Kalevala, 9. runo
Raua sünd
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 14 rahvalaulu 9 paigast. Ülejäänud 36 teksti ei ole kaardil: 20 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti; 8 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 5 laulu, mida võib olla mõjutanud trükitud Kalevala; 1 teise ülestähenduse duplikaat.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (5), Etelä-Savo (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 9 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (5)
2–3 laulu
- Etelä-Savo (2) (täpsem koht teadmata)
1 laul
- Iisalmi (1)
- Ilomantsi (1)
- Impilahti (1)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kiimaisjärvi (1)
- Pielisjärvi (1)
- Varkaus (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 1040 rahvalaulul 197 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (71), Suistamo (58), Ilomantsi (49), Suomussalmi (46), Kontokki (34).
Kaardilt jäävad välja: Etelä-Varanki (1), Nordkapp (1), Nyskoga (1), Suma (1), Södra Finnskoga (1), Östmark (1).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 197 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (71)
- Suistamo (58)
- Ilomantsi (49)
- Suomussalmi (46)
- Kontokki (34)
- Kitee (33)
- Sotkamo (23)
- Uhtua (22)
- Kivijärvi (21)
- Pielisjärvi (19)
- Impilahti (18)
- Kaavi (17)
- Paltamo (17)
- Pohjois-Pohjanmaa (15) (täpsem koht teadmata)
- Nilsiä (14)
- Rautavaara (14)
- Repola (14)
- Nurmes (13)
- Pistojärvi (13)
- Suojärvi (13)
- Kesälahti (12)
- Salmi (12)
- Iisalmi (11)
- Juva (11)
- Kainuu (10) (täpsem koht teadmata)
- Pielavesi (10)
- Tohmajärvi (10)
- Etelä-Savo (9) (täpsem koht teadmata)
- Kontiolahti (9)
- Viitasaari (9)
- Hyrynsalmi (8)
- Korpiselkä (8)
- Pulkkila (8)
- Kuusamo (7)
- Paavola (7)
- Pihtipudas (7)
- Puolanka (7)
- Pyhäjärvi Ol. (7)
- Pyhäntä (7)
- Uukuniemi (7)
- Valtimo (7)
3–6 laulu
- Kestilä (6)
- Kiestinki (6)
- Kiimaisjärvi (6)
- Kiuruvesi (6)
- Kurkijoki (6)
- Kärsämäki (6)
- Parikkala (6)
- Piippola (6)
- Reisjärvi (6)
- Rääkkylä (6)
- Säräisniemi (6)
- Varpaisjärvi (6)
- Hankasalmi (5)
- Joroinen (5)
- Juuka (5)
- Rautalampi (5)
- Rovaniemi (5)
- Säyneinen (5)
- Viena (5) (täpsem koht teadmata)
- Kiihtelysvaara (4)
- Kuolemajärvi (4)
- Lapinlahti (4)
- Liperi (4)
- Narvusi (4)
- Porajärvi (4)
- Savonranta (4)
- Sonkajärvi (4)
- Virtasalmi (4)
- Kiiminki (3)
- Kuhmo (3)
- Muuruvesi (3)
- Pieksämäki (3)
- Pälkjärvi (3)
- Rantasalmi (3)
- Ristijärvi (3)
- Ruskeala (3)
- Sievi (3)
- Soanlahti (3)
- Sortavala (3)
- Tulemajärvi (3)
- Tuusniemi (3)
1–2 laulu
- Eno (2)
- Haapajärvi (2)
- Ii (2)
- Ilmajoki (2)
- Jaakkima (2)
- Jääski (2)
- Keitele (2)
- Kemi (2)
- Kempele (2)
- Kerimäki (2)
- Kittilä (2)
- Kuusjärvi (2)
- Laatokan Karjala (Raja-Karjala) (2) (täpsem koht teadmata)
- Lappajärvi (2)
- Laukaa (2)
- Lempaala (2)
- Leppävirta (2)
- Liminka (2)
- Maaninka (2)
- Moloskovitsa (2)
- Mäntyharju (2)
- Pohjois-Savo (2) (täpsem koht teadmata)
- Polvijärvi (2)
- Pori (2)
- Pylkönmäki (2)
- Rautu (2)
- Riistavesi (2)
- Rääpyvä (2)
- Savitaipale (2)
- Savonlinna (2)
- Sodankylä (2)
- Soikkola (2)
- Terijoki (2)
- Tuupovaara (2)
- Tyrnävä (2)
- Töysä (2)
- Utajärvi (2)
- Varkaus (2)
- Vittanki (2)
- Vuole (2)
- Alatornio (1)
- Alavus (1)
- Eräjärvi (1)
- Etelä-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Etelä-Varanki (1)
- Haapavesi (1)
- Harjavalta (1)
- Haukipudas (1)
- Haukivuori (1)
- Heinävesi (1)
- Hiitola (1)
- Hämeenlinna (1)
- Ikaalinen (1)
- Isojoki (1)
- Joensuu (1)
- Jyskyjärvi (1)
- Jyväskylä mlk (1)
- Jämsä (1)
- Kajaani (1)
- Kajaani mlk (1)
- Kangaslampi (1)
- Kanneljärvi (1)
- Kaprio (1)
- Karstula (1)
- Keltto (1)
- Keuruu (1)
- Kihniö (1)
- Koivisto (1)
- Konginkangas (1)
- Konnevesi (1)
- Korpilahti (1)
- Kortesjärvi (1)
- Kuhmoinen (1)
- Kuopio (1)
- Käkisalmi (1)
- Laihia (1)
- Lemu (1)
- Liissilä (1)
- Lohtaja (1)
- Luhanka (1)
- Luumäki (1)
- Muhos (1)
- Muonio (1)
- Nivala (1)
- Nordkapp (1)
- Nousiainen (1)
- Nyskoga (1)
- Oulu (1)
- Petäjävesi (1)
- Pohjois-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Pudasjärvi (1)
- Rantsila (1)
- Ristiina (1)
- Rukajärvi (1)
- Räisälä (1)
- Saarijärvi (1)
- Sakkola (1)
- Simo (1)
- Sippola (1)
- Skuoritsa (1)
- Sortavala mlk (1)
- Sulkava (1)
- Suma (1)
- Suomenniemi (1)
- Suonenjoki (1)
- Södra Finnskoga (1)
- Taivalkoski (1)
- Tyrvää (1)
- Tyrö (1)
- Uurainen (1)
- Veteli (1)
- Viipuri mlk (1)
- Vähäkyrö (1)
- Ylikiiminki (1)
- Östmark (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–266 Väinämöinen jutustab vanamehele raua sünnist.
- Värsid 267–416 Vanamees sõimab rauda ja loeb verepeatamise sõnad; veri jääb seisma.
- Värsid 417–586 Vanamees paneb oma poja salvi tegema, määrib ja seob haava; Väinämöinen paraneb ja tänab Jumalat abi eest.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde. Lõigud on jaotatud W. F. Kirby tõlke (1907) järgi; Lönnroti enda kokkuvõttes on selle runo värsivahemikud osalt teistsugused.
Paigad selles runos: Hiitola, Kipumäki, Kipuvuori, Tuonela, Tyrjän koski
Värsid 1–266
Väinämöinen jutustab vanamehele raua sünnist.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 14 rahvalaulu 9 paigast. Ülejäänud 36 teksti ei ole kaardil: 20 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 koguja koostatud või toimetatud teksti; 8 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 5 laulu, mida võib olla mõjutanud trükitud Kalevala; 1 teise ülestähenduse duplikaat.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (5), Etelä-Savo (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 9 paika
4 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (5)
2–3 laulu
- Etelä-Savo (2) (täpsem koht teadmata)
1 laul
- Iisalmi (1)
- Ilomantsi (1)
- Impilahti (1)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kiimaisjärvi (1)
- Pielisjärvi (1)
- Varkaus (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 1040 rahvalaulul 197 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (71), Suistamo (58), Ilomantsi (49), Suomussalmi (46), Kontokki (34).
Kaardilt jäävad välja: Etelä-Varanki (1), Nordkapp (1), Nyskoga (1), Suma (1), Södra Finnskoga (1), Östmark (1).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 197 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (71)
- Suistamo (58)
- Ilomantsi (49)
- Suomussalmi (46)
- Kontokki (34)
- Kitee (33)
- Sotkamo (23)
- Uhtua (22)
- Kivijärvi (21)
- Pielisjärvi (19)
- Impilahti (18)
- Kaavi (17)
- Paltamo (17)
- Pohjois-Pohjanmaa (15) (täpsem koht teadmata)
- Nilsiä (14)
- Rautavaara (14)
- Repola (14)
- Nurmes (13)
- Pistojärvi (13)
- Suojärvi (13)
- Kesälahti (12)
- Salmi (12)
- Iisalmi (11)
- Juva (11)
- Kainuu (10) (täpsem koht teadmata)
- Pielavesi (10)
- Tohmajärvi (10)
- Etelä-Savo (9) (täpsem koht teadmata)
- Kontiolahti (9)
- Viitasaari (9)
- Hyrynsalmi (8)
- Korpiselkä (8)
- Pulkkila (8)
- Kuusamo (7)
- Paavola (7)
- Pihtipudas (7)
- Puolanka (7)
- Pyhäjärvi Ol. (7)
- Pyhäntä (7)
- Uukuniemi (7)
- Valtimo (7)
3–6 laulu
- Kestilä (6)
- Kiestinki (6)
- Kiimaisjärvi (6)
- Kiuruvesi (6)
- Kurkijoki (6)
- Kärsämäki (6)
- Parikkala (6)
- Piippola (6)
- Reisjärvi (6)
- Rääkkylä (6)
- Säräisniemi (6)
- Varpaisjärvi (6)
- Hankasalmi (5)
- Joroinen (5)
- Juuka (5)
- Rautalampi (5)
- Rovaniemi (5)
- Säyneinen (5)
- Viena (5) (täpsem koht teadmata)
- Kiihtelysvaara (4)
- Kuolemajärvi (4)
- Lapinlahti (4)
- Liperi (4)
- Narvusi (4)
- Porajärvi (4)
- Savonranta (4)
- Sonkajärvi (4)
- Virtasalmi (4)
- Kiiminki (3)
- Kuhmo (3)
- Muuruvesi (3)
- Pieksämäki (3)
- Pälkjärvi (3)
- Rantasalmi (3)
- Ristijärvi (3)
- Ruskeala (3)
- Sievi (3)
- Soanlahti (3)
- Sortavala (3)
- Tulemajärvi (3)
- Tuusniemi (3)
1–2 laulu
- Eno (2)
- Haapajärvi (2)
- Ii (2)
- Ilmajoki (2)
- Jaakkima (2)
- Jääski (2)
- Keitele (2)
- Kemi (2)
- Kempele (2)
- Kerimäki (2)
- Kittilä (2)
- Kuusjärvi (2)
- Laatokan Karjala (Raja-Karjala) (2) (täpsem koht teadmata)
- Lappajärvi (2)
- Laukaa (2)
- Lempaala (2)
- Leppävirta (2)
- Liminka (2)
- Maaninka (2)
- Moloskovitsa (2)
- Mäntyharju (2)
- Pohjois-Savo (2) (täpsem koht teadmata)
- Polvijärvi (2)
- Pori (2)
- Pylkönmäki (2)
- Rautu (2)
- Riistavesi (2)
- Rääpyvä (2)
- Savitaipale (2)
- Savonlinna (2)
- Sodankylä (2)
- Soikkola (2)
- Terijoki (2)
- Tuupovaara (2)
- Tyrnävä (2)
- Töysä (2)
- Utajärvi (2)
- Varkaus (2)
- Vittanki (2)
- Vuole (2)
- Alatornio (1)
- Alavus (1)
- Eräjärvi (1)
- Etelä-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Etelä-Varanki (1)
- Haapavesi (1)
- Harjavalta (1)
- Haukipudas (1)
- Haukivuori (1)
- Heinävesi (1)
- Hiitola (1)
- Hämeenlinna (1)
- Ikaalinen (1)
- Isojoki (1)
- Joensuu (1)
- Jyskyjärvi (1)
- Jyväskylä mlk (1)
- Jämsä (1)
- Kajaani (1)
- Kajaani mlk (1)
- Kangaslampi (1)
- Kanneljärvi (1)
- Kaprio (1)
- Karstula (1)
- Keltto (1)
- Keuruu (1)
- Kihniö (1)
- Koivisto (1)
- Konginkangas (1)
- Konnevesi (1)
- Korpilahti (1)
- Kortesjärvi (1)
- Kuhmoinen (1)
- Kuopio (1)
- Käkisalmi (1)
- Laihia (1)
- Lemu (1)
- Liissilä (1)
- Lohtaja (1)
- Luhanka (1)
- Luumäki (1)
- Muhos (1)
- Muonio (1)
- Nivala (1)
- Nordkapp (1)
- Nousiainen (1)
- Nyskoga (1)
- Oulu (1)
- Petäjävesi (1)
- Pohjois-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Pudasjärvi (1)
- Rantsila (1)
- Ristiina (1)
- Rukajärvi (1)
- Räisälä (1)
- Saarijärvi (1)
- Sakkola (1)
- Simo (1)
- Sippola (1)
- Skuoritsa (1)
- Sortavala mlk (1)
- Sulkava (1)
- Suma (1)
- Suomenniemi (1)
- Suonenjoki (1)
- Södra Finnskoga (1)
- Taivalkoski (1)
- Tyrvää (1)
- Tyrö (1)
- Uurainen (1)
- Veteli (1)
- Viipuri mlk (1)
- Vähäkyrö (1)
- Ylikiiminki (1)
- Östmark (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
JR 62009 — Laatokan Karjala (Raja-Karjala) · 1893 · L. V. Pääkkönen · Võrdle kõrvuti
Seda laulu võib olla mõjutanud trükitud Kalevala.
Kalevala See laul 49 utarilla uhkuvilla, Utarilla uhkuvilla 50 nännillä pakottavilla. Nännillä pakottavilla. 62 siitä syntyi meltorauta; Siitä syntyi meltorauta, 64 siit' on tehtynä teräkset; Siit' on syntyvi teräkset Veel ühiseid värsse (26)
Kalevala See laul 91 kahen kantosen välissä, Kahen kantosen kesellä, 107 "Syntyi seppo Ilmarinen, Syntyi seppo Ilmollinen 128 karhun kämmenen tiloilla. Karhun kämmenen sijoilta. 145 Tuli ei polta tuttuansa, Tuli ei polta tuttujansa 146 herjaele heimoansa. Herjaele heimoani. 149 siellä kasvat kaunihiksi, Siellä kasvat kaunihiksi, 150 ylenet ylen ehoksi: Ylenet ylen isoksi, 159 Lietsoi kerran, lietsoi toisen, Lietsoi kerran, vielä toisen, 176 lastuat emosi lasta.' Lastua emosi lasta. 179 ahjolla, alasimella, Ahjossa, alasimella, 198 tekevi teräkaluiksi, Tekevi teräkaluiksi 231 "Herhiläinen, Hiien lintu, Herhiläinen Hiijen lintu, 232 katselevi, kuuntelevi, Katselevi, kääntelevi, 233 katseli katon rajasta, Se katsoi katon rajasta, 234 alta tuohen tuijotteli Alta tuohen tuijottavi, 239 kantoi käärmehen kähyjä, Kantoi käärmehen kähyjä, 240 maon mustia mujuja, Maon mustia mujuja, 241 kusiaisen kutkelmoita, Kusiaisen kutkelmoita, 242 sammakon salavihoja Sammakon salavihoja 255 "Siihen tempasi teräksen, Seppä tempasi teräksen, 260 rauta raivoksi rupesi, Rauta raivoksi rupesi, 261 petti, vaivainen, valansa, Petti vaivanen valansa; 262 söi kuin koira kunniansa: Söi kuin koira kunniansa, 263 veisti, raukka, veljeänsä, Veisti raukka veljiänsä, 264 sukuansa suin piteli, Sukuansa suin piteli; 265 veren päästi vuotamahan, Päästi veren vuotamahan, SKVR XIII3 9198. — Räisälä · 1892 · Eero Väkiparta · Võrdle kõrvuti
Seda laulu võib olla mõjutanud trükitud Kalevala.
Kalevala See laul 14 halliparta paukutteli: Halliparta paukuttele, 17 Verta on seitsemän venettä, Verta on seitsemän venettä 20 lattialle laskettuna! Lattialle laskettuna. 22 vaan en arvoa alusta, Vaan en arvaa alusta, Veel ühiseid värsse (22)
Kalevala See laul 23 mist' on rauta syntynynnä, Mist on räähkä syntynynnä, 24 kasvanunna koito kuona." Kasvanunna koiran kuona. 28 arvoan alun teräksen: Arvaan alun teräksen: 29 ilma on emoja ensin, Ilma on emoja ensin, 30 vesi vanhin veljeksiä, Vesi vanhin veljeksiä. 39 "Ukko, ilmoinen jumala, Ukko, ilmainen jumala 43 Siitä syntyi kolme neittä, Siitä syntyy kolme neittä, 44 koko kolme luonnotarta Koko kolme luonotarta 51 Lypsit maalle maitojansa, Lypsä maalle maitojasi, 54 lypsit vienoille vesille. Lypsä vienoille vesille, 62 siitä syntyi meltorauta; Siitä syntyy meltorauta; 63 ku on valkean valutti, Kun valkea valutti, 64 siit' on tehtynä teräkset; Siit on tehtynä teräkset, 66 siit' on saatu rääkyrauta. Siint on saatu rääkkyrauta. 99 "Susi juoksi suota myöten, Susi juoksi suota myöte, 100 karhu kangasta samosi; Karhu kangasta samosi, 101 suo liikkui suen jälessä, Suo liikkui suen jälissä, 102 kangas karhun kämmenissä: Kangas karhun kämmenissä, 103 siihen nousi rautaruoste Siihen nousi rauta ruoste, 104 ja kasvoi teräskaranko Kasvoi teräskaranko 105 suen sorkkien sijoille, Suen sorkkien sioille, 106 karhun kannan kaivamille. Karhun kannan kaivamille. SKVR I4 175. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 11 verta vanhan Väinämöisen, Vyöllä vanhan Väinämöisen 52 uhkutit utariansa; Uhkutit utariansa. 55 "Yksi lypsi mustan maion: Yksi lypsi mustan maijon, 57 toinen valkean valutti: Toinen valkian valutti, Veel ühiseid värsse (14)
Kalevala See laul 62 siitä syntyi meltorauta; Siitä synty melto-rauta, 64 siit' on tehtynä teräkset; Siit' on tehtynä teräkset, 84 tuiman tunturin laella, Tuiman tunturin loalla, 91 kahen kantosen välissä, Kahen kantosen välissä, 92 koivun kolmen juuren alla. Koivun kolmen juuren alla. 130 'Voi sinua, rauta raukka, Voi sinua, rauta raukka, 213 "Koitti seppo kielellänsä, Itse koitti kielellänsä, 214 hyvin maistoi mielellänsä; Hyvin maisto mielellänsä: 216 'Ei nämät hyvät minulle "Ei nämät hyvät minulle 218 rautojen rakentomaiksi.' Rautojen rakennusmaiksi." 227 kuuen kukkasen nenästä, Kuuen ruohosen nenästä, 231 "Herhiläinen, Hiien lintu, Herheläinen Hiien lintu 234 alta tuohen tuijotteli Alla tuohen tuiotteli, 252 'Kas nämät hyvät minulle "Kas näm' on hyvät minulle SKVR VI1 3330. — Lapinlahti · 1892 · J. V. Hirvonen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 11 verta vanhan Väinämöisen, Vielä vanhan Väinämöisen, 52 uhkutit utariansa; Uhkutit utariansa. 55 "Yksi lypsi mustan maion: Yksi lypsit mustan maion, 57 toinen valkean valutti: Toinen valkian valutti, Veel ühiseid värsse (14)
Kalevala See laul 61 "Ku on lypsi mustan maion, Joka lypsi mustan maion, 64 siit' on tehtynä teräkset; Siit' on tehtynä teräkset, 84 tuiman tunturin laella, Tuiman tunturin loalla, 91 kahen kantosen välissä, Kahen kantosen välissä, 92 koivun kolmen juuren alla. Koivun kolmen juuren alla. 214 hyvin maistoi mielellänsä; Hyvin maistoa mielellänsä: 216 'Ei nämät hyvät minulle Ei nämät hyvät minulle 218 rautojen rakentomaiksi.' Rautojen rakennusmaiksi. 231 "Herhiläinen, Hiien lintu, Hörhyläinen Hiien lintu, 234 alta tuohen tuijotteli Alta tuohen tuijottavi, 239 kantoi käärmehen kähyjä, Kantoi käärmehen kähyjä, 241 kusiaisen kutkelmoita, Kusiaisen kutkelmia. 242 sammakon salavihoja Sammakon salavihoja, 252 'Kas nämät hyvät minulle Kas nämät hyvät minulle SKVR XII1 4143 α. — Kainuu · 1860 · A. Härkönen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 11 verta vanhan Väinämöisen, vyöllä vanhan väinämöisen 51 Lypsit maalle maitojansa, lypsit moalle maitojansa 52 uhkutit utariansa; uhkutit utarmiansa 55 "Yksi lypsi mustan maion: yksi lypsi mustan maijon Veel ühiseid värsse (13)
Kalevala See laul 57 toinen valkean valutti: toinen valkean valulutti 64 siit' on tehtynä teräkset; siit on tehty teräkset 83 suurimmalla suon selällä, suuremman suon selällä 84 tuiman tunturin laella, tuiman tunturin loalla 91 kahen kantosen välissä, kahen kantosen välissä 92 koivun kolmen juuren alla. koivun kolomen juuren alla 213 "Koitti seppo kielellänsä, itse koitti kielellänsä 214 hyvin maistoi mielellänsä; hyvin maisto mielellänsä 216 'Ei nämät hyvät minulle ei nämä hyvät minulle 218 rautojen rakentomaiksi.' rautojen rakennusmaiksi 231 "Herhiläinen, Hiien lintu, hörhiläinen hiijen lintu 233 katseli katon rajasta, kahtoopi katon rajasta 234 alta tuohen tuijotteli alta tuohen tuijottavi
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR I4 175. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 11 verta vanhan Väinämöisen, Vyöllä vanhan Väinämöisen 52 uhkutit utariansa; Uhkutit utariansa. 55 "Yksi lypsi mustan maion: Yksi lypsi mustan maijon, 57 toinen valkean valutti: Toinen valkian valutti, Veel ühiseid värsse (14)
Kalevala See laul 62 siitä syntyi meltorauta; Siitä synty melto-rauta, 64 siit' on tehtynä teräkset; Siit' on tehtynä teräkset, 84 tuiman tunturin laella, Tuiman tunturin loalla, 91 kahen kantosen välissä, Kahen kantosen välissä, 92 koivun kolmen juuren alla. Koivun kolmen juuren alla. 130 'Voi sinua, rauta raukka, Voi sinua, rauta raukka, 213 "Koitti seppo kielellänsä, Itse koitti kielellänsä, 214 hyvin maistoi mielellänsä; Hyvin maisto mielellänsä: 216 'Ei nämät hyvät minulle "Ei nämät hyvät minulle 218 rautojen rakentomaiksi.' Rautojen rakennusmaiksi." 227 kuuen kukkasen nenästä, Kuuen ruohosen nenästä, 231 "Herhiläinen, Hiien lintu, Herheläinen Hiien lintu 234 alta tuohen tuijotteli Alla tuohen tuiotteli, 252 'Kas nämät hyvät minulle "Kas näm' on hyvät minulle SKVR VII3 loitsut 462 a. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 40 hieroi kahta kämmentänsä, hiero kahta kämmentänsä 42 vasemmassa polven päässä. vasemessa polven päässä; 43 Siitä syntyi kolme neittä, syntyi tuosta kolme neittä 51 Lypsit maalle maitojansa, Lypsi maalle maitojansa, Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 55 "Yksi lypsi mustan maion: yksi lypsi mustan maion, 57 toinen valkean valutti: toinen valkian valutti, 61 "Ku on lypsi mustan maion, Kuka lypsi mustan maion, 64 siit' on tehtynä teräkset; siit' on tehtynä terästä; 130 'Voi sinua, rauta raukka, Voi sinua, rauta raukka, 154 rauta suosta sotkettihin, kun sa suosta sotkettihin, 155 vetelästä vellottihin, vetelästä vellottihin, 231 "Herhiläinen, Hiien lintu, herheläinen, hiien lintu 239 kantoi käärmehen kähyjä, kantoi käärmehen käpyjä, 240 maon mustia mujuja, maon mustia mujuja 241 kusiaisen kutkelmoita, kusiaisen kutkelmoitta, SKVR I4 168. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 11 verta vanhan Väinämöisen, Kansa vanhan Väinämöisen, 30 vesi vanhin veljeksiä, Vesi vanhin veljeksiä, 31 rauta nuorin veljeksiä, *Rauta nuorin veljeksiä,* 32 tuli kerran keskimäinen. Tuli kerran keskimäinen, Veel ühiseid värsse (10)
Kalevala See laul 34 itse ilmojen jumala, Itse ilmoinen Jumala, 47 "Neiet käyä notkutteli, Neiti käyä notkutteli, 55 "Yksi lypsi mustan maion: Kun on lypsi mustan maion, 57 toinen valkean valutti: Kuni valkean valutti, 130 'Voi sinua, rauta raukka, Voi siua, rauta raukka, 153 "Senp' on päivyen perästä Sen on päivyen perästä 154 rauta suosta sotkettihin, Rauta suosta sotketahan, 177 "Siinä vannoi rauta raukka, Silloin vanno rauta raukka, 184 kiven syäntä syöäkseni, Kiven syöntä syöäkseen. 265 veren päästi vuotamahan, Veren päästi vuotamahan, SKVR VII3 loitsut 462. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 40 hieroi kahta kämmentänsä, Hiero kahta kämmentänsä 42 vasemmassa polven päässä. Vasemessa polven päässä, 51 Lypsit maalle maitojansa, Lypsi maalla maitojansa, 55 "Yksi lypsi mustan maion: Yksi lypsi mustan maion, Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 57 toinen valkean valutti: Toinen valkian valutti, 61 "Ku on lypsi mustan maion, Kuka lypsi mustan maion, 64 siit' on tehtynä teräkset; Siit on tehtynä terästä, 130 'Voi sinua, rauta raukka, Voi sinua, rauta raukka, 155 vetelästä vellottihin, Vetelästä vellottihin, 231 "Herhiläinen, Hiien lintu, Herhiläinen, hiien lintu 239 kantoi käärmehen kähyjä, Kanto käärmehen kähyjä, 241 kusiaisen kutkelmoita, Kusiaisen kutkelmoitta, SKVR VI1 3337. — Etelä-Savo · 1820 · A. I. Arwidsson · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 55 "Yksi lypsi mustan maion: Yxi lypsi mustan maijon, 57 toinen valkean valutti: Toinen valkoisen valutti, 64 siit' on tehtynä teräkset; Kust' on tehtynä teräkset, 67 "Olipa aikoa vähäinen. Olipa aikova vähäinen, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 130 'Voi sinua, rauta raukka, Woi sinua, rauta raukka 155 vetelästä vellottihin, Vetelästä vellottijhin, 231 "Herhiläinen, Hiien lintu, Herhiläinen, hijen lintu, 239 kantoi käärmehen kähyjä, Kanto käärmehen kähyjä, 240 maon mustia mujuja, Maon mustia mujuja, 241 kusiaisen kutkelmoita, Kusiaisen kutkelmoita 242 sammakon salavihoja Sammakon salavihoita
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 267–416
Vanamees sõimab rauda ja loeb verepeatamise sõnad; veri jääb seisma.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
JR 79276 — Suistamo · 1935 · Eino Toiviainen · Võrdle kõrvuti
Seda laulu võib olla mõjutanud trükitud Kalevala.
Kalevala See laul 267 Ukko uunilta urahti, Ukko uunilta urahti, 268 parta lauloi, pää järähti: parta lauloi, piä järähti: 269 "Jo nyt tieän rauan synnyn, "Jo nyt tiijän rauvan synnyn. 277 "Et sä silloin suuri ollut Et sie silloin suuri ollut, Veel ühiseid värsse (19)
Kalevala See laul 287 "Etkä silloin suuri ollut, Etkä silloin suuri ollut, 289 kun sa liejuna lepäsit, kun sa lijuna lepäsit, 291 suurimmalla suon selällä, suurimmalla suon selällä, 292 tuiman tunturin laella, tuiman tunturin laella. 299 susi sotki sorkillansa, Susi sotki sorkillansa, 300 karhu kämmennyisillänsä. karhu kämmennillänsä, 303 kun sa suosta sotkettihin, kun siut suosta sotkettihin, 305 vietihin sepon pajahan, vietihin sepon pajahan, 306 alle ahjon Ilmarisen. alle ahjon Ilmarisen. 317 "Joko nyt suureksi sukenit, Joko nyt suureksi sukesit, 378 Tyytyi ennen Tyrjän koski, Tyyti ennen Tyrjän koski, 379 joki Tuonelan tyrehtyi, joki Tuonelan tyrehtyi, 381 sinä suurna poutavuonna, sinä suurena poutavuonna, 382 tulivuonna voimatoinna. tulivuonna voimatoinna, tphui. 406 käy tänne kutsuttaessa! käy tänne kutsuttaessa, 407 Tunge turpea kätesi, tunge turbie kätesi, 408 paina paksu peukalosi paina paksu peikalosi, 409 tukkeheksi tuiman reiän, tukkeheksi tuiman rauvan, 410 paikaksi pahan veräjän! paikaksi pahan veräjän. SKVR I4 173. — Vuokkiniemi · 1872 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 272 rauta raukka, koito kuona, Rauta raukka, keito kuono, 276 ylen suureksi sukesit? Kunpa suureksi sukesit, 277 "Et sä silloin suuri ollut Etpä silloin suuri ollut 278 etkä suuri etkä pieni, Etkä suuri etpä pieni, Veel ühiseid värsse (18)
Kalevala See laul 279 et kovin koreakana Et kovin koreakana, 281 kun sa maitona makasit, Kunpa maitona makasit, 282 rieskasena riuottelit Rieskasena riuttelit 283 nuoren neitosen nisissä, Nuoren neitosen nisillä, 303 kun sa suosta sotkettihin, Kunpa suosta sotkettihin, 304 maan muasta muokattihin, Maan muasta muokattihin, 306 alle ahjon Ilmarisen. Alla ahjon Ilmarisen, 339 Enemp' on emolla työtä, Äijä on emolla työtä, 340 vaiva suuri vanhemmalla, Vaiva suuri vanhemmalla, 347 Veri, seiso kuni seinä, Veri seiso, niinkuin seinä, 349 kuin miekka meressä seiso, Kun miekka meressä seiso, 365 miesten hempu, heinikkohon, Miehen hempu heinikkohon. 366 kumpuhun, urosten kulta. Kumpuhun urohon kulta, 408 paina paksu peukalosi Pistä paksu peukalosi, 410 paikaksi pahan veräjän! Paikaksi pahan veräjän, 411 Veä päälle lemmen lehti, Veä päälle lemmen lehti, 412 kultalumme luikahuta Kulta lumme luijahuta 413 veren tielle telkkimeksi, Veren tielle telkkimeksi! JR 31973 — Suistamo · 1942 · Frans Kärki · Võrdle kõrvuti
Seda laulu võib olla mõjutanud trükitud Kalevala.
Kalevala See laul 267 Ukko uunilta urahti, Ukko uunilla urahti, 277 "Et sä silloin suuri ollut Et sinä silloin suuri ollu, 278 etkä suuri etkä pieni, Etkä suuri, etkä pieni, 287 "Etkä silloin suuri ollut, Et sinä silloin suuri ollut, Veel ühiseid värsse (18)
Kalevala See laul 309 kun sa kuonana kohisit, Kun sie kuonana kohisit. 319 rikoit, vaivainen, valasi, Rikoit vaivaisen valasi, 320 söit kuin koira kunniasi, Söit kun koira kunniois, 344 hurme, huppelehtamasta, Hurme huppelehtamah. 347 Veri, seiso kuni seinä, Veri seiso niinkuin seinä 349 kuin miekka meressä seiso, Kuin miekka meress seiso, 350 saraheinä sammalessa, Saraheinä sammalis. 378 Tyytyi ennen Tyrjän koski, Tyytyi ennen Tyrjän koski 379 joki Tuonelan tyrehtyi, Joki Tuonelan tyrehty 380 meri kuivi, taivas kuivi Meri kuivi, taivas kuivi, 381 sinä suurna poutavuonna, Siinä suurena poutavuonna. 387 jolla verta keitetähän, Jolla verta keitetäh, 388 hurmetta varistetahan, Hurmetta varistetah. 403 "Oi Ukko, ylinen luoja, Oi, ukko ylinen Luoja, 407 Tunge turpea kätesi, Tunke turpea kätesi, 408 paina paksu peukalosi Paina paksu peukalosi 409 tukkeheksi tuiman reiän, Tukkeheksi tuiman reijän, 410 paikaksi pahan veräjän! Paikaksi pahan veräjän, SKVR VI1 3404. — Varkaus · 1892 · Iivari Savolainen · Võrdle kõrvuti
Seda laulu võib olla mõjutanud trükitud Kalevala.
Kalevala See laul 343 "Piäty, veri, vuotamasta, Pääty, veri, vuotamasta, 344 hurme, huppelehtamasta, Hurme hupelehtamasta, 346 riuskumasta rinnoilleni! Rinnolleni riuskumasta! 347 Veri, seiso kuni seinä, Seiso veri kuin seinä, Veel ühiseid värsse (15)
Kalevala See laul 349 kuin miekka meressä seiso, Niin kuin mieka meressä seiso, 350 saraheinä sammalessa, Sara heinä sammalessa, 358 alla kalvon kaunihimpi, Alla kalvon kaunihimpi, 361 kuin on maahan vuotamassa, Kuin muahan vuotamassa, 364 nurmehen, veri viatoin, Nurmeen veri viaton, 365 miesten hempu, heinikkohon, Miehen hempu heinikkoon, 378 Tyytyi ennen Tyrjän koski, Tyyty ennen Tyrmän koski, 386 huuan Hiiestä patoa, Huuvan hiiestä patoo, 388 hurmetta varistetahan, Hurmetta varistetaan. 395 tämän tulvan tukkijaksi, Tämän tulvan tukiata, 408 paina paksu peukalosi Paina paksu peikalos 409 tukkeheksi tuiman reiän, Tukeeksi tuiman reiän, 410 paikaksi pahan veräjän! Paikaksi pahan veräiän. 411 Veä päälle lemmen lehti, Veiä päälle lemmen lehti, 412 kultalumme luikahuta Kulta lumme luikahuta, JR 69134 — Impilahti · 1936 · Niina Saarela · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 271 "Ohoh sinua, rauta raukka, Voi sinua, rauta raukka, 272 rauta raukka, koito kuona, rauta raukka, koito kuono, 276 ylen suureksi sukesit? ylen suureksi ylenit, 277 "Et sä silloin suuri ollut et sinä silloin suuri ollut, Veel ühiseid värsse (15)
Kalevala See laul 278 etkä suuri etkä pieni, etkä suuri,etkä pieni, 280 etkä äijältä äkäinen, etkä äijälle äkäinen, 288 et ollut suuri etkä pieni, etkä suuri etkä pieni, 289 kun sa liejuna lepäsit, kun sa liejulla lepäsit, 314 vasaroilla, valkkamilla, vasaroilla, valkamilla, 317 "Joko nyt suureksi sukenit, joko nyt suureksi sukesit, 319 rikoit, vaivainen, valasi, petit vaivainen valasi, 320 söit kuin koira kunniasi, soit kuin koira kunniasi. 335 "Tule nyt työsi tuntemahan, Tule nyt työsi tuntemaan, 336 pahasi parantamahan, pahasi parantamaan, 337 ennenkuin sanon emolle, ennenkuin sanon emolles', 338 vanhemmallesi valitan! vanhemmallesi valitan, 339 Enemp' on emolla työtä, enempi on emolla työtä, 341 kun poika pahoin tekevi, kun poika pahoin tekeepi, 342 lapsi tuhmin turmelevi. ja lapsi tuhmin turmeleepi.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR XII1 4307. — Rovaniemi · 1810 · R. von Becker · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 276 ylen suureksi sukesit? Sitäkös suureksi sukesit 277 "Et sä silloin suuri ollut Ett säs sillon suuri ollut 279 et kovin koreakana et kovin koreakana 281 kun sa maitona makasit, kuin sas maitona makasit Veel ühiseid värsse (12)
Kalevala See laul 283 nuoren neitosen nisissä, nuoren neitosen nisissä 322 sukuasi suin pitelit? Sukuansi suin pitelit 336 pahasi parantamahan, pahasi parantamahan 337 ennenkuin sanon emolle, ennen kuin sanon Emollen 340 vaiva suuri vanhemmalla, Vaiva suuri Vanhemmallen. 347 Veri, seiso kuni seinä, Veri seiso niin kuin seinä 349 kuin miekka meressä seiso, kuin miekka meressä seiso 350 saraheinä sammalessa, saraheinä sammaleessa. 368 alla keuhkon kellarisi; Alla keuhon kellarinsi 390 punaisen putoamatta, punasen putoamata 411 Veä päälle lemmen lehti, Veäpon peälle lemme lehti 412 kultalumme luikahuta kulta lumme luikauta SKVR I4 188. — Vuokkiniemi · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 271 "Ohoh sinua, rauta raukka, Oi sinua, rauta raukka, 272 rauta raukka, koito kuona, Rauta raukka, koito kuono, 273 teräs tenhon-päivällinen! Teräs tenho päivällinen, 276 ylen suureksi sukesit? Kuin s⌈ä⌉ suureksi sukesit, Veel ühiseid värsse (12)
Kalevala See laul 277 "Et sä silloin suuri ollut Etpä silloin suuri ollut, 278 etkä suuri etkä pieni, Etkä suuri, etkä pieni, 279 et kovin koreakana Et kovin koriakan, 281 kun sa maitona makasit, Kuin on maitona makasit, 282 rieskasena riuottelit Rieskasena riukottelit 283 nuoren neitosen nisissä, Nuoren neitosen nisissä, 287 "Etkä silloin suuri ollut, Etkä silloin suuri ollut, 304 maan muasta muokattihin, Ja maan muj⌈e⌉sta muokattihin, 336 pahasi parantamahan, Pahasi parantamahan, 365 miesten hempu, heinikkohon, Miesten hempu heinikköhön. 366 kumpuhun, urosten kulta. Kumpuhun urosten kulta, 413 veren tielle telkkimeksi, Veren tiellä telkkimeksi, SKVR I4 175. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 271 "Ohoh sinua, rauta raukka, Voi sinua, rauta raukka, 272 rauta raukka, koito kuona, Rauta raukka, koito kuona, 273 teräs tenhon-päivällinen! Teräs tenho päivällinen, 283 nuoren neitosen nisissä, Nuoren neitosen nisissä, Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 292 tuiman tunturin laella, Tuiman tunturin loalla, 306 alle ahjon Ilmarisen. Alla ahjon Ilmarisen; 347 Veri, seiso kuni seinä, Veri, seiso, min kuin seinä, 365 miesten hempu, heinikkohon, Miesten hempo heinikkohon. 366 kumpuhun, urosten kulta. Kumpuhun Ulosten kulta, 382 tulivuonna voimatoinna. Tuli-vuonna voimatoinna. 395 tämän tulvan tukkijaksi, Tämän tulvan tukkimeksi! 404 taivahallinen jumala! Taivahallinen Jumala, 410 paikaksi pahan veräjän! Paikaksi pahan veräjän, 412 kultalumme luikahuta Kulta lumme luiahuta, 413 veren tielle telkkimeksi, Veren tiellen telkimeksi? SKVR VII3 loitsut 451. — Ilomantsi · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 271 "Ohoh sinua, rauta raukka, Oho sinua, rauta raucka, 272 rauta raukka, koito kuona, rauta raucka, koito kuone, 277 "Et sä silloin suuri ollut Ett sinä silloin suuri ollut, 278 etkä suuri etkä pieni, etkä suuri, etkä pieni, Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 279 et kovin koreakana ett kovin koreakahan, 283 nuoren neitosen nisissä, nuoren neitosen nisissä, 335 "Tule nyt työsi tuntemahan, Tule työsi tuntemahan, 336 pahasi parantamahan, pahasi parantamahan, 337 ennenkuin sanon emolle, ennen kuin sanon Emolle; 339 Enemp' on emolla työtä, Emolla on emämpi työtä, 340 vaiva suuri vanhemmalla, suuri vaiva vanhem̄alla, 366 kumpuhun, urosten kulta. kumpuhun urohon kulta, 408 paina paksu peukalosi paina paxu peukalosi 410 paikaksi pahan veräjän! paikaxi pahan veräjän! 413 veren tielle telkkimeksi, veren tielle telckimexi; SKVR VII3 loitsut 456. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 271 "Ohoh sinua, rauta raukka, Oi sinua, rauta raukka, 272 rauta raukka, koito kuona, Rauta raukka, koito kuon⌈a⌉, 273 teräs tenhon-päivällinen! Teräs tenho päivällinen, 277 "Et sä silloin suuri ollut Et sä silloin suuri ollut, Veel ühiseid värsse (11)
Kalevala See laul 278 etkä suuri etkä pieni, Etkä suuri, etkä pieni, 283 nuoren neitosen nisissä, Nuoren neitosen sisässä, 303 kun sa suosta sotkettihin, Kuin sä suosta sotkettihih, 347 Veri, seiso kuni seinä, Seiso, veri, kuin on seinä, 348 asu, hurme, kuni aita, Asu, hurme, kun on aita, 349 kuin miekka meressä seiso, Seiso kuin miekka meressä, 389 ilman tilkan tippumatta, Ilman tilkan tippumatta, 390 punaisen putoamatta, Punasen putoamatta! 392 hurmehen hurajamatta. Hurmehen hurajamatta 411 Veä päälle lemmen lehti, Veäs pǟlle lemmen lehti, 412 kultalumme luikahuta Kultalumme luikahuta
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 417–586
Vanamees paneb oma poja salvi tegema, määrib ja seob haava; Väinämöinen paraneb ja tänab Jumalat abi eest.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VI1 2977. — Iisalmi · 1923 · Edith Heikkinen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 482 alta aivan terveheksi. Alta aivan terveeks, 507 "En liiku omin lihoini, En liiku omin lihoin, 508 liikun Luojani lihoilla, Liikun lihoilla Luojan. 509 en väiky omin väkini, En väiky omin väkini, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 510 väikyn väellä kaikkivallan, Väikyn väen kaikkivallan. 511 en puhu omalla suulla, En puhele omalla suulla, 512 puhelen Jumalan suulla. Puhelen suulla Jumalan. 567 "Tuoltapa aina armot käyvät, Tuoltapa aina armot käyvät, 568 turvat tuttavat tulevat Turvat tuttavat tulevat, 569 ylähältä taivahasta, Ylähästä taivahasta, 570 luota Luojan kaikkivallan. Luota Luojan Kaikkivallan. SKVR VII1 680. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 426 läksi voitehen tekohon; meni voitehen tekohon 448 kokonaista kolme yötä, kokonaista kolme yötä 469 Tuon murha murenti poikki, tuon murha murenti poikki, 470 kaikki kahtia hajotti; kaikki kahtia hajotti; SKVR VII3 loitsut 305. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 429 "Onko mettä oksillasi, "Onko mettä oksissasi, 430 alla kuoresi simoa?" alla kuoresi simoa, 431 Tammi taiten vastoavi: Tammi taiten vastoavi: 475 vian päälle vietävätä, vian päälle vietäveä, SKVR VII3 loitsut 1001. — Kesälahti · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 511 en puhu omalla suulla, En puhu omalla suulla, 512 puhelen Jumalan suulla. puhelen Jumalan suulla, 526 Kipuvuoren kukkulalle kipu vuoren kukkulalle, 527 kiviä kivistämähän, kiviä kivistämään SKVR VII4 loitsut 1758. — Kesälahti · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 482 alta aivan terveheksi. alta aivan terveeksi, 511 en puhu omalla suulla, En puhu omalla suulla, 512 puhelen Jumalan suulla. puhelen Jumalan suulla, 539 "Siteheksi Luojan silkki, siteheksi Luojan silkki,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII1 680. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 426 läksi voitehen tekohon; meni voitehen tekohon 448 kokonaista kolme yötä, kokonaista kolme yötä 469 Tuon murha murenti poikki, tuon murha murenti poikki, 470 kaikki kahtia hajotti; kaikki kahtia hajotti; SKVR VII3 loitsut 305. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 429 "Onko mettä oksillasi, "Onko mettä oksissasi, 430 alla kuoresi simoa?" alla kuoresi simoa, 431 Tammi taiten vastoavi: Tammi taiten vastoavi: 475 vian päälle vietävätä, vian päälle vietäveä, SKVR VII3 loitsut 1001. — Kesälahti · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 511 en puhu omalla suulla, En puhu omalla suulla, 512 puhelen Jumalan suulla. puhelen Jumalan suulla, 526 Kipuvuoren kukkulalle kipu vuoren kukkulalle, 527 kiviä kivistämähän, kiviä kivistämään SKVR VII4 loitsut 1758. — Kesälahti · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 482 alta aivan terveheksi. alta aivan terveeksi, 511 en puhu omalla suulla, En puhu omalla suulla, 512 puhelen Jumalan suulla. puhelen Jumalan suulla, 539 "Siteheksi Luojan silkki, siteheksi Luojan silkki, SKVR VII3 loitsut 326. — Suistamo · 1847 · R. Polén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 428 Kysytteli tammeltansa: Kysytteli tammeltansa: 429 "Onko mettä oksillasi, "Onko mettä oksilasi, 430 alla kuoresi simoa?" Oalla kuoresi simoa?" 431 Tammi taiten vastoavi: Tammi taiten vastaeli,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 15 rahvalaulust on 10 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 114 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 1–24 — Väinämöinen saapuu verenseisauttajan pakeille · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 25–418 — Väinämöinen lukee · 103 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 417–500 — Poikanen valmistaa voiteita · 19 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 501–560 — Pirtin ukko parantaa · 1 laul
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 561–586 — Väinämöinen kiittää · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud