← RunoVerse

Taivaanvalojen kosinta

Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses

Inglise keeles: The heavenly bodies come wooing (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)

Arhiivi liigitusesKertovat runot (jutustavad laulud) › Epiikka
Laulud151
Värsid7 123
Kogumiskohad31
Kogutud1830.–1930. aastatel
KogujadVolmari Porkka · D. E. D. Europaeus · Jaako Länkelä · Vihtori Alava · A. E. Ahlqvist · J. Fr. Ruotsalainen · H. A. Reinholm · Elias Lönnrot · Väinö Salminen · A. D. Neovius
LaulikudLarin Paraske (4) · Anni Kuikka (2) · Iro Sissotar (2) · Mapu Uudestakylästä (2) · Maria Hovakka (2) · Porisan Anni (2) · Tatjana Mironovna (2); kokku 69 nimeliselt teadaolevat laulikut

Ava see tüüp laulutüüpide lehel

1849. aasta Kalevalas: 11. runo, värsid 27–54

Arhiivi kirjeldus

Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.

Ydinaihe: Taivaanvalot tulevat kosimaan neitoa. Runo kytkeytyy lähes aina johonkin pitempään eeppiseen ketjuun. Joskus aihe on kutistunut vain lyhyeksi viittaukseksi. - Esim. Inkerissä tyypillinen ketju: Katrina kotikananen/Kati kukka linnukkainen/Kasvoi neito Kaarelassa, kotona olon kuvausta, miksi kosijat eivät tule, viekas vellon nainen ilmoittaa syyn, päänpesu lipeällä, porolla, monenlaiset kosijat, kuu, päivä. Ei mene kuulle: kuu välillä näkyy, välillä ei, ei mene päivälle, polttaa maata. Menee omille maille. Muutamissa III-alueen teksteissä taivaankappaleet kutsutaan tupaan, niille tarjotaan ruokaa. Maininta käytöstä tanssilauluna Seiskarissa.

Kus seda on kogutud

Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.

Millal seda on kogutud

KümnendLaule
1830. aastad6
1840. aastad28
1850. aastad26
1860. aastad1
1870. aastad2
1880. aastad54
1890. aastad15
1900. aastad14
1910. aastad3
1930. aastad2

Näidislaulud

Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.

Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud

Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.

TüüpÜhiseid laule
Katrina kotikananen56
Päätään pesemätön tyttö50
Iivana Kojosenpoika37
Nurmen neito23
Päänpesu porolla ja lipeällä15
Parempi on omalla maalla ropehesta vettä juoda10
Kullasta saari10
Marketan runo6
Hekon runo6
Saaresta kosinta5
Kultaneito5
Varkaalle menijä5

Sisu põhjal sarnased tüübid

Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.

  1. Päätään pesemätön tyttö (The Girl Who Didn't Wash Her Hair)
  2. Ennen kannan maitokannun kuin kaskipölkyn (I'd Rather Carry Milk Than Clearing Logs)
  3. Torajoelle riitelemään (To Torajoki to Quarrel)
  4. Päänpesu porolla ja lipeällä (Washing the head with ash and lye)
  5. Iivana Kojosenpoika
  6. Konnusta kosinta (Wooing a bride from Konnu)
  7. Kullasta saari (Island of gold)
  8. Marketan runo (Marketta's song)
  9. Saaressa hyvä elää: ei sänki säärtä pistä (Island Life Is Good: Stubble Won't Prick Your Shins)
  10. Saaresta kosinta (Island Courtship)
  11. Katrina kotikananen (Katrina the little house hen)
  12. Tuuterin tuhmat miehet (The Foolish Men of Tuuteri)
  13. Neitoa kositaan eri paikkoihin (Maiden wooed from many places)
  14. Mataleenan virsi (Magdalena's Song)
  15. Se on meillä kovinta työtä (That's Our Hardest Work)
  16. Kasvoi neito Kaarelassa (A Maiden Grew Up in Kaarela)
  17. Ennen naidun naisen tappo (Murder of the Former Wife)
  18. Käärmeaita (Snake Fence)
  19. Hekon runo (Hekko's poem)
  20. Miehentappajaneito (The man-killing maiden)

Ava sarnasuse sirvijas

Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.