← RunoVerse

Sampo Kalevalas ja rahvalauludes

Öösel tähistaeva all lohistavad palja ülakehaga mehed kangide ja paljaste kätega rasket nikerdatud eset mööda kaljust nõlva alla.
Sammon ryöstö (Sampo röövimine). Akseli Gallen-Kallela, 1905. Õli lõuendil, 307,5 × 158 cm. Soome Rahvusgalerii, Ateneumi kunstimuuseum, Suomen Säästöpankki Oy kunstikogu. Foto: Soome Rahvusgalerii / Hannu Aaltonen. Teos galerii veebilehel Loe stseeni: Kangelased võtavad Sampo kivimäest välja, 42. runo, värsid 65–164
Siitä seppo IlmarinenThen the smith IlmarinenPäivät sampoa takoo,By day forges the Sampo,Kirjokantta kirjottaa,Adorns the many-coloured lid,Yöt neittä lepyttelöö.By night soothes the maiden.
— SKVR I1 79, Vuokkiniemi, 1825 · Ingliskeelne tõlge: tehisintellektimudel Claude Fable 5.2 RunoVerse’i jaoks

Loe rahvalaulude värsse, kus on nimi Sampo

Kalevalas

Sampo on see, mida Pohjola perenaine nõuab oma tütre eest (7. runo); Ilmarinen sepistab Sampo ja perenaine peidab selle Pohjola kivimäe sisse (10. runo). Väinämöinen, Ilmarinen ja Lemminkäinen purjetavad seda ära tooma (39. runo); Väinämöinen uinutab kandlemänguga Pohjola rahva ja kolmekesi viivad nad Sampo oma paati (42. runo). Merelahingus tõmbab Pohjola perenaine Sampo nende paadist merre, kus see puruneb: suuremad tükid vajuvad põhja ja väiksemad uhub laine randa ning Väinämöinen loodab, et needki toovad uut õnne (43. runo). Lõpuks lahkub Väinämöinen, ennustades, et teda on veel kord vaja uue Sampo tegemiseks (50. runo).

Kirjutanud RunoVerse’i jaoks tehisintellektimudel Claude Opus 5.5 Lönnroti runokokkuvõtete põhjal.

Rahvalauludes

Arhiivikogudes nimetab Sampot 94 laulu. Üleskirjutuste järgi on enamik neist Viena Karjalast, eriti Vuokkiniemist, ning järgmisena kõige rohkem Aunuse Karjalast. Kõige sagedasemad laulutüübid on Sampo röövimine ja sepistamine, Väinämöise laskmine ja maailma loomine. Mõni laul nimetab seda ainult loitsu või laulja algussõnade püsivärsis.

Need värsid Lönnroti Kalevalas

Kalevala, 1849, 7. runo, värsid 328–332

328 työnnän seppo Ilmarisen,And I'll send you Ilmarinen,
329 joka samposi takovi,Who shall forge a Sampo for you,
330 kirjokannet kalkuttavi,Weld its many-coloured cover.
331 neitosi lepyttelevi,He perchance may please the maiden,
332 tyttäresi tyy'yttävi.Win your daughter's young affections.

Rahvalaul: SKVR I1 79, Vuokkiniemi, 1825

Siitä seppo IlmarinenThen the smith Ilmarinen
Päivät sampoa takoo,By day forges the Sampo,
Kirjokantta kirjottaa,Adorns the many-coloured lid,
Yöt neittä lepyttelöö.By night soothes the maiden.

Lönnroti 1849. aasta Kalevala 7. runos on sarnaseid värsse; märgitud sõnad on mõlemas tekstis, mõni neist teisel kujul. See laul pandi kirja 1825. aastal, enne seda, kui Lönnrot 1835. aastal esimese Kalevala välja andis.

Rahvalaulu värsid on inglise keelde tõlkinud tehisintellektimudel Claude Fable 5.2 RunoVerse’i jaoks. Kalevala värsside ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907.

Värsse rahvalauludest

Üks värss igast kümnest kõige laulurohkemast paigast, selle paiga varaseimast täpselt dateeritud üleskirjutusest. Nimi on esile tõstetud.

Laulude paigad arhiivi üleskirjutuste järgi

Laulud, milles esineb Sampo, arhiivi üleskirjutustes antud paikade järgi.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi, Kiimaisjärvi, Jyskyjärvi, Uhtua, Kontokki, Suomussalmi, Ilomantsi, Pistojärvi.

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik kaardil olevad paigad

7 või rohkem laulu

3–6 laulu

1–2 laulu

Nimi lauljate suus

Nimekujud, mille kogujad lauljatelt üles kirjutasid, igaüks vähemalt kolmes laulus. Ainult kirjaviisi poolest erinevad kujud on liidetud ning käändelõpuga kujud, nagu Sammon, on välja jäetud. Iga kuju all on laulude arv ja piirkond, kust on üles kirjutatud üle poole neist lauludest.

Veel Kalevala-ainelist kunsti

Laulutüübid (SKVR-i ja ERAB-i laulud; JR-i üleskirjutustel tüüpi ei ole)

Sammon ryöstö, Sammon taonta, Väinämöisen ammunta, Maailmansyntyruno, Kanteleen soitto, Laivaretki, Kanteleen synty, Vieraalle maalle joutunut, Kilpakosinta, Taivaan taonta, Vipusen virsi, Aukaisen sanaisen arkun

Täielik loend koos laulude arvuga on jaotises „Arvud“.

Runod, kus esineb Sampo
  1. 7. runo

    Wäinämöinen kuitenki ikävöipi omille maillensa ja Pohjolan emäntä lupa'aa ei ainoastansa laittaa hänen sinne, vaan antaa tyttärensäki hänelle puolisoksi, jos takoisi sammon Pohjolaan. Wäinämöinen lupa'aa kotiin päästyänsä lähettää seppo Ilmarisen sampoa takomaan, ja saapi Pohjolan emännältä reen sekä hevoisen kotimaille lähteäksensä.

    Väinämöinen desires to return to his own country, and the Mistress of Pohjola permits him to depart, and promises him her daughter in marriage if he will forge the Sampo in Pohjola. Väinämöinen promises that when he returns home he will send the smith Ilmarinen to forge the Sampo, and the Mistress of Pohjola gives him a horse and a sledge to convey him home.

  2. 10. runo

    Wäinämöinen tulee kotia ja kehoittaa Ilmarista lähtemään Pohjan neittä kosimaan, jonka olisi sammon takomalla ansaitseva. Ilmarinen tulee Pohjolaan, otetaan hyvästi vastaan ja laitetaan sammon taontaan. Ilmarinen takoo sammon ja Pohjolan emäntä saattaa sen Pohjolan kivimäkeen. Ilmarinen saapi purren, pala'aa kotiinsa ja kertoo Wäinämöiselle jo sammon Pohjolaan takoneensa.

    Väinämöinen reaches home and urges Ilmarinen to depart to woo the Maiden of Pohja, because he would be able to forge a Sampo. Ilmarinen arrives in Pohjola, where he is very well received, and promises to forge a Sampo. He forges the Sampo, and the Mistress of Pohjola conceals it in the Rocky Mountain of Pohjola. Ilmarinen receives a boat, returns home, and informs Väinämöinen that he has forged the Sampo in Pohjola.

  3. 15. runo

    Muutamana päivänä alkaa harjasta Lemminkäisen kodissa verta tippua, josta äiti heti arva’aa, jo surman pojallensa tulleen, rientää Pohjolaan ja kysyy Pohjolan emännältä, kunne oli Lemminkäisen saattanut. Pohjolan emäntä toki viimein sanoo, kuille töille oli laittanut, ja päivä antaa aivan tarkan tiedon Lemminkäisen surmasta. Lemminkäisen äiti lähtee pitkä harava kädessä Tuonen kosken alle, haravoipi vettä, kunnes saapi kaikki palaset poikansa ruumiista kokoon, sovittaa ne yhteen ja laittaa niistä lukuin ja voidetten avulla Lemminkäisen entisellensä. Lemminkäinen virottuansa kertoo, miten oli Tuonelan joella surmattu ja lähtee äitinsä kanssa kotia.

    One day blood begins to trickle from the hair-brush at Lemminkainen's home, and his mother at once perceives that death has overtaken her son. She hastens to Pohjola and inquires of Louhi what has become of him. The Mistress of Pohjola at length tells her on what errand she has sent him, and the sun gives her full information of the manner of Lemminkainen's death. Lemminkainen's mother goes with a long rake in her hand under the cataract of Tuoni, and rakes the water till she has found all the fragments of her son's body, which she joins together, and succeeds in restoring Lemminkainen to life by charms and magic salves. Lemminkainen then relates how he perished in the river of Tuonela, and returns home with his mother.

  4. 18. runo

    Tytär itse lupa'aa mennä sammon takojalle Ilmariselle, ja vasta'aa Wäinämöiselle, joka jo oli ennättänyt tupaan, ei huolivansa hänestä.

    But the daughter herself prefers Ilmarinen, the forger of the Sampo, and tells Väinämöinen, who is first to arrive, that she will not marry him.

  5. 19. runo

    Ilmarinen tulee Pohjolan tupaan, kysyy tytärtä ja määrätään vaarallisille ansiotöille. Pohjan neiden neuvolla saapi työt onnellisesti täytetyksi ja kyntää ensiksi käärme-pellon, saapi toiseksensa Tuonen karhun ja Manalan suden, pyytää kolmanneksi hirveän suuren hauin Tuonelan joesta. Pohjolan emäntä lupa'aa ja kihla'aa tyttärensä Ilmariselle. Wäinämöinen pala'aa pahoilla mielin Pohjolasta ja kieltää kenenkään lähtemästä kilpakosiaksi toisen nuorempansa kanssa.

    Ilmarinen arrives at the homestead of Pohjola, woos the daughter of the house, and perilous tasks are assigned to him. Aided by the advice of the Maiden of Pohja he succeeds in performing the tasks successfully. Firstly, he ploughs a field of serpent, secondly, he captures the Bear of Tuoni and the Wolf of Manala, and thirdly, he captures a large and terrible pike in the river of Tuonela. The Mistress of Pohjola promises and betroths her daughter to Ilmarinen. Väinämöinen returns from Pohjola in low spirits, and warns every one against going wooing in company with a younger man.

  6. 38. runo

    Tulee siitä kotiin ja kertoo Wäinämöiselle Pohjolan huolettomasta elämästä sammon varassa, kuin myöski, miten kosimatkansa oli käynyt.

    When Ilmarinen comes home, he relates to Väinämöinen how the inhabitants of Pohjola live free from care since they possessed the Sampo; and also tells him how badly his wooing has prospered.

  7. 39. runo

    Wäinämöinen kehoittaa Ilmarista lähtemään kanssansa sampoa Pohjolasta saamaan, johon tuumaan Ilmarinen suostuu, ja uroot lähtevät veneellä matkaan.

    Väinämöinen persuades Ilmarinen to go with him to Pohjola to bring away the Sampo. Ilmarinen consents, and the heroes start off on their journey in a boat.

  8. 42. runo

    Uroot tulevat Pohjolaan ja Wäinämöinen sanoo heidän sammon jaolle tulleen; jos hyvällä eivät saisi puolta, veisivät kaiken väkisellä. Wäinämöinen ottaa kanteleen, alkaa soittaa ja nukuttaa soitollansa koko Pohjolan väen; käypi sitte toveriensa kanssa sampoa katsomaan; saavat sen kivimäestä ulos ja vievät veneesensä. Lähtevät sampo veneessä Pohjolasta ja kulkevat onnellisesti kotiin päin. Kolmannella päivällä hava’aa Pohjolan emäntä unesta, ja nähtyänsä sammon viedyksi, laittaa sakean sumun, ison tuulen ja muita vastuksia pidättämään sammon viejiä, kunnes ennättäisi jälkeen; myrskyssä häviää Wäinämöiseltä uusi kanteleensa mereen.

    The heroes arrive at Pohjola, and Väinämöinen announces that he has come to take possession of the Sampo, either with good-will, or by force. Väinämöinen takes the kantele, begins to play, and lulls to sleep all the people of Pohjola, and goes with his companions to search for the Sampo; they take it from the stone mountain and convey it to the boat. They sail homewards well satisfied, carrying the Sampo with them. On the third day the Mistress of Pohjola wakes from her sleep, and when she finds that the Sampo has been carried off, she prepares a thick fog, a strong wind, and other impediments, to oppose the robbers of the Sampo, which reach the vessel, and during the tempest Väinämöinen's kantele falls into the water.

  9. 43. runo

    Pohjolan emäntä varustaa sotapurren ja lähtee sammonviejiä jälestä ajamaan. Kuitenkin onnistuu Pohjolan emännälle saada sampo veneestä mereen, jossa särkyy ja menee palasiksi. Pahoilla mielin valtansa häviännästä pala'aa Pohjolan emäntä, eikä saa, kun tyhjän kannen, koko sammosta Pohjolaan. Wäinämöinen kerä'ää tarkkaan sammon muruset rannalta, laittaa ne kasvamaan ja toivottaa ikuisiksi ajoiksi onnea.

    The Mistress of Pohjola equips a war-vessel and goes in pursuit of the robbers of the Sampo. Nevertheless the Mistress of Pohjola succeeds in dragging the Sampo from the boat into the lake, where it breaks to pieces. The Mistress of Pohjola returns home in great distress, taking with her only a small fragment of the cover of the Sampo. Väinämöinen carefully collects the fragments of the Sampo on the shore, and plants them, hoping for continuous good fortune.

  10. 45. runo

    Pohjolan emäntä laittaa tavattomia tautia Kalevalaan. Wäinämöinen parantaa väen mahtavilla lu'uilla ja voiteilla.

    The Mistress of Pohjola sends terrible diseases to Kalevala. Väinämöinen heals the people by powerful incantations and unguents.

  11. 50. runo

    Ukko ristii pojan Karjalan kuninkaaksi, josta Wäinämöinen suuttuu ja lähtee myötyriksi pois, ennustamalla, että häntä vielä kerran kaivataan uutta sampoa, kanteletta ja valoa kansalle laittamaan; hän laski vaskisella veneellä maan ja taivaan väliin, jossa vieläki lienee, mutta kanteleen ja suuret laulunsa jätti kansalle perinnöksi.

    The old man baptizes the boy as King of Carelia, at which Väinämöinen is grievously offended and leaves the country, but first declares that he will again make a new Sampo and kantele, and light for the people. He sails away in a copper boat to a land between earth and heaven, but he leaves behind his kantele and his great songs as a parting gift to his people.

Arvud

Laule, milles esineb Sampo: 94.

Kogude kaupa: SKVR 82; JR 12.

Piirkonnad koos laulude arvuga (piirkonnas on iga selle paikadest pärit laul arvestatud üks kord): Viena 71, Aunus 10, Kainuu 4, Pohjois-Karjala 3, Etelä-Karjala 2, Laatokan Karjala (Raja-Karjala) 2.

Kaardil olevad paigad koos laulude arvuga (kahe paigaga laul on arvestatud mõlema paiga juures): Vuokkiniemi 51, Kiimaisjärvi 10, Jyskyjärvi 7, Uhtua 6, Kontokki 5, Suomussalmi 3, Ilomantsi 2, Pistojärvi 2, Soanlahti 2, Kainuu 1, Kesälahti 1, Kivennapa 1, Metsäpirtti 1.

Laule, mille üleskirjutus ei anna kaardile kantavat paika: 2.

Kümnest kõige laulurohkemast paigast on 89 laulu kaardile kantud 92 laulust (97%).

Laulutüübita SKVR-i ja ERAB-i laule: 0 laulu 82-st (0%).

Laulutüübid koos laulude arvuga: Sammon ryöstö 59, Sammon taonta 53, Väinämöisen ammunta 39, Maailmansyntyruno 30, Kanteleen soitto 21, Laivaretki 21, Kanteleen synty 19, Vieraalle maalle joutunut 18, Kilpakosinta 16, Taivaan taonta 16, Vipusen virsi 7, Aukaisen sanaisen arkun 6, Polin puulle pyörivälle 6, Ihmehevonen 5, Purren itku 5, Veneenveisto 5, Ennen metsä puita puuttuu 4, Kilpalaulanta 4, Kultaneito 4, Lemminkäisen virsi 3, Tuonelassa käynti 3, Ylösnousemusvirsi 3, Joka puu puree, joka sammakko sanoo 2, Kalevanpojan kosto 2, Kyynelten vierintä 2, Oikein on otavat tehty 2, Omat on virret oppimani 2, Parempi on omalla maalla ropehesta vettä juoda 2, Polvenhaava 2, Rutsa 2, Ei ole suojoa sijoa eikä tyyntä valkamoa 1, Eläimet sanansaattajina 1, Erilaisia parannusloitsuja 1, Haittan' on hako vesillä, köyhät eellä rikkahalla 1, Iivana Kojosenpoika 1, Karhua vastaan 1, Karjaa laitumelle laskettaessa 1, Kerskaukset ja varaukset 1, Koskea laskiessa 1, Laula, laula, kieli keito 1, Laulajan alkusanoja 1, Lauloi ennen Lappalainen 1, Luonnon nostatus 1, Metsälle lähtiessä 1, Miehen kolme pahaa 1, Miten ollen, kuin elänen 1, Onnimanni 1, Oravan metsästys 1, Päivän päästö 1, Rikkaan raha kuluu, köyhän raiskan pää menee 1, Saaren neidot 1, Sijan tiedän, missä synnyin 1, Suka mereen 1, Toisin ennen tuulet tuuli 1, Vellamon neidon onginta 1, Väinämöisen tuomio 1.

Nime kirjapildid koos laulude arvuga: sammon 45, sampo 33, sampuo 21, sampon 11, sampu 11, sampua 10, samppo 8, sammo 6, sampoa 4, samppu 4, sampoja 3, samppuja 3, samppuo 3, sambuo 2, sampahan 2, sampohose 2, samppuvo 2, sampuja 2, sampusen 2, sampuu 2, sambo 1, sammoh 1, sammoin 1, sammolla 1, sammonkeula 1, sammonkeulasta 1, sammossasa 1, sammot 1, samopo 1, samp 1, sampoansa 1, sampohos 1, samponne 1, sampoo 1, samppua 1, sampun 1, sampuvo 1, sämpyö 1.

Arvestamata on jäetud toimetaja ümber töötatud või kokku pandud tekstid, varaste uurijate raamatutes ja paberites tsiteeritud värsid, varaste antoloogiate tekstid, luuletused, mille rahvapärasuses arhiivi toimetajad kahtlesid, omaloomingulised luuletused ning Kalevalast või muust trükisest õpitud tekstid: JR 00458, JR 03371, JR 31642, JR 47299, JR 50502, JR 66679, JR 66699, JR 66701, JR 81582, JR 83935, JR 84316, JR 85509, JR 85577.

Teist korda arvestamata: 30 teksti, mis kordavad mujal kogudes leiduvat üleskirjutust (puhtandid, koopiad teise koguja paberite seas, eraldi trükitud katkendid).

Selle lehe kohta

Laul on sellel lehel arvesse võetud, kui selles esineb Sampo mis tahes kirjapildis. Laul on arvestatud ühe korra, ükskõik mitu korda nimi selles esineb. Arvud näitavad, mitmes laulus nimi esineb, mitte seda, mitu laulu tegelasest räägib.

Arvesse on võetud RunoVerse’i rahvalaulud Soome Kirjanduse Seltsi kogudest SKVR ja JR ning Eesti Rahvaluule Arhiivist (ERAB). Välja on jäetud kirjanduslikud tekstid: Lönnroti Kalevala ja selle varasemad versioonid, Kanteletar ja muud KR-korpuse teosed. Välja on jäetud ka laulud, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks. Samuti on välja jäetud tekstid, mis lugemisel osutusid toimetaja ümbertöötluseks või kokkupanekuks, varaste uurijate raamatutes ja paberites tsiteeritud värssideks, varaste antoloogiate tekstideks, luuletusteks, mille rahvapärasuses arhiivi toimetajad kahtlesid, omaloominguks või trükisest õpituks või mis järgivad trükitud Kalevalat värsshaaval; need on loetletud jaotises „Arvud“. Varane trükis, mis on laulu ainus säilinud üleskirjutus, on arvesse võetud, samuti laulud, milles arhiivi toimetajad nägid trükise mõju vaid osaliselt. Kui kogudes on sama üleskirjutus kahes eksemplaris – puhtandina, koopiana teise koguja paberite seas või eraldi trükitud katkendina –, arvestatakse seda ainult üks kord.

Nime iga kirjapilt on liigitatud. Kirjapildid, mis saavad tähendada ainult nime, on kõik arvesse võetud. Kirjapiltide puhul, mis on ka tavalised sõnad või teised nimed (näiteks aino ’ainus’ või Ahti, mis on ka veejumala nimi), on otsustatud värsshaaval, lugedes iga värssi oma laulu kontekstis. Kirjapildid liigitas ja iga värsi üle otsustas tehisintellektimudel Claude Opus 5.5.

Paigad on need, mille annavad arhiivi üleskirjutused: enamasti paik, kus laul üles kirjutati, mõne laulu puhul laulja kodukihelkond. Katkendjoonega ring tähistab piirkonda, mille kohta täpsemat paika ei ole antud. Kahe paigaga laul on arvestatud mõlema paiga juures.

Runod on need Lönnroti 1849. aasta Kalevala runod, milles tegelast nimetatakse. Iga runo juures on Lönnroti kokkuvõttest need lõigud, milles tegelast nimetatakse, või kogu kokkuvõte, kui teda kokkuvõttes ei nimetata. Runode 31–36 kokkuvõtted on tõlgitud eesti keelde; teiste runode omad on soome keeles koos samade lõikude ingliskeelse kokkuvõttega W. F. Kirby 1907. aasta tõlkest.

Kalevala soomekeelne tekst pärineb korpusest Kirjalliset runot (KR), mille koostas Sakari Korpikallio Soome Kirjanduse Seltsis (SKS) projektides FILTER ja REFOP, CC BY 4.0. Lönnroti kokkuvõtted on RunoVerse’i jaoks tõlgitud väljaande „Avoin Kalevala“ (SKS) transkriptsiooni järgi, CC BY 4.0. Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907. Rahvalaulud pärinevad SKVR-i veebiteenusest (korpused SKVR ja JR, toim. Saarinen, Alén, Niku, Kallio ja Stark, SKS 2024–, CC BY 4.0) ja iga laulu juures on selle SKVR- või JR-number; Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi laulude juures on arhiiviviide.