← RunoVerse

Ilmarinen Kalevalas ja rahvalauludes

Männimetsas asuvas palksepikojas kummardub pikkade juustega sepp hõõguva ääsi kohale ja valges särgis mees tõmbab lõõtsa kangi; nende taga tõstavad mehed leekide ja suitsu keskel puid ja üks neist vehib kirvega.
Sammon taonta (Sampo sepistamine). Akseli Gallen-Kallela, 1893. Õli lõuendil, 200 × 152 cm. Soome Rahvusgalerii, Ateneumi kunstimuuseum. Foto: Soome Rahvusgalerii / Hannu Aaltonen. Teos galerii veebilehel Loe stseeni: Ilmarinen sepistab Sampo, 10. runo, värsid 281–432
It̮e seppo Ilmollińe,The smith Ilmollinen himself,Takoja ijän ikuńeThe everlasting forger,Neittä kullašta kuvasi,Shaped a maiden out of gold,Hopijesta morsijenta.A bride out of silver.
— SKVR I1 549, Uhtua, 1872 · Ingliskeelne tõlge: tehisintellektimudel Claude Fable 5.2 RunoVerse’i jaoks

Loe rahvalaulude värsse, kus on nimi Ilmarinen

Kalevalas

Ilmarinen on sepp, keda Väinämöinen saadab vastu tema tahtmist Pohjolasse, et ta Sampo sepistamisega endale Pohjola neiu võidaks; Ilmarinen sepistab Sampo, kuid neiu ütleb, et ei ole veel valmis kodust lahkuma (runod 7 ja 10). Hiljem valib neiu tema Väinämöise asemel ning neiu nõuannete abil künnab Ilmarinen maopõllu, püüab Toonela karu ja Manala hundi ning toob Toonela jõest hiiglasliku haugi (runod 18–19). Tema naine saadab Kullervo karja ja küpsetab Kullervo leiva sisse kivi; hundid ja karud, mille Kullervo koju ajab, murravad naise maha (runod 32–33); Ilmarinen sepistab endale kullast ja hõbedast pruudi, kes jääb külmaks (37. runo), ning laulab oma esimese naise noorema õe kajakaks (38. runo). Ta purjetab koos Väinämöise ja Lemminkäisega Sampot tooma (39. runo); lõpuks sepistab ta uue kuu ja päikese, mis ei hakka paistma, ning seejärel tööriistad, millega mägi lahti kangutada, sest Pohjola perenaine on päris kuu ja päikese sinna peitnud (49. runo).

Kirjutanud RunoVerse’i jaoks tehisintellektimudel Claude Opus 5.5 Lönnroti runokokkuvõtete põhjal.

Rahvalauludes

Arhiivikogudes nimetab Ilmarist 736 laulu. Üleskirjutuste järgi on neid kõige rohkem Viena Karjalast, seejärel Laadoga Karjalast, Ingerimaalt (selle kolm piirkonda kokku), Põhja-Karjalast ja Aunuse Karjalast. Umbes pooled Ingerimaa lauludest nimetavad teda ainult värsis, kus ta tuld lööb („iski tulta ismaroinen“ ja sarnased kujud), eelkõige tule sünni ja kalade kaebuste lauludes. Kõige sagedasemad laulutüübid on kuldneitsi, tule ja raua sünd ning raua ja tule loitsud; neile järgnevad laevasõit, Sampo röövimine ja Hiiest kosimine.

Need värsid Lönnroti Kalevalas

Kalevala, 1849, 37. runo, värsid 57–60

57 Itse seppo IlmarinenWhile himself, smith Ilmarinen,
58 ahjoa kohentelevi,Carefully the fire was tending,
59 pyyti kullaista kuvaista,As he strove a bride to fashion
60 hope'ista morsianta.Out of gold and out of silver.

Rahvalaul: SKVR I1 549, Uhtua, 1872

It̮e seppo Ilmollińe,The smith Ilmollinen himself,
Takoja ijän ikuńeThe everlasting forger,
Neittä kullašta kuvasi,Shaped a maiden out of gold,
Hopijesta morsijenta.A bride out of silver.

Lönnroti 1849. aasta Kalevala 37. runos on sarnaseid värsse; märgitud sõnad on mõlemas tekstis, mõni neist teisel kujul. See laul pandi kirja 1872. aastal, pärast Kalevala ilmumist.

Rahvalaulu värsid on inglise keelde tõlkinud tehisintellektimudel Claude Fable 5.2 RunoVerse’i jaoks. Kalevala värsside ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907.

Värsse rahvalauludest

Üks värss igast kümnest kõige laulurohkemast paigast, selle paiga varaseimast täpselt dateeritud üleskirjutusest. Nimi on esile tõstetud.

Laulude paigad arhiivi üleskirjutuste järgi

Laulud, milles esineb Ilmarinen, arhiivi üleskirjutustes antud paikade järgi.

Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi, Suojärvi, Ilomantsi, Suistamo, Narvusi, Kontokki, Lempaala, Uhtua.

Kaardilt jäävad välja: Brandval, Södra Finnskoga, Östmark.

  • 7 või rohkem laulu
  • 3–6 laulu
  • 1–2 laulu
  • (täpsem koht teadmata)
Kõik kaardil olevad paigad

7 või rohkem laulu

3–6 laulu

1–2 laulu

Nimi lauljate suus

Nimekujud, mille kogujad lauljatelt üles kirjutasid, igaüks vähemalt kolmes laulus. Ainult kirjaviisi poolest erinevad kujud on liidetud ning käändelõpuga kujud, nagu Ilmarisen, on välja jäetud. Iga kuju all on laulude arv ja piirkond, kust on üles kirjutatud üle poole neist lauludest.

Veel Kalevala-ainelist kunsti

Laulutüübid (SKVR-i ja ERAB-i laulud; JR-i üleskirjutustel tüüpi ei ole)

Kultaneito, Tulen synty, Raudan synty, Raudan sanat, Tulen sanat, Laivaretki, Sammon ryöstö, Hiidestä kosinta, Kanteleen soitto, Kanteleen synty, Sammon taonta, Kilpakosinta

Täielik loend koos laulude arvuga on jaotises „Arvud“.

Runod, kus esineb Ilmarinen
  1. 7. runo

    Wäinämöinen lupa'aa kotiin päästyänsä lähettää seppo Ilmarisen sampoa takomaan, ja saapi Pohjolan emännältä reen sekä hevoisen kotimaille lähteäksensä.

    Väinämöinen promises that when he returns home he will send the smith Ilmarinen to forge the Sampo, and the Mistress of Pohjola gives him a horse and a sledge to convey him home.

  2. 9. runo

    Wäinämöinen kertoo ukolle raudan synnyn. Ukko herja'aa rautaa ja lukee verensulku-sanat; veri salpautuu. Ukko laittaa poikansa voiteen tekoon, voitelee ja sitoo haavan; Wäinämöinen paranee ja kiittää Jumalaa avun saannista.

    Väinämöinen repeats to the old man the legend of the origin of iron. The old man reviles the iron and repeats spells for the stopping of blood, and the flow of blood is stayed. The old man directs his son to prepare a salve, and dresses and binds up the wound. Väinämöinen is cured, and thanks Jumala for his merciful assistance.

  3. 10. runo

    Wäinämöinen tulee kotia ja kehoittaa Ilmarista lähtemään Pohjan neittä kosimaan, jonka olisi sammon takomalla ansaitseva. Ilmarinen ei lupa'a sinä ilmoisna ikänä Pohjolaan lähteä, jonka tähden Wäinämöinen täytyy muulla mahdillansa laittaa hänen vastoin tahtoansa matkaan. Ilmarinen tulee Pohjolaan, otetaan hyvästi vastaan ja laitetaan sammon taontaan. Ilmarinen takoo sammon ja Pohjolan emäntä saattaa sen Pohjolan kivimäkeen. Ilmarinen pyytää neittä työnsä palkaksi; neiti teeskelee esteitä ja sanoo ei vielä kodistansa joutavansa. Ilmarinen saapi purren, pala'aa kotiinsa ja kertoo Wäinämöiselle jo sammon Pohjolaan takoneensa.

    Väinämöinen reaches home and urges Ilmarinen to depart to woo the Maiden of Pohja, because he would be able to forge a Sampo. Ilmarinen refuses to go to Pohjola, but Väinämöinen conveys him thither without his consent by a stratagem. Ilmarinen arrives in Pohjola, where he is very well received, and promises to forge a Sampo. He forges the Sampo, and the Mistress of Pohjola conceals it in the Rocky Mountain of Pohjola. Ilmarinen asks for the maiden as his reward, but she makes excuses, saying that she is not yet ready to leave home. Ilmarinen receives a boat, returns home, and informs Väinämöinen that he has forged the Sampo in Pohjola.

  4. 15. runo

    Muutamana päivänä alkaa harjasta Lemminkäisen kodissa verta tippua, josta äiti heti arva’aa, jo surman pojallensa tulleen, rientää Pohjolaan ja kysyy Pohjolan emännältä, kunne oli Lemminkäisen saattanut. Pohjolan emäntä toki viimein sanoo, kuille töille oli laittanut, ja päivä antaa aivan tarkan tiedon Lemminkäisen surmasta. Lemminkäisen äiti lähtee pitkä harava kädessä Tuonen kosken alle, haravoipi vettä, kunnes saapi kaikki palaset poikansa ruumiista kokoon, sovittaa ne yhteen ja laittaa niistä lukuin ja voidetten avulla Lemminkäisen entisellensä. Lemminkäinen virottuansa kertoo, miten oli Tuonelan joella surmattu ja lähtee äitinsä kanssa kotia.

    One day blood begins to trickle from the hair-brush at Lemminkainen's home, and his mother at once perceives that death has overtaken her son. She hastens to Pohjola and inquires of Louhi what has become of him. The Mistress of Pohjola at length tells her on what errand she has sent him, and the sun gives her full information of the manner of Lemminkainen's death. Lemminkainen's mother goes with a long rake in her hand under the cataract of Tuoni, and rakes the water till she has found all the fragments of her son's body, which she joins together, and succeeds in restoring Lemminkainen to life by charms and magic salves. Lemminkainen then relates how he perished in the river of Tuonela, and returns home with his mother.

  5. 17. runo

    Wäinämöinen lähtee Antero Wipuselta sanoja saamaan ja herättää Wipusen pitkästä unestansa maan alla. Wipunen nielee Wäinämöisen ja Wäinämöinen rupeaa häntä kovasti vatsassa vaivaamaan. Wipunen luulee jo, minkä kohtauksen lienee luullutki, vatsaansa saaneen, kokee sitä monilla lu'uilla, loihduilla, manauksilla ja pelotuksilla vapaaksi päästä, mutta Wäinämöinen uhka'aa ei ennen lähtevänsä, kun saisi Wipuselta kaivatut veneentekosanansa. Wipunen laulaa ilmi kaiken tietonsa Wäinämöiselle, joka nyt lähtee vatsasta ylös, pala'aa vene-tehtaillensa ja päättää veneenvalmistustyönsä.

    Väinämöinen goes to obtain magic words from Antero Vipunen, and wakes him from his long sleep under the earth. Vipunen swallows Väinämöinen, and the latter begins to torture him violently in his stomach. Vipunen tries every means that he can think of to get rid of him by promises, spells, conjurations and exorcisms, but Väinämöinen declares that he will never depart till he has obtained from Vipunen the words which he requires to finish his boat. Vipunen sings all his wisdom to Väinämöinen, who then leaves his body, returns to his boat-building, and finishes his boat.

  6. 18. runo

    Ilmarisen sisar näkee ja puhuttelee häntä rannalta, saapi tiedon hänen matkastansa ja rientää veljellensä ilmoittamaan, Pohjolassa muinen ansaitun morsiamensa jo vaarassa olevan. Ilmarinen valmistaikse ja rientaa hänki hevoisella rantaa myöten Pohjolaan. Tytär itse lupa'aa mennä sammon takojalle Ilmariselle, ja vasta'aa Wäinämöiselle, joka jo oli ennättänyt tupaan, ei huolivansa hänestä.

    Ilmarinen's sister sees him, calls to him from the shore, learns the object of his journey, and hastens to warn her brother that a rival has set forth to Pohjola to claim the bride. Ilmarinen makes ready, and rides on horseback to Pohjola along the shore. But the daughter herself prefers Ilmarinen, the forger of the Sampo, and tells Väinämöinen, who is first to arrive, that she will not marry him.

  7. 19. runo

    Ilmarinen tulee Pohjolan tupaan, kysyy tytärtä ja määrätään vaarallisille ansiotöille. Pohjolan emäntä lupa'aa ja kihla'aa tyttärensä Ilmariselle.

    Ilmarinen arrives at the homestead of Pohjola, woos the daughter of the house, and perilous tasks are assigned to him. The Mistress of Pohjola promises and betroths her daughter to Ilmarinen.

  8. 22. runo

    Morsianta valmistetaan lähtemään ja muistutetaan niin entisistä, kuin tulevista päivistänsä. Morsian tulee huolelle. Morsianta itketetään. Morsian itkee. Morsianta lohdutellaan.

    The bride is prepared for her journey and is reminded of her past life and of the altered life that now lies before her. She becomes very sorrowful. They bring her to weeping. She weeps. They comfort her.

  9. 24. runo

    Ilmarinen koppa'aa morsiamen rekeensä, lähtee matkaan ja tulee kolmannen päivän ehtoolla kotiinsa.

    Ilmarinen lifts his bride into the sledge and reaches his home on the evening of the third day.

  10. 25. runo

    Sulho, morsian ja saattoväki vastaan otetaan Ilmarisen kodissa.

    The bride, the bridegroom and their company are received at the home of Ilmarinen.

  11. 30. runo

    Lemminkäinen lähtee entisen sotatoverinsa, Tieran, kanssa Pohjolaa sotimaan. Pohjolan emäntä laittaa kovan pakkasen vastaan, joka jäätää heidän laivansa mereen, ja olisi vähällä kylmänyt itse laivan urootkin, ellei Lemminkäinen olisi saanut häntä tehokkailla Iu’uilla ja manauksilla luopumaan. Lemminkäinen toverinensa astuu jäätä myöten rannalle, kiertää kauan surkeassa tilassa korpia, kunnes viimein pääsee kotitiloillensa.

    Lemminkainen goes to ask his former comrade-in-arms, Tiera, to join him in an expedition against Pohjola. The Mistress of Pohjola sends the Frost against them, who freezes the boat in the sea, and almost freezes the heroes themselves in the boat, but that Lemminkainen restrains it by powerful charms and invocations. Lemminkainen and his companion walk across the ice to the shore, wander about in the waste for a long time in a miserable plight, and at last make their way home.

  12. 31. runo

    Kui Kullervo suuremaks kasvab, rikub ta ära kõik tööd, mis talle antakse, ja meeleheitel Untamo müüb ta Ilmarisele orjaks.

  13. 32. runo

    Ilmarise perenaine paneb Kullervo karjaseks ja küpsetab pahatahtlikult kivi leiva sisse, mille ta talle karja kaasa annab.

  14. 33. runo

    Karjas olles võtab Kullervo pärastlõunal leiva kotist, hakkab seda lõikama ja rikub oma noa täiesti ära. See teeb talle eriti haiget, sest nuga oli ainus mälestus tema suguvõsast. Ta haub kättemaksu perenaisele: ajab karja sohu, kogub kokku hulga hunte ja karusid ning ajab need õhtul koju. Kui perenaine lüpsma läheb, rebivad metsloomad ta tükkideks.

  15. 34. runo

    Kullervo põgeneb Ilmarise juurest ja rändab kurvalt läbi metsa. Seal kuuleb ta ühelt vanalt naiselt, et tema isa, ema, vend ja õde on veel elus.

  16. 37. runo

    Ilmarinen itkee kauan kuollutta naistansa, takoo sitte kullasta ja hopeasta uuden naisen itsellensä, jonka suurella työllä ja vaivalla saapi henkeä vailla valmiiksi. Hylkä'ää kultaisen morsiamensa Wäinämöiselle, joka ei kuitenkaan huoli siitä, vaan käskee Ilmarisen sen muiksi tarpeiksi takomaan, eli semmoisena, kun oli, muille maille viemään kullan haluajille kosioille.

    Ilmarinen weeps long for his dead wife and then forges himself a wife of gold and silver with great labour and trouble. He offers his golden bride to Väinämöinen, who declines to receive her, and advises him to forge more useful things, or to send her to other countries where people wish for gold.

  17. 38. runo

    Ilmarinen lähtee Pohjolaan entisen naisensa nuorempaa sisarta kosimaan, saapi siellä pahoja herjasanoja vastaukseksi, suuttuu siitä, ryöstää tyttären ja lähtee kotiin päin. Matkallaki herja'aa neiti Ilmarista ja pahoittaa hänen mielensä siksi, että Ilmarinen viimein sydämmyksissään laulaa hänen lokiksi.

    Ilmarinen goes to Pohjola to woo the younger sister of his first wife, but as he receives only insulting words in reply, he becomes angry, seizes the maiden, and starts on his homeward journey. On the way the maiden treats Ilmarinen with contempt, and provokes him till he changes her into a seagull.

  18. 39. runo

    Wäinämöinen kehoittaa Ilmarista lähtemään kanssansa sampoa Pohjolasta saamaan, johon tuumaan Ilmarinen suostuu, ja uroot lähtevät veneellä matkaan.

    Väinämöinen persuades Ilmarinen to go with him to Pohjola to bring away the Sampo. Ilmarinen consents, and the heroes start off on their journey in a boat.

  19. 40. runo

    Sampomatkalaiset tulevat koskelle ja kosken alla tarttuu vene ison hauin selälle. Hauki tapetaan, pääpuoli saadaan veneesen, keitetään ja murkinoidaan. Wäinämöinen tekee hauin leukaluusta kanteleen, jota moniki yrittää, ei yksikään osaa soittaa.

    The Sampo-raiders come to a waterfall, beneath which the boat is caught fast on the back of a great pike. The pike is killed, and the front part is taken into the boat, cooked, and eaten. Väinämöinen makes the jaws of the pike into a kantele, on which several of the party attempt to play, but without success.

  20. 42. runo

    Uroot tulevat Pohjolaan ja Wäinämöinen sanoo heidän sammon jaolle tulleen; jos hyvällä eivät saisi puolta, veisivät kaiken väkisellä. Pohjolan emäntä ei mieli hyvällä eikä väkisellä antaa, ja kokoaa Pohjolan väen vastusta tekemään. Wäinämöinen ottaa kanteleen, alkaa soittaa ja nukuttaa soitollansa koko Pohjolan väen; käypi sitte toveriensa kanssa sampoa katsomaan; saavat sen kivimäestä ulos ja vievät veneesensä. Lähtevät sampo veneessä Pohjolasta ja kulkevat onnellisesti kotiin päin. Kolmannella päivällä hava’aa Pohjolan emäntä unesta, ja nähtyänsä sammon viedyksi, laittaa sakean sumun, ison tuulen ja muita vastuksia pidättämään sammon viejiä, kunnes ennättäisi jälkeen; myrskyssä häviää Wäinämöiseltä uusi kanteleensa mereen.

    The heroes arrive at Pohjola, and Väinämöinen announces that he has come to take possession of the Sampo, either with good-will, or by force. The Mistress of Pohjola refuses to yield it either by consent or by compulsion, and calls together her people to oppose him. Väinämöinen takes the kantele, begins to play, and lulls to sleep all the people of Pohjola, and goes with his companions to search for the Sampo; they take it from the stone mountain and convey it to the boat. They sail homewards well satisfied, carrying the Sampo with them. On the third day the Mistress of Pohjola wakes from her sleep, and when she finds that the Sampo has been carried off, she prepares a thick fog, a strong wind, and other impediments, to oppose the robbers of the Sampo, which reach the vessel, and during the tempest Väinämöinen's kantele falls into the water.

  21. 43. runo

    Pohjolan emäntä varustaa sotapurren ja lähtee sammonviejiä jälestä ajamaan. Kun sitte yllättää, nousee tappelo merellä Pohjolan ja Kalevalan välillä, jossa jälkimäiset saavat voiton. Kuitenkin onnistuu Pohjolan emännälle saada sampo veneestä mereen, jossa särkyy ja menee palasiksi. Suuremmat palaset vaipuvat veteen meren tavaroiksi, pienempiä ajoi aalto rantaan, josta Wäinämöinen ihastuu ja toivoo jo niistäkin alun uudelle onnelle saavansa. Pohjolan emäntä uhka'aa kaiken menestyksen Kalevalasta hävittää, jota uhkausta Wäinämöinen ei sano pelkäävänsä. Pahoilla mielin valtansa häviännästä pala'aa Pohjolan emäntä, eikä saa, kun tyhjän kannen, koko sammosta Pohjolaan. Wäinämöinen kerä'ää tarkkaan sammon muruset rannalta, laittaa ne kasvamaan ja toivottaa ikuisiksi ajoiksi onnea.

    The Mistress of Pohjola equips a war-vessel and goes in pursuit of the robbers of the Sampo. When she overtakes them a fight ensues between the forces of Pohjola and Kalevala in which the latter conquer. Nevertheless the Mistress of Pohjola succeeds in dragging the Sampo from the boat into the lake, where it breaks to pieces. The larger portions sink in the lake, and form its riches, while the smaller pieces are thrown on shore by the waves, at which Väinämöinen is much pleased. The Mistress of Pohjola threatens to send all evil upon Kalevala, to which Väinämöinen pays no attention. The Mistress of Pohjola returns home in great distress, taking with her only a small fragment of the cover of the Sampo. Väinämöinen carefully collects the fragments of the Sampo on the shore, and plants them, hoping for continuous good fortune.

  22. 44. runo

    Wäinämöinen lähtee kadonnutta kantelettansa merestä etsimään, jota ei kuitenkaan enää saa käsiinsä. Tekee sitte koivusta ihan uuden kanteleen, jolla taasen soittaa ja ihastuttaa kaikki, mitä luonnossa löytyy.

    Väinämöinen goes to seek for his kantele which was lost in the lake, but cannot find it. He makes himself a new kantele of birchwood, on which he plays, and delights every creature in the neighbourhood.

  23. 46. runo

    Pohjolan emäntä nostaa karhun Kalevalan karjoja menettämään. Wäinämöinen kaataa karhun, josta sitte pidetään tavanmukaiset, juhlalliset pidot Kalevalassa. Wäinämöinen laulaa, soittaa kantelettansa ja toivottaa tuleviksikin ajoiksi samaa riemullista elämää Kalevalaan.

    The Mistress of Pohjola sends a bear to destroy the herds of Kalevala. Väinämöinen kills the bear, and a great feast is held in Kalevala in honour of the occasion. Väinämöinen sings, plays on the kantele, and hopes that a time of great happiness and prosperity is coming to Kalevala.

  24. 47. runo

    Tuli putoaa maalle ja Wäinämöinen Ilmarisen kanssa lähtee sitä etsimään. Wäinämöinen ja Ilmarinen lähtevät niinisellä nuotalla kalaa pyytämään, jota sillä eivät saa.

    The fire falls to the ground, and Väinämöinen and Ilmarinen go to search for it. Väinämöinen and Ilmarinen try to catch the fish with a net of bast, but without success.

  25. 48. runo

    Tuli löydetään kalan vatsasta, vaan karka'aa taas äkkiä pois ja polttaa pahasti Ilmarisen poskia ja käsiä. Ilmarinen paranee tulen vioista.

    The fire is found in the fish's belly, but flashes up suddenly, and burns Ilmarinen's cheeks and hands severely. Ilmarinen recovers from his burns.

  26. 49. runo

    Ilmarinen takoo uuden kuun ja auringon, mutta ei saa niitä valaisemaan. Pala'aa kotia aseita taottamaan, joilla kiskoisi vuoren auki. Ilmarisen niitä takoessa pelkä'ää Pohjolan emäntä itsellensäki pahoin käyvän, ja laskee kuun ja auringon vuoresta.

    Ilmarinen forges a new moon and sun but cannot make them shine. He returns home to procure tools with which to break open the mountain. While Ilmarinen is forging them, the Mistress of Pohjola, fearing that it may go ill with her, releases the moon and sun.

Arvud

Laule, milles esineb Ilmarinen: 736.

Kogude kaupa: SKVR 606; JR 130.

Piirkonnad koos laulude arvuga (piirkonnas on iga selle paikadest pärit laul arvestatud üks kord): Viena 171, Laatokan Karjala (Raja-Karjala) 117, Pohjois-Karjala 103, Aunus 72, Länsi-Inkeri 44, Keski-Inkeri 34, Etelä-Savo 31, Kainuu 29, Itä- ja Pohjois-Inkeri 28, Pohjois-Savo 27, Pohjois-Pohjanmaa 25, Etelä-Karjala 24, Keski-Suomi 13, Häme 4, Metsäsuomalaisten alue 4, Peräpohjola 2, Satakunta 2, Etelä-Pohjanmaa 1, Länsipohja 1, Uusimaa 1.

Kaardil olevad paigad koos laulude arvuga (kahe paigaga laul on arvestatud mõlema paiga juures): Vuokkiniemi 94, Suojärvi 50, Ilomantsi 49, Suistamo 29, Narvusi 28, Kontokki 24, Lempaala 20, Uhtua 20, Kiimaisjärvi 19, Soikkola 16, Kaprio 14, Tulemajärvi 14, Jyskyjärvi 12, Korpiselkä 12, Iisalmi 11, Pistojärvi 11, Porajärvi 11, Suomussalmi 11, Pohjois-Pohjanmaa 10, Repola 10, Säämäjärvi 10, Kitee 9, Impilahti 8, Salmi 8, Etelä-Savo 7, Kaavi 7, Pielisjärvi 7, Sakkola 7, Metsäpirtti 6, Pohjois-Savo 6, Tyrö 6, Vieljärvi 6, Juva 5, Kainuu 5, Kestilä 5, Kesälahti 5, Pieksämäki 5, Tohmajärvi 5, Viena 5, Joroinen 4, Kiestinki 4, Kontiolahti 4, Serepetta 4, Sotkamo 4, Venjoki 4, Hyrynsalmi 3, Kivijärvi 3, Kuusamo 3, Liissilä 3, Nilsiä 3, Pyhäjärvi 3, Rautu 3, Soanlahti 3, Sortavala 3, Toksova 3, Vuole 3, Brandval 2, Eno 2, Hankasalmi 2, Kerimäki 2, Kiihtelysvaara 2, Kinnula 2, Kuhmoinen 2, Kuusjärvi 2, Kärsämäki 2, Laatokan Karjala (Raja-Karjala) 2, Laukaa 2, Liperi 2, Moloskovitsa 2, Nurmes 2, Paltamo 2, Pielavesi 2, Rautalampi 2, Rautavaara 2, Säyneinen 2, Vihanti 2, Etelä-Karjala 1, Haapavesi 1, Hausjärvi 1, Heinävesi 1, Jaakkima 1, Janakkala 1, Junosuvanto 1, Juuka 1, Jäppilä 1, Kangaslampi 1, Kangasniemi 1, Kaukola 1, Keltto 1, Kemijärvi 1, Kiuruvesi 1, Kuopio mlk 1, Lapinlahti 1, Lehtimäki 1, Muolaa 1, Muuruvesi 1, Oulanka 1, Oulu 1, Paavola 1, Parikkala 1, Piippola 1, Pohjois-Karjala 1, Pori 1, Pulkkila 1, Rautjärvi 1, Ruskeala 1, Rääkkylä 1, Rääpyvä 1, Saarijärvi 1, Savitaipale 1, Savonranta 1, Simo 1, Skuoritsa 1, Sulkava 1, Suomenniemi 1, Suonenjoki 1, Säkkijärvi 1, Säräisniemi 1, Södra Finnskoga 1, Tuulos 1, Tuusula 1, Tyrvää 1, Utajärvi 1, Uukuniemi 1, Uusikirkko Vpl. 1, Viitasaari 1, Ylikiiminki 1, Östmark 1.

Laule, mille üleskirjutus ei anna kaardile kantavat paika: 4.

Kümnest kõige laulurohkemast paigast on 349 laulu kaardile kantud 732 laulust (48%).

Laulutüübita SKVR-i ja ERAB-i laule: 2 laulu 606-st (0%).

Laulutüübid koos laulude arvuga: Kultaneito 102, Tulen synty 95, Raudan synty 93, Raudan sanat 89, Tulen sanat 74, Laivaretki 62, Sammon ryöstö 62, Hiidestä kosinta 61, Kanteleen soitto 56, Kanteleen synty 56, Sammon taonta 55, Kilpakosinta 53, Väinämöisen ammunta 48, Verensulku 42, Maailmansyntyruno 40, Iro-neito 36, Veneenveisto 33, Taivaan taonta 27, Kalojen valituksia 22, Ilmarisen takominen 20, Polvenhaava 20, Vieraalle maalle joutunut 19, Vipusen virsi 19, Pistoksen synty 16, Pistos 16, Purren itku 15, Kilpalaulanta 14, Nurmen neito 14, Iivana Kojosenpoika 13, Lemminkäisen virsi 11, Kalevanpojan kosto 9, Iski tulta Ilmarinta 8, Inkerin virsi 7, Koskelta kosinta 7, Vellamon neidon onginta 7, Hiiden sepän kahlinta 6, Marjavirsi 6, Rutsa 6, Voiteen synty 6, Vuoresta veden synty 6, Avunpyyntö 5, Jänis neuvoi poikiansa 5, Kyynelten vierintä 5, Polin puulle pyörivälle 5, Tuonelassa käynti 5, Ylösnousemusvirsi 5, Ahdin ja Kyllikin runo 4, Ennen naidun naisen tappo 4, Herhiläisen tai mehiläisen synty 4, Hääväki varataan 4, Iso tammi 4, Kullasta saari 4, Laivassa surmattu veli 4, Laulajan alkusanoja 4, Meren neito, metsän sulho 4, Parempi on omalla maalla ropehesta vettä juoda 4, Saaren neidot 4, Saunanhakuvirsi 4, Taivaanvalojen kosinta 4, Vesi vanhin veljeksistä 4, Ilmarinen kengitti hevosta 3, Kullervon sotaanlähtö 3, Lapsenetsintävirsi 3, Saaresta kosinta 3, Tuuterin tuhmat miehet 3, Annikaisen virsi 2, Aukaisen sanaisen arkun 2, Erilaisia parannusloitsuja 2, Hiiden hirven hiihdäntä 2, Ihmehevonen 2, Ihmetupa 2, Ihmisen synty 2, Iivanan virsi 2, Kalervo ja Untamo 2, Kehoitus laulamaan 2, Kiskoin kivestä tuohta 2, Kultapyörätammi 2, Käärmeen sanat 2, Käärmeen synty 2, Käärmetuoppi 2, Lapsen itkettäjä 2, Lauri Lappalainen 2, Lemmennostoloitsut 2, Mahtuuko vävy tupaan? 2, Mataleenan virsi 2, Mereen silta yksiöisistä vesoista 2, Muut naivat paremmat naiset 2, Neitoa kositaan eri paikkoihin 2, Oikein on otavat tehty 2, Oli meitä ennen paljon 2, Pilvilampi 2, Puun synty 2, Päivän päästö 2, Päänpesu porolla ja lipeällä 2, Sepäksi neuvottu 2, Suka mereen 2, Syöttäkää, juottakaa, viekää suojaan vävyn hevonen 2, Ulkoa runoja kuulin 2, Voiteen luku 2, Väinämöisen tuomio 2, Vävyn virsi 2, Ammus 1, Ampiaisen nostatus 1, Anna itkeä itikan 1, Ei ne laula kaikki lapset 1, En mä elä elotta, asu ilman ammatitta 1, Ennen metsä puita puuttuu 1, Haittan' on hako vesillä, köyhät eellä rikkahalla 1, Hammastauti 1, Hekon runo 1, Huorat huuhtoi huntujaan 1, Ilmanimmen kosinta 1, Iske tulta Ilmarinen 1, Iso hauki 1, Isälle ja vieraalle jauhaminen, soutaminen 1, Jaakko Pontus 1, Joka puu puree, joka sammakko sanoo 1, Kaatumatauti 1, Kateen sanat 1, Kateita ja noitia vastaan 1, Kaukamoisen virsi 1, Keihään synty 1, Kerskaukset ja varaukset 1, Kommilta kosinta 1, Korpin synty 1, Koskea laskiessa 1, Kukku siulla, kukku miulla 1, Kun ei jäät jänistä kanna 1, Käärmeen pureman parantaminen eläimestä 1, Lapista, Turjan maalta, lintu, yksi siipi vettä viisti 1, Laula, laula, kieli keito 1, Laulajan kerskauksia 1, Laulajan lopetussanoja 1, Laulajan palkka 1, Laulanta runolla työnä - kukunta käellä 1, Lunastettava neito 1, Lupa koiran luuta purra, hirven hankia hypätä 1, Löylyn luku 1, Marketan runo 1, Meren kosijat 1, Metsien lunastaja Ismaroinen 1, Metsälle lähtiessä 1, Miehen kolme pahaa 1, Miekan tai keihään kuvaus 1, Miksi on utuinen ilma 1, Minäpä luotan Luojahani 1, Mitä istut isännän poika 1, Niukahduksen historiola 1, Niukahdus 1, Noidannuolten synty 1, Nuotan synty 1, Näin ennen eukko, isä lauloi 1, Olin orjana Virossa 1, Oluen synty 1, Oluen uhkaus 1, Oreskan Ievan vaatteet 1, Paimenen virsi 1, Paise 1, Paiseen synty 1, Pakkasen sanat 1, Pakkasen synty 1, Puun sanat 1, Päivänmakaajaksi pilatun lehmän parantaminen 1, Rikkaan raha kuluu, köyhän raiskan pää menee 1, Rikoilla kuuntelija 1, Sian synty 1, Sota Narvan tienoilla 1, Souda laiva Suomeen 1, Syntymistään sureva 1, Syöpä 1, Syövän synty 1, Sämpsä Pellervoinen 1, Tartunta 1, Tautien synty 1, Torajoelle riitelemään 1, Tule tehdyille teloille 1, Tuli ukko Turjan maalta 1, Tuon ilon tullessani 1, Tuonelta kosinta 1, Tuulen nosto 1, Täss on vanha virrenseppä 1, Ukko ruski, taivas paukku minun hoikan huoliani 1, Ukkosen sanat 1, Ukonilmalla 1, Varjele, vakaini Luoja 1, Venepuun etsintä 1, Vesitiellä viipynyt 1, Virret vilussa - pahassa paikassa 1, Väinämöisen kielto 1.

Nime kirjapildid koos laulude arvuga: ilmarinen 271, ilmarisen 75, ilmolline 56, ilmollini 45, ilmarin 42, ilmollinen 42, ilmarinta 31, ilmorini 29, ilmorinen 23, ilmorisen 21, ilmarine 18, ismaroi 17, ilimarinen 16, ilmari 16, ilmarini 16, ismaroin 16, ilmorine 11, ilmollisen 10, ilmorin 9, ismaro 8, ismarolla 7, ilmariselle 6, ismaroinen 6, ilmarille 5, ismaroine 5, illmarinen 4, ilmallisen 4, ilmarisella 4, ilmaroinen 4, ilemarinen 3, ilmalline 3, ilmarista 3, ilmaroi 3, ilmoline 3, ilmoriine 3, ilimar 2, ilimarin 2, ilmahinen 2, ilmallinen 2, ilmallizele 2, ilmallizen 2, ilmaria 2, ilmarinnan 2, ilmaro 2, ilmollisel 2, ilmollizel 2, ilmori 2, ilmoriini 2, ilmorisella 2, ilmoriselle 2, ismaroille 2, ismarolle 2, ilemar 1, ilemarisen 1, ilimarim 1, ilimarisen 1, illmarin 1, illmori 1, ilmahisen 1, ilmalizele 1, ilmalizen 1, ilmallizel 1, ilmarainen 1, ilmareselle 1, ilmariis 1, ilmarilla 1, ilmarim 1, ilmarinisosen 1, ilmarinki 1, ilmarinne 1, ilmariseii 1, ilmarizen 1, ilmaroin 1, ilmaroisen 1, ilmaroita 1, ilmarunen 1, ilmeroine 1, ilmeröinen 1, ilmeröllä 1, ilmeröönen 1, ilmolinen 1, ilmolisen 1, ilmolizen 1, ilmolliin 1, ilmollin 1, ilmollinego 1, ilmollinigo 1, ilmollinj 1, ilmollinji 1, ilmollisell 1, ilmolliselle 1, ilmollizen 1, ilmoran 1, ilmorinnon 1, ilmorinta 1, ilmorisill 1, ilmorista 1, ilmorriini 1, ilmorrinnon 1, imaroinen 1, ismaroll 1, ismarolta 1, ismarone 1, ismaroni 1, ismerolla 1, izmaroi 1, izmaroine 1, izmarolla 1.

Arvestamata on jäetud toimetaja ümber töötatud või kokku pandud tekstid, varaste uurijate raamatutes ja paberites tsiteeritud värsid, varaste antoloogiate tekstid, luuletused, mille rahvapärasuses arhiivi toimetajad kahtlesid, omaloomingulised luuletused ning Kalevalast või muust trükisest õpitud tekstid: EKmS 4° 3, 515/8 (1), EKmS 4° 5, 60 (142), H II 24, 281/2 (43), H II 26, 129 (21), H II 39, 523/44 (577), H III 22, 601/3, H, Mapp 1179, H, Mapp 31/6, JR 02316, JR 02471, JR 02556, JR 03086, JR 03371, JR 21812, JR 25002, JR 25029, JR 25115, JR 28268, JR 38413, JR 47299, JR 48206, JR 50822, JR 80696, JR 81714, JR 84531, JR 84532, JR 84545, JR 84602, JR 84627, JR 85375, JR 85401, JR 85466, JR 85491, JR 85509, SKVR VI2 liite III 4, SKVR XII1 4069, SKVR XII1 4071, SKVR XII1 4073, SKVR XII1 4196, SKVR XII1 4488, SKVR XII1 4492, SKVR XII1 4650, SKVR XII2 5239, SKVR XII2 5258, SKVR XII2 5259, SKVR XII2 6114, SKVR XII2 8010, SKVR XII2 8011, SKVR XII2 8013, SKVR XV 211, SKVR XV 231, SKVR XV 238, SKVR XV 248, SKVR XV 250, SKVR XV 316, SKVR XV 60, SKVR XV 65, SKVR XV 67, SKVR XV 69, SKVR XV 70.

Teist korda arvestamata: 130 teksti, mis kordavad mujal kogudes leiduvat üleskirjutust (puhtandid, koopiad teise koguja paberite seas, eraldi trükitud katkendid).

Selle lehe kohta

Laul on sellel lehel arvesse võetud, kui selles esineb Ilmarinen mis tahes kirjapildis. Laul on arvestatud ühe korra, ükskõik mitu korda nimi selles esineb. Arvud näitavad, mitmes laulus nimi esineb, mitte seda, mitu laulu tegelasest räägib.

Arvesse on võetud RunoVerse’i rahvalaulud Soome Kirjanduse Seltsi kogudest SKVR ja JR ning Eesti Rahvaluule Arhiivist (ERAB). Välja on jäetud kirjanduslikud tekstid: Lönnroti Kalevala ja selle varasemad versioonid, Kanteletar ja muud KR-korpuse teosed. Välja on jäetud ka laulud, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks. Samuti on välja jäetud tekstid, mis lugemisel osutusid toimetaja ümbertöötluseks või kokkupanekuks, varaste uurijate raamatutes ja paberites tsiteeritud värssideks, varaste antoloogiate tekstideks, luuletusteks, mille rahvapärasuses arhiivi toimetajad kahtlesid, omaloominguks või trükisest õpituks või mis järgivad trükitud Kalevalat värsshaaval; need on loetletud jaotises „Arvud“. Varane trükis, mis on laulu ainus säilinud üleskirjutus, on arvesse võetud, samuti laulud, milles arhiivi toimetajad nägid trükise mõju vaid osaliselt. Kui kogudes on sama üleskirjutus kahes eksemplaris – puhtandina, koopiana teise koguja paberite seas või eraldi trükitud katkendina –, arvestatakse seda ainult üks kord.

Nime iga kirjapilt on liigitatud. Kirjapildid, mis saavad tähendada ainult nime, on kõik arvesse võetud. Kirjapiltide puhul, mis on ka tavalised sõnad või teised nimed (näiteks aino ’ainus’ või Ahti, mis on ka veejumala nimi), on otsustatud värsshaaval, lugedes iga värssi oma laulu kontekstis. Kirjapildid liigitas ja iga värsi üle otsustas tehisintellektimudel Claude Opus 5.5.

Paigad on need, mille annavad arhiivi üleskirjutused: enamasti paik, kus laul üles kirjutati, mõne laulu puhul laulja kodukihelkond. Katkendjoonega ring tähistab piirkonda, mille kohta täpsemat paika ei ole antud. Kahe paigaga laul on arvestatud mõlema paiga juures.

Runod on need Lönnroti 1849. aasta Kalevala runod, milles tegelast nimetatakse. Iga runo juures on Lönnroti kokkuvõttest need lõigud, milles tegelast nimetatakse, või kogu kokkuvõte, kui teda kokkuvõttes ei nimetata. Runode 31–36 kokkuvõtted on tõlgitud eesti keelde; teiste runode omad on soome keeles koos samade lõikude ingliskeelse kokkuvõttega W. F. Kirby 1907. aasta tõlkest.

Kalevala soomekeelne tekst pärineb korpusest Kirjalliset runot (KR), mille koostas Sakari Korpikallio Soome Kirjanduse Seltsis (SKS) projektides FILTER ja REFOP, CC BY 4.0. Lönnroti kokkuvõtted on RunoVerse’i jaoks tõlgitud väljaande „Avoin Kalevala“ (SKS) transkriptsiooni järgi, CC BY 4.0. Ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907. Rahvalaulud pärinevad SKVR-i veebiteenusest (korpused SKVR ja JR, toim. Saarinen, Alén, Niku, Kallio ja Stark, SKS 2024–, CC BY 4.0) ja iga laulu juures on selle SKVR- või JR-number; Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi laulude juures on arhiiviviide.