Louhi Kalevalas ja rahvalauludes

Kalevalas
Pohjola perenaine, keda värssides nimetatakse Louhiks, võtab vastu Väinämöise, kelle kotkas on Pohjola randa kandnud, ja lubab talle oma tütre, kui ta sepistab Pohjolale Sampo (7. runo). Ta annab kosilastele ülesandeid ja lubab tütre Ilmarisele (runod 13 ja 19) ning kui Lemminkäinen on tapnud tema mehe, kogub ta Lemminkäise vastu sõjaväe (27. runo). Kui Sampo on röövitud, jälitab ta röövleid sõjalaevaga ja suudab Sampo nende paadist merre heita, kus see puruneb (43. runo). Seejärel saadab ta Kalevalale kallale haigused ja karu ning peidab kuu ja päikese mäe sisse, lastes need vabaks alles siis, kui hakkab enda pärast kartma (runod 45–49).
Kirjutanud RunoVerse’i jaoks tehisintellektimudel Claude Opus 5.5 Lönnroti runokokkuvõtete põhjal.
Rahvalauludes
Arhiivikogudes nimetab Pohjola perenaist (Pohjolan emäntä, Pohjan akka ja muud nimekujud) 355 laulu. Vähesed neist nimetavad teda ka Louhiks, peaaegu alati koos sõnadega Pohjolan emäntä, ja need vähesed on enamasti loitsud ja jahilaulud. Lönnroti Kalevalas kannab mõlemat nime üks tegelane; siin ei ole otsustatud, kas laulud peavad silmas sama tegelast. Üleskirjutuste järgi on laule kõige rohkem Viena Karjalast, seejärel Põhja-Karjalast ja Aunuse Karjalast. Kõige sagedasemad laulutüübid on Sampo sepistamine ja röövimine, Väinämöise laskmine, maailma loomine ja kosjavõistlus; Pohjola perenaist nimetavad ka pistete ja haiguste sünnisõnad.
Need värsid Lönnroti Kalevalas
Kalevala, 1849, 7. runo, värsid 339–344
Rahvalaul: SKVR I1 79 a), Vuokkiniemi, 1833
Lönnroti 1849. aasta Kalevala 7. runos on sarnaseid värsse; märgitud sõnad on mõlemas tekstis, mõni neist teisel kujul. See laul pandi kirja 1833. aastal, enne seda, kui Lönnrot 1835. aastal esimese Kalevala välja andis.
Rahvalaulu värsid on inglise keelde tõlkinud tehisintellektimudel Claude Fable 5.2 RunoVerse’i jaoks. Kalevala värsside ingliskeelne tõlge: W. F. Kirby, 1907.
Võrdle kõrvuti · Ava laul lugemisvaates · Loe 7. runot koos Kirby ingliskeelse tõlkega
Värsse rahvalauludest
Üks värss igast kümnest kõige laulurohkemast paigast, selle paiga varaseimast täpselt dateeritud üleskirjutusest. Nimi on esile tõstetud.
- Pohjan akka harva hammas — SKVR I1 63 a), Vuokkiniemi, 1821
- pohjan akka pyöräraivo — SKVR I2 erill. [Lemminkäisen virsi] 1. (Miinoa), Kiimaisjärvi, 1839
- Tuop' oli Pohjolan emäntä — SKVR VII1 315, Ilomantsi, 1845
- Tuopa Pohjolan emäntä — SKVR I1 105, Uhtua, 1834
- Tuopa musta Pohjon akka, — SKVR I1 30, Kontokki, 1832
- Pohjan akka säännyksenti, — SKVR VII1 865, Suistamo, 1845
- Rāna Pohjolan emäntä, — SKVR VII3 loitsut 191, Kitee, 1828
- Portto Pohjolan emäntä, — SKVR IX4 273, Kivijärvi, 1884
- Tuo on Pohjolan emäntä — SKVR I1 11, Jyskyjärvi, 1835
- "Eukko Pohjolan emäntä, — SKVR I1 128, Pistojärvi, 1846
Laulude paigad arhiivi üleskirjutuste järgi
Laulud, milles esineb Louhi või Pohjola perenaine, arhiivi üleskirjutustes antud paikade järgi.
Kõige rohkem kaardil olevaid laule on pärit järgmistest paikadest: Vuokkiniemi, Kiimaisjärvi, Ilomantsi, Uhtua, Kontokki, Suistamo, Kitee, Kivijärvi.
- 7 või rohkem laulu
- 3–6 laulu
- 1–2 laulu
- (täpsem koht teadmata)
Kõik kaardil olevad paigad
7 või rohkem laulu
3–6 laulu
- Sotkamo
- Etelä-Savo (täpsem koht teadmata)
- Kaprio
- Kesälahti
- Salmi
- Juva
- Kaavi
- Maaninka
- Pihtipudas
- Suojärvi
- Suomussalmi
- Kerimäki
- Nilsiä
- Soanlahti
- Viitasaari
1–2 laulu
- Impilahti
- Kainuu (täpsem koht teadmata)
- Karttula
- Kiuruvesi
- Kuopio mlk
- Kärsämäki
- Pohjois-Pohjanmaa (täpsem koht teadmata)
- Repola
- Savonranta
- Suonenjoki
- Eno
- Haapajärvi
- Halikko
- Häme (täpsem koht teadmata)
- Joroinen
- Jäppilä
- Keitele
- Kiestinki
- Koivisto
- Kontiolahti
- Korpiselkä
- Kuhmo
- Metsäpirtti
- Nurmes
- Piippola
- Puolanka
- Pyhäjärvi Ol.
- Rantasalmi
- Rautavaara
- Rautu
- Ristiina
- Rovaniemi
- Rääkkylä
- Rääpyvä
- Savitaipale
- Serepetta
- Sodankylä
- Säyneinen
- Tyrnävä
- Töysä
- Viena (täpsem koht teadmata)
Kuidas laulud teda nimetavad
Pohjola perenaise nimed ja epiteedid lauludes, igaüks vähemalt kolmes laulus; arvesse on võetud kõik käändevormid. Iga nime all on laulude arv ja piirkond, kust on üles kirjutatud üle poole neist lauludest.
- Pohjolan emäntäPohjola perenaine
- Pohjan akkaPohja eit
- Pohjan eukkoPohja eit
- Louhi
- Pohjan ämmäPohja eit
Veel Kalevala-ainelist kunsti

Sampo sepistamine 10. runo · Värsid 281–432Sammon taonta (Sampo sepistamine). Akseli Gallen-Kallela, 1893. Loe stseeni: Ilmarinen sepistab Sampo, 10. runo, värsid 281–432 
Väinämöise, Ilmarise ja Lemminkäise saabumine Pohjolasse 42. runo · Värsid 1–58Väinämöisen, Ilmarisen ja Lemminkäisen tulo Pohjolaan (Väinämöise, Ilmarise ja Lemminkäise saabumine Pohjolasse). Joseph Alanen, dateerimata. Loe stseeni: Kolm kangelast saabuvad Pohjolasse, 42. runo, värsid 1–58 
Sampo röövimine 42. runo · Värsid 65–164Sammon ryöstö (Sampo röövimine). Akseli Gallen-Kallela, 1905. Loe stseeni: Kangelased võtavad Sampo kivimäest välja, 42. runo, värsid 65–164
Laulutüübid (SKVR-i ja ERAB-i laulud; JR-i üleskirjutustel tüüpi ei ole)
Sammon ryöstö, Sammon taonta, Väinämöisen ammunta, Maailmansyntyruno, Kilpakosinta, Kanteleen soitto, Laivaretki, Kanteleen synty, Pistoksen synty, Pistos, Vieraalle maalle joutunut, Lemminkäisen virsi
Täielik loend koos laulude arvuga on jaotises „Arvud“.
Runod, kus esineb Louhi
- 7. runo
Wäinämöinen uipi useampia päiviä aavalla merellä; kokko tapa'aa hänen ja vielä hyvillä mielin siitä, että Wäinämöinen kaskessansa oli koivun häntä varten kasvamaan jättänyt, ottaa hänen selkäänsä ja kantaa Pohjolan rannalle, josta Pohjolan emäntä saattaa hänen kotiinsa ja kohtelee hyvästi. Wäinämöinen kuitenki ikävöipi omille maillensa ja Pohjolan emäntä lupa'aa ei ainoastansa laittaa hänen sinne, vaan antaa tyttärensäki hänelle puolisoksi, jos takoisi sammon Pohjolaan. Wäinämöinen lupa'aa kotiin päästyänsä lähettää seppo Ilmarisen sampoa takomaan, ja saapi Pohjolan emännältä reen sekä hevoisen kotimaille lähteäksensä.
Väinämöinen swims for several days on the open sea. The eagle, grateful to him for having spared the birch-tree for him to rest on, when he was felling the trees takes Väinämöinen on his wings, and carries him to the borders of Pohjola, where the Mistress of Pohjola takes him to her abode, and receives him hospitably. Väinämöinen desires to return to his own country, and the Mistress of Pohjola permits him to depart, and promises him her daughter in marriage if he will forge the Sampo in Pohjola. Väinämöinen promises that when he returns home he will send the smith Ilmarinen to forge the Sampo, and the Mistress of Pohjola gives him a horse and a sledge to convey him home.
- 10. runo
Ilmarinen takoo sammon ja Pohjolan emäntä saattaa sen Pohjolan kivimäkeen.
He forges the Sampo, and the Mistress of Pohjola conceals it in the Rocky Mountain of Pohjola.
- 12. runo
Kyllikki unohtaa valansa ja lähtee kylään, josta Lemminkäinen suuttuu kovasti ja päättää paikalla hylkäistä hänen ja lähteä Pohjan neittä kosimaan. Äiti kokee kaikin tavoin estää poikaansa lähtemästä ja sanoo hänen siellä surmansa tapaavan; Lemminkäinen päätänsä harjaava viska'aa uhalla harjan kädestänsä ja kiva'aa, jo silloin harjastaki, kun hänestä, verta vuotavan. Varusteleikse, lähtee matkalle, tulee Pohjolaan ja laulaa joka miehen Pohjolan tuvasta ulos; ainoastansa yhden ilkeän karjan paimenen jätti laulamatta.
Kyllikki forgets her oath and goes to the village, whereupon Lemminkainen is enraged and resolves to divorce her immediately, and to set forth to woo the Maiden of Pohja. His mother does her utmost to dissuade him, telling him that he will very probably be killed. Lemminkainen, who is brushing his hair, throws the brush angrily out of his hand and declares that blood shall flow from the brush if he should come to harm. He makes ready, starts on his journey, comes to Pohjola, and sings all the men out of the homestead of Pohjola; and only neglects to enchant one wicked cowherd.
- 13. runo
Lemminkäinen pyytää tytärtä Pohjolan akalta, joka määrä’ää hänelle ensimmäiseksi ansiotyöksi, hiihtää Hiiden hirven. Lemminkäinen lähtee ylimielisesti uhkaamalla hirven ajoon, mutta tulee pian mielipahoiksensa havaitsemaan, ei saavansakaan uhalla hirveä.
Lemminkainen asks the old woman of Pohja for her daughter, but she demands that he should first capture the Elk of Hiisi on snowshoes. Lemminkainen starts off in high spirits to hunt the elk, but it escapes, and he breaks his snowshoes and spear.
- 14. runo
Tavallisilla metsämiehen lu'uilla ja rukouksilla kauniisti pyytäen Lemminkäinen viimein saapi hirven ja vie Pohjolaan. Toiseksi työksi määrätään hänelle, suistaa Hiiden tulisuu ruuna, jonka suistaa ja ajaa Pohjolaan. Kolmanneksi määräksi pannaan, ampua joutsen Tuonelan joelta. Lemminkäinen tulee Tuonelan joelle; siellä vahta'aa häntä ylenkatsottu karjan paimen, surma'aa hänen ja viska'aa Tuonen koskeen. Tuonen poika päälle päätteeksi lyödä silpaisee ruumiin palasille.
Lemminkainen invokes the forest deities, and at length succeeds in capturing the elk, and brings it to Pohjola. Another task is given him, to bridle the fire-breathing steed of Hiisi. He bridles it and brings it to Pohjola. A third task is assigned him, to shoot a swan on the river of Tuonela, Lemminkainen comes to the river, but the despised cowherd, who is lying in wait for him, kills him, and casts his body into the cataract of Tuoni. The son of Tuoni then cuts his body to pieces.
- 15. runo
Muutamana päivänä alkaa harjasta Lemminkäisen kodissa verta tippua, josta äiti heti arva’aa, jo surman pojallensa tulleen, rientää Pohjolaan ja kysyy Pohjolan emännältä, kunne oli Lemminkäisen saattanut. Pohjolan emäntä toki viimein sanoo, kuille töille oli laittanut, ja päivä antaa aivan tarkan tiedon Lemminkäisen surmasta.
One day blood begins to trickle from the hair-brush at Lemminkainen's home, and his mother at once perceives that death has overtaken her son. She hastens to Pohjola and inquires of Louhi what has become of him. The Mistress of Pohjola at length tells her on what errand she has sent him, and the sun gives her full information of the manner of Lemminkainen's death.
- 18. runo
Pohjolan emäntä nähdessänsä kosioita tulevan neuvoo tytärtänsä Wäinämöiselle menemään.
The Mistress of Pohjola sees the suitors approaching, and advises her daughter to choose Väinämöinen.
- 19. runo
Pohjolan emäntä lupa'aa ja kihla'aa tyttärensä Ilmariselle.
The Mistress of Pohjola promises and betroths her daughter to Ilmarinen.
- 20. runo
Pohjolassa teurastetaan hirveän iso härkä häiksi. Pannaan olutta ja valmistetaan ruokia. Laitetaan sananviejät väkeä häihin kutsumaan; Lemminkäinen yksin jätetään kutsumatta.
An enormous ox is slaughtered in Pohjola. They brew ale and prepare a feast. They dispatch messengers to invite the heroes to the wedding, but Lemminkainen is expressly passed over.
- 21. runo
Sulho ja sulhaiskansa vastaan otetaan Pohjolassa. Vieraat syötetään ja juotetaan yltäkylläisesti. Wäinämöinen laulaa ja kiittelee talonväkeä.
The bridegroom and his party are received at Pohjola. The guests are hospitably entertained with abundance of food and drink. Väinämöinen sings and praises the people of the house.
- 22. runo
Morsianta valmistetaan lähtemään ja muistutetaan niin entisistä, kuin tulevista päivistänsä. Morsian tulee huolelle. Morsianta itketetään. Morsian itkee. Morsianta lohdutellaan.
The bride is prepared for her journey and is reminded of her past life and of the altered life that now lies before her. She becomes very sorrowful. They bring her to weeping. She weeps. They comfort her.
- 27. runo
Miekkasilla ollessa lyöpi Lemminkäinen Pohjolan isännältä pään poikki, jota kostaaksensa Pohjolan emäntä kerä’ää sotaväkeä häntä vastaan.
In the course of the duel Lemminkainen strikes off the head of the Lord of Pohjola, and to avenge this, the Mistress of Pohjola raises an army against him.
- 30. runo
Pohjolan emäntä laittaa kovan pakkasen vastaan, joka jäätää heidän laivansa mereen, ja olisi vähällä kylmänyt itse laivan urootkin, ellei Lemminkäinen olisi saanut häntä tehokkailla Iu’uilla ja manauksilla luopumaan.
The Mistress of Pohjola sends the Frost against them, who freezes the boat in the sea, and almost freezes the heroes themselves in the boat, but that Lemminkainen restrains it by powerful charms and invocations.
- 38. runo
Ilmarinen lähtee Pohjolaan entisen naisensa nuorempaa sisarta kosimaan, saapi siellä pahoja herjasanoja vastaukseksi, suuttuu siitä, ryöstää tyttären ja lähtee kotiin päin. Matkallaki herja'aa neiti Ilmarista ja pahoittaa hänen mielensä siksi, että Ilmarinen viimein sydämmyksissään laulaa hänen lokiksi. Tulee siitä kotiin ja kertoo Wäinämöiselle Pohjolan huolettomasta elämästä sammon varassa, kuin myöski, miten kosimatkansa oli käynyt.
Ilmarinen goes to Pohjola to woo the younger sister of his first wife, but as he receives only insulting words in reply, he becomes angry, seizes the maiden, and starts on his homeward journey. On the way the maiden treats Ilmarinen with contempt, and provokes him till he changes her into a seagull. When Ilmarinen comes home, he relates to Väinämöinen how the inhabitants of Pohjola live free from care since they possessed the Sampo; and also tells him how badly his wooing has prospered.
- 42. runo
Pohjolan emäntä ei mieli hyvällä eikä väkisellä antaa, ja kokoaa Pohjolan väen vastusta tekemään. Kolmannella päivällä hava’aa Pohjolan emäntä unesta, ja nähtyänsä sammon viedyksi, laittaa sakean sumun, ison tuulen ja muita vastuksia pidättämään sammon viejiä, kunnes ennättäisi jälkeen; myrskyssä häviää Wäinämöiseltä uusi kanteleensa mereen.
The Mistress of Pohjola refuses to yield it either by consent or by compulsion, and calls together her people to oppose him. On the third day the Mistress of Pohjola wakes from her sleep, and when she finds that the Sampo has been carried off, she prepares a thick fog, a strong wind, and other impediments, to oppose the robbers of the Sampo, which reach the vessel, and during the tempest Väinämöinen's kantele falls into the water.
- 43. runo
Pohjolan emäntä varustaa sotapurren ja lähtee sammonviejiä jälestä ajamaan. Kuitenkin onnistuu Pohjolan emännälle saada sampo veneestä mereen, jossa särkyy ja menee palasiksi. Pohjolan emäntä uhka'aa kaiken menestyksen Kalevalasta hävittää, jota uhkausta Wäinämöinen ei sano pelkäävänsä. Pahoilla mielin valtansa häviännästä pala'aa Pohjolan emäntä, eikä saa, kun tyhjän kannen, koko sammosta Pohjolaan.
The Mistress of Pohjola equips a war-vessel and goes in pursuit of the robbers of the Sampo. Nevertheless the Mistress of Pohjola succeeds in dragging the Sampo from the boat into the lake, where it breaks to pieces. The Mistress of Pohjola threatens to send all evil upon Kalevala, to which Väinämöinen pays no attention. The Mistress of Pohjola returns home in great distress, taking with her only a small fragment of the cover of the Sampo.
- 45. runo
Pohjolan emäntä laittaa tavattomia tautia Kalevalaan.
The Mistress of Pohjola sends terrible diseases to Kalevala.
- 46. runo
Pohjolan emäntä nostaa karhun Kalevalan karjoja menettämään.
The Mistress of Pohjola sends a bear to destroy the herds of Kalevala.
- 47. runo
Kuu ja aurinko laskeutuvat Wäinämöisen soittoa kuulemaan; Pohjolan emäntä saapi ne käsiinsä, kätkee vuoren sisään ja varastaa tulenki Kalevalan tuvilta.
The moon and sun descend to listen to Väinämöinen's playing. The Mistress of Pohjola succeeds in capturing them, hides them in a mountain, and steals the fire from the homes of Kalevala.
- 49. runo
Pala'aa kotia aseita taottamaan, joilla kiskoisi vuoren auki. Ilmarisen niitä takoessa pelkä'ää Pohjolan emäntä itsellensäki pahoin käyvän, ja laskee kuun ja auringon vuoresta.
He returns home to procure tools with which to break open the mountain. While Ilmarinen is forging them, the Mistress of Pohjola, fearing that it may go ill with her, releases the moon and sun.
Arvud
Laule, milles esineb Louhi või Pohjola perenaine: 355.
Laule, milles esineb Louhi: 12. Laule, milles esineb Pohjola perenaine (Pohjolan emäntä, Pohjan akka ja muud nimekujud): 355. Kas üks või teine: 355. Lönnrot tegi neist kahest ühe tegelase; siin ei ole laule loetud sama tegelase nimetamiseks.
Kogude kaupa: SKVR 301; JR 54.
Piirkonnad koos laulude arvuga (piirkonnas on iga selle paikadest pärit laul arvestatud üks kord): Viena 145, Pohjois-Karjala 53, Aunus 37, Laatokan Karjala (Raja-Karjala) 29, Keski-Suomi 20, Etelä-Savo 19, Pohjois-Savo 15, Kainuu 14, Pohjois-Pohjanmaa 8, Keski-Inkeri 6, Etelä-Karjala 3, Peräpohjola 2, Etelä-Pohjanmaa 1, Häme 1, Itä- ja Pohjois-Inkeri 1, Varsinais-Suomi 1.
Kaardil olevad paigad koos laulude arvuga (kahe paigaga laul on arvestatud mõlema paiga juures): Vuokkiniemi 81, Kiimaisjärvi 28, Ilomantsi 25, Uhtua 24, Kontokki 18, Suistamo 14, Kitee 13, Kivijärvi 12, Jyskyjärvi 11, Pistojärvi 9, Porajärvi 7, Sotkamo 6, Etelä-Savo 5, Kaprio 5, Kesälahti 5, Salmi 5, Juva 4, Kaavi 4, Maaninka 4, Pihtipudas 4, Suojärvi 4, Suomussalmi 4, Kerimäki 3, Nilsiä 3, Soanlahti 3, Viitasaari 3, Impilahti 2, Kainuu 2, Karttula 2, Kiuruvesi 2, Kuopio mlk 2, Kärsämäki 2, Pohjois-Pohjanmaa 2, Repola 2, Savonranta 2, Suonenjoki 2, Eno 1, Haapajärvi 1, Halikko 1, Häme 1, Joroinen 1, Jäppilä 1, Keitele 1, Kiestinki 1, Koivisto 1, Kontiolahti 1, Korpiselkä 1, Kuhmo 1, Metsäpirtti 1, Nurmes 1, Piippola 1, Puolanka 1, Pyhäjärvi Ol. 1, Rantasalmi 1, Rautavaara 1, Rautu 1, Ristiina 1, Rovaniemi 1, Rääkkylä 1, Rääpyvä 1, Savitaipale 1, Serepetta 1, Sodankylä 1, Säyneinen 1, Tyrnävä 1, Töysä 1, Viena 1.
Laule, mille üleskirjutus ei anna kaardile kantavat paika: 1.
Kümnest kõige laulurohkemast paigast on 235 laulu kaardile kantud 354 laulust (66%).
Laulutüübita SKVR-i ja ERAB-i laule: 1 laulu 301-st (0%).
Laulutüübid koos laulude arvuga: Sammon ryöstö 70, Sammon taonta 70, Väinämöisen ammunta 63, Maailmansyntyruno 48, Kilpakosinta 41, Kanteleen soitto 33, Laivaretki 28, Kanteleen synty 27, Pistoksen synty 23, Pistos 23, Vieraalle maalle joutunut 22, Lemminkäisen virsi 21, Tautien synty 21, Karhua vastaan 18, Kultaneito 16, Taivaan taonta 16, Tulen sanat 15, Metsälle lähtiessä 12, Vipusen virsi 12, Kilpalaulanta 11, Koiran synty 11, Saaren neidot 10, Tulen synty 10, Karhun synty 9, Polvenhaava 8, Purren itku 8, Riiden synty 8, Riisi 8, Veneenveisto 8, Tuonelassa käynti 6, Iivana Kojosenpoika 5, Kalevanpojan kosto 5, Koira päästetään pilauksesta 5, Lemminkäisen surma 5, Polin puulle pyörivälle 5, Päivän päästö 5, Ähkyn synty 5, Hiiden hirven hiihdäntä 4, Jäniksen metsästys 4, Karkotussanoja 4, Mitä istut isännän poika 4, Parempi on omalla maalla ropehesta vettä juoda 4, Rutsa 4, Suden synty 4, Tietäjän apurin synty 4, Ähky 4, Ihmehevonen 3, Oluen uhkaus 3, Vellamon neidon onginta 3, Verensulku 3, Ylösnousemusvirsi 3, Ammus eläimessä 2, Erilaisia parannusloitsuja 2, Hammastaudin synty 2, Hammastauti 2, Hiidestä kosinta 2, Ilmarisen takominen 2, Iso tammi 2, Karhun metsästys 2, Karhun pureman parantaminen karjasta 2, Kyynelten vierintä 2, Käärmeen sanat 2, Käärmeen synty 2, Laula, laula, kieli keito 2, Läävämadon synty 2, Läävämato 2, Oikein on otavat tehty 2, Paise 2, Pakkasen sanat 2, Pakkasen synty 2, Raani 2, Raanin synty 2, Raudan sanat 2, Raudan synty 2, Sutta vastaan 2, Tapanin virsi 2, Tulehenko teen tupani 2, Voiteen synty 2, Ahdin ja Kyllikin runo 1, Alahalla allin mieli 1, Ammuksen synty 1, Annikaisen virsi 1, Avunpyyntö 1, Haittan' on hako vesillä, köyhät eellä rikkahalla 1, Herhiläisen tai mehiläisen synty 1, Hääväki varataan 1, Ihmetupa 1, Ihmisen synty 1, Iso härkä 1, Isälle ja vieraalle jauhaminen, soutaminen 1, Joka puu puree, joka sammakko sanoo 1, Jumala on pesemättä puhtukainen 1, Kalervo ja Untamo 1, Karhun pidätys ja lumous 1, Karhunpeijaiset 1, Karjaa laitumelle laskettaessa 1, Kaskenpoltto 1, Kerskaukset ja varaukset 1, Ketun metsästys 1, Kirot 1, Koirasta hyvä metsäkoira 1, Kunne kurja luomme luotu poika 1, Kylvetyssanoja 1, Käärmeen pureman historiola 1, Käärmetuoppi 1, Lapista, Turjan maalta, lintu, yksi siipi vettä viisti 1, Lapsen itkettäjä 1, Lauri Lappalainen 1, Lemmennostoloitsut 1, Luonnon nostatus 1, Luulin lumpehen pitävän 1, Löylyn luku 1, Löylyn synty 1, Marjavirsi 1, Mataleenan virsi 1, Metsästä tarttuu 1, Metsästäjän varautuminen kateita vastaan 1, Miehen kolme pahaa 1, Miekan tai keihään kuvaus 1, Miten ollen, kuin elänen 1, Mitä tehä miun poloisen tämän suuren huolen kanssa 1, Nuotalla 1, Nuotan synty 1, Näin ennen eukko, isä lauloi 1, Ohran kylvö 1, Oli meitä ennen paljon 1, Oravan metsästys 1, Osallisen onni valvoi, minun makasi 1, Paiseen synty 1, Pani lesket leikkoamahan 1, Poron synty 1, Puun sanat 1, Puun synty 1, Rikkaan raha kuluu, köyhän raiskan pää menee 1, Rikkeet 1, Ruosteen poistaminen viljasta 1, Ruosteen synty 1, Saunanhakuvirsi 1, Sijan tiedän, missä synnyin 1, Sotaan lähtiessä 1, Suden purema 1, Synnytys 1, Syntymistään sureva 1, Sämpsä Pellervoinen 1, Tuli ukko Turjan maalta 1, Vedestä tarttuu 1, Vesi vanhin veljeksistä 1, Vesihiiden synty 1, Vesille venehen mieli, naisen miehelään 1, Viljanleikkaajan sanoja 1, Väinämöisen tuomio 1, Ähky eläimessä 1.
Nime kirjapildid koos laulude arvuga: pohjolan emäntä 166, pohjan akka 76, pohjon akka 41, pohjan eukko 28, pohjoilan emäntä 13, louhi 11, pohjoin akka 7, pohjolan emändä 7, pohjolan emännän 6, pohjon eukko 5, pohjan emäntä 4, pohjoilan emändä 4, pohjon akk 4, pohjan akk 3, pohjanakka 3, pohjolan akka 3, pohjalan emändä 2, pohjan ämmän 2, pohjasen emäntä 2, pohjolan emantä 2, pohjon akalta 2, pohjon akan 2, louhelta 1, louki 1, pohjan akalla 1, pohjan akalta 1, pohjan akan 1, pohjan akkaa 1, pohjan ämmä 1, pohjin eukko 1, pohjn emäntä 1, pohjoilan akangi 1, pohjoilan akanne 1, pohjoin akalla 1, pohjolan akan 1, pohjolan emännällä 1, pohjolan emännältä 1, pohjolan emännät 1, pohjolan emänta 1, pohjolan emänät 1, pohjolan ämmän 1, pohjolanemäntä 1, pohjon emäntä 1, pohjon eukkoo 1, pohjosen emäntä 1, pohjozen emändu 1, pohjozen emändä 1, pohjulan emäntä 1.
Arvestamata on jäetud toimetaja ümber töötatud või kokku pandud tekstid, varaste uurijate raamatutes ja paberites tsiteeritud värsid, varaste antoloogiate tekstid, luuletused, mille rahvapärasuses arhiivi toimetajad kahtlesid, omaloomingulised luuletused ning Kalevalast või muust trükisest õpitud tekstid: JR 02205, JR 02456, JR 02460, JR 02542, JR 03086, JR 03361, JR 03371, JR 06003, JR 30733, JR 38413, JR 39446, JR 39730, JR 48206, JR 66679, JR 68823, JR 80696, JR 85375, JR 85474, JR 85478, SKVR VI2 4818, SKVR VII4 loitsut 2862, SKVR XII2 5408, SKVR XII2 6346, SKVR XII2 6577, SKVR XII2 6807, SKVR XV 310, SKVR XV 327, SKVR XV 330.
Teist korda arvestamata: 71 teksti, mis kordavad mujal kogudes leiduvat üleskirjutust (puhtandid, koopiad teise koguja paberite seas, eraldi trükitud katkendid).
Porajärvil aastatel 1871–1909 üles kirjutatud lauludes on nimi Pohjan akka liitunud Väinämöise nimega: pohjan akka väinämöinen. Iga laulu arvestatakse selle järgi, mida tegelane teeb: paadiretke ja kandle sünni lauludes teeb ta sedasama, mida Väinämöinen teistes lauludes, ning laul on arvestatud Väinämöise juures; peolaulus toob ta õlut nagu perenaine ning laul on arvestatud sellel lehel.
Selle lehe kohta
Laul on sellel lehel arvesse võetud, kui selles esineb Louhi või Pohjola perenaine mis tahes kirjapildis. Laul on arvestatud ühe korra, ükskõik mitu korda nimi selles esineb. Arvud näitavad, mitmes laulus nimi esineb, mitte seda, mitu laulu tegelasest räägib.
Arvesse on võetud RunoVerse’i rahvalaulud Soome Kirjanduse Seltsi kogudest SKVR ja JR ning Eesti Rahvaluule Arhiivist (ERAB). Välja on jäetud kirjanduslikud tekstid: Lönnroti Kalevala ja selle varasemad versioonid, Kanteletar ja muud KR-korpuse teosed. Välja on jäetud ka laulud, mille arhiiv on liigitanud Kalevalast õpituks. Samuti on välja jäetud tekstid, mis lugemisel osutusid toimetaja ümbertöötluseks või kokkupanekuks, varaste uurijate raamatutes ja paberites tsiteeritud värssideks, varaste antoloogiate tekstideks, luuletusteks, mille rahvapärasuses arhiivi toimetajad kahtlesid, omaloominguks või trükisest õpituks või mis järgivad trükitud Kalevalat värsshaaval; need on loetletud jaotises „Arvud“. Varane trükis, mis on laulu ainus säilinud üleskirjutus, on arvesse võetud, samuti laulud, milles arhiivi toimetajad nägid trükise mõju vaid osaliselt. Kui kogudes on sama üleskirjutus kahes eksemplaris – puhtandina, koopiana teise koguja paberite seas või eraldi trükitud katkendina –, arvestatakse seda ainult üks kord.
Nime iga kirjapilt on liigitatud. Kirjapildid, mis saavad tähendada ainult nime, on kõik arvesse võetud. Kirjapiltide puhul, mis on ka tavalised sõnad või teised nimed (näiteks aino ’ainus’ või Ahti, mis on ka veejumala nimi), on otsustatud värsshaaval, lugedes iga värssi oma laulu kontekstis. Kirjapildid liigitas ja iga värsi üle otsustas tehisintellektimudel Claude Opus 5.5.
Paigad on need, mille annavad arhiivi üleskirjutused: enamasti paik, kus laul üles kirjutati, mõne laulu puhul laulja kodukihelkond. Katkendjoonega ring tähistab piirkonda, mille kohta täpsemat paika ei ole antud. Kahe paigaga laul on arvestatud mõlema paiga juures.
Runod on need Lönnroti 1849. aasta Kalevala runod, milles tegelast nimetatakse. Iga runo juures on Lönnroti kokkuvõttest need lõigud, milles tegelast nimetatakse, või kogu kokkuvõte, kui teda kokkuvõttes ei nimetata. Runode 31–36 kokkuvõtted on tõlgitud eesti keelde; teiste runode omad on soome keeles koos samade lõikude ingliskeelse kokkuvõttega W. F. Kirby 1907. aasta tõlkest.