmarinen
352ei ihastu tuotakana:Take no slightest pleasure in it,
353venon murskaksi murenti,And he smashed the boat to splinters,
354tunkevi tulisijahan;Cast it back into the furnace;
355laitti orjat lietsomahan,Made his servants work the bellows,
356väkipuolet vääntämähän.To the half of all their power.
357Jo päivänä kolmantenaThen upon the third day likewise,
358itse seppo IlmarinenHe himself, smith Ilmarinen,
359kallistihe katsomahanStooped him down, intently gazing
360ahjonsa alaista puolta:To the bottom of the furnace,
361hieho tungeikse tulesta,And a heifer then rose upward,
362sarvi kulta kuumoksesta,With her horns all golden-shining,
363otsassa otavan tähti,With the Bear-stars on her forehead;
364päässä päivän pyöryläinen.On her head appeared the Sun-disc.
365On hieho hyvän näköinen,And the cow was fair to gaze on,
366ei ole hyvän tapainen:But of evil disposition;
367metsässä makaelevi,Always sleeping in the forest,
368maion maahan kaatelevi.On the ground her milk she wasted.
369Se on seppo IlmarinenTherefore did smith Ilmarinen
370ei ihastu tuotakana:Take no slightest pleasure in her,
371lehmän leikkeli paloiksi,And he cut the cow to fragments,
372siitä tunkevi tulehen;Cast her back into the furnace,
373laitti orjat lietsomahan,Made his servants work the bellows,
374väkipuolet vääntämähän.To the half of all their power.
375Jo päivänä neljäntenäSo again upon the fourth day,
376itse seppo IlmarinenHe himself, smith Ilmarinen
377kallistihe katsomahanStooped him down, and gazed intently
378ahjonsa alaista puolta:To the bottom of the furnace,
379aura tungeikse tulesta,And a plough rose from the furnace,
380terä kulta kuumoksesta,With the ploughshare golden-shining,
381terä kulta, vaski varsi,Golden share, and frame of copper,
382hopeata ponnen päässä.And the handles tipped with silver.
383On aura hyvän näköinen,And the plough was fair to gaze on,
384ei ole hyvän tapainen:But of evil disposition,
385kylän pellot kyntelevi,Ploughing up the village corn fields,
386vainiot vakoelevi.Ploughing up the open meadows.
387Se on seppo IlmarinenTherefore did smith Ilmarinen
388ei ihastu tuotakana:Take no slightest pleasure in it.
389auran katkaisi kaheksi,And he broke the plough to pieces,
390alle ahjonsa ajavi.Cast it back into the furnace,
391Laittoi tuulet lietsomahan,Call the winds to work the bellows
392väkipuuskat vääntämähän.To the utmost of their power.
393Lietsoi tuulet löyhytteli:Then the winds arose in fury,
394itä lietsoi, lietsoi länsi,Blew the east wind, blew the west wind,
395etelä enemmän lietsoi,And the south wind yet more strongly,
396pohjanen kovin porotti.And the north wind howled and blustered.
397Lietsoi päivän, lietsoi toisen,Thus they blew one day, a second,
398lietsoi kohta kolmannenki:And upon the third day likewise.
399tuli tuiski ikkunasta,Fire was flashing from the windows,
400säkehet ovesta säykkyi,From the door the sparks were flying
401tomu nousi taivahalle,And the dust arose to heaven;
402savu pilvihin sakeni.With the clouds the smoke was mingled.
403Se on seppo IlmarinenThen again smith Ilmarinen,
404päivän kolmannen perästäOn the evening of the third day,
405kallistihe katsomahanStooped him down, and gazed intently
406ahjonsa alaista puolta:To the bottom of the furnace,
407näki sammon syntyväksi,And he saw the Sampo forming,
408kirjokannen kasvavaksi.With its many-coloured cover.
409Siitä seppo Ilmarinen,Thereupon smith Ilmarinen,
410takoja iän-ikuinen,He the great primeval craftsman,
411takoa taputtelevi,Welded it and hammered at it,
412lyöä lynnähyttelevi.Heaped his rapid blows upon it,
413Takoi sammon taitavasti:Forged with cunning art the Sampo,
414laitahan on jauhomyllyn,And on one side was a corn-mill,
415toisehen on suolamyllyn,On another side a salt-mill,
416rahamyllyn kolmantehen.And upon the third a coin-mill.
417Siitä jauhoi uusi sampo,Now was grinding the new Sampo,
418kirjokansi kiikutteli,And revolved the pictured cover,
419jauhoi purnun puhtehessa:Chestfuls did it grind till evening,
420yhen purnun syötäviä,First for food it ground a chestful,
421toisen jauhoi myötäviä,And another ground for barter,
422kolmannen kotipitoja.And a third it ground for storage.
423Niin ihastui Pohjan akka;Now rejoiced the Crone of Pohja,
424saattoi sitte sammon suurenAnd conveyed the bulky Sampo,
425Pohjolan kivimäkehen,To the rocky hills of Pohja,
426vaaran vaskisen sisähänAnd within the Mount of Copper,
427yheksän lukon ta'aksi.And behind nine locks secured it.
428Siihen juuret juurrutteliThere it struck its roots around it,
429yheksän sylen syvähän:Fathoms nine in depth that measured,
430juuren juurti maaemähän,One in Mother Earth deep-rooted,
431toisen vesiviertehesen,In the strand the next was planted,
432kolmannen kotimäkehen.In the nearest mount the third one.

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    311 otti orjat lietsomahan,Pani orjat lietsomah,
    326 kaari kulta kuumoksesta,Terä kulta kuumoksesta.
    337 laitti orjat lietsomahan,Orjat pani lietsomahan.
    362 sarvi kulta kuumoksesta,Harja kulta kuumoksesta.
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    380 terä kulta kuumoksesta,Kassa kulta kuumoksesta.
  2. SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    281 Läksi sammon laaintahan,Läksi sammon ottamahan,
    282 kirjokannen kirjontahan.Kirjo kannen kirjantaan
    418 kirjokansi kiikutteli,Kirjokansi kiikutteli:
    419 jauhoi purnun puhtehessa:Jauho purnon puhtehessa,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    423 Niin ihastui Pohjan akka;Niin ihastu Pohjon akka,
  3. SKVR I1 514. — Jyskyjärvi · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    326 kaari kulta kuumoksesta,Harja kulta kuumoksesta.
    331 joka päivä pään kysyvi,Joka päivä pään kysyvi,
    362 sarvi kulta kuumoksesta,Kassa kulta kuumoksesta.
    385 kylän pellot kyntelevi,Kylän pellot kyntelöö,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    397 Lietsoi päivän, lietsoi toisen,Lietso päivän, lietso toisen,
  4. SKVR I1 538. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    311 otti orjat lietsomahan,Otti orjan lietsomahan,
    326 kaari kulta kuumoksesta,Kassa kulta kuumoksesta,
    375 Jo päivänä neljäntenäJo päivänä :tena
    397 Lietsoi päivän, lietsoi toisen,Lietso päivän, lietso toisen,
  5. SKVR I1 539. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    326 kaari kulta kuumoksesta,Kulta terä kuumoksesta.
    362 sarvi kulta kuumoksesta,Kulta kassa kuumoksesta.
    375 Jo päivänä neljäntenäJo päivänä :na
    397 Lietsoi päivän, lietsoi toisen,Lietso päivän, lietso toisen,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 469. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    311 otti orjat lietsomahan,Pani orjat lietsomah,
    326 kaari kulta kuumoksesta,Terä kulta kuumoksesta.
    337 laitti orjat lietsomahan,Orjat pani lietsomahan.
    362 sarvi kulta kuumoksesta,Harja kulta kuumoksesta.
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    380 terä kulta kuumoksesta,Kassa kulta kuumoksesta.
  2. SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    281 Läksi sammon laaintahan,Läksi sammon ottamahan,
    282 kirjokannen kirjontahan.Kirjo kannen kirjantaan
    418 kirjokansi kiikutteli,Kirjokansi kiikutteli:
    419 jauhoi purnun puhtehessa:Jauho purnon puhtehessa,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    423 Niin ihastui Pohjan akka;Niin ihastu Pohjon akka,
  3. SKVR I1 514. — Jyskyjärvi · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    326 kaari kulta kuumoksesta,Harja kulta kuumoksesta.
    331 joka päivä pään kysyvi,Joka päivä pään kysyvi,
    362 sarvi kulta kuumoksesta,Kassa kulta kuumoksesta.
    385 kylän pellot kyntelevi,Kylän pellot kyntelöö,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    397 Lietsoi päivän, lietsoi toisen,Lietso päivän, lietso toisen,
  4. SKVR I1 538. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    311 otti orjat lietsomahan,Otti orjan lietsomahan,
    326 kaari kulta kuumoksesta,Kassa kulta kuumoksesta,
    375 Jo päivänä neljäntenäJo päivänä :tena
    397 Lietsoi päivän, lietsoi toisen,Lietso päivän, lietso toisen,
  5. SKVR I1 539. — Uhtua · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    326 kaari kulta kuumoksesta,Kulta terä kuumoksesta.
    362 sarvi kulta kuumoksesta,Kulta kassa kuumoksesta.
    375 Jo päivänä neljäntenäJo päivänä :na
    397 Lietsoi päivän, lietsoi toisen,Lietso päivän, lietso toisen,

Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.

Värsid 433–462

Ilmarinen palub neidu oma töö palgaks; neiu otsib ettekäändeid ja ütleb, et ei saa veel kodust lahkuda.

433Siitä seppo IlmarinenAfterwards smith Ilmarinen,
434tyttöä anelemahan.Asked the maiden as his guerdon,
435Sanan virkkoi, noin nimesi:And he spoke the words which follow:
436"Joko nyt minulle neiti,"Will you give me now the maiden,
437kun sai sampo valmihiksi,For the Sampo is completed,
438kirjokansi kaunihiksi?"With its beauteous pictured cover?"
439Tuop' on kaunis Pohjan tyttöThen the lovely maid of Pohja
440itse noin sanoiksi virkki:Answered in the words which follow:
441"Kukapa tässä toisna vuonna,"Who in years that this shall follow,
442kenpä kolmanna kesänäFor three summers in succession,
443käkiä kukutteleisi,Who shall hear the cuckoo calling,
444lintusia laulattaisi,And the birds all sweetly singing,
445jos minä menisin muunne,If I seek a foreign country,
446saisin, marja, muille maille!As in foreign lands a berry?
447"Jos tämä kana katoisi,"If the dove had thus departed,
448tämä hanhi hairahtaisi,And the maiden thus should wander,
449eksyisi emosen tuoma,Strayed away the mother's darling,
450punapuola pois menisi,Likewise would the cranberries vanish,
451kaikkipa käet katoisi,All the cuckoos vanish with them,
452ilolinnut liikahtaisiAnd the nightingales would migrate,
453tämän kunnahan kukuilta,From the summit of this mountain,
454tämän harjun hartehilta.From the summits of these uplands.
455"Enkä joua ilmankana,"Not as yet can I abandon
456pääse en neitipäiviltäni,My delightful life as maiden,
457noilta töiltä tehtäviltä,And my innocent employments
458kesäisiltä kiirehiltä:In the glowing heat of summer.
459marjat on maalla poimimatta,All unplucked the mountain-berries,
460lahen rannat laulamatta,And the lakeshore will be songless,
461astumattani ahoset,And unvisited the meadows,
462lehot leikin lyömättäni."And in woods I sport no longer."

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR VII2 1664. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    441 "Kukapa tässä toisna vuonna,Kuka tässä toissa vuonna,
    442 kenpä kolmanna kesänäkenkä kolmanna kesänä,
    449 eksyisi emosen tuoma,eksyvi emosen tuoma.
  2. SKVR VII2 2580. — Ilomantsi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    441 "Kukapa tässä toisna vuonna,Kuka tässä toissa vuonna,
    444 lintusia laulattaisi,Lintusia laulattavi,
    446 saisin, marja, muille maille!Tämä marja maille muille!

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR VII2 1664. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    441 "Kukapa tässä toisna vuonna,Kuka tässä toissa vuonna,
    442 kenpä kolmanna kesänäkenkä kolmanna kesänä,
    449 eksyisi emosen tuoma,eksyvi emosen tuoma.
  2. SKVR VII2 2580. — Ilomantsi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    441 "Kukapa tässä toisna vuonna,Kuka tässä toissa vuonna,
    444 lintusia laulattaisi,Lintusia laulattavi,
    446 saisin, marja, muille maille!Tämä marja maille muille!

Värsid 463–510

Ilmarinen saab paadi, naaseb koju ja räägib Väinämöisele, et on Sampo Pohjolas valmis sepistanud.

463Siitä seppo Ilmarinen,Thereupon smith Ilmarinen,
464takoja iän-ikuinen,He the great primeval craftsman,
465alla päin, pahoilla mielin,Sad, and with his head down-hanging,
466kaiken kallella kypärinAnd his cap in grief thrust sideways,
467jo tuossa ajattelevi,Presently began to ponder,
468pitkin päätänsä pitävi,In his head long time debating
469miten kulkea kotihin,How he now should journey homeward,
470tulla maille tuttavilleTo his own familiar country,
471pimeästä Pohjolasta,From the gloomy land of Pohja,
472summasta Sariolasta.Sariola for ever misty.
473Sanoi Pohjolan emäntä:Then said Pohjola's old Mistress,
474"Ohoh seppo Ilmarinen!"O thou smith, O Ilmarinen
475Mit' olet pahoilla mielin,Wherefore is thy mind so saddened,
476kaiken kallella kypärin?And thy cap in grief pushed sideways?
477Laatisiko mieli mennäAre you thinking how to journey,
478elomaillen entisille?"Homeward to your native country?"
479Sanoi seppo Ilmarinen:Said the smith, e'en Ilmarinen,
480"Sinne mieleni tekisi"Yes, my thoughts are there directed
481kotihini kuolemahan,To my home that I may die there,
482maalleni masenemahan."And may rest in scenes familiar."
483Siitä Pohjolan emäntäThen did Pohjola's old Mistress
484syötti miehen, juotti miehen,Set both meat and drink before him,
485istutti perähän purrenAt the boat-stern then she placed him,
486melan vaskisen varahan;There to work the copper paddle.
487virkki tuulen tuulemahan,And she bade the wind blow strongly,
488pohjasen puhaltamahan.And the north wind fiercely bluster.
489Siitä seppo Ilmarinen,Thus it was smith Ilmarinen
490takoja iän-ikuinen,He the great primeval craftsman,
491matkasi omille mailleTravelled homeward to his country,
492ylitse meren sinisen.O'er the blue sea's watery surface.
493Kulki päivän, kulki toisen;Thus he voyaged one day, a second,
494päivälläpä kolmannellaAnd at length upon the third day,
495jo tuli kotihin seppo,Reached the smith his home in safety,
496noille syntymäsijoille.In the land where he was nurtured.
497Kysyi vanha VäinämöinenAsked the aged Väinämöinen,
498Ilmariselta sepolta:When he saw smith Ilmarinen,
499"Veli, seppo Ilmarinen,"Ilmarinen, smith and brother,
500takoja iän-ikuinen!Thou the great primeval craftsman,
501Joko laait uuen sammon,Hast thou forged a new-made Sampo,
502kirjokannen kirjaelit?"With its many-coloured cover?"
503Sanoi seppo Ilmarinen,Then replied smith Ilmarinen,
504itse laatija pakisi:Ready with a fitting answer,
505"Jopa jauhoi uusi sampo,"Grinds forth meal, the new-made Sampo,
506kirjokansi kiikutteli,And revolves the pictured cover,
507jauhoi purnun puhtehessa:Chestfuls does it grind till evening,
508yhen purnun syötäviä,First for food it grinds a chestful,
509toisen jauhoi myötäviä,And another grinds for barter,
510kolmannen pi'eltäviä."And a third it grinds for storage."

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    484 syötti miehen, juotti miehen,Syötti miehen, juotti miehen,
    497 Kysyi vanha VäinämöinenMeni vanha Väinämöinen
    501 Joko laait uuen sammon,Joko laait uuen sammon,
    502 kirjokannen kirjaelit?"Kirjokannen kirjoalit?"
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    506 kirjokansi kiikutteli,Kirjokansi kiikutteli:
    507 jauhoi purnun puhtehessa:Jauho purnon puhtehessa,
  2. SKVR I1 97. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    470 tulla maille tuttavilleTuli maalle tuttaville,
    478 elomaillen entisille?"Elomaille entisille!"
    484 syötti miehen, juotti miehen,Syötti miehen syöneheksi,
    485 istutti perähän purrenPani perähän purren,
  3. JR 17820 — Uhtua · 1931 · Iivari Ievala · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    484 syötti miehen, juotti miehen,Syötti miehen, juotti miehen
    502 kirjokannen kirjaelit?"Kirjokannen kirjoalit
    505 "Jopa jauhoi uusi sampo,Joko jauhoi uusi sampo
    506 kirjokansi kiikutteli,Kirjokansi kiikutteli
  4. SKVR I1 58 a). — Vuokkiniemi · 1877 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    486 melan vaskisen varahan;Melan vaškisen varahe,
    506 kirjokansi kiikutteli,Kirjo-kañsi kiijätteli,
    508 yhen purnun syötäviä,Jauho purnun šyötäviä,

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I1 54. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    484 syötti miehen, juotti miehen,Syötti miehen, juotti miehen,
    497 Kysyi vanha VäinämöinenMeni vanha Väinämöinen
    501 Joko laait uuen sammon,Joko laait uuen sammon,
    502 kirjokannen kirjaelit?"Kirjokannen kirjoalit?"
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    506 kirjokansi kiikutteli,Kirjokansi kiikutteli:
    507 jauhoi purnun puhtehessa:Jauho purnon puhtehessa,
  2. SKVR I1 97. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    470 tulla maille tuttavilleTuli maalle tuttaville,
    478 elomaillen entisille?"Elomaille entisille!"
    484 syötti miehen, juotti miehen,Syötti miehen syöneheksi,
    485 istutti perähän purrenPani perähän purren,

„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud

„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.

Kuidas laulud on rühmitatud

Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.

Runo tervikuna · 4 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Runo tervikuna · 2 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 1–20 — Ajomatkan kuvaus · 1 laul

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 21–30 — Väinämöinen kiroaa häntä ampuneen · 1 laul

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Värsid 31–42 — Paluumatkallaan · 6 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 43–52 — Väinämöinen palaa kallella kypärin · 1 laul

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 59–80 — Väinämöisen ja · 1 laul

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Värsid 81–92 — Pohjolan neidon kauneuden kuvaus · 3 laulu

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 93–100 — Kehotus lähteä sammon taontaan · 1 laul

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 101–112 — Ilmarisen vastaus · 5 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 113–128 · 3 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 129–158 — Kultakuusen katselmus ja kehotus · 1 laul

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 159–184 — Väinämöinen nostattaa tuulen, joka vie · 3 laulu

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 185–200 — Pohjolan emäntä tiedustelee tulijaa, jota koirat eivät hauku · 4 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 201–216 — Pohjolan emäntä tiedustelee, tunteeko · 1 laul

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 217–250 — Pohjolan emäntä käskee tytärtänsä pukeutumaan · 5 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 251–257 — Pohjolan emäntä syöttää vieraan · 1 laul

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Värsid 258–280 — Sammon ainekset · 2 laulu

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 281–408 — Ilmarisen paja · 3 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 409–422 — Sammon synty · 2 laulu

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 423–432 — Sammon juurrutus · 5 laulu

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 433–438 — Ilmarinen pyytää palkkioksi luvattua neitoa · 5 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 439–462 — Ken laulaa, kun katoomme · 3 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 463–496 — Pohjolan emäntä saattaa · 1 laul

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 497–510 — Ilmarinen palaa kotiin ja kertoo · 2 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Tekstist ja rahvalauludest

Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.

Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.

Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.

Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.

Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.

Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.

Sellel lehel lõikude all loetletud 17 rahvalaulust on 3 kirja pandud pärast 1849. aastat.

Kalevala soomekeelne tekst pärineb korpusest Kirjalliset runot (KR), mille koostas Sakari Korpikallio Soome Kirjanduse Seltsis (SKS) projektides FILTER ja REFOP, CC BY 4.0. Lönnroti kokkuvõtted on RunoVerse’i jaoks tõlgitud väljaande „Avoin Kalevala“ (SKS) transkriptsiooni järgi, CC BY 4.0. Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907. Rahvalaulud pärinevad SKVR-i veebiteenusest (korpused SKVR ja JR, toim. Saarinen, Alén, Niku, Kallio ja Stark, SKS 2024–, CC BY 4.0) ja iga laulu juures on selle SKVR- või JR-number; Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi laulude juures on arhiiviviide.