Kalevala, 11. runo
Lemminkäinen ja Kyllikki
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 14 rahvalaulu 12 paigast. Ülejäänud 36 teksti ei ole kaardil: 33 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 1 teise ülestähenduse duplikaat; 1 rahvalaul, mille kogumiskohta arhiiv ei märgi.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Parikkala (3).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 12 paika
2–3 laulu
- Parikkala (3)
1 laul
- Etelä-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Hietamäki (1)
- Ilomantsi (1)
- Jaakkima (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Koprina (1)
- Kurkijoki (1)
- Repola (1)
- Tuupovaara (1)
- Venjoki (1)
- Vuokkiniemi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 15 rahvalaulul 11 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Etelä-Karjala (2), Parikkala (2), Venjoki (2), Vuokkiniemi (2).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 11 paika
1–2 laulu
- Etelä-Karjala (2) (täpsem koht teadmata)
- Parikkala (2)
- Venjoki (2)
- Vuokkiniemi (2)
- Koprina (1)
- Kurkijoki (1)
- Repola (1)
- Soikkola (1)
- Toksova (1)
- Tuupovaara (1)
- Uhtua (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–110 Lemminkäinen läheb Saarele kõrget päritolu neidu kosima.
- Värsid 111–156 Saare neiud pilkavad teda alguses, kuid saavad temaga peagi liigagi tuttavaks.
- Värsid 157–222 Ainult Kyllikkit, kelle pärast ta tuli, ei saa ta heaga nõusse; seepärast röövib ta Kyllikki viimaks vägisi, viskab ta saani ja sõidab minema.
- Värsid 223–314 Kyllikki nutab ja laidab eriti Lemminkäise sõjahimu; Lemminkäinen lubab mitte kunagi sõtta minna, kui Kyllikki lubab mitte kunagi külas ringi joosta, ja mõlemad vannuvad oma lubadust pidada.
- Värsid 315–402 Lemminkäise ema on oma noorest minijast vaimustatud.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde. Lõigud on jaotatud W. F. Kirby tõlke (1907) järgi; Lönnroti enda kokkuvõttes on selle runo värsivahemikud osalt teistsugused.
Paigad selles runos: Viro (Eesti), Inkeri (Ingerimaa), Saari, Hiitola, Kaukoniemi, Kuutola, Päivälä, Tähtelä
Värsid 1–110
Lemminkäinen läheb Saarele kõrget päritolu neidu kosima.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 14 rahvalaulu 12 paigast. Ülejäänud 36 teksti ei ole kaardil: 33 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 trükitud tekstist mõjutatud laul; 1 teise ülestähenduse duplikaat; 1 rahvalaul, mille kogumiskohta arhiiv ei märgi.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Parikkala (3).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 12 paika
2–3 laulu
- Parikkala (3)
1 laul
- Etelä-Karjala (1) (täpsem koht teadmata)
- Hietamäki (1)
- Ilomantsi (1)
- Jaakkima (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Koprina (1)
- Kurkijoki (1)
- Repola (1)
- Tuupovaara (1)
- Venjoki (1)
- Vuokkiniemi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 15 rahvalaulul 11 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Etelä-Karjala (2), Parikkala (2), Venjoki (2), Vuokkiniemi (2).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 11 paika
1–2 laulu
- Etelä-Karjala (2) (täpsem koht teadmata)
- Parikkala (2)
- Venjoki (2)
- Vuokkiniemi (2)
- Koprina (1)
- Kurkijoki (1)
- Repola (1)
- Soikkola (1)
- Toksova (1)
- Tuupovaara (1)
- Uhtua (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR IV1 640. — Venjoki · 1847 · H. A. Reinholm · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 56 penkerelle, pänkerelle; Inkerelle, penkerelle. 57 siell' on nälkä, kaiken nälkä: Tuoll' on nälkä kaiken nälkä: 58 puun nälkä, pärehen nälkä, Puun nälkä, pärehen nälkä, 59 ve'en nälkä, vehnän nälkä, Veen nälkä, vehnän nälkä, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 60 rukihisen leivän nälkä." Rukehisen leivän nälkä, SKVR I2 834. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 1 Aika on Ahtia sanoa, Aika on Ahtia sanella, 2 veitikkätä vieretellä. Veitikkätä vieretellä. 8 Kaukoniemen kainalossa. Kauko niemen kainalossa, 74 virkki kaunis Kaukomieli: Tuo kaunis Kaukomieli. SKVR IV3 3377. — Koprina · 1907 · Väinö Salminen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 57 siell' on nälkä, kaiken nälkä: Siel on nälkä kaiken nälkä, 58 puun nälkä, pärehen nälkä, Puun nälkä, pärehen nälkä, 59 ve'en nälkä, vehnän nälkä, Veen nälkä, vehnän nälkä, 60 rukihisen leivän nälkä." Rukehisen leivän nälkä. JR 73746 — Parikkala · 1960 · Sanakirjasäätiön välityksellä · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 56 penkerelle, pänkerelle; Inkerelle penkerelle, 57 siell' on nälkä, kaiken nälkä: Siell on nälkä, 58 puun nälkä, pärehen nälkä, Puun nälkä, 60 rukihisen leivän nälkä." Rukihisen leivän nälkä. SKVR IV2 1612. — Venjoki · 1856 · K. Stråhlman · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 57 siell' on nälkä, kaiken nälkä: Tuol on nälkä, kaiken nälkä, 58 puun nälkä, pärehen nälkä, Puun nälkä, pärehen nälkä, 60 rukihisen leivän nälkä." Rukehisen leivän nälkä.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR IV1 640. — Venjoki · 1847 · H. A. Reinholm · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 56 penkerelle, pänkerelle; Inkerelle, penkerelle. 57 siell' on nälkä, kaiken nälkä: Tuoll' on nälkä kaiken nälkä: 58 puun nälkä, pärehen nälkä, Puun nälkä, pärehen nälkä, 59 ve'en nälkä, vehnän nälkä, Veen nälkä, vehnän nälkä, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 60 rukihisen leivän nälkä." Rukehisen leivän nälkä, SKVR I2 834. — Uhtua · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 1 Aika on Ahtia sanoa, Aika on Ahtia sanella, 2 veitikkätä vieretellä. Veitikkätä vieretellä. 8 Kaukoniemen kainalossa. Kauko niemen kainalossa, 74 virkki kaunis Kaukomieli: Tuo kaunis Kaukomieli.
Värsid 111–156
Saare neiud pilkavad teda alguses, kuid saavad temaga peagi liigagi tuttavaks.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 816. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 127 "Onko saarella sijoa, "Onko saarella sioa 131 Saaren impien iloissa, Saaren impien ilossa, 141 lapset on laihat Saaren mailla, "Lapset laihat saaren mailla, 142 lihavat hevosen varsat." Lihavat heposen varsat."
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 816. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 127 "Onko saarella sijoa, "Onko saarella sioa 131 Saaren impien iloissa, Saaren impien ilossa, 141 lapset on laihat Saaren mailla, "Lapset laihat saaren mailla, 142 lihavat hevosen varsat." Lihavat heposen varsat."
Värsid 157–222
Ainult Kyllikkit, kelle pärast ta tuli, ei saa ta heaga nõusse; seepärast röövib ta Kyllikki viimaks vägisi, viskab ta saani ja sõidab minema.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII1 752. — Tuupovaara · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 175 En mä tästä ennen joua, "En mä tästä ennen lähe, 176 kuin kiven kuluksi jauhan, Kun kiven kuluksi jauhan, 177 pieksän petkelen periksi, Pieksen petkelen periksi, 178 huhmaren sukuksi survon. Survon huhmaren sukuksi." SKVR XIII1 2477. — Etelä-Karjala · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 179 "Enkä huoli huitukoille, Empä huoli huitukoille, 180 huitukoille, haitukoille; Huitukoille, haitukoille, 182 tasaiselle varrelleni, Tasaselle varrelleni. SKVR XIII3 10324. — Parikkala · 1890 · E. Haalman · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 182 tasaiselle varrelleni, Tasaiselle varrellensa, 185 sekä kasvon kaunihimman Saisi kasvon kaunihimman 186 kaunihille kasvoilleni." Kaunihille kasvollensa
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII1 752. — Tuupovaara · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 175 En mä tästä ennen joua, "En mä tästä ennen lähe, 176 kuin kiven kuluksi jauhan, Kun kiven kuluksi jauhan, 177 pieksän petkelen periksi, Pieksen petkelen periksi, 178 huhmaren sukuksi survon. Survon huhmaren sukuksi." SKVR XIII1 2477. — Etelä-Karjala · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 179 "Enkä huoli huitukoille, Empä huoli huitukoille, 180 huitukoille, haitukoille; Huitukoille, haitukoille, 182 tasaiselle varrelleni, Tasaselle varrelleni.
Värsid 223–314
Kyllikki nutab ja laidab eriti Lemminkäise sõjahimu; Lemminkäinen lubab mitte kunagi sõtta minna, kui Kyllikki lubab mitte kunagi külas ringi joosta, ja mõlemad vannuvad oma lubadust pidada.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR II 232. — Repola · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 223 Kyllä Kyllikki valitti, Kyllä Kyllikki sano: 313 ei Ahin sotia käyä Ei Ahin sotia käyä, 314 eikä Kyllikin kyleä. Eikä Kyllikin kyleä.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR II 232. — Repola · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 223 Kyllä Kyllikki valitti, Kyllä Kyllikki sano: 313 ei Ahin sotia käyä Ei Ahin sotia käyä, 314 eikä Kyllikin kyleä. Eikä Kyllikin kyleä.
Värsid 315–402
Lemminkäise ema on oma noorest minijast vaimustatud.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR XIII2 4247. — Etelä-Karjala · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 385 puhas on pulmonen lumella, Puhas on pulmonen lumella, 386 puhtahampi puolellasi; Puhtaampi puolellasi, 388 valkeampi vallassasi; Valkiampi vallassasi, 390 soreampi suojassasi; Soriampi suojassasi. SKVR I2 978 a). — Vuokkiniemi · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 316 veti virkkua vitsalla, Laski virkkua vitsalla, 360 alle viltin vierähytin. Alle viltin vieretäte." 370 nuoren neiteni keralla!" Nuoren neitosen keralla. SKVR V2 1433. — Toksova · 1859 · Fr. A. Saxbäck · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 387 valkea merellä vaahti, Valkea on merellä vaahti, 388 valkeampi vallassasi; Valkeampi vallassas, 391 kirkas tähti taivahalla, Kirkas tähti taivasessa, SKVR XIII2 3986. — Kurkijoki · 1913 · Sortavalan seminaari · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 388 valkeampi vallassasi; Valkeampi vallassasi, 391 kirkas tähti taivahalla, Kirkas tähti taivahalla, 392 kirkkahampi kihloissasi. Kirkkahampi kihloissasi. JR 41806 — Soikkola · 1938 · Ulla Mannonen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 377 oivan kankahan kutojan, Hyvän kankahan kuttoijan, 382 Hyvän sait, hyvän tapasit, Hyyväin sait hyyväin tapasit 384 hyvän antoi armollinen: Hyyväin antoi armollinen,
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR XIII2 4247. — Etelä-Karjala · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 385 puhas on pulmonen lumella, Puhas on pulmonen lumella, 386 puhtahampi puolellasi; Puhtaampi puolellasi, 388 valkeampi vallassasi; Valkiampi vallassasi, 390 soreampi suojassasi; Soriampi suojassasi. SKVR I2 978 a). — Vuokkiniemi · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 316 veti virkkua vitsalla, Laski virkkua vitsalla, 360 alle viltin vierähytin. Alle viltin vieretäte." 370 nuoren neiteni keralla!" Nuoren neitosen keralla.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 15 rahvalaulust on 7 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 3 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Runo tervikuna · 1 laul
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Runo tervikuna · 2 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 1–2 — Runon alkuformula · 1 laul
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 3–8 — Päähenkilön eli · 12 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
6. värss · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 9–14 — Lemminkäisen ulkonäön kuvaus · 4 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 15–18 — Lemminkäinen naistenmiehenä · 1 laul
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 19–20 — "Noien impien iloissa, kassapäien karkeloissa" · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 21–22 — Kyllikin nimeäminen · 2 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 23–30 — Kyllikin kasvuympäristön kuvaus · 1 laul
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 31–45 — Taivaanvalojen kosinta · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 47–48 — "Suotta kultanne kuluvi, hopeanne hoikkenevi" · 4 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 50–54 — "En lähde · 4 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 55–60 — "Enkä lähe · 6 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 69–72 — Lemminkäisen äidin varoitus · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 83–84 — "Siellä piiat pilkkoavat, naiset nauravat sinua" · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 87–92 — Lemminkäisen vastaus naisten pilkkaan · 2 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 94–97 — Pyhäiset piiat · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
100. värss — "Sata miestä miekkoinensa" · 1 laul
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 103–107 — Lemminkäinen ei huoli varoituksista vaan lähtee matkaan · 2 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 113–117 — "Kun ajoi kummasti kujalle, · 3 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 118–119 — "Murti suuta, väänti päätä, murti mustoa haventa" · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 127–156 — Lemminkäinen asettuu "Saaren impien iloksi" · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 141–142 — "Lapset on laihat · 1 laul
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
144. värss — Palkkasihe paimeneksi · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 157–160 — Impi ei suostu sulhasihin, mielly miehiin hyvihin · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 164–168 — Kyllikin pitkään kestänyt kosinta · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 171–174 — Kyllikki alkaa arvostella kosijaa · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 175–178 — "En mä tästä ennen joua, · 1 laul
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 179–186 — Empä huoli huitukoista · 9 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 197–214 — Lemminkäinen ryöstää · 13 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
208. värss — "Nauskahutti nauhasella" · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 215–222 — Lemminkäisen uhkaus · 3 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 223–228 — Kyllikin valitus · 1 laul
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 229–234 — Kyllikin uhkaus · 8 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 238–240 — "Jouten synnyin, jouten kasvoin, jouten aikani elelin" · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 241–244 — "Jo nyt sainki joutavalle – · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 250–254 — Lemminkäisen vakuutukset · 1 laul
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 255–260 — Lehmättömyys ja leivättömyys · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 261–272 — Monta on lehmää minulla · 1 laul
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 273–288 — Suuri suku, laaja laji ja tulinen miekka · 8 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 293–294 — "Ikuiseksi puolisoksi, kainaloiseksi kanaksi" · 3 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 295–314 — Valojen vannominen · 6 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 315–342 — Kotimatka ja kotiintulo · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 365–370 · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 385–392 — Puhdas on pulmunen lumella · 4 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 393–398 — Uuden tuvan teko · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud