← RunoVerse

Kalevala, 11. runo

Lemminkäinen ja Kyllikki

RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 14 rahvalaulu 12 paigast. Ülejäänud 36 teksti ei ole kaardil: 33 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 1 teise ülestähenduse duplikaat; 1 rahvalaul, mille kogumiskohta arhiiv ei märgi.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Parikkala (3).

  • 4 või rohkem laulu
  • 2–3 laulu
  • 1 laul
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 12 paika

2–3 laulu

1 laul

50 teksti loend

Selle runoga ühiseid värsse on 15 rahvalaulul 11 paigast.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Etelä-Karjala (2), Parikkala (2), Venjoki (2), Vuokkiniemi (2).

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 11 paika

1–2 laulu

Mis selles runos juhtub

  1. Värsid 1–110 Lemminkäinen läheb Saarele kõrget päritolu neidu kosima.
  2. Värsid 111–156 Saare neiud pilkavad teda alguses, kuid saavad temaga peagi liigagi tuttavaks.
  3. Värsid 157–222 Ainult Kyllikkit, kelle pärast ta tuli, ei saa ta heaga nõusse; seepärast röövib ta Kyllikki viimaks vägisi, viskab ta saani ja sõidab minema.
  4. Värsid 223–314 Kyllikki nutab ja laidab eriti Lemminkäise sõjahimu; Lemminkäinen lubab mitte kunagi sõtta minna, kui Kyllikki lubab mitte kunagi külas ringi joosta, ja mõlemad vannuvad oma lubadust pidada.
  5. Värsid 315–402 Lemminkäise ema on oma noorest minijast vaimustatud.

Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde. Lõigud on jaotatud W. F. Kirby tõlke (1907) järgi; Lönnroti enda kokkuvõttes on selle runo värsivahemikud osalt teistsugused.

Paigad selles runos: Viro (Eesti), Inkeri (Ingerimaa), Saari, Hiitola, Kaukoniemi, Kuutola, Päivälä, Tähtelä

Värsid 1–110

Lemminkäinen läheb Saarele kõrget päritolu neidu kosima.

Soomekeelne tekst, 1849Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907
1Aika on Ahtia sanoa,Now 'tis time to speak of Ahti,
2veitikkätä vieretellä.Of that lively youth to gossip.
3Ahti poika Saarelainen,Ahti, dweller in the island,
4tuo on lieto Lemmin poika,He the scapegrace son of Lempi,
5kasvoi koissa korkeassaIn a noble house was nurtured,
6luona armahan emonsaBy his dear and much-loved mother
7laajimman lahen perällä,Where the bay spread out most widely.
8Kaukoniemen kainalossa.Where the cape extended furthest,
9Kaloin siinä Kauko kasvoi,Kauko fed himself on fishes,
10Ahti ahvenin yleni.Ahti was reared up on perches,
11Tuli mies mitä parahin,And he grew a man most handsome,
12puhkesi punaverinen,Very bold and very ruddy,
13joka päästänsä pätevi,And his head was very handsome,
14kohastansa kelpoavi;And his form was very shapely,
15vaan tuli vähän vialle,Yet he was not wholly faultless,
16tavoiltansa turmiolle:But was careless in his morals,
17ain' oli naisissa eläjä,Passing all his time with women,
18yli öitä öitsilöissä,Wandering all around at night-time,
19noien impien iloissa,When the maidens took their pleasure
20kassapäien karkeloissa.In the dance, with locks unbraided.
21Kylli oli Saaren neiti,Kylli, beauteous maid of Saari,
22Saaren neiti, Saaren kukka.Saari's maiden, Saari's flower,
23Kasvoi koissa korkeassa,In a noble house was nurtured.
24yleni ylen ehossa,And her stature grew most graceful,
25istuen ison majoilla,Sitting in her father's dwelling,
26peräpenkin notkumilla.Resting there in seat of honour.
27Kauan kasvoi, kauas kuului:Long she grew, and wide was famous:
28kaukoa tuli kosijatSuitors came from distant regions,
29neien kuuluhun kotihin,To the far-famed maiden's homestead,
30kaunoisehen kartanohon.To the dwelling of the fair one.
31Kosi Päivä poiallehen:For his son, the Sun had wooed her.
32eip' on mennyt PäivälähänBut she would not go to Sunland,
33Päivän luona paistamahanWhere the Sun is ever shining
34kesäisillä kiirehillä.In the burning heats of summer.
35Kosi Kuuhut poiallehen:For his son, the Moon had wooed her,
36eip' on mennyt KuutolahanBut she would not go to Moonland,
37Kuun luona kumottamahan,Where the Moon is ever shining,
38kehät ilman kiertämähän.In the realms of air to wander.
39Kosi Tähti poiallehen:For his son, a Star had wooed her,
40eip' on mennyt TähtelähänBut she would not go to Starland,
41pitkin öitä pilkkimähänThrough the livelong night to glimmer,
42talvisilla taivahilla.In the open skies of winter.
43Tulevi Virosta sulhot,Many suitors came from Viro,
44toiset tuolta Inkereltä:And from Ingerland came others;
45eip' on neiti mennytkänä;None among them pleased the maiden,
46itse vasten vastaeli:And she answered all as follows:
47"Suotta kultanne kuluvi,"'Tis for nought your gold you squander,
48hopeanne hoikkenevi!And your silver waste for nothing.
49En lähe minä Virohon,Never will I go to Viro,
50en lähe, lupoakana,Neither go, nor in the future
51Viron vettä soutamahan,Row a boat through Viro's waters,
52saarellista sauvomahan,Nor will move a punt from Saari,
53syömähän Viron kaloja,Nor will eat the fish of Viro,
54Viron lientä lippomahan.Nor the fish-soup eat of Viro.
55"Enkä lähe Inkerelle,"Nor to Ingerland I'll travel,
56penkerelle, pänkerelle;Nor its slopes and shores will visit.
57siell' on nälkä, kaiken nälkä:There is hunger, nought but hunger,
58puun nälkä, pärehen nälkä,Want of trees, and want of timber,
59ve'en nälkä, vehnän nälkä,Want of water, want of wheatfields,
60rukihisen leivän nälkä."There is even want of ryebread."
61Tuop' on lieto Lemminkäinen,Then the lively Lemminkainen,
62itse kaunis Kaukomieli,He the handsome Kaukomieli,
63lähteäksensä lupasiNow resolved to make a journey
64Saaren kukkoa kosihin,And to woo the Flower of Saari,
65tuota mointa morsianta,Seek at home the peerless fair one,
66kaunokaista kassapäätä.With her beauteous locks unbraided.
67Emo kielteä käkesi,But his mother would dissuade him,
68varoitteli vaimo vanha:And the aged woman warned him:
69"Ellös menkö, poikaseni,"Do not seek, my son, my darling,
70parempihin itseäsi!Thus to wed above your station.
71Ei suattane sinuaThere are none would think you noble
72Saaren suurehen sukuhun."Of the mighty race of Saari."
73Sanoi lieto Lemminkäinen,Said the lively Lemminkainen,
74virkki kaunis Kaukomieli:Said the handsome Kaukomieli,
75"Jos en ole koiltani korea,"If my house is not as noble,
76su'ultani aivan suuri,Nor my race esteemed so mighty,
77mie valitsen varrellani,For my handsome shape they'll choose me,
78otan muilla muo'oillani."For my noble form will take me."
79Aina kieltävi emonsaBut his mother still opposed her
80lähtemästä LemminkäistäUnto Lemminkainen's journey,
81Saaren suurehen sukuhun,To the mighty race of Saari,
82laajahan lajiperähän:To the clan of vast possessions.
83"Siellä piiat pilkkoavat,"There the maidens all will scorn you,
84naiset nauravat sinua."And the women ridicule you."
85Mitä huoli Lemminkäinen!Little heeded Lemminkainen,
86Itse tuon sanoiksi virkki:And in words like these he answered:
87"Kyllä hää'än naisten naurun,"I will check the women's laughter,
88soppityrskyt tyttärien:And the giggling of their daughters.
89potkaisen pojan povehen,Sons I'll give unto their bosoms,
90käsikannon kainalohon;Children in their arms to carry;
91siin' on pää hyvänki pilkan,Then they will no longer scorn me,
92parahanki parjauksen."Thus I'll stop their foolish jesting."
93Emo tuon sanoiksi virkki:Then his mother made him answer;
94"Voi poloinen, päiviäni!"Woe to me, my life is wretched.
95Nauraisitko Saaren naiset,If you mock the Saari women,
96pitäisit pyhäiset piiat,Bring to shame the modest maidens,
97niin siitä tora tulisi,You will bring yourself in conflict,
98sota suuri lankeaisi!And a dreadful fight will follow.
99Saisi kaikki Saaren sulhot,All the noble youths of Saari,
100sata miestä miekkoinensaFull a hundred skilful swordsmen,
101päällesi sinun, poloisen,All shall rush on thee unhappy,
102yksinäisen ympärille."Standing all alone amidst them."
103Mitä huoli LemminkäinenLittle heeded Lemminkainen
104varoituksista emonsa!All the warnings of his mother;
105Ottavi hyvän orosen,Chose the best among his stallions.
106valjasti valion varsan;And the steed he quickly harnessed,
107ajavi karitteleviAnd he drove away with clatter,
108Saaren kuuluhun kylähänTo the village famed of Saari,
109Saaren kukkoa kosihin,There to woo the Flower of Saari,
110Saaren mointa morsianta.She, the peerless maid of Saari.

RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 14 rahvalaulu 12 paigast. Ülejäänud 36 teksti ei ole kaardil: 33 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 1 teise ülestähenduse duplikaat; 1 rahvalaul, mille kogumiskohta arhiiv ei märgi.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Parikkala (3).

  • 4 või rohkem laulu
  • 2–3 laulu
  • 1 laul
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 12 paika

2–3 laulu

1 laul

50 teksti loend

Selle runoga ühiseid värsse on 15 rahvalaulul 11 paigast.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Etelä-Karjala (2), Parikkala (2), Venjoki (2), Vuokkiniemi (2).

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik 11 paika

1–2 laulu

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR IV1 640. — Venjoki · 1847 · H. A. Reinholm · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    56 penkerelle, pänkerelle;Inkerelle, penkerelle.
    57 siell' on nälkä, kaiken nälkä:Tuoll' on nälkä kaiken nälkä:
    58 puun nälkä, pärehen nälkä,Puun nälkä, pärehen nälkä,
    59 ve'en nälkä, vehnän nälkä,Veen nälkä, vehnän nälkä,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    60 rukihisen leivän nälkä."Rukehisen leivän nälkä,
  2. SKVR I2 834. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    1 Aika on Ahtia sanoa,Aika on Ahtia sanella,
    2 veitikkätä vieretellä.Veitikkätä vieretellä.
    8 Kaukoniemen kainalossa.Kauko niemen kainalossa,
    74 virkki kaunis Kaukomieli:Tuo kaunis Kaukomieli.
  3. SKVR IV3 3377. — Koprina · 1907 · Väinö Salminen · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    57 siell' on nälkä, kaiken nälkä:Siel on nälkä kaiken nälkä,
    58 puun nälkä, pärehen nälkä,Puun nälkä, pärehen nälkä,
    59 ve'en nälkä, vehnän nälkä,Veen nälkä, vehnän nälkä,
    60 rukihisen leivän nälkä."Rukehisen leivän nälkä.
  4. JR 73746 — Parikkala · 1960 · Sanakirjasäätiön välityksellä · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    56 penkerelle, pänkerelle;Inkerelle penkerelle,
    57 siell' on nälkä, kaiken nälkä:Siell on nälkä,
    58 puun nälkä, pärehen nälkä,Puun nälkä,
    60 rukihisen leivän nälkä."Rukihisen leivän nälkä.
  5. SKVR IV2 1612. — Venjoki · 1856 · K. Stråhlman · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    57 siell' on nälkä, kaiken nälkä:Tuol on nälkä, kaiken nälkä,
    58 puun nälkä, pärehen nälkä,Puun nälkä, pärehen nälkä,
    60 rukihisen leivän nälkä."Rukehisen leivän nälkä.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.

  1. SKVR IV1 640. — Venjoki · 1847 · H. A. Reinholm · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    56 penkerelle, pänkerelle;Inkerelle, penkerelle.
    57 siell' on nälkä, kaiken nälkä:Tuoll' on nälkä kaiken nälkä:
    58 puun nälkä, pärehen nälkä,Puun nälkä, pärehen nälkä,
    59 ve'en nälkä, vehnän nälkä,Veen nälkä, vehnän nälkä,
    Veel ühiseid värsse (1)
    KalevalaSee laul
    60 rukihisen leivän nälkä."Rukehisen leivän nälkä,
  2. SKVR I2 834. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    1 Aika on Ahtia sanoa,Aika on Ahtia sanella,
    2 veitikkätä vieretellä.Veitikkätä vieretellä.
    8 Kaukoniemen kainalossa.Kauko niemen kainalossa,
    74 virkki kaunis Kaukomieli:Tuo kaunis Kaukomieli.

Värsid 111–156

Saare neiud pilkavad teda alguses, kuid saavad temaga peagi liigagi tuttavaks.

111Nauroi naiset Lemminkäistä,But the women ridiculed him,
112piiat pisti pilkkojansa,And the maidens laughed and jeered him.
113kun ajoi kummasti kujalle,In the lane he drove most strangely,
114kamalasti kartanolle:Strangely to the farm came driving,
115ajoi korjansa kumohon,Turned the sledge all topsy-turvy,
116veräjähän vierähytti.At the gate he overturned it.
117Siinä lieto LemminkäinenThen the lively Lemminkainen
118murti suuta, väänti päätä,Mouth awry, and head downsunken,
119murti mustoa haventa.While his black beard he was twisting,
120Itse tuon sanoiksi virkki:Spoke aloud the words which follow:
121"En ole tuota ennen nähnyt,"Never aught like this I witnessed,
122en ole nähnyt enkä kuullutNever saw I, never heard I,
123naisen nauravan minulle,That the women laughed about me,
124piian pilkkoja suannut."And the maidens ridiculed me."
125Mitä huoli Lemminkäinen!Little troubled Lemminkainen,
126Sanan virkkoi, noin nimesi:And he spoke the words which follow:
127"Onko saarella sijoa,"Is there not a place in Saari,
128maata Saaren manterella,On the firm ground of the island,
129minun leikki lyöäkseni,For the sport that I will show you,
130tanner tanhuellakseniAnd for dancing on the greensward,
131Saaren impien iloissa,With the joyous girls of Saari,
132kassapäien karkeloissa?"With their fair unbraided tresses?"
133Saaren impyet sanovat,Then the Saari maidens answered,
134niemen neiet vastoavat:Spoke the maidens of the headland:
135"Onp' on Saarella sijoa,"There is room enough in Saari,
136maata Saaren manterella,On the firm ground of the island,
137sinun leikki lyöäksesi,For the sport that you shall show us,
138tanner tanhuellaksesiAnd for dancing on the greensward,
139karjalaisna kaskimailla,For the milkmaids in the meadows,
140paimenpoikana palolla:And the herd-boys in their dances;
141lapset on laihat Saaren mailla,Very lean are Saari's children,
142lihavat hevosen varsat."But the foals are sleek and fattened."
143Mitä huoli Lemminkäinen!Little troubled Lemminkainen,
144Palkkasihe paimeneksi:But engaged himself as herd-boy,
145kävi päivät paimenessa,Passed his days among the meadows,
146yöt on impien iloissa,And his nights 'mid lively maidens,
147noien neitojen kisoissa,Sporting with the charming maidens,
148kassapäien karkeloissa.Toying with their unbound tresses.
149Sillä lieto Lemminkäinen,Thus the lively Lemminkainen,
150itse kaunis Kaukomieli,He the handsome Kaukomieli,
151jopa hääti naisen naurun,Ended soon the women's laughter,
152piätteli piian pilkan.And the joking of the maidens.
153Ei ollut sitä tytärtä,There was not a single daughter,
154piikoa pyhintäkänä,Not a maid, however modest,
155kuta hän ei kosketellut,But he did not soon embrace her,
156jonk' ei vieressä venynyt.And remain awhile beside her.

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I2 816. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    127 "Onko saarella sijoa,"Onko saarella sioa
    131 Saaren impien iloissa,Saaren impien ilossa,
    141 lapset on laihat Saaren mailla,"Lapset laihat saaren mailla,
    142 lihavat hevosen varsat."Lihavat heposen varsat."

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR I2 816. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    127 "Onko saarella sijoa,"Onko saarella sioa
    131 Saaren impien iloissa,Saaren impien ilossa,
    141 lapset on laihat Saaren mailla,"Lapset laihat saaren mailla,
    142 lihavat hevosen varsat."Lihavat heposen varsat."

Värsid 157–222

Ainult Kyllikkit, kelle pärast ta tuli, ei saa ta heaga nõusse; seepärast röövib ta Kyllikki viimaks vägisi, viskab ta saani ja sõidab minema.

157Yksi on impi kaikkinensaOne alone of all the maidens,
158Saaren suuressa su'ussa,Of the mighty race of Saari,
159jok' ei suostu sulhasihin,Would not list to any lover,
160mielly miehi'in hyvihin:Not the greatest man among them;
161se oli Kyllikki korea,Kyllikki, the fairest maiden,
162Saaren kukka kaunokainen.Loveliest flower of all in Saari.
163Tuop' on lieto Lemminkäinen,Then the lively Lemminkainen,
164itse kaunis Kaukomieli,He the handsome Kaukomieli,
165sa'at saappahat kulutti,Wore a hundred boats to tatters,
166sa'at airot poikki soutiRowed in twain a hundred oars
167tuota neittä saaessansa,As he strove to win the maiden,
168Kyllikkiä pyytessänsä.Kyllikki herself to conquer.
169Kyllikki, korea neiti,Kyllikki the lovely maiden
170hänpä tuon sanoiksi virkki:Answered him in words that follow:
171"Mitä, kehno, kierteletki,"Wherefore wander here, O weakling.
172rannan raukuja, ajelet,Racing round me like a plover,
173täältä tyttöjä kyselet,Always seeking for a maiden,
174tinavöitä tieustelet?With her tin-adorned girdle?
175En mä tästä ennen joua,I myself will never heed you
176kuin kiven kuluksi jauhan,Till the stone is ground to powder.
177pieksän petkelen periksi,Till the pestle's stamped to pieces,
178huhmaren sukuksi survon.And the mortar smashed to atoms.
179"Enkä huoli huitukoille,"Nought I care for such a milksop,
180huitukoille, haitukoille;Such a milksop, such a humbug;
181mie tahon tasaisen varrenI must have a graceful husband,
182tasaiselle varrelleni,I myself am also graceful;
183tahon muo'on muhkeammanI must have a shapely husband,
184muhke'ille muo'oilleniI myself am also shapely;
185sekä kasvon kaunihimmanAnd a well-proportioned husband,
186kaunihille kasvoilleni."I myself am also handsome."
187Oli aikoa vähäisen,But a little time thereafter,
188kului tuskin puoli kuuta.Scarce had half a month passed over,
189Jo päivänä muutamana,On a certain day it happened.
190iltana moniahanaAs was usual in the evenings,
191neitoset kisaelevi,All the girls had met for pleasure,
192kaunokaiset karkeleviAnd the beauteous maids were dancing;
193mannerpuolella saloaIn a grove near open country,
194kaunihilla kankahalla;On a lovely space of heathland.
195Kyllikki ylinnä muita,Kyllikki was first among them,
196Saaren kukka kuuluisinna.She the far-famed Flower of Saari.
197Tuli veitikkä verevä,Thither came the ruddy scoundrel,
198ajoi lieto LemminkäinenThere drove lively Lemminkainen,
199orihillansa omalla,With the best among his horses,
200valitulla varsallansaWith the horse that he had chosen,
201keskelle kisaketoa,Right into the green arena
202kaunokaisten karkeloa;Where the beauteous maids were dancing.
203reutoi Kyllikin rekehen,Kyllikki he seized and lifted,
204koppoi neien korjahansa,Then into the sledge he pushed her,
205tuon asetti taljallensa,And upon the bearskin sat her,
206liitti liistehyisillensä.That upon the sledge was lying.
207Laski ruoskalla hevoista,With his whip he lashed the stallion,
208nauskahutti nauhasella,And he cracked the lash above him,
209siitä läksi liukumahan.And he started on his journey,
210Lähtiessänsä sanovi:And he cried while driving onward:
211"Elkätte minua, immet,"O ye maidens, may ye never
212ilmi antako ikänä,In your lives betray the secret,
213minun täällä käyneheni,Speak of how I drove among you.
214täältä neien vieneheni!And have carried off the maiden.
215"Jos ette totelle tuosta,"But if you will not obey me,
216niin teille paha paneikse:You will fall into misfortune;
217laulan sulhonne sotahan,To the war I'll sing your lovers,
218nuoret miehet miekan alle,And the youths beneath the sword-blades,
219ettei kuulla kuuna päänä,That you hear no more about them,
220nähä ilmoisna ikänäSee them not in all your lifetime,
221kujasilla kulkemassa,Either in the streets when walking.
222ahoilla ajelemassa."Or across the fields when driving."

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR VII1 752. — Tuupovaara · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    175 En mä tästä ennen joua,"En mä tästä ennen lähe,
    176 kuin kiven kuluksi jauhan,Kun kiven kuluksi jauhan,
    177 pieksän petkelen periksi,Pieksen petkelen periksi,
    178 huhmaren sukuksi survon.Survon huhmaren sukuksi."
  2. SKVR XIII1 2477. — Etelä-Karjala · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    179 "Enkä huoli huitukoille,Empä huoli huitukoille,
    180 huitukoille, haitukoille;Huitukoille, haitukoille,
    182 tasaiselle varrelleni,Tasaselle varrelleni.
  3. SKVR XIII3 10324. — Parikkala · 1890 · E. Haalman · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    182 tasaiselle varrelleni,Tasaiselle varrellensa,
    185 sekä kasvon kaunihimmanSaisi kasvon kaunihimman
    186 kaunihille kasvoilleni."Kaunihille kasvollensa

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR VII1 752. — Tuupovaara · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    175 En mä tästä ennen joua,"En mä tästä ennen lähe,
    176 kuin kiven kuluksi jauhan,Kun kiven kuluksi jauhan,
    177 pieksän petkelen periksi,Pieksen petkelen periksi,
    178 huhmaren sukuksi survon.Survon huhmaren sukuksi."
  2. SKVR XIII1 2477. — Etelä-Karjala · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    179 "Enkä huoli huitukoille,Empä huoli huitukoille,
    180 huitukoille, haitukoille;Huitukoille, haitukoille,
    182 tasaiselle varrelleni,Tasaselle varrelleni.

Värsid 223–314

Kyllikki nutab ja laidab eriti Lemminkäise sõjahimu; Lemminkäinen lubab mitte kunagi sõtta minna, kui Kyllikki lubab mitte kunagi külas ringi joosta, ja mõlemad vannuvad oma lubadust pidada.

223Kyllä Kyllikki valitti,Kyllikki lamented sorely,
224Saaren kukka kuikutteli:Sobbed the beauteous Flower of Saari:
225"Päästä jo minua poies,"Let me but depart in safety,
226laske lasta vallallensa,Let the child depart in safety,
227kotihinsa kulkemahanSet me free to journey homeward
228luoksi itkevän emonsa!To console my weeping mother.
229"Jos et laskea luvanne"If you will not now release me,
230kotihini kulkemahan,Set me free to journey homeward,
231viel' on viisi veljeäni,O then I have five strong brothers,
232seitsemän setäni lastaAnd my uncle's sons are seven,
233jänön jälen polkijaksi,Who can run with hare-like swiftness,
234neien pään perilliseksi."And will haste the maid to rescue."
235Kun ei pääsnyt kuitenkana,When she could not gain her freedom,
236itse itkulle hyräytyi.She began to weep profusely,
237Sanan virkkoi, noin nimesi:And she spoke the words which follow:
238"Joutenpa, poloinen, synnyin,"I, poor maid, was born for nothing,
239jouten synnyin, jouten kasvoin,And for nought was born and fostered,
240jouten aikani elelin;And my life was lived for nothing,
241jo nyt sainki joutavalleSince I fall to one unworthy,
242miehelle mitättömälle,In a worthless fellow's clutches,
243suojihin soankävijän,One for battle always ready,
244aina tuiman tappelijan!"And a rude ferocious warrior."
245Virkki lieto Lemminkäinen,Answered lively Lemminkainen,
246sanoi kaunis Kaukomieli:Said the handsome Kaukomieli:
247"Kyllikki, syänkäpyni,"Kyllikki, my dearest heart-core,
248minun maire marjueni!Thou my sweetest little berry,
249Ellös olko milläkänä!Do not vex yourself so sorely,
250En sua pahoin pitäne:Do not thus give way to sadness.
251sylissäni syöessäni,I will cherish you when eating,
252käsissäni käyessäni,And caress you on my journeys,
253sivullani seistessäni,Whether sitting, whether standing,
254vieressä venyessäni.Always near when I am resting.
255"Mitäpä sinä sureksit,"Wherefore then should you be troubled,
256mitä huollen huokaelet?Wherefore should you sigh for sorrow?
257Tuotako sinä sureksit,Are you therefore grieved so sorely,
258tuota huollen huokaelet,Therefore do you sigh for trouble,
259lehmityyttä, leivätyyttäLest the cows or bread might fail you,
260ja kaiken elon vähyyttä?Or provisions be deficient?
261"Ellös olko milläkänä!"Do not vex yourself so sorely,
262Mont' on lehmeä minulla,I have cows enough and plenty,
263monta maion antajata:Plenty are there, milk to yield me,
264yks' on suolla Muurikkinen,Some, Muurikkis, in the marshes,
265toinen mäellä Mansikkinen,Some, Mansikkis, on the hill-sides,
266kolmas Puolukka palolla.Some, Puolukkas, on the clearing,
267Ne on syömättä soreat,Sleek they are, although unfoddered.
268katsomatta kaunokaiset;Fine they are, although untended.
269ei ole illoin kytkemistäIn the evening none need bind them,
270eikä aamuin laskemista,In the evening none need loose them,
271heinävihkon heittämistä,No one need provide them fodder,
272suolan, suuruksen surua.Nor give salt in morning hours.
273"Vaiko tuotaki surisit,"Or perchance are you lamenting,
274tuota huollen huokoaisit,Sighing thus so full of trouble,
275ettei oo sukuni suuri,That I am not high descended,
276kovin korkea kotini?Nor was born of noble lineage?
277"Jos en oo su'ulta suuri"If I am not high descended,
278enkä korkea ko'ilta,Nor was born of noble lineage,
279on mulla tulinen miekka,Yet have I a sword of keenness,
280säkenevä säilärauta.Gleaming brightly in the battle.
281Se onpi sukua suurta,This is surely high descended,
282laajoa lajipereä:And has come of noble lineage,
283onp' on Hiiessä hiottu,For the blade was forged by Hiisi
284jumaloissa kirkastettu.And by Jumala 'twas polished,
285Sillä suurennan sukuni,Thus am I so high descended.
286laajennan lajini kaiken,And I come of noblest lineage,
287miekalla tuliterällä,With my sword so keenly sharpened
288säilällä säkenevällä."Gleaming brightly in the battle."
289Neiti parka huokoaikse,But the maiden sighed with anguish,
290itse tuon sanoiksi virkki:And in words like these made answer,
291"Oi on Ahti, Lemmin poika!"O thou Ahti, son of Lempi,
292Jos tahot minuista neittäIf you would caress the maiden,
293ikuiseksi puolisoksi,Keep her at your side for ever.
294kainaloiseksi kanaksi,Dove-like in thy arms for ever,
295sie vanno valat ikuisetPledge thyself by oaths eternal,
296et sotia käyäksesiNot again to join in battle,
297kullankana tarpehella,Whether love of gold may lure you,
298hopeankana halulla!"Or your wish is fixed on silver."
299Siinä lieto LemminkäinenThen the lively Lemminkainen
300itse tuon sanoiksi virkki:Answered in the words which follow:
301"Vannon mie valat ikuiset"Here I swear, by oaths eternal,
302en sotia käyäkseniNot again to join in battle,
303kullankana tarpehella,Whether love of gold may lure me,
304hopeankana halulla.Or my wish is fixed on silver.
305Sie itse valasi vannoBut thyself on oath must pledge thee,
306et kyliä käyäksesiNot to wander to the village,
307hyvänki hypyn halulla,Whether for the love of dancing,
308tanhujuoksun tarpehella!"Or to loiter in the pathways."
309Siitä vannoivat valansa,Then they took the oaths between them,
310laativat ikilupansaAnd with oaths eternal bound them,
311eessä julkisen Jumalan,There in Jumala's high presence,
312alla kasvon kaikkivallan,In the sight of the Almighty,
313ei Ahin sotia käyäAhti should not go to battle,
314eikä Kyllikin kyleä.Nor should Kylli seek the village.

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR II 232. — Repola · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    223 Kyllä Kyllikki valitti,Kyllä Kyllikki sano:
    313 ei Ahin sotia käyäEi Ahin sotia käyä,
    314 eikä Kyllikin kyleä.Eikä Kyllikin kyleä.

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR II 232. — Repola · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    223 Kyllä Kyllikki valitti,Kyllä Kyllikki sano:
    313 ei Ahin sotia käyäEi Ahin sotia käyä,
    314 eikä Kyllikin kyleä.Eikä Kyllikin kyleä.

Värsid 315–402

Lemminkäise ema on oma noorest minijast vaimustatud.

315Siitä lieto LemminkäinenThen the lively Lemminkainen
316veti virkkua vitsalla,Whipped his steed to faster running,
317löi oritta ohjaksella.Shook the reins to urge him onward,
318Itse tuon sanoiksi virkki:And he spoke the words which follow:
319"Jää hyvästi, Saaren nurmet,"Now farewell to Saari's meadows,
320kuusen juuret, tervaskannot,Roots of pine, and trunks of fir-trees,
321joit' olen kesän kävellyt,Where I wandered for a summer,
322talvet kaiket tallaellut,Where I tramped throughout the winter,
323piileskellen pilviöillä,And on cloudy nights took shelter,
324paeten pahalla säällä,Hiding from the stormy weather,
325tätä pyytä pyytessäni,While I waited for my dear one,
326allia ajellessani!"And to bear away my darling."
327Ajoa hypittelevi:On he urged his prancing courser,
328jo kohta koti näkyvi.Till he saw his home before him,
329Neiti tuon sanoiksi virkkiAnd the maiden spoke as follows,
330itse lausui, noin nimesi:And in words like these addressed him:
331"Tupa tuolla tuulottavi,"Lo, I see a hut before us,
332nälkäraunio näkyvi.Looking like a place of famine.
333Kenen onpi tuo tupanen,Tell me whose may be the cottage,
334kenen koti kunnottoman?"Whose may be this wretched dwelling?"
335Se on lieto LemminkäinenThen the lively Lemminkainen
336sanan virkkoi, noin nimesi:Answered in the words which follow:
337"Elä sie sure tuvista,"Do not grieve about the hovel,
338huokaele huonehista!Sigh not for the hut before you.
339Tuvat toiset tehtänehe,We will build us other houses,
340paremmaiset pantaneheAnd establish better dwellings,
341hirve'istä hirsiköistä,Built of all the best of timber,
342parahista parsikoista."With the very best of planking."
343Siitä lieto LemminkäinenThus the lively Lemminkainen
344jo kohta kotihin saapiReached again his home in safety,
345luoksi armahan emonsa,Finding there his dearest mother,
346tykö valtavanhempansa.She, his old and much-loved mother.
347Emo tuon sanoiksi virkki,And his mother spoke as follows,
348itse lausui, noin nimesi:And expressed herself in thiswise:
349"Viikon viivyit, poikaseni,"Long, my son, have you been absent,
350viikon mailla vierahilla."Long in foreign lands been roaming."
351Lausui lieto Lemminkäinen,Said the lively Lemminkainen,
352sanan virkkoi, noin nimesi:And he spoke the words which follow:
353"Piti naiset naurellani,"I have brought to shame the women,
354kostoa pyhäiset piiatWith the modest girls have sported,
355piännästä pitkän pilkan,And have well repaid the laughter,
356naurannoistansa minulle.And the jests they heaped upon me.
357Sain parahan korjahani,To my sledge the best I carried,
358tuon asetin taljalleni,And upon the rug I sat her,
359liitin liistehyisilleni,And between the runners laid her,
360alle viltin vierähytin.And beneath the rug I hid her;
361Sillä maksoin naisten naurun,Thus repaid the laughing women,
362piikojen ilopiännän.And the joking of the maidens.
363"Oi emoni, kantajani,"O my mother, who hast borne me,
364äitini, ylentäjäni!O my mother, who hast reared me,
365Mitä läksin, senpä sainki,I have gained what I have sought for,
366kuta pyysin, sen tapasin.And have won what most I longed for.
367Pane nyt patjasi parahat,Now prepare the best of bolsters,
368pehme'immät päänalaiset,And the softest of the cushions,
369maatani omalla maallaIn my native land to rest me.
370nuoren neiteni keralla!"With the young and lovely maiden."
371Emo tuon sanoiksi virkkoi,Then his mother spoke as follows,
372itse lausui ja pakisi:And in words like these expressed her:
373"Ole nyt kiitetty, Jumala,"Now to Jumala be praises,
374ylistetty, Luoja, yksin,Praise to thee, O great Creator
375kun annoit miniän mulle,For the daughter thou hast sent me,
376toit hyvän tulen puhujan,Who can fan the flames up brightly,
377oivan kankahan kutojan,Who can work at weaving deftly,
378aivan kenstin kehreäjän,And is skilful, too, in spinning,
379pulskin poukkujen pesijän,And accomplished, too, in washing,
380vaattehien valkaisijan!And can bleach the clothes to whiteness.
381"Itse kiitä onneasi!"For thy own weal thank him also;
382Hyvän sait, hyvän tapasit,Good is won, and good brought homeward:
383hyvän Luojasi lupasi,Good decreed by the Creator,
384hyvän antoi armollinen:Good that's granted by his mercy.
385puhas on pulmonen lumella,On the snow is fair the bunting,
386puhtahampi puolellasi;Fairer yet is she beside thee;
387valkea merellä vaahti,White the foam upon the water,
388valkeampi vallassasi;Whiter yet this noble lady:
389sorea merellä sorsa,On the lake the duck is lovely,
390soreampi suojassasi;Lovelier yet thy cherished darling;
391kirkas tähti taivahalla,Brilliant is a star in heaven,
392kirkkahampi kihloissasi.Brighter yet thy promised fair one.
393"Laai nyt lattiat laveat,"Let the floors be wide expanded,
394hanki ikkunat isommat,And the windows widened greatly,
395seisottele seinät uuet,Let new walls be now erected,
396tee koko tupa parempi,All the house be greatly bettered,
397kynnykset tuvan etehen,And the threshold new-constructed,
398uuet ukset kynnykselle,Place new doors upon the threshold,
399nuoren neien saatuasi,For the youthful bride beside you,
400kaunihin katsottuasi,She, of all the very fairest,
401paremmaisen itseäsi,She, the best of all the maidens,
402sukuasi suuremmaisen!"And the noblest in her lineage."

Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR XIII2 4247. — Etelä-Karjala · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    385 puhas on pulmonen lumella,Puhas on pulmonen lumella,
    386 puhtahampi puolellasi;Puhtaampi puolellasi,
    388 valkeampi vallassasi;Valkiampi vallassasi,
    390 soreampi suojassasi;Soriampi suojassasi.
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    391 kirkas tähti taivahalla,Kirkas on tähti taivaalla,
    392 kirkkahampi kihloissasi.Kirkkaampi kihloissasi,
  2. SKVR I2 978 a). — Vuokkiniemi · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    316 veti virkkua vitsalla,Laski virkkua vitsalla,
    360 alle viltin vierähytin.Alle viltin vieretäte."
    370 nuoren neiteni keralla!"Nuoren neitosen keralla.
  3. SKVR V2 1433. — Toksova · 1859 · Fr. A. Saxbäck · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    387 valkea merellä vaahti,Valkea on merellä vaahti,
    388 valkeampi vallassasi;Valkeampi vallassas,
    391 kirkas tähti taivahalla,Kirkas tähti taivasessa,
  4. SKVR XIII2 3986. — Kurkijoki · 1913 · Sortavalan seminaari · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    388 valkeampi vallassasi;Valkeampi vallassasi,
    391 kirkas tähti taivahalla,Kirkas tähti taivahalla,
    392 kirkkahampi kihloissasi.Kirkkahampi kihloissasi.
  5. JR 41806 — Soikkola · 1938 · Ulla Mannonen · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    377 oivan kankahan kutojan,Hyvän kankahan kuttoijan,
    382 Hyvän sait, hyvän tapasit,Hyyväin sait hyyväin tapasit
    384 hyvän antoi armollinen:Hyyväin antoi armollinen,

1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse

  1. SKVR XIII2 4247. — Etelä-Karjala · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    385 puhas on pulmonen lumella,Puhas on pulmonen lumella,
    386 puhtahampi puolellasi;Puhtaampi puolellasi,
    388 valkeampi vallassasi;Valkiampi vallassasi,
    390 soreampi suojassasi;Soriampi suojassasi.
    Veel ühiseid värsse (2)
    KalevalaSee laul
    391 kirkas tähti taivahalla,Kirkas on tähti taivaalla,
    392 kirkkahampi kihloissasi.Kirkkaampi kihloissasi,
  2. SKVR I2 978 a). — Vuokkiniemi · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti

    KalevalaSee laul
    316 veti virkkua vitsalla,Laski virkkua vitsalla,
    360 alle viltin vierähytin.Alle viltin vieretäte."
    370 nuoren neiteni keralla!"Nuoren neitosen keralla.

„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud

„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.

Kuidas laulud on rühmitatud

Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.

Runo tervikuna · 3 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Runo tervikuna · 1 laul

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Runo tervikuna · 2 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Värsid 1–2 — Runon alkuformula · 1 laul

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Värsid 3–8 — Päähenkilön eli · 12 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

6. värss · 1 laul

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 9–14 — Lemminkäisen ulkonäön kuvaus · 4 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 15–18 — Lemminkäinen naistenmiehenä · 1 laul

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Värsid 19–20 — "Noien impien iloissa, kassapäien karkeloissa" · 5 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 21–22 — Kyllikin nimeäminen · 2 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 23–30 — Kyllikin kasvuympäristön kuvaus · 1 laul

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Värsid 31–45 — Taivaanvalojen kosinta · 2 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 47–48 — "Suotta kultanne kuluvi, hopeanne hoikkenevi" · 4 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Värsid 50–54 — "En lähde · 4 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 55–60 — "Enkä lähe · 6 laulu

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 69–72 — Lemminkäisen äidin varoitus · 1 laul

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 83–84 — "Siellä piiat pilkkoavat, naiset nauravat sinua" · 3 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 87–92 — Lemminkäisen vastaus naisten pilkkaan · 2 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 94–97 — Pyhäiset piiat · 1 laul

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

100. värss — "Sata miestä miekkoinensa" · 1 laul

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Värsid 103–107 — Lemminkäinen ei huoli varoituksista vaan lähtee matkaan · 2 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Värsid 113–117 — "Kun ajoi kummasti kujalle, · 3 laulu

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 118–119 — "Murti suuta, väänti päätä, murti mustoa haventa" · 1 laul

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 127–156 — Lemminkäinen asettuu "Saaren impien iloksi" · 3 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 141–142 — "Lapset on laihat · 1 laul

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

144. värss — Palkkasihe paimeneksi · 4 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 157–160 — Impi ei suostu sulhasihin, mielly miehiin hyvihin · 3 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 164–168 — Kyllikin pitkään kestänyt kosinta · 2 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 171–174 — Kyllikki alkaa arvostella kosijaa · 6 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 175–178 — "En mä tästä ennen joua, · 1 laul

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Värsid 179–186 — Empä huoli huitukoista · 9 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 197–214 — Lemminkäinen ryöstää · 13 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

208. värss — "Nauskahutti nauhasella" · 2 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 215–222 — Lemminkäisen uhkaus · 3 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 223–228 — Kyllikin valitus · 1 laul

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

  • SKVR XV 208. (värsid 29–32) — 1786 · Christfrid Ganander
Värsid 229–234 — Kyllikin uhkaus · 8 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 238–240 — "Jouten synnyin, jouten kasvoin, jouten aikani elelin" · 5 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 241–244 — "Jo nyt sainki joutavalle – · 3 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 250–254 — Lemminkäisen vakuutukset · 1 laul

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Värsid 255–260 — Lehmättömyys ja leivättömyys · 1 laul

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 261–272 — Monta on lehmää minulla · 1 laul

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Värsid 273–288 — Suuri suku, laaja laji ja tulinen miekka · 8 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 293–294 — "Ikuiseksi puolisoksi, kainaloiseksi kanaksi" · 3 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Värsid 295–314 — Valojen vannominen · 6 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 315–342 — Kotimatka ja kotiintulo · 5 laulu

Kommentaari järgi nende värsside eeskujud

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 365–370 · 1 laul

Muud märkuses nimetatud laulud

Värsid 385–392 — Puhdas on pulmunen lumella · 4 laulu

Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Värsid 393–398 — Uuden tuvan teko · 5 laulu

Kommentaaris võrdluseks toodud laulud

Tekstist ja rahvalauludest

Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.

Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.

Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.

Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.

Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.

Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.

Sellel lehel lõikude all loetletud 15 rahvalaulust on 7 kirja pandud pärast 1849. aastat.

Kalevala soomekeelne tekst pärineb korpusest Kirjalliset runot (KR), mille koostas Sakari Korpikallio Soome Kirjanduse Seltsis (SKS) projektides FILTER ja REFOP, CC BY 4.0. Lönnroti kokkuvõtted on RunoVerse’i jaoks tõlgitud väljaande „Avoin Kalevala“ (SKS) transkriptsiooni järgi, CC BY 4.0. Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907. Rahvalaulud pärinevad SKVR-i veebiteenusest (korpused SKVR ja JR, toim. Saarinen, Alén, Niku, Kallio ja Stark, SKS 2024–, CC BY 4.0) ja iga laulu juures on selle SKVR- või JR-number; Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi laulude juures on arhiiviviide.