Kalevala, 24. runo
Peigmehe õpetamine ja mõrsja lahkumine
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 9 rahvalaulu 8 paigast. Ülejäänud 41 teksti ei ole kaardil: 37 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 1 teise ülestähenduse duplikaat; 1 rahvalaul, mille kogumiskohta arhiiv ei märgi.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Ilomantsi (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Selle runoga ühiseid värsse on 213 rahvalaulul 63 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Ilomantsi (18), Kurkijoki (18), Etelä-Karjala (15), Narvusi (15), Uhtua (14).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 63 paika
7 või rohkem laulu
- Ilomantsi (18)
- Kurkijoki (18)
- Etelä-Karjala (15) (täpsem koht teadmata)
- Narvusi (15)
- Uhtua (14)
- Vuokkiniemi (13)
3–6 laulu
- Suistamo (6)
- Hiitola (5)
- Jaakkima (5)
- Lempaala (5)
- Keltto (4)
- Kiimaisjärvi (4)
- Metsäpirtti (4)
- Sortavala (4)
- Toksova (4)
- Tyrö (4)
- Impilahti (3)
- Kiestinki (3)
- Korpiselkä (3)
- Pistojärvi (3)
- Repola (3)
- Sakkola (3)
- Suomussalmi (3)
- Venjoki (3)
- Vuole (3)
1–2 laulu
- Eno (2)
- Inkere (2)
- Kaprio (2)
- Kerimäki (2)
- Kontokki (2)
- Moloskovitsa (2)
- Rautjärvi (2)
- Seiskari (2)
- Soanlahti (2)
- Valkeasaari (2)
- Harlu (1)
- Heinjoki (1)
- Itä- ja Pohjois-Inkeri (1) (täpsem koht teadmata)
- Jyskyjärvi (1)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kaukola (1)
- Kesälahti (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kivijärvi (1)
- Koivisto (1)
- Koprina (1)
- Kuolemajärvi (1)
- Liperi (1)
- Lumivaara (1)
- Markkova (1)
- Mäntyharju (1)
- Nurmes (1)
- Oulanka (1)
- Parikkala (1)
- Räisälä (1)
- Rääpyvä (1)
- Saarijärvi (1)
- Soikkola (1)
- Spankkova (1)
- Sumiainen (1)
- Tuupovaara (1)
- Tuutari (1)
- Uukuniemi (1)
Mis selles runos juhtub
- Värsid 1–264 Peigmeest õpetatakse, kuidas ta peab mõrsjaga ümber käima, ja tal keelatakse teda halvasti kohelda.
- Värsid 265–296 Vana kerjus jutustab, kuidas ta kunagi oma naise meelele tõi.
- Värsid 297–462 Mõrsja kurdab pisarsilmi, et peab nüüd oma armsa sünnikodu igaveseks maha jätma, ja jätab kõigiga hüvasti.
- Värsid 463–528 Ilmarinen tõstab mõrsja oma saani, asub teele ja jõuab kolmanda päeva õhtul koju.
Kokkuvõtted on koostanud Elias Lönnrot 1849. aasta Kalevala jaoks; RunoVerse’i jaoks on need tõlgitud eesti keelde.
Paigad selles runos: Pohjola, Ilma
Värsid 1–264
Peigmeest õpetatakse, kuidas ta peab mõrsjaga ümber käima, ja tal keelatakse teda halvasti kohelda.
RunoVerse peab selle runoga kõige sarnasemaks 50 teksti. Kaart näitab neist 9 rahvalaulu 8 paigast. Ülejäänud 41 teksti ei ole kaardil: 37 kirjandusteost, näiteks teised Kalevala runod; 2 trükitud tekstist mõjutatud laulu; 1 teise ülestähenduse duplikaat; 1 rahvalaul, mille kogumiskohta arhiiv ei märgi.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Ilomantsi (2).
- 4 või rohkem laulu
- 2–3 laulu
- 1 laul
- (täpsem koht teadmata)
Selle runoga ühiseid värsse on 213 rahvalaulul 63 paigast.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Ilomantsi (18), Kurkijoki (18), Etelä-Karjala (15), Narvusi (15), Uhtua (14).
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik 63 paika
7 või rohkem laulu
- Ilomantsi (18)
- Kurkijoki (18)
- Etelä-Karjala (15) (täpsem koht teadmata)
- Narvusi (15)
- Uhtua (14)
- Vuokkiniemi (13)
3–6 laulu
- Suistamo (6)
- Hiitola (5)
- Jaakkima (5)
- Lempaala (5)
- Keltto (4)
- Kiimaisjärvi (4)
- Metsäpirtti (4)
- Sortavala (4)
- Toksova (4)
- Tyrö (4)
- Impilahti (3)
- Kiestinki (3)
- Korpiselkä (3)
- Pistojärvi (3)
- Repola (3)
- Sakkola (3)
- Suomussalmi (3)
- Venjoki (3)
- Vuole (3)
1–2 laulu
- Eno (2)
- Inkere (2)
- Kaprio (2)
- Kerimäki (2)
- Kontokki (2)
- Moloskovitsa (2)
- Rautjärvi (2)
- Seiskari (2)
- Soanlahti (2)
- Valkeasaari (2)
- Harlu (1)
- Heinjoki (1)
- Itä- ja Pohjois-Inkeri (1) (täpsem koht teadmata)
- Jyskyjärvi (1)
- Kainuu (1) (täpsem koht teadmata)
- Kaukola (1)
- Kesälahti (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kivijärvi (1)
- Koivisto (1)
- Koprina (1)
- Kuolemajärvi (1)
- Liperi (1)
- Lumivaara (1)
- Markkova (1)
- Mäntyharju (1)
- Nurmes (1)
- Oulanka (1)
- Parikkala (1)
- Räisälä (1)
- Rääpyvä (1)
- Saarijärvi (1)
- Soikkola (1)
- Spankkova (1)
- Sumiainen (1)
- Tuupovaara (1)
- Tuutari (1)
- Uukuniemi (1)
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
E, StK 20, 27/8 (18) — välismaa · 1923 · Aleksander Angeria · Võrdle kõrvuti
Eesti Rahvaluule Arhiivis hoitav laul, mis ei ole eesti keeles; viide avab selle teksti lugemisvaates.
SKVR VI1 791. — Kerimäki · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 213 neuvo neittä vuotehella, Neuvo neittä vuoteessa, 214 opeta oven takana, Opeta oven takana, 215 vuosikausi kummassaki, Vuosi kausi kummassakin, 216 yksi vuosi suusanalla, Yksi vuosi suusanalla, Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 217 toinen silmän iskennällä, Toinen silmän iskemällä, 218 kolmas on jalan polulla! Kolmas jalan polulla! 219 "Kun ei sitte siitä huoli Kuin ei sitte siitä huoli, 231 veä vitsa viiakosta, Ota vitsa viiakosta, 233 tuopa turkin helman alla, Tuoppa turkin helman alla, 250 pehmitä perälihoja, Pehmität perä lihoja! 252 eläkä korvia koseta: Älä korvia koseta; 261 vai onko suen repimä, Onko tuo suen repimä, SKVR VII2 3060 c. — Sortavala · 1889 · O. A. Hainari · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 10 kuin sanelen, kuin puhelen Kuin sanelen, kuin anelen: 167 Kun neittä hyvin pitelet, Kuin neittä hyvin pitelet: 176 kauravakka kannetahan. Kakravakka kannetahan, 214 opeta oven takana, Opeta oven takana, Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 216 yksi vuosi suusanalla, Vuosi neuvo suusanalla, 217 toinen silmän iskennällä, Toinen silmän iskennällä, 218 kolmas on jalan polulla! Kolmas on jalan polulla. 224 neuvo neittä neljäs vuosi, Neuvo neittä neljä vuotta, 241 Neuvo nelisnurkkaisessa, Neuvo nelisnurkkasessa. 243 elä nurmella nukita, Elä nurmella nukita, 244 pieksä pellon pientarella: Elä pieksä pientarella, 257 kylän kyntäjät näkisi, Kylän kyntäjät näkööt, SKVR VII2 3066. — Kesälahti · 1846 · Nervander · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 213 neuvo neittä vuotehella, neuvo neittä vuotehessa, 214 opeta oven takana, opeta oven takana, 215 vuosikausi kummassaki, vuosikausi kummassakin, 216 yksi vuosi suusanalla, yksi vuosi suusanalla. Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 217 toinen silmän iskennällä, toinen silmän iskemällä; 218 kolmas on jalan polulla! kolmas jalan polulla; 219 "Kun ei sitte siitä huoli kun ei sitte siitä huoli, 231 veä vitsa viiakosta, ota vitsa viiakosta, 233 tuopa turkin helman alla, tuoppa takin helman alla, 252 eläkä korvia koseta: älä korvia koseta, 255 Tuostapa kyty kysyisi, tuostapa kylä kysyisi, SKVR I3 1604. — Kontokki · 1894 · K. Karjalainen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 213 neuvo neittä vuotehella, Neuvo neittä vuotehessa, 214 opeta oven takana, Opeta oven takana: 216 yksi vuosi suusanalla, Vuosi neuvo suusanalla, 217 toinen silmän iskennällä, Kolmas silmän iskennällä! Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 218 kolmas on jalan polulla! Toini on jalan polulla, 233 tuopa turkin helman alla, Tuo on turkin helman alla! 241 Neuvo nelisnurkkaisessa, Neuvo nelisnurkkasessa, 242 sano sammalhuonehessa, Sano sammal-huonehessa! 243 elä nurmella nukita, Elä nurmella nuherra, 244 pieksä pellon pientarella: Elä pieksä pientarella, 250 pehmitä perälihoja, Pehmitä perälihoja.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
Kalevala teine, täiendatud väljaanne ilmus 1849. aastal. Aasta näitab, millal laul kirja pandi, mitte seda, millal seda laulma hakati või kas Lönnrot seda tundis. Teadmata aastaga laulud on sellest loendist välja jäetud.
SKVR VI1 791. — Kerimäki · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 213 neuvo neittä vuotehella, Neuvo neittä vuoteessa, 214 opeta oven takana, Opeta oven takana, 215 vuosikausi kummassaki, Vuosi kausi kummassakin, 216 yksi vuosi suusanalla, Yksi vuosi suusanalla, Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 217 toinen silmän iskennällä, Toinen silmän iskemällä, 218 kolmas on jalan polulla! Kolmas jalan polulla! 219 "Kun ei sitte siitä huoli Kuin ei sitte siitä huoli, 231 veä vitsa viiakosta, Ota vitsa viiakosta, 233 tuopa turkin helman alla, Tuoppa turkin helman alla, 250 pehmitä perälihoja, Pehmität perä lihoja! 252 eläkä korvia koseta: Älä korvia koseta; 261 vai onko suen repimä, Onko tuo suen repimä, SKVR VII2 3066. — Kesälahti · 1846 · Nervander · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 213 neuvo neittä vuotehella, neuvo neittä vuotehessa, 214 opeta oven takana, opeta oven takana, 215 vuosikausi kummassaki, vuosikausi kummassakin, 216 yksi vuosi suusanalla, yksi vuosi suusanalla. Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 217 toinen silmän iskennällä, toinen silmän iskemällä; 218 kolmas on jalan polulla! kolmas jalan polulla; 219 "Kun ei sitte siitä huoli kun ei sitte siitä huoli, 231 veä vitsa viiakosta, ota vitsa viiakosta, 233 tuopa turkin helman alla, tuoppa takin helman alla, 252 eläkä korvia koseta: älä korvia koseta, 255 Tuostapa kyty kysyisi, tuostapa kylä kysyisi, SKVR XIII2 4470. — Etelä-Karjala · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 45 "Sulhokainen, nuorukainen, Sulhokainen, nuorukainen, 46 miehen kanta kaunokainen! Miehen kanta kaunokainen, 190 nahkaruoskin nau'utelko, Nahkaruoskin naukutelko, 191 vitsoin viisin vingutelko, Elkä vitsoin vingutelko, SKVR XIII2 4473. — Etelä-Karjala · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 242 sano sammalhuonehessa, Sano sam̄alhuoneessa, 243 elä nurmella nukita, Elä nurmella nukita, 244 pieksä pellon pientarella: Elä pieksä pientarella, 246 tora toisehen talohon, Tora toiseen taloon SKVR IV1 204. — Inkere · 1848 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 94 aian kolkkihin ajelko, Aian kolkkihen ajele, 140 ikävillä itketelkö! Ikävillä itkettele 143 pistä puuru puikkoloihin Pistä puuro puikkoloihin 144 tahi valkko valjahisin, Sekä valkko valjahisin,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 265–296
Vana kerjus jutustab, kuidas ta kunagi oma naise meelele tõi.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII2 934. — Suistamo · 1847 · R. Polén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 270 nouatelko naisen mieltä, Nouatelko miesten mieltä, 271 naisen mieltä, kiurun kieltä, Miesten mieltä, kiurun kieltä, 273 Lihat ostin, leivät ostin, Lihat ostin, leivät ostin, 274 voit ostin, oluet ostin, Voit ostin, tupakat ostin, SKVR XIII2 4414. — Etelä-Karjala · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 271 naisen mieltä, kiurun kieltä, Miehen mieltä, kiurun kieltä, 273 Lihat ostin, leivät ostin, Lihat ostin, leivät ostin. 274 voit ostin, oluet ostin, Voit ostin, tupakat ostin. 275 kalat ostin kaikenlaiset, Kalat ostin kaikenlaiset, SKVR IV1 72. — Venjoki · 1847 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 270 nouatelko naisen mieltä, Miehen mieltä nouatelko 273 Lihat ostin, leivät ostin, Lihat ostin, leivät ostin, 274 voit ostin, oluet ostin, Voit ostin, oluet ostin, 275 kalat ostin kaikenlaiset, Kalat ostin kaikenlaiset, SKVR V1 638. — Lempaala · 1894 · Forsberg (Alava), Vihtori · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 270 nouatelko naisen mieltä, Miehen mieltä nouatelko 274 voit ostin, oluet ostin, Voit ostin, tupakat ostin, 275 kalat ostin kaikenlaiset, Kalat ostin kaikellaist.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII2 934. — Suistamo · 1847 · R. Polén · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 270 nouatelko naisen mieltä, Nouatelko miesten mieltä, 271 naisen mieltä, kiurun kieltä, Miesten mieltä, kiurun kieltä, 273 Lihat ostin, leivät ostin, Lihat ostin, leivät ostin, 274 voit ostin, oluet ostin, Voit ostin, tupakat ostin, SKVR XIII2 4414. — Etelä-Karjala · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 271 naisen mieltä, kiurun kieltä, Miehen mieltä, kiurun kieltä, 273 Lihat ostin, leivät ostin, Lihat ostin, leivät ostin. 274 voit ostin, oluet ostin, Voit ostin, tupakat ostin. 275 kalat ostin kaikenlaiset, Kalat ostin kaikenlaiset, SKVR IV1 72. — Venjoki · 1847 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 270 nouatelko naisen mieltä, Miehen mieltä nouatelko 273 Lihat ostin, leivät ostin, Lihat ostin, leivät ostin, 274 voit ostin, oluet ostin, Voit ostin, oluet ostin, 275 kalat ostin kaikenlaiset, Kalat ostin kaikenlaiset,
Värsid 297–462
Mõrsja kurdab pisarsilmi, et peab nüüd oma armsa sünnikodu igaveseks maha jätma, ja jätab kõigiga hüvasti.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII2 2951. — Ilomantsi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 363 "Lähen nyt tästä kuin lähenki, Lähen tästä kuin lähenki 367 Heitän suoni, heitän maani, Heitän suoni, heitän maani, 373 "Heitän suot sorehtijoille, Heitän suot sorehtioille, 375 lepiköt lepeäjille, Lepiköt lepeäjille, Veel ühiseid värsse (10)
Kalevala See laul 378 kujavarret kulkijoille, Kujovarret kulkioille, 379 pihat pitkin juoksijoille, Pihat pitkin juoxioille, 389 sykysyisen yön sylihin, Sykysyisen yön sylih, 391 jottei jälki jäällä tunnu, Jott ei jälki jäällä tunnu, 392 jalan isku iljangolla, Jal'an isku iljenellä. 393 hangella hamosen toimi, Hangella hamosen toimi, 410 perimäinen pellon seiväs, Kuin perimäinen pellon seiväs, 411 nuo on piennä pistämäni, Tuo on piennä pistämäni, 437 "Muut ne ei minua tunne Eipä muut minua tunne, 438 kotihini tultuani, Kotihini tultuani, SKVR VII2 1031. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 363 "Lähen nyt tästä kuin lähenki, Läh'en tästä, kuin läh'enkin 388 toisen lähtijän keralla Toisen lähtiän keralla, 389 sykysyisen yön sylihin, Syksysen yön sylihin, 390 kevä'isen kierän päälle, Kevähäisen kierän päälle. Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 407 muut ei tuntene minua Sitt ei minua muut tunne 409 alimainen aian vitsa, Alimainen ai'an vitsas, 410 perimäinen pellon seiväs, Kuin perimäinen pellon seiväs, 411 nuo on piennä pistämäni, Jok' on piennä pistämäni, 416 ammoa rikottelevi Ammua rikottelevi 424 hirnua rikottelevi Hirnua rikottelevi 437 "Muut ne ei minua tunne Ei minua muut tunne 438 kotihini tultuani, *Kotihini tultuani* SKVR VII2 1030. — Ilomantsi · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 407 muut ei tuntene minua *Ei minua muut tunne 409 alimainen aian vitsa, Alimmainen aian vihta. 413 "Emoni mahova lehmä, Emoni mahova lehmä 416 ammoa rikottelevi Ammoa rikuttelevi Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 417 pitkillä piharikoilla, Pitkillä piharikoilla, 418 talvisilla tanterilla: Talvisilla tanterilla. 421 "Isoni ikioronen, Isoni ikioronen 424 hirnua rikottelevi Hirnua rikuttelevi, 429 "Veikkoni ikuinen koira, Veikkoni kotonen koira 432 haukkua rikottelevi Haukkua rikuttelevi. 438 kotihini tultuani, Kotiini tultuani*, SKVR VII2 2920. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 303 minun lähtöni lähemmä, minun lähtöni lähinnä; 363 "Lähen nyt tästä kuin lähenki, Lähen tästä, kun lähenki, 367 Heitän suoni, heitän maani, Heitän suoni, heitän maani, 371 kylpeä kylän akoille, kylpeä kylän akoille, Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 373 "Heitän suot sorehtijoille, heitän suot sorehtijoille, 379 pihat pitkin juoksijoille, pihat pitkin juoksijoille, 388 toisen lähtijän keralla toisen lähtevän keralla, 391 jottei jälki jäällä tunnu, jott' ei tunnu jälki jäällä, 392 jalan isku iljangolla, jalan isku iljanella, 393 hangella hamosen toimi, hangella hamehen toimi. SKVR VII2 1027. — Eno · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 363 "Lähen nyt tästä kuin lähenki, Lähen tästä kuin lähenkin 364 tästä kullasta ko'ista, *tästä kullasta koista* 365 ison saamasta salista, ison saamasta salista, 389 sykysyisen yön sylihin, syksyisen yön syliin,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR VII2 2951. — Ilomantsi · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 363 "Lähen nyt tästä kuin lähenki, Lähen tästä kuin lähenki 367 Heitän suoni, heitän maani, Heitän suoni, heitän maani, 373 "Heitän suot sorehtijoille, Heitän suot sorehtioille, 375 lepiköt lepeäjille, Lepiköt lepeäjille, Veel ühiseid värsse (10)
Kalevala See laul 378 kujavarret kulkijoille, Kujovarret kulkioille, 379 pihat pitkin juoksijoille, Pihat pitkin juoxioille, 389 sykysyisen yön sylihin, Sykysyisen yön sylih, 391 jottei jälki jäällä tunnu, Jott ei jälki jäällä tunnu, 392 jalan isku iljangolla, Jal'an isku iljenellä. 393 hangella hamosen toimi, Hangella hamosen toimi, 410 perimäinen pellon seiväs, Kuin perimäinen pellon seiväs, 411 nuo on piennä pistämäni, Tuo on piennä pistämäni, 437 "Muut ne ei minua tunne Eipä muut minua tunne, 438 kotihini tultuani, Kotihini tultuani, SKVR VII2 1031. — Ilomantsi · 1845 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 363 "Lähen nyt tästä kuin lähenki, Läh'en tästä, kuin läh'enkin 388 toisen lähtijän keralla Toisen lähtiän keralla, 389 sykysyisen yön sylihin, Syksysen yön sylihin, 390 kevä'isen kierän päälle, Kevähäisen kierän päälle. Veel ühiseid värsse (8)
Kalevala See laul 407 muut ei tuntene minua Sitt ei minua muut tunne 409 alimainen aian vitsa, Alimainen ai'an vitsas, 410 perimäinen pellon seiväs, Kuin perimäinen pellon seiväs, 411 nuo on piennä pistämäni, Jok' on piennä pistämäni, 416 ammoa rikottelevi Ammua rikottelevi 424 hirnua rikottelevi Hirnua rikottelevi 437 "Muut ne ei minua tunne Ei minua muut tunne 438 kotihini tultuani, *Kotihini tultuani* SKVR VII2 1030. — Ilomantsi · 1838 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 407 muut ei tuntene minua *Ei minua muut tunne 409 alimainen aian vitsa, Alimmainen aian vihta. 413 "Emoni mahova lehmä, Emoni mahova lehmä 416 ammoa rikottelevi Ammoa rikuttelevi Veel ühiseid värsse (7)
Kalevala See laul 417 pitkillä piharikoilla, Pitkillä piharikoilla, 418 talvisilla tanterilla: Talvisilla tanterilla. 421 "Isoni ikioronen, Isoni ikioronen 424 hirnua rikottelevi Hirnua rikuttelevi, 429 "Veikkoni ikuinen koira, Veikkoni kotonen koira 432 haukkua rikottelevi Haukkua rikuttelevi. 438 kotihini tultuani, Kotiini tultuani*, SKVR VII2 2920. — Ilomantsi · 1846 · A. E. Ahlqvist · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 303 minun lähtöni lähemmä, minun lähtöni lähinnä; 363 "Lähen nyt tästä kuin lähenki, Lähen tästä, kun lähenki, 367 Heitän suoni, heitän maani, Heitän suoni, heitän maani, 371 kylpeä kylän akoille, kylpeä kylän akoille, Veel ühiseid värsse (6)
Kalevala See laul 373 "Heitän suot sorehtijoille, heitän suot sorehtijoille, 379 pihat pitkin juoksijoille, pihat pitkin juoksijoille, 388 toisen lähtijän keralla toisen lähtevän keralla, 391 jottei jälki jäällä tunnu, jott' ei tunnu jälki jäällä, 392 jalan isku iljangolla, jalan isku iljanella, 393 hangella hamosen toimi, hangella hamehen toimi. SKVR VII2 1027. — Eno · 1828 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 363 "Lähen nyt tästä kuin lähenki, Lähen tästä kuin lähenkin 364 tästä kullasta ko'ista, *tästä kullasta koista* 365 ison saamasta salista, ison saamasta salista, 389 sykysyisen yön sylihin, syksyisen yön syliin,
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel 1849. aastaks kirja pandud rahvalauludel.
Värsid 463–528
Ilmarinen tõstab mõrsja oma saani, asub teele ja jõuab kolmanda päeva õhtul koju.
Rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR XIII2 3826. — Kurkijoki · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 483 suostutteli meiltä sorsan, Suostutteli meiltä sorsan, 484 maanitteli meiltä marjan, Maanitteli meiltä marjan, 486 vietteli ve'en kalasen, Vietteli veen kalasen. 489 Ken nyt vie ve'elle meitä, Ken meitä veelle viepi, SKVR XIII2 3825. — Etelä-Karjala · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 481 "Lenti tänne musta lintu, Lenti tänne musta lintu, 482 läpi korven koikutteli, Läpi korven koikotteli, 484 maanitteli meiltä marjan, Maanitteli meiltä marjan. 485 otti tuo omenan meiltä, Otti tuo meiltä omenan, SKVR XIII2 3827. — Kurkijoki · 1891 · Lilli Lilius · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 483 suostutteli meiltä sorsan, Suostutteli meiltä sorsan, 484 maanitteli meiltä marjan, Maanitteli meiltä marjan, 486 vietteli ve'en kalasen, Vietteli veen kalasen. 490 ken joelle juohattavi? Ken joelle juohattaapi, SKVR I3 1648. — Pistojärvi · 1872 · A. Genetz · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 471 tuomikko tuvan takana, Tuomikko tuvan esillä: 472 katajikko kaivotiellä, Katajikko kaivotiellä, 525 Noki nousi nuoraisena, Noki nousi nuorasesta, 526 savu paksuna pakeni, Savu paksulta pakeni SKVR I1 553 a). — Kiimaisjärvi · 1894 · Yrjö Blomstedt-Ojoinen · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 504 reki vieri, tie vilisi, Reki vieri, tie mureni, 506 jalas koivuinen kolasi, Jalas koivuńe kolasi, 507 kapla patvinen pasasi, Aisa patvinen pasasi, 508 vemmel tuominen tutasi, Vemmel tuominen tutasi.
Ühiseid värsse on selle lõiguga ka teistel rahvalauludel. Ava lõik lugemisvaates. Seal on lõigu esimese värsi sarnased värsid kohe avatud; teiste värsside omad avab nupp ▸ värsi paremas servas.
1849. aastaks kirja pandud rahvalaulud, millel on selle lõiguga ühiseid värsse
Näidatavad laulud:
SKVR XIII2 3826. — Kurkijoki · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 483 suostutteli meiltä sorsan, Suostutteli meiltä sorsan, 484 maanitteli meiltä marjan, Maanitteli meiltä marjan, 486 vietteli ve'en kalasen, Vietteli veen kalasen. 489 Ken nyt vie ve'elle meitä, Ken meitä veelle viepi, SKVR XIII2 3825. — Etelä-Karjala · 1837 · Elias Lönnrot · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 481 "Lenti tänne musta lintu, Lenti tänne musta lintu, 482 läpi korven koikutteli, Läpi korven koikotteli, 484 maanitteli meiltä marjan, Maanitteli meiltä marjan. 485 otti tuo omenan meiltä, Otti tuo meiltä omenan, SKVR I1 568. — Uhtua · 1836 · J. Fr. Cajan · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 506 jalas koivuinen kolasi, Jalas koivunen kolasi, 508 vemmel tuominen tutasi, Vemmel tuominen tutasi, 515 käsi ohjassa orosen, Käsi ohjissa orosen, SKVR I3 1877. — Uhtua · 1846 · D. E. D. Europaeus · Võrdle kõrvuti
Kalevala See laul 504 reki vieri, tie vilisi, Reki vieri, tie jyräsi, 506 jalas koivuinen kolasi, Jal'as koivuinen kolasi, 508 vemmel tuominen tutasi, Vemmel tuominen tutasi.
Tekstist ja rahvalauludest
Kuidas laulud leiti: rahvalaul on toodud lõigu all siis, kui lõigu vähemalt kolmele värsile leidub laulus paariline ja lõigus on esimesest sellisest värsist viimaseni vähemalt neli värssi. Iga värss võib olla ainult ühes paaris. Kaks värssi pannakse paari kahel juhul: kui neil on vähemalt kaks ühist sõna ja ühised sõnad moodustavad vähemalt poole kõigist eri sõnadest, mis neis kahes värsis kokku on, või kui värsid on kirjutatud peaaegu täpselt ühtmoodi. Esimesel juhul võrreldakse sõnu kirjapildi järgi, seega loetakse murdevorm eraldi sõnaks. Teisel juhul loetakse kokku, mitu kõrvuti asetsevate tähtede paari on kahel värsil ühist, ja ka sõnadevahelist tühikut arvestatakse tähena. Nii läheb murdevormis või teisiti kirjutatud sõnast ikkagi arvesse suurem osa tähti. Samamoodi võrdleb värsse projekt FILTER. Teisel juhul nõutakse neil lehtedel suuremat sarnasust, kui FILTER-i piirväärtus ette näeb, ja esimesel juhul peavad värsid ka tähepaaride järgi üsna sarnased olema. Värsside paari panemist on katsetatud umbes 12 000 SKVR-i värsipaaril, mida neli uurijat olid käsitsi hinnanud (Janicki, Kallio ja Sarv 2023). Need paarid olid valitud nii, et kõik sarnasusastmed oleksid võrdselt esindatud. Paaridest, mida uurijad olid pidanud sama värsi teisenditeks, leiti kahe juhu peale kokku üles 61 sajast. Leitud paaridest olid uurijad sama värsi teisenditeks pidanud 84 sajast. Mõlemal juhul võrreldakse laulude lihtsustatud kirjapilti, ilma erimärkide ja toimetaja lisatud märkideta. Lehtedel on värsid aga trükiväljaande kujul, koos erimärkide (näiteks š) ja toimetaja lisatud märkidega, nii et mõni paar paistab lehel vähem sarnane, kui see võrdlemisel oli. Välja on jäetud värsid, mis esinevad Kalevalas viis või enam korda, näiteks „Kullervo, Kalervon poika“. Esimesel juhul peab vähemalt üks ühine sõna olema selline, mis ei kuulu Kalevala saja kõige sagedama sõna hulka, ja teisel juhul peab selline sõna olema Kalevala värsis. Eespool on laulud, milles on kõige rohkem paare; kui paare on võrdselt, on eespool varem üles kirjutatud laul. Iga lõigu all on kuni viis laulu.
Laulud on kirja pandud eri aegadel: osa enne 1849. aasta Kalevala ilmumist, osa hiljem, kui lauljad võisid olla juba raamatust õppinud. Seepärast on iga laulu juures aasta, mil see üles kirjutati. Laule, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks, siin ei ole. Välja on jäetud ka laulud, mis lähemal lugemisel osutusid trükitud tekstist mõjutatuks; kui mõju jäi ebakindlaks, on laul loendis märkusega, et seda võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Samuti on välja jäetud koguja koostatud või toimetatud tekstid, sest need ei näita laulu sellisena, nagu see lauljalt üles kirjutati. Välja on jäetud ka teiste ülestähenduste duplikaadid, et ükski ülestähendus ei oleks loendis kaks korda.
Ühine värss ei näita, et Lönnrot oleks seda laulu tundnud või kasutanud: samu värsse laulsid paljud lauljad paljudes paikades. Seda, milliseid laule Lönnrot kasutas, käsitlevad Soome Kirjanduse Seltsi veebiväljaande „Avoin Kalevala“ soomekeelsed kommentaarid; link on iga runo lehel. Iga värsi lähimad vasted näeb lugemisvaates; sarnaseid värsse näitab värsshaaval ka projekti FILTER uurimistööriist Runoregi.
Soomekeelne tekst on 1849. aasta Kalevala sellisena, nagu see on RunoVerse’i lugemisvaates. Selle kirjaviis on esmatrüki omast uuem (näiteks Venäjän ja kaitsijaksi, esmatrükis Wenäjän ja kaitsiaksi) ja mõnes värsis erineb ka sõnastus. Esmatrüki teksti näitab „Avoin Kalevala“. Lugemisvaate teksti kirjavead on neil lehtedel parandatud esmatrüki järgi. Värsid on nummerdatud nagu esmatrükis. Ingliskeelne tekst on W. F. Kirby 1907. aasta tõlge, mis järgib soomekeelset teksti värsshaaval.
Kaardil on kaks vaadet. Esimene, mis on vaikimisi avatud, lähtub 50 tekstist, mida RunoVerse peab tervikuna selle runoga kõige sarnasemaks, ja näitab, kust on pärit nende seas olevad rahvalaulud. Need 50 teksti on võrdluslehe Combined-pingereas, mis ühendab neli tervete tekstide võrdlemise viisi: kaks lähtuvad ühistest sõnadest, üks ingliskeelsetest tõlgetest ja üks värssidest, mida saab tekstide vahel kõrvutada. Teine vaade lähtub kõigist rahvalauludest, millel on eespool kirjeldatud reegli järgi mõne selle runo lõiguga ühiseid värsse, ja näitab, kust need laulud on pärit. Esimene vaade lähtub alati 50 tekstist, ükskõik kui palju sarnaseid laule arhiivides on; teine arvestab kõiki reeglile vastavaid laule, ka neid, millel on runoga ühine vaid mõni värss.
Mõlemas vaates on ainult rahvalaulud, mille kogumiskoha arhiiv märgib. Kirjandusteoseid, näiteks teisi Kalevala runosid, ei ole lauljatelt kogutud ja neil ei ole kogumiskohta, nii et kaardil neid ei ole. Kaardil ei ole ka laule ja tekste, mis on lõikude all toodud rahvalaulude loenditest välja jäetud, nagu eespool kirjeldatud: trükitud tekstist mõjutatud laule, koguja koostatud või toimetatud tekste ja teiste ülestähenduste duplikaate. Samuti ei ole kaardil laule, mille juures on loendis märkus, et neid võib olla mõjutanud trükitud Kalevala. Kui laul on arhiivis kahe paiga all, on see loetud mõlema paiga juurde. Mida rohkem kaardil olevaid laule on mingist paigast pärit, seda tumedam on see paik. Kust on laule rohkem kogutud, sealt on enamasti ka rohkem kaardil olevaid laule, nii et värvitoon peegeldab ka seda, kui palju igas paigas üldse on kogutud.
Sellel lehel lõikude all loetletud 19 rahvalaulust on 7 kirja pandud pärast 1849. aastat.
„Avoin Kalevala“ kommentaaris käsitletud laulud
„Avoin Kalevala“, Soome Kirjanduse Seltsi Kalevala võrguväljaanne, kommenteerib seda runot värsshaaval ja nimetab oma märkustes SKVR-i kogu rahvalaule. Allpool on igas märkuses nimetatud laulud koos linkidega nende tekstidele lugemisvaates.
Kuidas laulud on rühmitatud
Rühmitus lähtub sellest, mida kommentaar iga viite juures ütleb. Märkus võib öelda, et Lönnrot on värsid loonud laulu põhjal, et ta tundis laulu või et tal oli sellest ärakiri, või tuua laulu võrdluseks. Kui reegel nendest sõnadest laulu rolli välja ei loe, on laul muude märkuses nimetatud laulude hulgas; märkus ise ütleb sageli, kuidas laul värssidega seotud on. Rühmad on nende sõnade põhjal määranud automaatne reegel, mis võib mõne lause valesti tõlgendada; otsustav on kommentaar ise. Kui sama laulu on samas märkuses nimetatud mitmel viisil, on see loendis üks kord, esimeses sobivas rühmas. Arvesse on võetud ainult viited SKVR-i kogule.
Runo tervikuna · 11 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 1–12 — Puhuttelu · 1 laul
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 13–22 — Hyvän sait, hyvän tapasit · 2 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 23–27 — Puhdas on pulmunen lumella · 2 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 28–45 — Sait riskin riihen puijan, kankaankutojan · 4 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 46–59 — Teetä viikate terävä · 2 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 60–85 — Hanki lipsut, hanki loukut · 3 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
81. värss · 2 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 86–116 — Älä aitoihin ajele · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 117–137 — Älkää viekö vehkasuolle · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 138–147 — Tuo neittä ison kotiin, älä piinaa ikävällä · 3 laulu
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 148–165 — Älä kiellä kellarista · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 168–177 — Kun neittä hyvin - pahoin pitelet · 1 laul
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 178–186 — Suku suuri neidolla · 1 laul
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Värsid 187–198 — Älä vitsoin vinguttele · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 199–210 — Älä anna anopin lyödä · 8 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 211–248 — Neuvo neittä neljä vuotta / · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 265–296 — Vanhan ukon ohjeet · 6 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 297–404 — Liki liitto, lässä lähtö / · 9 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 405–442 — Ei minua muut tunne kotiin tullessani · 4 laulu
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Värsid 443–462 — Morsian jättää jäähyväiset · 4 laulu
Kommentaari järgi Lönnrotile tuntud laulud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud
Värsid 464–518 — Ilmarisen ja neidon lähtö ja matka · 15 laulu
Kommentaari järgi nende värsside eeskujud
Kommentaaris võrdluseks toodud laulud
Muud märkuses nimetatud laulud