Kalevala, 12. runo
Lemminkäinen läheb Pohjolasse
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 14 rahvalaulu 10 paigast. Ülejäänud 36 teksti ei ole kaardil: 29 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 koguja koostatud või toimetatud tekst; 6 trükitud tekstist mõjutatud laulu.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Repola (3), Vuokkiniemi (3).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 10 paika
2–3 laulu
- Repola (3)
- Vuokkiniemi (3)
1 laul
- Hyrynsalmi (1)
- Ilomantsi (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kitee (1)
- Kontokki (1)
- Liperi (1)
- Nurmes (1)
- Suomussalmi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 254 rahvalaulul 75 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (51), Kontokki (18), Ilomantsi (16), Suistamo (12), Repola (10).
Kaardilt jäävad välja: Suma (1).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 75 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (51)
- Kontokki (18)
- Ilomantsi (16)
- Suistamo (12)
- Repola (10)
- Suomussalmi (9)
- Impilahti (8)
- Uhtua (8)
3–6 laulu
- Kainuu (5) (täpsem koht teadmata)
- Liperi (5)
- Nurmes (5)
- Saarijärvi (5)
- Suojärvi (5)
- Viena (5) (täpsem koht teadmata)
- Kuhmo (4)
- Etelä-Savo (3) (täpsem koht teadmata)
- Hyrynsalmi (3)
- Jyskyjärvi (3)
- Kerimäki (3)
- Kiestinki (3)
- Kiimaisjärvi (3)
- Kitee (3)
- Korpiselkä (3)
- Sotkamo (3)
- Valkeala (3)
1–2 laulu
- Hiitola (2)
- Juuka (2)
- Kiihtelysvaara (2)
- Kurkijoki (2)
- Lappajärvi (2)
- Peräpohjola (2) (täpsem koht teadmata)
- Piippola (2)
- Pistojärvi (2)
- Pohjois-Karjala (2) (täpsem koht teadmata)
- Ristijärvi (2)
- Harjavalta (1)
- Ikaalinen (1)
- Jurva (1)
- Kaavi (1)
- Karstula (1)
- Kemi (1)
- Kesälahti (1)
- Kihniö (1)
- Konginkangas (1)
- Kontiolahti (1)
- Laatokan Karjala (Raja-Karjala) (1) (täpsem koht teadmata)
- Lapinlahti (1)
- Lehtimäki (1)
- Lempaala (1)
- Merijärvi (1)
- Nilsiä (1)
- Orivesi (1)
- Petroskoi (1)
- Pielisjärvi (1)
- Pihtipudas (1)
- Porajärvi (1)
- Pori (1)
- Pulkkila (1)
- Pyhäntä (1)
- Rautavaara (1)
- Rautu (1)
- Riistavesi (1)
- Rukajärvi (1)
- Sonkajärvi (1)
- Suma (1)
- Tervola (1)
- Teuva (1)
- Tohmajärvi (1)
- Tulemajärvi (1)
- Utajärvi (1)
- Vihanti (1)
- Viitasaari (1)
- Virtasalmi (1)
- Vuole (1)
- Ähtäri (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–128 Kyllikki unustab oma vande ja läheb külla; Lemminkäinen vihastab selle peale kangesti, otsustab ta kohe maha jätta ja minna Pohja neidu kosima.
- Värsid 129–212 Ema püüab poega igati minemast takistada ja ütleb, et ta leiab sealt oma surma. Lemminkäinen, kes parajasti juukseid harjab, viskab trotslikult harja käest ja ütleb, et kui temast verd voolab, hakkab ka harjast verd voolama.
- Värsid 213–504 Ta varustab end, asub teele, jõuab Pohjolasse ja laulab kõik mehed Pohjola tarest välja; ainult ühe kurja karjase jätab ta lummamata.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Pohjola, Lappi, Tuonela, Hiitola, Pimentola, Rutjan koski, Turja
Värsid 1–128
Kyllikki unustab oma vande ja läheb külla; Lemminkäinen vihastab selle peale kangesti, otsustab ta kohe maha jätta ja minna Pohja neidu kosima.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 14 rahvalaulu 10 paigast. Ülejäänud 36 teksti ei ole kaardil: 29 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 1 koguja koostatud või toimetatud tekst; 6 trükitud tekstist mõjutatud laulu.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Repola (3), Vuokkiniemi (3).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 10 paika
2–3 laulu
- Repola (3)
- Vuokkiniemi (3)
1 laul
- Hyrynsalmi (1)
- Ilomantsi (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kitee (1)
- Kontokki (1)
- Liperi (1)
- Nurmes (1)
- Suomussalmi (1)
Selle runoga ühiseid värsse on 254 rahvalaulul 75 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi (51), Kontokki (18), Ilomantsi (16), Suistamo (12), Repola (10).
Kaardilt jäävad välja: Suma (1).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 75 paika
7 või rohkem laulu
- Vuokkiniemi (51)
- Kontokki (18)
- Ilomantsi (16)
- Suistamo (12)
- Repola (10)
- Suomussalmi (9)
- Impilahti (8)
- Uhtua (8)
3–6 laulu
- Kainuu (5) (täpsem koht teadmata)
- Liperi (5)
- Nurmes (5)
- Saarijärvi (5)
- Suojärvi (5)
- Viena (5) (täpsem koht teadmata)
- Kuhmo (4)
- Etelä-Savo (3) (täpsem koht teadmata)
- Hyrynsalmi (3)
- Jyskyjärvi (3)
- Kerimäki (3)
- Kiestinki (3)
- Kiimaisjärvi (3)
- Kitee (3)
- Korpiselkä (3)
- Sotkamo (3)
- Valkeala (3)
1–2 laulu
- Hiitola (2)
- Juuka (2)
- Kiihtelysvaara (2)
- Kurkijoki (2)
- Lappajärvi (2)
- Peräpohjola (2) (täpsem koht teadmata)
- Piippola (2)
- Pistojärvi (2)
- Pohjois-Karjala (2) (täpsem koht teadmata)
- Ristijärvi (2)
- Harjavalta (1)
- Ikaalinen (1)
- Jurva (1)
- Kaavi (1)
- Karstula (1)
- Kemi (1)
- Kesälahti (1)
- Kihniö (1)
- Konginkangas (1)
- Kontiolahti (1)
- Laatokan Karjala (Raja-Karjala) (1) (täpsem koht teadmata)
- Lapinlahti (1)
- Lehtimäki (1)
- Lempaala (1)
- Merijärvi (1)
- Nilsiä (1)
- Orivesi (1)
- Petroskoi (1)
- Pielisjärvi (1)
- Pihtipudas (1)
- Porajärvi (1)
- Pori (1)
- Pulkkila (1)
- Pyhäntä (1)
- Rautavaara (1)
- Rautu (1)
- Riistavesi (1)
- Rukajärvi (1)
- Sonkajärvi (1)
- Suma (1)
- Tervola (1)
- Teuva (1)
- Tohmajärvi (1)
- Tulemajärvi (1)
- Utajärvi (1)
- Vihanti (1)
- Viitasaari (1)
- Virtasalmi (1)
- Vuole (1)
- Ähtäri (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR II 232. — Repola · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 6 eikä Kyllikki kyleä. Eikä Kyllikin kyleä. 20 "Armas Ahti veikkoseni! "Armas Ahti veikkoseni, 22 veräjillä vierahilla, Veräjillä vierahilla 41 Kyllä Kyllikki sanovi, Kyllä Kyllikki sano: Veel ühiseid värsse (18)
Kalevala See laul 45 Näin mä unta maatessani, Näin mie unta maatessani 46 sike'in levätessäni: Sikäin levätessäni: 49 aivan ikkunan alatse, Ahin ikkunan alatse." 57 "En usko unia naisten "En usko unia naisen, 58 enkä vaimojen valoja. Enkä vaimojen valetta: 61 kanna vainovaatteheni! Kanna vainovaatteheni! 68 On meillä oloista koissa "On meillä oloista koissa 70 tapin tammisen takana; Tapin tammisen takana." 74 "En huoli koto-oloista! "En huoli kotioloista, 76 melan tervaisen terältä: Melan tervasen terältä, 77 makeamp' on juoakseni, Makeampi juoakseni." 91 kynti orja kyisen pellon, Kynti orja kyisen pellon. 92 käärmehisen käännätteli; Käärmehisen keännätteli. 93 nosti aura arkun kannen, Nosti atra arkun kannen, 94 perä penningin ylenti: Perä penningin ylenti; 100 "En huoli kotieloista! "En huoli kotieloista; 101 Jos markan soasta saanen, Jos markan soasta saanen, 102 parempana tuon pitelen, Parempana sen pitelen." SKVR II 232 a). — Repola · 1872 · A. Berner · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 20 "Armas Ahti veikkoseni! "Armas Ahti veikkoseni! 22 veräjillä vierahilla, Veräjillä vierahilla." 41 Kyllä Kyllikki sanovi, Kyllä Kyllikki sanoupi. 61 kanna vainovaatteheni! Kanna vainov⌈a⌉attijeni!" Veel ühiseid värsse (9)
Kalevala See laul 68 On meillä oloista koissa On meillä oloista koissa 69 leppäisessä lekkerissä Leppäsessä lekkerissä, 70 tapin tammisen takana; Tapin tammisen tagana." 76 melan tervaisen terältä: Melan tervasen teräldä, 91 kynti orja kyisen pellon, Kyndi orja kyisen pellon, 93 nosti aura arkun kannen, Nosti adra arkun kannen, 94 perä penningin ylenti: Perä penningin ylendi, 100 "En huoli kotieloista! "En huoli kodielosta! 101 Jos markan soasta saanen, Jos markan sovasta soanen, SKVR II 220 b). — Repola · 1877 · A. A. Borenius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 20 "Armas Ahti veikkoseni! armas ahti veikkozeni 22 veräjillä vierahilla, veräjillä vierahilla 27 tuosta suuttui, tuosta syäntyi, tuosta suuttu tuosta seändu 69 leppäisessä lekkerissä leppäzessä lekkerissä Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 70 tapin tammisen takana; tapin tammizen tagana 74 "En huoli koto-oloista! en huoli kodiolosta 93 nosti aura arkun kannen, nosti adra arkun kannen 94 perä penningin ylenti: perä penningin ylendi 100 "En huoli kotieloista! en huoli kodielosta 101 Jos markan soasta saanen, jos markan sovasta soanen SKVR II 233. — Repola · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 6 eikä Kyllikki kyleä. *Eikä Kylli kyleä,* 21 Jo kävi Kyllikki kylässä, Jo on Kyllikki kylässä, 27 tuosta suuttui, tuosta syäntyi, Tuosta suuttu, tuosta säänty. 28 tuosta viikoksi vihastui. Tuosta viikoksi vihastu. SKVR II 223 a). — Repola · 1908 · V. Osonen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 74 "En huoli koto-oloista! "En huoli kotieloista, 77 makeamp' on juoakseni, Magiamp' on juoakseni. 91 kynti orja kyisen pellon, Eglen orja pellon kynti, 94 perä penningin ylenti: Perä pennervön ylenti." Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 100 "En huoli kotieloista! En huoli koti uloista,!
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR II 232. — Repola · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 6 eikä Kyllikki kyleä. Eikä Kyllikin kyleä. 20 "Armas Ahti veikkoseni! "Armas Ahti veikkoseni, 22 veräjillä vierahilla, Veräjillä vierahilla 41 Kyllä Kyllikki sanovi, Kyllä Kyllikki sano: Veel ühiseid värsse (18)
Kalevala See laul 45 Näin mä unta maatessani, Näin mie unta maatessani 46 sike'in levätessäni: Sikäin levätessäni: 49 aivan ikkunan alatse, Ahin ikkunan alatse." 57 "En usko unia naisten "En usko unia naisen, 58 enkä vaimojen valoja. Enkä vaimojen valetta: 61 kanna vainovaatteheni! Kanna vainovaatteheni! 68 On meillä oloista koissa "On meillä oloista koissa 70 tapin tammisen takana; Tapin tammisen takana." 74 "En huoli koto-oloista! "En huoli kotioloista, 76 melan tervaisen terältä: Melan tervasen terältä, 77 makeamp' on juoakseni, Makeampi juoakseni." 91 kynti orja kyisen pellon, Kynti orja kyisen pellon. 92 käärmehisen käännätteli; Käärmehisen keännätteli. 93 nosti aura arkun kannen, Nosti atra arkun kannen, 94 perä penningin ylenti: Perä penningin ylenti; 100 "En huoli kotieloista! "En huoli kotieloista; 101 Jos markan soasta saanen, Jos markan soasta saanen, 102 parempana tuon pitelen, Parempana sen pitelen." SKVR II 233. — Repola · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 6 eikä Kyllikki kyleä. *Eikä Kylli kyleä,* 21 Jo kävi Kyllikki kylässä, Jo on Kyllikki kylässä, 27 tuosta suuttui, tuosta syäntyi, Tuosta suuttu, tuosta säänty. 28 tuosta viikoksi vihastui. Tuosta viikoksi vihastu. SKVR I2 707. — Jyskyjärvi · 1835 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 27 tuosta suuttui, tuosta syäntyi, *Tuosta suuttu, tuosta syänty,* 28 tuosta viikoksi vihastui. Tuosta viikoksi vihastu, 60 Tuo tänne sotisopani, Tuo tänne soti-sopani, 61 kanna vainovaatteheni! Kanna vaino-voatteheni, SKVR I2 774. — Vuokkiniemi · 1821 · Zacharias Topelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 30 "Oi emoni, vaimo vanha! "Oi Emoni, vaimo vanha! 61 kanna vainovaatteheni! Kanna vaino-vaatteheni! 70 tapin tammisen takana; Tapin vaskisen takana.
Värsid 129–212
Ema püüab poega igati minemast takistada ja ütleb, et ta leiab sealt oma surma. Lemminkäinen, kes parajasti juukseid harjab, viskab trotslikult harja käest ja ütleb, et kui temast verd voolab, hakkab ka harjast verd voolama.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII3 loitsut 15. — Kitee · 1897 · Jaakko Lonkainen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 144 "Jo minua noiat noitui, Jopa minua noijat noitu, 145 noiat noitui, kyyt kiroili; Noijat noitu, kyyt kiroili, 146 koki kolme lappalaista Koki kolme lappalaista 148 alasti alakivellä, Alasti alakivellä, Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 149 ilman vyöttä, vaattehitta, Ilman vyötä, vaattehita, 151 senpä hyötyivät minusta, Senpä hyötyvät minusta, 152 sen verran, katalat, saivat, Sen verran katalat saivat, 153 min kirves kivestä saapi, Minkä kirves kivestä saapi, 154 napakaira kalliosta, Napa kairo kalliosta, 155 järky jäästä iljanesta, Järkky jäästä iljenestä, 156 Tuoni tyhjästä tuvasta. Tuoni tyhjästä tuvasta. SKVR VII3 loitsut 45. — Nurmes · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 133 ilman tieon tietämättä, Ilman tieon tietämätä, 134 ilman taion taitamatta, Ilman taion taitamata 137 Siellä lappi laulanevi, Siellä Lappi laulanoo, 144 "Jo minua noiat noitui, Jo minua noiat noitui, SKVR I2 758 a). — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 193 tuho poikoa pätöistä, Tuho poikoa pätösen." 205 Suan seinähän sivalti, Suan seinähän sivalti, 206 harjan paiskoi patsahasen, Harjan paino patsahasen: 209 "Silloin on hukka Lemminkäistä, Sillon hukka Lemminkäisen, SKVR XII1 3578. — Kuhmo · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 144 "Jo minua noiat noitui, Jopa minua noiat noitu, 146 koki kolme lappalaista Koki kolme Lappalaista 148 alasti alakivellä, Alasti alakivellä, 149 ilman vyöttä, vaattehitta, Ilman vyöttä, vaattehitta, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 150 rikorihman kiertämättä: Rikon (Ripo) rihman kiertämättä. SKVR I4 479. — Vuokkiniemi · 1911 · Samuli Paulaharju · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 146 koki kolme lappalaista Koki kolme lappalaista 148 alasti alakivellä, Alatsi alakivellä. 152 sen verran, katalat, saivat, Sen katalat miusta saivat, 153 min kirves kivestä saapi, Min sai kirves kivestä, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 156 Tuoni tyhjästä tuvasta. Tuoni tyhjästä tuvasta.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII3 loitsut 45. — Nurmes · 1832 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 133 ilman tieon tietämättä, Ilman tieon tietämätä, 134 ilman taion taitamatta, Ilman taion taitamata 137 Siellä lappi laulanevi, Siellä Lappi laulanoo, 144 "Jo minua noiat noitui, Jo minua noiat noitui, SKVR I2 758 a). — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 193 tuho poikoa pätöistä, Tuho poikoa pätösen." 205 Suan seinähän sivalti, Suan seinähän sivalti, 206 harjan paiskoi patsahasen, Harjan paino patsahasen: 209 "Silloin on hukka Lemminkäistä, Sillon hukka Lemminkäisen, SKVR XII1 3578. — Kuhmo · 1839 · M. A. Castrén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 144 "Jo minua noiat noitui, Jopa minua noiat noitu, 146 koki kolme lappalaista Koki kolme Lappalaista 148 alasti alakivellä, Alasti alakivellä, 149 ilman vyöttä, vaattehitta, Ilman vyöttä, vaattehitta, Veel ühiseid värsse (1)
Kalevala See laul 150 rikorihman kiertämättä: Rikon (Ripo) rihman kiertämättä. SKVR XV 212. — 1786 · Christfrid Ganander · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 144 "Jo minua noiat noitui, Jo minua nojjat noitu, 146 koki kolme lappalaista koki kolme lappalaista 148 alasti alakivellä, alastik alakivellä, 149 ilman vyöttä, vaattehitta, ilman vyötä vaatteitak SKVR VII3 loitsut 19. — Pielisjärvi · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 146 koki kolme lappalaista koki kolme Lappalaista 153 min kirves kivestä saapi, kuin kirves kivestä saapi, 155 järky jäästä iljanesta, järky jäästä iljan̄esta; 156 Tuoni tyhjästä tuvasta. tuoni tyhjästä koista,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 213–504
Ta varustab end, asub teele, jõuab Pohjolasse ja laulab kõik mehed Pohjola tarest välja; ainult ühe kurja karjase jätab ta lummamata.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 758. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 248 sinisen kiven selässä, Selässä meren sinisen, 314 kylä vastahan tulevi. Emo vastahan tulevi: 404 tohti toisiksi ruveta, Tohti toisiksi rueta, 405 ruohti muuksi muutellaita; Ruotti muuksi muutellate, Veel ühiseid värsse (14)
Kalevala See laul 417 "Olipa tässä ennen koira, Olipa tässä en̄en koirat, 419 lihan syöjä, luun purija, Lihan syöjät, luun puriat, 420 veren uuelta vetäjä. Veren uuelta vetäjät." 428 "En mä tänne tullutkana "En mä tänne tullukkana 430 mahittani, maltittani, Mahittani, maltittani, 469 Sinne lieto Lemminkäinen Oli lieto Lemminkäinen, 472 lauloi nuoret, lauloi vanhat, Laulo nuoret, laulo vanhat, 473 lauloi kerran keskilaaun; *Laulo kerran keski laaut* 474 yhen heitti laulamatta: Yhen heitti laulamatta, 476 ukko vanhan umpisilmän. Ukko vanha, umpisilmä, 480 Lauloit nuoret, lauloit vanhat, Laulot nuoret, laulot vanhat, 481 lauloit kerran keskilaaun: Laulot kerran keski laaut, 482 niin miks' et minua laula?" Niin miks' et minua laula?" 494 ve'en liivan liikkumilla. Veen liivan liikkumilla." SKVR XII1 107. — Hyrynsalmi · 1833 · J. F. Liljeblad · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 317 vierimäistä tietä myöten Keskimmäistä tietä myöten 319 Yli kynnyksen kysyvi, Yli kynnyksen kysyy, 322 rinnukseni riisujata, Rinnukseni riisujata, 323 aisani alentajata, Aisani alentajata, Veel ühiseid värsse (12)
Kalevala See laul 324 luokin lonkahuttajata?" Luokin longahuttajata? 327 "Ei ole talossa tässä Ei ole talossa tässä 328 rinnuksesi riisujata, Rinnuksesi riisujata, 329 aisasi alentajata, Aisasi alentajata, 335 keskimäistä tietä myöten Ylimmäistä tietä myöten 344 kielipalko pankon päästä: Kieli palkku pankon päästä: 367 ylimäistä tietä myöten Alimmaista tietä myöten, 368 ylimäisehen talohon. Ylimmäiseen talohon, 380 lyöpi maata ruoskallansa: Lyöpi maata ruoskallansa, 381 utu nousi ruoskan tiestä, Utu nousi nuoran tiestä, 382 mies pieni u'un seassa; Mies nuori u'un seassa, 469 Sinne lieto Lemminkäinen Ite Lieto Lemminkäinen SKVR VII3 loitsut 15. — Kitee · 1897 · Jaakko Lonkainen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 222 rautapaiassa parempi, Rauta paijassa parempi, 270 eikä tietäjän teräkset Eikä tietäjän teräkset, 430 mahittani, maltittani, Mahittani, maltittani, 431 ilman innotta isoni, Ilman innotta isäni, SKVR VI1 4. — Kerimäki · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 390 läpi sammalen sanoja, Läpi sam̄alen sanoja. 391 läpi seinän soittajoita, Läpi seinän laulajoita, 395 tupa oli täynnä tuntijoita, Tupa oli täynnä tuppisuita, 399 peripenkki tietäjiä, Peripenkki tietäjiä. SKVR VII5 loitsut 4907. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 218 rautapaitoihin paneikse, Rautapaitoihin panemme, 230 jumaloissa kuuraeltu; Jumaloissa kuvaeltu, 270 eikä tietäjän teräkset Eikä tietäjän teräkset 281 puhki pilvien puhuja, Puhki pilvien puhuja,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR I2 758. — Vuokkiniemi · 1834 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 248 sinisen kiven selässä, Selässä meren sinisen, 314 kylä vastahan tulevi. Emo vastahan tulevi: 404 tohti toisiksi ruveta, Tohti toisiksi rueta, 405 ruohti muuksi muutellaita; Ruotti muuksi muutellate, Veel ühiseid värsse (14)
Kalevala See laul 417 "Olipa tässä ennen koira, Olipa tässä en̄en koirat, 419 lihan syöjä, luun purija, Lihan syöjät, luun puriat, 420 veren uuelta vetäjä. Veren uuelta vetäjät." 428 "En mä tänne tullutkana "En mä tänne tullukkana 430 mahittani, maltittani, Mahittani, maltittani, 469 Sinne lieto Lemminkäinen Oli lieto Lemminkäinen, 472 lauloi nuoret, lauloi vanhat, Laulo nuoret, laulo vanhat, 473 lauloi kerran keskilaaun; *Laulo kerran keski laaut* 474 yhen heitti laulamatta: Yhen heitti laulamatta, 476 ukko vanhan umpisilmän. Ukko vanha, umpisilmä, 480 Lauloit nuoret, lauloit vanhat, Laulot nuoret, laulot vanhat, 481 lauloit kerran keskilaaun: Laulot kerran keski laaut, 482 niin miks' et minua laula?" Niin miks' et minua laula?" 494 ve'en liivan liikkumilla. Veen liivan liikkumilla." SKVR XII1 107. — Hyrynsalmi · 1833 · J. F. Liljeblad · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 317 vierimäistä tietä myöten Keskimmäistä tietä myöten 319 Yli kynnyksen kysyvi, Yli kynnyksen kysyy, 322 rinnukseni riisujata, Rinnukseni riisujata, 323 aisani alentajata, Aisani alentajata, Veel ühiseid värsse (12)
Kalevala See laul 324 luokin lonkahuttajata?" Luokin longahuttajata? 327 "Ei ole talossa tässä Ei ole talossa tässä 328 rinnuksesi riisujata, Rinnuksesi riisujata, 329 aisasi alentajata, Aisasi alentajata, 335 keskimäistä tietä myöten Ylimmäistä tietä myöten 344 kielipalko pankon päästä: Kieli palkku pankon päästä: 367 ylimäistä tietä myöten Alimmaista tietä myöten, 368 ylimäisehen talohon. Ylimmäiseen talohon, 380 lyöpi maata ruoskallansa: Lyöpi maata ruoskallansa, 381 utu nousi ruoskan tiestä, Utu nousi nuoran tiestä, 382 mies pieni u'un seassa; Mies nuori u'un seassa, 469 Sinne lieto Lemminkäinen Ite Lieto Lemminkäinen SKVR VI1 4. — Kerimäki · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 390 läpi sammalen sanoja, Läpi sam̄alen sanoja. 391 läpi seinän soittajoita, Läpi seinän laulajoita, 395 tupa oli täynnä tuntijoita, Tupa oli täynnä tuppisuita, 399 peripenkki tietäjiä, Peripenkki tietäjiä. SKVR VII5 loitsut 4907. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 218 rautapaitoihin paneikse, Rautapaitoihin panemme, 230 jumaloissa kuuraeltu; Jumaloissa kuvaeltu, 270 eikä tietäjän teräkset Eikä tietäjän teräkset 281 puhki pilvien puhuja, Puhki pilvien puhuja, SKVR VII2 2809. — Suistamo · 1847 · Z. Sirelius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 237 oven suussa orren alla, Oven suuhun, alla orren, 264 ve'en vanhin, valtoinesi, Veen vanhin vallokseisi, 269 jottei pysty noian nuolet Jott'ei pysty noian nuolet, 270 eikä tietäjän teräkset Eikä tietäjän teräkset,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 14 rahvalaulust on 5 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 2 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Runo tervikuna · 2 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 1–2 — Ahti · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 3–13 — Vannottujen valojen rikkoutuminen · 8 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
10. värss — "Lähtevi kala-kutuhun" · 7 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 15–24 — Ahdin sisar kantelee · 2 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 27–28 — "Tuosta suuttui, tuosta syäntyi, tuosta viikoksi vihastui" · 3 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 30–33 — Lemminkäinen pyytää äidiltään paitansa pesua · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 35–36 — "Pohjan poikien tulille, · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 41–54 — Kyllikin varoitus · 3 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 55–58 — Lemminkäisen ensimmäinen vastaus · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 62–64 · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 65–108 — Kotiolojen ja sotaretken etujen vertailu · 1 laul
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Värsid 111–116 — Lemminkäinen paljastaa äidilleen lähtevänsä kosimaan neitoa · 7 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 117–128 — Avioliiton mitätöinti · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
127. värss · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 130–142 — Äiti varoittaa · 7 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 143–150 — "Jo minut noiat noitu, koki kolme · 7 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
144. värss · 8 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 151–156 — "Sen verran katalat saivat, kuin kirves kivestä saapi" · 4 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 157–158 — "Toisinpa oli uhattu, toisinpa kävi kätehen" · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 159–166 — "Soille sotkuportahiksi, silloiksi lika-sioille" · 5 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 165–168 — Lemminkäisen kerskaus: on itse tietäjä · 4 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 169–184 — "Lauloin noiat nuolinensa – · 9 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 187–188 — Emo kielti poikoansa, nainen miestänsä epäsi · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 192–194 — "Tuho poikoa pätöistä, · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 199–200 — "Etkä tunne · 2 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 201–212 — Lemminkäinen heittää hiusharjan seinään ennemerkiksi · 8 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 217–226 — Varautuminen matkaan rautapaidoin ja teräsvöin · 3 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 227–230 — Hiiessä hiottu miekka · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 233–252 — Varautuminen · 8 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
234. värss · 16 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 255–272 — Luonnonvoimien pyyntö varauksen avuksi · 7 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
266. värss · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 273–296 · 8 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 297–314 — Lemminkäisen matkaan lähtö ja matkanteon kuvaus · 8 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 315–360 · 5 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 363–364 — "Oisi akka ammuttava, koukkuleuka kolkattava" · 1 laul
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
364. värss · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 365–384 — Ylimmäiseen taloon saapuminen · 5 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 385–407 · 10 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 409–410 — "Hyvä on laulu loppuvasta, lyhyestä virsi kaunis" · 2 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 435–442 — Emo on pessyt pienenä tietäjäksi · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 445–468 — Lemminkäinen laulaa muut tietäjät · 10 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 472–496 — Lemminkäinen laulaa kaikki paitsi yhden karjapaimenen · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
477. värss · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 495–504 — Märkähattu paimen suuttuu ja juoksee · 1 laul
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud